Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus annab luba edasikaebamiseks. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

Tsiviilasi nr 2-13-51554

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 31.10.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt VKG Elektrivõrgud (kostja) on võrguettevõtja Narva linnas. OÜ M-Nar Kinnisvara on kinnistu Kangelaste 2, Narva omanik ja haldaja. 31.07.2013 kell 14.30 toimus kostja hallatavas elektrivõrgus elektrikatkestus, mille eelnes pingelangus. Pingelanguse tulemusena muutusid kasutamiskõlbmatuteks hagejale kuuluvad valveseadmed. Kahju kogusumma on 1080,00 eurot. Hageja pöördus kostja poole kohtuvälise ettepanekuga kahjude nõudes, kostja ei soovi vaidlust kohtuväliselt lahendada. Kostja kohustused muutusid nõutavaks peale kahju tekkimist (elektrikatkestus), hageja on kostjat teavitanud kahjude tekkimisest. Hageja valduses olevad elektripaigaldised on korras. Hageja nõuab kostjalt seadmetele tekitatud otsese kahju, kuna pinge kvaliteet ei vastanud elektrijaotusvõrkude pingekvaliteedi standardile EVS-EN 50160 elektrikatkestuse toimumise ajal 31.07.2013.a. Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada hagi täies ulatuses, millega välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 1080,00 eurot ja nõutavaks muutunud viivised, alates 31.10.2013.a. mõista kostjalt välja kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis põhivõlgnevuselt 1080,00 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv ja õiguasbi kulud).

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi 2(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja põhinõudeks on 31.07.2013 tekitatud kahju summas 1 080 € hüvitamine, hagi on esitatud 31.10.2013. Ametlike teadaannete kohaselt Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse §

lõikes

nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli:  enne 1. juuli 2013 - 0,50%  enne 1. jaanuari 2014 - 0,25%. Lähtudes hageja nõudest viivis alates 01.08.2013 kuni 31.10.2013 seisuga summalt 1080 eurot on 22,68 eurot (kahju 1080 eurot, viivitatud päevi 92, viivise määr 8,5%). Viivisesumma, mis vastab TsMS §-s 367 sätestatule (summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale) on 89,64 eurot:  viivis ajavahemiku 01.11.2013-31.12.2013 eest 15,12 eurot (kahju 1080 eurot, viivitatud päevi 61, viivise määr (8,5%)  viivis ajavahemiku 01.01.2014-31.10.2014 eest 74,52 eurot (kahju 1080 eurot, viivitatud päevi 61, viivise määr (8,25%). Seega käesoleva tsiviilasja hind on 1 192,32 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (tl 30-32) kostja haginõuet ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et elektrikatkestusele eelnes lubatust suurem pingelangus. Kostja on taganud pinge vastavuse Eestis kehtivale pingestandardile EVS-EN 50160:2010 „Elektrijaotus võrkude pinge tunnussuurused“ ega ole seega rikkunud VKG Elektrivõrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimuste (edaspidi tüüptingimused) punkti 3.5. Kostja esitab selle kinnituseks väljavõtte programmist SCADA (võrgu operatiivjuhtimise süsteem, mis salvestab võrgu parameetrid), milles on näha Narva alajaama, millisest toideti hageja ettevõtet aadressil Kangelaste 2, pinge suurused 31. juulil 2013.a, s.o elektrikatkestuse toimumise päeval. Nimipinge Un on 6.3. Vastavalt kehtivale pingestandardile peab nimipinge Un muutus jääma vahemikku -10+10%. Tabelist nähtub, et elektrikatkestusele eelnenud ja järgnevates ajavahemikes ei ole nimipinge lubatust suuremas ulatuses kõikunud. Käesoleval juhul ei ole toimunud pingelangust, vaid üksnes elektrikatkestus, mis kestis 19 minutit (alates kl 14:30 kuni kl 14:49), mis ei ületanud lubatud katkestuse kestust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. aprilli 2005. a määruse nr 42 ,, Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ § 4 lõike 5 kohaselt tuleb alates 2011. a 01. jaanuarist rikkest põhjustatud katkestus ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini kõrvaldada 12 tunni jooksul. Antud juhul taastas kostja võrguühenduse loetud minutite jooksul. 3(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Toimunud sündmusi ja katkestuse taastamist 19 minuti jooksul tõestavad vastusele lisatud, punktis 1 viidatud pinge suuruste tabel, voolu suuruste tabel, lülimiste aruanne ja avariiolukorra likvideerimise akt. Voolu suuruste tabelist ja avariiolukorra likvideerimise aktist ilmneb, et Narva alajaamas tekkis kell 14.30 fiidris F623, millest toideti kõnealust tarbimisobjekti, lühis, mille tulemusena maksimaalseks vooluks fiidril mõõdeti 164 A. Pärast ühenduse taastamist (14:49) ühendati objekt fiidris F624, s.o võrguühendus vaadeldaval objektil taastati. Kostja märgib, et teistelt tarbijatelt peale hageja ei ole käsitletava elektrikatkestuse ja võimaliku pingelanguse osas mingeid kaebusi laekunud. Lisaks tuleb kõnealuse piirkonna tarbijail arvestada olukorraga, kus Narvas käimasoleval vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamisel kaevatakse ja lõhutakse sellega massiliselt kostjale kuuluvaid kaableid, millest tingitud katkestused võrgus on sagedased. Tüüptingimuste punkti 4.4 kohaselt peab ostja, s.o hageja, arvestama elektrikatkestuse riskiga ja võtma tarvitusele sellekohased mõistlikud abinõud raskete tagajärgede vältimiseks (katkestamata toiteallikate, liigpinge ja rikkevoolu kaitseseadmete jms rajamine), eriti juhul, kui elektrikatkestus ostja juures võib põhjustada raskeid tagajärgi inimelule, tervisele vm asjadele analoogsetes olulistes valdkondades. Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta tarbijate elektriseadmeid, mis on ühendatud UPSi taha eesmärgiga varustada neid katkematu elektrivarustusega erinevate elektrivõrgus esinevale probleemide eest (sh pinge kadumise puhul, tugevate pingekõikumiste, võrgust tuleva müra ja kõrgemale harmoonikute eest). Seejuures peavad tarbija elektripaigaldised olema korralikult maandatud läbi PEN juhtme, mis tagab potentsiaali ühtlustuse ja ohutuse. Süsteemiavariid ehk voolukatkestust ei loeta seejuures võimalike esinevate võrguprobleemide hulgas eriti ohtlikuks, seda enam, kui tarbijal on olemas töökorras UPS seade, nagu hageja on väitnud. Kooskõlas asjakohaste toote- ja paigaldusstandarditega ning standardi IEC 60038 rakendamisega on elektrivõrgu kasutaja elektritarvitid tavaliselt kavandatud taluma võrgu nimipingest ±10 % võrra erinevaid toitepingeid. mis on küllaldane hõlmamaks enamikku toitetingimustest. Ebausutav on seega hageja väide, et nõutava UPSi olemasolule vaatamata, on tema seadmed on saanud pingelanguse ja elektrikatkestuse tõttu kahjustada. Kostja leiab, et väidetav kahju sai antud juhul tekkida üksnes hagejast endast tingitud põhjustel, s.o mittenõuetekohase UPSi kasutamise või UPSi puudumise tõttu. Töökorras UPSide puhul ei oleks hagejale kuidagi hagiavalduses nimetatud kahju saanud tekkida. Tuginedes kostja senisele praktikate ei ole analoogsed elektrikatkestused viinud nii ulatuslike seadmele kahjustusteni, seda enam juhul, kui seadmed on varustatud katkestamatu toiteallikaga. Tüüptingimuste punkti 9.3. alusel hüvitab võrguettevõtja ostjale elektrikatkestusega tekitatud kahju üksnes juhul, kui kahju tulenes asjaolust, mida võrguettevõtja sai objektiivselt ette näha, ära hoida või kontrollida ja ostja on kandnud kahju vaatamata võimalike elektrikatkestusest tulenevate kahjustuste kaitseks rakendatud abinõudele, sealhulgas: paigaldanud arvutite ja oluliste elektriseadmele kaitseks äikesega kaasneda võivate liigpingete eest, elektrivõrgus esineda võivate kiirete pingemuutuste, sh. toitepinge lohkude eest, mis võivad põhjustada häireid ostja elektriseadmete töös või põhjustada elektriseadmele kahjustumist, katkestamata toiteallikad ja liigpingete jm elektrikatkestuse riski hajutamiseks mõeldud kaitseseadmed. 4(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Võlaõigusseadus (VÕS) § 139 lg 2 lubab kahjuhüvitist vähendada juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kahju vältimise ja vähendamise kohustus on VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte väljendus ja üheks oluliseks erandiks kahju täieliku hüvitamise põhimõttest. Majanduslikult aspektist vaadatuna oleks ebamõistlik lubada kahjustatud isikul nõuda kahju tekitajalt sellist kahju hüvitamist, mille tekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude tarvitusele võtuga saanud vältida. Hageja ei ole põhjendatud ega näidanud ära, et tegi kõik endast oleneva kahju ärahoidmiseks. Töökorras kaitseseadme (UPS) olemasolu ja tekkinud kahju tõendamise koormus lasub hagejal. Hagiavalduse lisadena esitatud Securitas Eesti ASi akt ja hinnakalkulatsioon ning OÜ Sipelgas Maurinte ekspertiisiaktid on ebaselged ega kinnita, et hageja oli vastavalt tüüptingimuste puntkile 4.4. teinud omalt poolt kõik mõistliku temal tekkinud kahju ärahoidmiseks. Kostjal on lisaks kahtlus, et hageja 19. septembri 2013. a kirja lisana esitatud Securitas Eesti ASi akt ei ole koostatud aktis nimetatud kuupäeval, s.o 01. augustil 2013. a. Vastasel juhul oleks see kostjale esitatud juba esimese hageja poolt saadetud pretensioonkirjaga (01. augustil 2013. a). Viimatinimetatud kirjas ja kirjale lisatud Securitas Eesti ASi poolt koostatud aktis puuduvad mistahes viited UPSidele ja nende hüvitamisele. Esimesena osundatud Securitas Eesti ASi akt on esitatud alles seejärel, kui kostja on hagejaga toimunud kohtumisel viimasele selgitanud, et hageja seadmetel pingemuutuse ja elektrikatkestuse tagajärjel tekkinud kahjustused said osutuda võimalikuks seetõttu, et UPS seadmed ei olnud töökorras või need puudusid hoopis. Kostja on ka juba oma esimeses vastuses hageja nõudele (09. augustil 2013. a) viidanud, et klient peab kasutama kaitseseadmeid. Hageja märkis 12. augustil 2013. a elektronposti teel saadetud vastuses, et tema seadmetel olid UPSid olemas. Securitas Eesti ASi akt UPSi osas esitati aga, nagu eespool osundas kostja, tunduvalt hiljem. Esimese kirjaga saatis M-Nar akti ja arve / hinnakalkulatsiooni läbipõlenud seadmete kohta. Aktis on kirjas, et esines pinge tõuge. Kostja võrguseadmed midagi sellist fikseerinud ei ole. Toimus üksnes elektrikatkestus. Katkestuse ajal loomulikult pinget ei ole. 01.augustil 2013. a kirjale lisatud Securitas Eesti ASi aktis on fikseeritud, et katkestus sai alguse kl 14:00 ja kestis kuni kl 15:00. Nagu eelnevalt mainitud, toimus kostja võrgus asetleidnud sündmuste tõttu tarbijal voolukatkestus ajavahemikus kl 34:30 - 14:49. Kui katkestus toimus alates kl 14:00, nagu on märgitud Securitas Eesti ASi aktis, siis pidi rike olema tingitud tarbija elektripaigaldisest. Seadmeid võis mõjutada ainult pinge liigne tõus või langus. Kuna kostja poolt esitatud väljavõttest on näha, et pinge oli kogu aeg standardiga lubatud piirides, siis ei saanud ala- või ülepinge olla seadmete rikkiminemise põhjustaja. Elektrivõrgus ei ole tuvastatud mingeid sündmusi ega põhjuseid, mis võisid põhjustada tarbija seadmete, sealhulgas UPSide läbipõlemist. Lülimiste tulemusena ei saa UPSi seadmed rikki minna. Antud elektri katkestust saab võrrelda olukorraga, kus tarbija ise lülitab oma seadmed võrgust välja (tõmbab pistiku pistikupesast välja) ja seejärel lülitab need uuesti sisse. 5(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Võrk on tehniliste seadmete kooslus, kus esineb rikkeid ja katkestusi. Selleks on eelnimetatud standardiga kehtestatud pinge suurused, milliste esinemisel elektriseadmeid ohtu ei seata. Lisaks on võrguettevõtja tarbijaid teavitanud ohtudest. Vastavalt elektriohutusseadusele (ElOS) §-le 4 on Kangelaste 2 objekt II liigi elektripaigaldis. Elektripaigaldistele tehakse perioodilisi tehnilisi kontrolle sertifitseeritud mõõtja poolt. ElOS § 26 sätestab tehnilise kontrolli teostamise ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuli 2007. a määruse nr 62 „Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus“ § 7 lg 3 p 2 näeb ette, et II liigi elektripaigaldistele tuleb teha tehniline kontroll kord 5 aasta jooksul. Kangelaste 2 objekti toitva alajaama tehniline kontroll on tehtud 2009.a ja on seega kehtiv. Seadusega kooskõlas ei ole kostja väide, et rikkumise vabandatavus ei vabasta hüvise maksmise kohustusest. Viidatud VÕS § 105 lubab sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Viivise nõuet ära toodud ei ole. Kostja osundab, et hagiavalduse esimesel lehekülje! toodud viivise summa erineb hagiavalduse viimasel leheküljel toodud summast. Võimaliku kompromisslahendina näeb kostja olukorda, kus hageja loobub oma nõudest kostja vastu ja kostja ei nõua hagejalt kostja menetluskulude tasumist. Tuginedes eeltoodule palub kostja jätta OÜ M-Nar Kinnisvara hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu rahuldamata; jätta menetluskuud hageja kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 41) hageja leiab, et kostja seisukohad on paljasõnalised ja väärad. Esiteks tarbib M-NAR Kinnisvara VKG Elektrivõrkudelt pingega 380 v. Kostja on esitanud vastuses hagile tõenditena väljavõtted alajaamast, kus pinge on 6300 v (vastuses 6,3 kv). Väljavõte programmist Seada {punkt 12) kell 14.45 näitab voolutugevuseks keskmise 100 ampri kohta järsku 164 amprit. Juba see fikseeritud näit viitab järsule voolutugevuse tõusule, mis on tingitud lühisest võrgus. Lühise tekkele viitab kostja poolt lisana 4 kohtule esitatud tõend {lk 2 esimene lause „operatiivpunktile saabus teade tulekahjust jaotusalajaamas A.I-23). Tulekahju korral sulandus kostja elektriseadmetes isolatsioon, mille tõttu tekkis lühis e. suurenes voolutugevus ja langes pinge. Elektrivõrgu normaalset talitlust häirivad mitmesugused rikked. Ohtlikumad nendest on lühised. Lühiste toimel halveneb elektri kvaliteet ja elektrivõrgu töökindlus. Lühised on ohtlikud elektrisüsteemi normaalse talitluse rikkujad. Lühised võivad põhjustada tarbijatel toitekatkestusi ja ohustada elektrisüsteemi stabiilsust. Lühiste toimel väheneb elektrivarustuse kvaliteet ja elektrisüsteemi töökindlus. Hageja peab vajalikuks selgitada kohtule lähemalt, mis on lühis. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. Lühisvool (vt kostja vastuse lisa 1 punkt 12). Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika ja elektriseadmed. Kostja poolt esitatud dokumendid tõendavad voolutugevuse suurenemist (kostja lisa 1 punkt 12). Vastavalt füüsikaseadustele voolutugevuse suurenemisega kaasneb pinge langus ja vastupidi. Isegi 0,25 sekundiline pingelangus kahjustab elektriseadmeid. 6(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Tabelis on välja toodud väljavõtted programmist SCADA lisa 1 ja 2, mis registreerib voolu ja pinge suurused 15 minutilise intervalliga. Kostjal puuduvad andmed elektrikatkestuse ajal. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et pingelangus toimus lühisest tingituna, mistõttu said kahjustada hageja elektriseadmed. Väär on kostja punktis 2 toodud seisukoht, nagu oleks toimunud ainult voolukatkestus ilma pingelanguseta. Voolutugevuste tabelist nähtub, et kostja elektrivõrgus toimus lühis, mille tulemusena suurenes tavaline voolutugevus ca 60%. Vastuse punktis 2 viitab kostja pidevatele kaablilõhkumistele ehitus ja kaevandustööde käigus Narva linnas. Tavaliselt toimub kaabliõhkumisega lühis elektrivõrgus. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja ei taganud elektrijaotusvõrkudele kehtestatud pingekvaliteedi standardis EVS-EN 50160 ettenähtud pinget. Hageja on teinud kõik endast oleneva ja võtnud kasutusele mõistlikud abinõud tagajärgede likvideerimiseks. Hagejal on sõlmitud hooldusleping valvesüsteemide, tulekahjusüsteemide, videosüsteemide ja muude s.h UPS-i regulaarseks hoolduseks leping Securitas Eesti As-ga. Hageja esitab kohtule tõendina Securitas Eesli As-i poolt koostatud tööde teostamise akti. Akt viitab sellele, et hageja kõik tehnilised seadmed läbisid kontrolli ja on töökorras s.h. UPS. Elektrimüügi tüüptingimuste punk 9.3 on tühine tulenevalt VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 ja 2 viidatud regulatsioonile. Tulenevalt eelpool kirjutatule, palub hageja rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  kostja on võrguettevõtja Narva linnas (tl 7-8, punkt 29)  hageja on Narvas, Kangelaste 2 asuva kinnisti omanik ja haldaja  poolte vahel on sõlmitud elektrienergia müügileping  31.07.2013 kell 14.30 toimus elektrivõrgus elektrikatkestus  võrguühendus taastati 31.07.2013 kell 14.49. Hageja väidab, et 31.07.2013 elektrikatkestusele eelnes pingelangus, mille tulemusena muutusid kasutamiskõlbmatuteks hagejale kuuluvad valveseadmed. Hageja nõuab kostjalt seadmetele tekitatud otsese kahju summas 1080 eurot, kuna pinge kvaliteet ei vastanud elektrijaotusvõrkude pingekvaliteedi standardile EVS-EN 50160 elektrikatkestuse toimumise ajal 31.07.2013.a. Kostja ei ole nõus, et elektrikatkestusele eelnes lubatust suurem pingelangus. Kostja väidab, et 31.07.2013 toimunud elektrikatkestus, mis kestis 19 minutit, mitte aga pingelangus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. 7(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Vastavalt TsMS § 5 lg-tele 1 ja 2 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel muuhulgas nõuda kohustuste täitmist ja rahaliste kohustuste täitmise viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefmantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelkõige seisneb see selles, et kostja kompenseerib hagejale hävinenud seadmete asendamiseks kulunud seadmete maksumuse. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et võlgnik peab täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause kohaselt nõuda kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Eeltoodust tulenevalt peab hageja tõendama, millise kostja kui kahju tekitaja poolse kohustuse või sätte rikkumise tagajärjel kostjal kahju hüvitamise kohustus tekkis ja kas asjaolu, millel kostja vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses, s.t kostja süü kahju tekitamises. Vastavalt Securitas Eesti AS väljakutse ja tööde teostamise 28.06.2013 aktile (tl 43 pöördel) kõik hageja tehnilised seadmed (videosalvesti, kaamerad, UPS) on korras. Vastavalt lepingule (tl 9) kinnitas 01.08.2013 Securitas Eesti AS töötaja M-Nar Kinnisvara OÜ objektil aadressil Kangelaste 2, et peale võrgus 220V probleemi 31.08.2013 põlesid ära videovalvesüsteemi kaks UPS. Vastavalt OÜ Sipelgas Maurinte poolt teostatud ekspertiisidele (tl-d 9 pöördel-11 pöördel) seadmed vajavad asendamist, remont ei ole võimalik seoses tagavaraosade puudumisega. Eksperdi oletusel seadmete riket võis põhjustada lühis. Poolte vahel on vaidlus kahju tekkimise põhjuse osas. 8(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Vastavalt VKG elektrivõrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimuste /http://www.vkgev.ee/cms-data/upload/vkg-elektrivorgud-ou-vorguteenuste-osutamisetuuptingimused-alates-01-01.pdf/ punktile 3.5 võrguettevõtja tagab liitumispunktis pinge vastavuse Eestis kehtivale pingestandardile. Käesolevate Tingimuste kehtestamise ajal kehtib standard EVS -EN–50160:2010 “Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused”. Võrguettevõtja ei vastuta nimetatud standardist erineva sageduse kõikumise eest. Vääramatu jõu esinemisel. Võrguettevõtja ei vastuta pinge kvaliteedi alanemise eest elektriseadmetes, mis asuvad Liitumispunktist Ostja pool, samuti juhul, kui pinge kvaliteet alanes vääramatu jõu mõjul. Pooled ei vaidle, et vastavalt kehtivale pingestandardile peab nimipinge muutus jääma vahemikku ±10%. Kostja esitatud pinge suuruste tabelist (tl 34) ja avariiolukorra likvideerimise aktist (tl 36) ilmneb, et Narva alajaamas tekkis kell 14.30 fiidris F623, millest toideti kõnealust tarbimisobjekti, lühis, mille tulemusena maksimaalseks vooluks fiidril mõõdeti 164 A. Pärast ühenduse taastamist (14:49) ühendati objekt fiidris F624, s.o võrguühendus vaadeldaval objektil taastati. Kostja poolt esitatud ja kohtu poolt eelviidatud tõendite alusel jõuab kohus järeldusele, et 31.07.2013 elektrikatkestusele eelnenud ja järgnevates ajavahemikes ei ole nimipinge lubatust suuremas ulatuses kõikunud. Elektrikatkestus kestis 19 minutit (alates kl 14:30 kuni kl 14:49). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. aprilli 2005. a määruse nr 42 ,,Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ § 4 lõike 5 kohaselt tuleb alates 2011. a 01. jaanuarist rikkest põhjustatud katkestus ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini kõrvaldada 12 tunni jooksul. Seega ei ületanud kostja lubatud katkestuse kestust. Kuna hageja kostja poolt esitatud tõenditega ei nõustunud, kuid ei esitanud enda poolt väljatoodud põhjuse tõendamiseks tõendeid, leiab kohus, et hageja väide, et kahju põhjustanud 31.07.2013 elektrikatkestus, millele eelnes lubatust suurem pingelangus, on tõendamata. Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et tema poolt väljatoodud asjaolu, millel kostja vastutus põhineb, oleks kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kuna hageja ei tõendanud, et kahju tekitaja on kostja, ei analüüsi kohus kahju suurust, kahju tekitamise vabandatavust. Eelpooltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma hageja. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-13-51554

Kostja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt võlgnik on kandnud käesolevas asjas õigusabikulusid summas 1 372,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 1 647 eurot. OÜ VKG Elektrivõrgud on käibemaksukohustuslane ja ei taotle seetõttu menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt palutakse määrata tsiviilasjas nr 2-13-51554 kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 372,50 eurot ja mõista antud kulud OÜ-lt M-Nar Kinnisvara välja Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruses nr 137 sätestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest ja kohtumääruses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendatud ja ei ületa „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1 372,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.