Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) hagi Aune Pokki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Kompromissi kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. märtsi 2014 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. november 2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75033483); esindaja Silver Peepmaa; Vastustaja: Aune Pokk (isikukood: XXXXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-51758.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-51758 menetlus ja kinnitada Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) ja Aune Pokki vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) loobub hagist ja kinnitab, et Jõhvi vallal puuduvad 19. märtsil 2009 sõlmitud kokkuleppest tulenevad nõuded Aune Pokki vastu.
2.2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Pooled loobuvad kompromisslepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse edasikaebe õigusest.
3.Tagastada Jõhvi vallale (SEB Pank AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX) pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 75.- (seitsekümmend viis) eurot.
4.Jätta Aune Pokkile osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda.
5.Määrus saata p-i 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUS
1.Viru Maakohtu menetluses oli Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu, hageja) hagi Aune Pokk (kostja) vastu põhivõlgnevuse 830,85 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. märtsil 2009 kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale 16 296 EEK-i, s.o 1 041,54 eurot. Võlgnevuse tasumise tähtajaks lepiti kokku 31. detsember 2009. Kostja tasus perioodil 30. aprill 2009 kuni 30. november 2009 võlgnevusest 3 296,65 EEKi, s.o 210,69 eurot, seega võlgnevuse jääk on 13 000 EEK, s.o 830,85 eurot. Jõhvi Linnavalitsuse 10. veebruari 1993 korralduse nr 5 alusel eraldati kostjale hagejale kuuluvast eluruumist asukohaga X-XX, XXX elamispind pindalaga 19,2 m2. Kostja kirjutati eluruumi sisse 15. veebruaril 1993 ning välja 13. mail 2003. Hagejale teadaolevalt ning KÜ X vastuse kohaselt jätkas kostja eluruumi kasutamist ning tasus perioodiliselt eluruumi eest tasumisele kuuluvaid makseid. Korterikaardist tulenevalt kirjutati teine eluruumi kasutaja A.P eluruumi asukohaga X-XX, XXX sisse 05. septembril 1984 ja välja 04. detsembril 2002. Jõhvi Vallavalitsuse 07. oktoobri 2008 korraldusega nr 2627 otsustati korteriomand asukohaga X-XX, XXX võõrandada otsustuskorras kostjale tingimusel, et eluruumil puuduvad võlgnevused kommunaalmaksete osas. 05. novembril 2008 väljastas hageja kostjale korteriomandi ostusumma tasumiseks arve nr 11848 summas 48 800 EEK-i, mille kostja tasus 07. novembril 2008. Seisuga 01. märts 2009 oli korteril võlgnevus ühistu ees 16 296,65 EEK-i, s.o 1 041,54 eurot. Hageja tasus võlgnevuse KÜ-le X täies ulatuses 12. märtsil 2009.
19.märtsil 2009 sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, milles koondati terve hulk kostja varasemaid kohustusi (igakuised korteriomandi eest tasumisele kuuluvad summad) hageja ees üheks nõudeks.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. 12. märtsi 2009 kokkuleppe allkirjastati vahetult enne korteri müügilepingu sõlmimist notari juures ning kostjale ei antud aega kokkuleppe sisuga tutvumiseks. Võlgnevus tekkis eluruumi X-XX, XXX teise kasutaja A.Pi arvete maksmata jätmise tõttu. Kuigi A.P oli eluruumist välja kirjutatud 04. detsembril 2002. a, elas ta eluruumis ka peale seda. Kostja oli eluruumist X-XX, XXX hageja 07. mai 2003 korraldusega nr 12-295 välja kirjutatud selles mitte elamise tõttu ning hakkas eluruumi taaskasutama peale eluruumi ostmist 2009 aastal. Müügitehingu tegemise ajal puudus korteril võlgnevus. Müügilepingu sõlmimise ajal oli eluruumi omanik vald, seega võlgnevus võis olla üksnes vallal. Väidetav võlg võis olla tekkinud oluliselt varem kui kokkuleppe sõlmimise ajal märtsis 2009, seega on algne võlanõue aegunud.
Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse detsembris 2012, s.o pärast 3-aastast aegumistähtaja möödumist. Selge ei ole võlgnevuse kujunemine, s.o millise perioodi ning millise kommunaalteenuse võlaga on tegemist. Kui 19. märtsi 2009 kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega, siis on see deklaratiivne võlatunnistus. Sellise võlatunnistuse sõlmimine ei tähenda selles käsitletud kohustuse olemasolu vaid võlatunnistuse aluseks olevat võlakohustust tuleb tõendada. Hageja poolt kohtule esitatud arved ei tõenda, et need oleks esitatud kostja kasutuses olnud korteri nr XX võlgnevuste eest. Arvetel on märgitud eluruumi suuruseks 48,8 m2, kuid kostja kasutas korterist vaid ühte tuba ning üldkasutatavaid ruume.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. märtsi 2014 otsusega Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) hagi Aune Pokk vastu rahuldamata ning menetluskulud Jõhvi valla kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on 19. märtsi 2009 kokkulepe puhul tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 järgi. Kokkuleppega on loodud iseseisev kohustus, millega kostja on kohustunud tasuma hagejale võlga 16 296,65 EEK-i neljas osas hiljemalt 31. detsembriks 2009. Tegemist on iseseisva abstraktse kohustusega, mis võlaõiguslikku alust ei vaja. Seetõttu ei saa kostja tugineda võlaõigusliku tehingu aluseks oleva tehingu tühisusele. Võlatunnistuse kehtivus ei sõltu võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Hageja nõude rahuldamata jätmiseks tulnuks kostjal tõendada, et ta on võlatunnistusest tekkinud kohustuse täitnud. Kostja seda teinud ei ole. Kostja on oma esimeses vastuses hagiavaldusele viidanud eksimusse viimisele kokkuleppe sõlmimisel ja heade kommetega vastuolus olevale tehingule. Maakohus leidis, et poolte soov luua iseseisev kohustus, et anda kostjale võimalus korteri erastamiseks, ei ole iseenesest heade kommete vastane. 19. märtsi 2009 kokkulepe oli TsÜS § 86 lg-st 2 tulenevalt heade kommetega vastuolus olev ja tühine tehing põhjusel, et kostja oli selle sõlmimisel 64-aastane, tal puuduvad õigusteadmised, kokkulepe sõlmiti vahetult enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist ning see oli kostjale ootamatu, kostjal puudus võimalus mõistliku aja jooksul selle sisuga tutvuda ja oma tegelikku tahet kokkuleppe osas kujundada. Hageja pidi mõistma, et sellise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja anda kostjale piisavalt aega kokkuleppe sisuga tutvumiseks. TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu 28. märtsi 2014 otsus täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud Aune Pokk kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et 19. märtsi 2009 kokkuleppega loodi iseseisev abstraktne kohustus. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kokkuleppe sõlmimine tuli vastustajale ootamatult ning tegemist oli tühise tehinguga; 2) ei esitanud vastustaja apellandile ühtegi vastuväidet ega avaldust seoses 19. märtsi 2009 kokkuleppega enne kui 08. jaanuaril 2013 maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud vastuväidet. Vastustaja asus kokkulepet täitma, tasudes perioodil aprill 2009 kuni november 2009 kokku 210,69 eurot; 3) on maakohtu põhjendus vastustaja vanuse osas asjasse mittepuutuv. Menetluse kestel ei ole tuvastatud asjaolu, et vastustaja oleks oma vanusest tulenevalt olnud piiratud teovõimega.
5.Aune Pokk vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja jääb maakohtus esitatud väidete juurde. Vastustaja vastuse kohaselt: 1) oli vastustaja eluruumist välja kirjutatud ning talle ei esitatud arveid. Apellandi kommunaalkulude nõue ei vastanud vastustaja poolt kasutatud elamispinna suurusele, vaid oli arvestatud terve korteri pinnalt; 2) oli ettepanek võlatunnistuse sõlmimiseks vahetult enne notariaalset müügitehingu sõlmimist vastustajale ootamatu ning apellant pidi seda mõistma. Maakohtus esitatud ning apellandi poolt vaidlustamata tõenditega on ümber lükatud apellandi väide vastustaja võlgnevusest teadmise kohta. Väidetud kohustused tekkisid vastustajale nimetatud kokkuleppega, millega tal ei olnud võimalik enne allkirjastamist tutvuda ja mis seetõttu oli heade kommetega vastuolus.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
6.Pooled sõlmisid 11. novembri 2014 kohtuistungil ringkonnakohtus kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus tsiviilasja nr 2-12-51758 lõpetada. Pooled kinnitasid kohtule, et nad on kompromissiga nõus ja teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Apellant palus tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1 kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (TsMS § 430 lg 3). Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamise tõttu tühistab Tartu Ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4, § 431 lg-tega 1 ja 2 ja § 645 lg-ga 1 Viru Maakohtu 28. märtsi 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-51758 ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Pooled on leppinud kokku, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
8.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 kuulub Jõhvi vallale tagastamisele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Apellant on palunud kanda tagastatava riigilõivu enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.