Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 24.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-13-51554/44
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.11.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2646

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-51554

Tsiviilasi

OÜ M-NAR Kinnisvara hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1192,32 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ M-NAR Kinnisvara apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

4. november 2014

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): OÜ M-NAR Kinnisvara (rk: 10693470) Vastustaja (kostja): OÜ VKG Elektrivõrgud (rk: 10855041), esindajad vandeadvokaat Andrus Lillo ja Hillar Sumberg

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ M-NAR Kinnisvara kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

sellekohased mõistlikud abinõud raskete tagajärgede vältimiseks (katkestamata toiteallikate, liigpinge ja rikkevoolu kaitseseadmete jms rajamine), eriti juhul, kui elektrikatkestus ostja juures võib põhjustada raskeid tagajärgi inimelule, tervisele vm asjadele analoogsetes olulistes valdkondades. Kahju sai tekkida üksnes hagejast tingitud põhjustel, s.o mittenõuetekohase UPS-i (katkematu toite allikas) kasutamise või UPS-i puudumise tõttu. Tüüptingimuste p 9.3 alusel hüvitab võrguettevõtja ostjale elektrikatkestusega tekitatud kahju üksnes juhul, kui kahju tulenes asjaolust, mida võrguettevõtja sai objektiivselt ette näha, ära hoida või kontrollida, ja ostja on kandnud kahju vaatamata võimalike elektrikatkestusest tulenevate kahjustuste kaitseks rakendatud abinõudele, sh paigaldanud arvutite ja oluliste elektriseadmete kaitseks äikesega kaasneda võivate liigpingete eest, elektrivõrgus esineda võivate kiirete pingemuutuste, sh toitepinge lohkude eest, mis võivad põhjustada häireid ostja elektriseadmete töös või põhjustada elektriseadmete kahjustumist, katkestamata toiteallikad ja liigpingete jm elektrikatkestuse riski hajutamiseks mõeldud kaitseseadmed. Hageja ei ole näidanud, et ta oli teinud kõik endast oleneva kahju ärahoidmiseks. Töökorras UPS-i olemasolu ja tekkinud kahju tõendamise koormus lasub hagejal. Hageja esitatud Securitas Eesti AS akt ja hinnakalkulatsioon ning OÜ Sipelgas Maurinte ekspertiisiaktid on ebaselged ega kinnita, et hageja oli vastavalt tüüptingimuste p-le 4.4 teinud omalt poolt kõik mõistliku kahju ärahoidmiseks. Kostjal on kahtlus, et hageja 19.09.2013 kirja lisana esitatud Securitas Eesti AS akt ei ole koostatud aktis nimetatud kuupäeval, s.o 01.08.2013. Vastasel juhul oleks see kostjale esitatud juba esimese pretensioonkirjaga 01.08.2013. Aktis on kirjas, et esines pinge tõuge. Kostja võrguseadmed midagi sellist fikseerinud ei ole. 01.08.2013 kirjale lisatud Securitas Eesti AS aktis on fikseeritud, et katkestus sai alguse kl 14.00 ja kestis kuni kl 15.00. Kostja võrgus asetleidnud sündmuste tõttu toimus tarbijal voolukatkestus kl 14.30-14.49. Kui katkestus toimus alates kl 14.00, siis pidi rike olema tingitud tarbija elektripaigaldisest. Kuna kostja esitatud väljavõttest on näha, et pinge oli kogu aeg standardiga lubatud piirides, siis ei saanud ala- või ülepinge olla seadmete rikkiminemise põhjustaja. Elektrivõrgus ei ole tuvastatud mingeid sündmusi, mis võisid põhjustada tarbija seadmete läbipõlemist.

Vastavalt kehtivale pingestandardile peab nimipinge muutus jääma vahemikku ±10%. Kostja esitatud pinge suuruste tabelist (tl 34) ja avariiolukorra likvideerimise aktist (tl 36) ilmneb, et Narva alajaamas tekkis kell 14.30 fiidris F623, millest toideti kõnealust tarbimisobjekti, lühis, mille tulemusena maksimaalseks vooluks fiidril mõõdeti 164 A. Pärast ühenduse taastamist (14.49) ühendati objekt fiidris F624, s.o võrguühendus objektil taastati. Kostja esitatud ja eelviidatud tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et 31.07.2013 elektrikatkestusele eelnenud ja järgnenud ajavahemikes ei ole nimipinge lubatust suuremas ulatuses kõikunud. Elektrikatkestus kestis 19 minutit (kl 14.30-14.49). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määruse nr 42 ,,Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ § 4 lg 5 kohaselt tuleb alates 2011. a 1. jaanuarist rikkest põhjustatud katkestus ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini kõrvaldada 12 tunni jooksul. Seega ei ületanud kostja lubatud katkestuse kestust. Hageja kostja esitatud tõenditega ei nõustunud, kuid ei esitanud enda poolt väljatoodud põhjuse tõendamiseks tõendeid. Seetõttu kohus leidis, et hageja väide, et kahju põhjustas 31.07.2013 elektrikatkestus, millele eelnes lubatust suurem pingelangus, on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt väljatoodud asjaolu, millel kostja vastutus põhineb, oleks kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kuna hageja ei tõendanud, et kahju tekitaja on kostja, ei analüüsinud kohus kahju suurust ja kahju tekitamise vabandatavust. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude (s.o õigusabikulude) katteks kostja taotletud 1372,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ning ei ületa „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“.

10.märtsi 2014 otsuse tühistamist ja asja saatmist Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Samuti palub apellant mõista vastustajalt välja kõik apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas valesti tõendeid. Kohus viitab otsuses ainult ühele kostja tõendile, jättes kõik teised tõendid hindamata. Kohus ei ole ka selgitanud, miks kohus lähtub ainult ühest kostja esitatud tõendist. Lisaks jättis kohus arvestamata, et hageja on lepingu nõrgem pool. Kohus ei hinnanud hageja esitatud OÜ Sipelgas Maurinte ekspertiisiakte, mis viitavad seadmete rikke põhjusena pingelangusele. Samuti ei hinnanud kohus hageja väidet, et kostja programm registreerib pinge suuruse 15-minutilise intervalliga ja elektrikatkestus toimus 4 minutit pärast pinge suuruse fikseerimist; 2) rikkus kohus oluliselt selgitamiskohustust, mistõttu hageja ei esitanud täiendavaid tõendeid ja ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Kohus jättis olulisel määral täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kohus ei arutanud pooltega hagi aluseks olevaid asjaolusid, neid kinnitavaid tõendeid ega kostja vastuväiteid. Kohus rikkus TsMS § 230 lg 2 teises lauses ning § 351 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Seetõttu ei saa kohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata jätta. Kohus ei järginud TsMS § 435 lg 1 sätet ning tegi asjas lõpplahendi ennatlikult; 3) tuleks kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kohus ei ole analüüsinud kostja kulude põhjendatust. Arvestades hagihinda, on kostja menetluskulud ülemäära suured. Antud tsiviilasjas tuleks sõltumata kohtulahendist kulud jätta poolte endi kanda või mõista vastaspoolelt välja ca 100 euro piires; 4) lisab apellant kaebusele järgmised tõendid: Hotell Euroopa kiri (ka Hotellis Euroopa läksid sama elektrikatkestuse ajal katki kaks UPS seadet jt seadmeid); Securitas Eesti AS 31.07.2013

5.OÜ VKG Elektrivõrgud vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid kogumis ja piisavalt põhjalikult. Mõlemal lepingupoolel, s.o menetlusosalisel, oli võrdne võimalus põhjendada oma seisukohti ja esitada tõendeid. Kohus osundas OÜ Sipelgas Maurinte ekspertiisiaktidele, kuid leidis, et need ei anna alust hagi rahuldamiseks. Tegemist oli lihtmenetlusega ning TsMS § 405 lg 1 järgi on kohtul sellise hagi menetlemisel õigus teha otsus ka kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on siiski selgitanud, miks ta jätab hagi rahuldamata; 2) täitis kohus selgitamiskohustust ja järgis eelmenetluse nõudeid. Seadusest tuleneb selgelt, et oma vastuväiteid peab pool tõendama. TsMS § 230 lg-s 2 on sätestatud kohtu õigus, mitte kohustus, nõuda täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas hagejale suulise menetluse käigus korduvalt vajadust esitada tõendid, mis kinnitaksid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, eeskätt põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel, samuti selgitas kohus, et vajalik on tõendada kostja õigusvastast käitumist. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda, kuid kohustada kohut selleks ei saa. Hoolimata sellest, et hageja ei ilmunud esimesele istungile ja kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist, lükkas kohus asja arutamise edasi ning andis hagejale võimaluse oma seisukohad esitada; 3) kasutas hageja kohtuistungil nõustaja teenuseid. Nõustaja eelistamine juriidilist haridust omavale esindajale oli hageja valik ja hageja pidi teadvustama sellest tulenevat võimalikku riski istungil arutatu õiguslike nüansside mittemõistmiseks; 4) olid kostja kohtukulud vajalikud ja põhjendatud. Kohtukulude suurus on otseselt tingitud hageja käitumisest, s.o ühelt istungilt puudumine ning mahukate ja ebaselgete õiguslike konstruktsioonide esitamine, mis nõudis kostja esindajalt täiendavat tööd; 5) vaidleb kostja vastu hageja taotlusele täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks. Põhjuseks, et tõendeid ei saanud varasemalt esitada, ei saa olla asjaolu, et kohus ei ole hagejale väidetavalt selgitanud, milliseid asjaolusid ta peab tõendama ja milliseid tõendeid esitama. Kohus on oma selgitamiskohustust võistlevas tsiviilkohtumenetluses vajalikul määral täitnud.

Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja sellele, et 31.07.2013 kell 14.30 toimus kostja elektrivõrgus elektrikatkestus, millele eelnes pingelangus. Pingelanguse tulemusena muutusid kasutamiskõlbmatuteks hagejale kuuluvad seadmed ja hageja sai kahju. VKG Elektrivõrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimuste p-st 3.5 tulenevalt võrguettevõtja tagab liitumispunktis pinge vastavuse Eestis kehtivale pingestandardile. Käesolevate Tingimuste kehtestamise ajal kehtib standard EVS-EN-50160:2010 „Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused“. Väljavõte programmist SCADA (t.l 34) on näha Narva alajaama, millest toideti hageja elektriseadmeid, pinge suurused 31.07.2013. Nimipinge Un on 6kV ning vastavalt kehtivale pingestandardile peab nimipinge Un muutus jääma vahemikku -10%+10%. Väljavõttest nähtuvalt ei ole nimipinge elektrikatkestusele eelnenud ja järgnevates ajavahemikes lubatud suuremas ulatuses kõikunud. Seega on kostja tõendanud, et ta on taganud hagejale pinge vastavalt Eestis kehtivale pingestandardile. Apellandi väide, et kuna SCADA programm fikseerib pinge suuruse 15 minutilise intervalliga ja elektrikatkestus toimus aga 4 minutut pärast pinge suuruse fikseerimist, siis võis elektrikatkestuse ajal olla pinge suurus pingestandardile mittevastav, on tõendamata. Lisaks nähtub kostja esindaja H. Sumbergi seletusest (tõend TsMS § 405 lg 1 p 5 tähenduses) maa- ja ringkonnakohtu istungil ning skeemist (t.l 81), et keskalajaamast lülitus välja kaitse enne, kui pingevõrgus olevad impulsid oleks jõudnud klientideni. Ainuüksi elektrikatkestuse tõttu ei oleks saanud hageja seadmed kasutamiskõlbmatuteks muutuda. Juhul, kui hageja kasutas kaitseseadmeid (UPS-e), võis kahju tekkida mittenõuetekohaste UPS-de kasutamise tõttu. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et maakohus ei andnud hinnangut hageja esitatud OÜ Sipelgas Maurinte poolt koostatud ekspertiisiaktidele (t.l 9 pöördel-11). Nimetatud ekspertiisiaktid on käsitletavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 tähenduses. Ekspertiisiaktidest nähtuvalt on hageja seadmed saanud oletatavasti kahjustada pingelanguse tõttu. Seetõttu on võimalik, et hageja seadmete kahjustamine võis olla tingitud ka muudest põhjustest. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ekspertiisiaktid on koostatud 17.09.2013 ning ekspertiisiaktides märgitu ei kinnita seost kostja elektrivõrgus toimunud elektrikatkestusega 31.07.2013. Õige on kostja seisukoht, et hageja esitatud ekspertiisiaktid on ebaselged. Ülaltoodu kinnitab, et kostja pole pooltevahelist müügilepingut rikkunud ning isegi juhul, kui hageja seadmed on saanud kahjustada, puudub põhjuslik seos kahju ja kostja elektrivõrgus toimunud elektrikatkestuse vahel. Hotell Euroopa ja S.D vastused hageja järelepärimisele ei tõenda, et hageja seadmed said kahjustada kostja elektrivõrgus toimunud pingelanguse tõttu. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et teised tarbijad ei ole tema poole elektrikatkestuse ja võimaliku pingelangusega seoses kaebusi esitanud. Seega Hotell Euroopas seadmete võimalik kahjustamine 31.07.2013 ei tõenda hageja seadmete kahjustamist kostja lepingurikkumise tõttu. S.D vastus tõendab elektrikatkestust 31.07.2013, kuid ei tõenda, et hageja UPS-d läksid rivist välja pinge kõikumisest tingituna. Securitas Eesti AS tõend (t.l 9) ei tõenda samuti hageja väidet, et kostja oleks põhjustanud hageja seadmetele (t.l 9 pöördel-11) kahju.