Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-36885/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.11.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1435

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-36885

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Anneli Piiri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SEB Pank määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Birgit Seppik Vastustaja (kostja): Anneli Piir (ik: XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 määrus ja saata asi Tartu Maakohtule uueks lahendamiseks.

2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.AS SEB Pank esitas 14.09.2012 Anneli Piiri vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 25.03.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis AS SEB Pank nõude A. Piiri vastu 655,65 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada. AS SEB Pank esitas Tartu Maakohtule A. Piiri vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks krediitkaardilepingu alusel tekkinud võlgnevus 609,74 eurot ja lisanduv viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Tartu Maakohus jättis 8. aprilli 2013 määrusega AS SEB Pank hagi A. Piiri vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastas selle. Määruse kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus TsMS § 75 lg 1 järgi, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22.12.2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 15 lg 1 sätestab, et küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki 4. jao alusel, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga või b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Määruse nr 44/2001 II peatüki 4. jaos asuva art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kostja on tarbija määruse nr 44/2001 art 15 lg 1 tähenduses. Kostja rahvastikuregistri järgne elukoht on Suurbritannia Christchurch 32A Draper Road. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Eeltoodust lähtudes oli kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis. Kogutud andmed annavad alust arvata, et kostja alaline elukoht võib olla Suurbritannias. Arvestades kostja alalist elukohta ja asjaolu, et kostja on tarbija, ei saa tema vastu antud hagi Eesti kohtusse esitada. Määruse nr 44/2001 art 17 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3) mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks määruse nr 44/2001 artiklis 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaks kõrvale kalduda artiklist 16. Kuna AS SEB Pank hagi A. Piiri vastu ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata ning tagastada.

3.AS SEB Pank esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 määruse tühistamist ja AS SEB Pank hagi saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu järeldus, et kostja alaline elukoht võib olla Suurbritannias, mitte Eestis, ennatlik. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.09.2012, ajal, mil kostja elukohaks oli rahvastikuregistris märgitud Eesti aadress. Seega hagi allub Eesti kohtule; 2) jättis kohus tähelepanuta Brüssel I määruse art 59 lg 1, mille järgi tuleb kostja alalise elukoha kindlaks tegemisel kohaldada siseriiklike seadusi. Seega kostja elukoha küsimus tuleb lahendada Eesti seaduste alusel. TsÜS § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. TsMS-st ei tulene, et isiku elukoha määratlemisel seoses kohtualluvuse kindlakstegemisega tuleks lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. RRS § 40 lg 4 järgi, kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Seega tugines kohus põhjendamatult ainult rahvastikuregistri andmetele, jättes arvestamata, et isikul võib samaaegselt olla mitu elukohta. Kostja võib teadlikult kohustuste täitmise vältimiseks esitada teise riigi aadressi. Kui isiku täpne elukoht ei ole teada, võib TsMS § 79 lg 2 järgi hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi; 3) kui kohus asus seisukohale, et kostja alaline elukoht on Suurbritannias, tulnuks poole alalise elukoha määratlemisel juhinduda Brüssel I määruse art 59 p-st 2, mille järgi pidi kohus kohaldama Suurbritannia materiaalõiguse norme. Maakohtu määrusest ei ilmne, et kohus oleks eelnimetatust juhindunud; 4) võib maakohus vastavalt TsMS §-le 105 asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. Seega kui kostja vastuses hagile kohtualluvust ei vaidlusta, võib kohus tsiviilasja menetleda.