KÜ Uus 9 Kohtla-Järve hagi H.I.i vastu võlgnevuse 1090,04 euro, viivise 786,96 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2155,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. detsembri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.I.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): H.I. (isikukood: XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viilol; Vastustaja (hageja): KÜ Uus 9 Kohtla-Järve, seaduslik esindaja Roland Harjaks, lepinguline esindaja Irina Kuzmina
RESOLUTSIOON
1.Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ning mõista H.I.’ilt KÜ Uus 9 KohtlaJärve kasuks välja ajavahemikus 02.12.2014 kuni 30.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivis summas 25 (kakskümmend viis) eurot.
2.Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, asendades sõnad „Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ“ sõnadega „korteriühistu Uus 9 Kohtla-Järve“, samuti asendada tähtpäev 01.12.2014.a tähtpäevaga 31.10.2015.a.
Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
„2. Välja mõista H.I.’ilt korteriühistu Uus 9 Kohtla-Järve kasuks põhivõlg 1090 (üks tuhat üheksakümmend) eurot 04 senti; ajavahemikus 27.08.2013 kuni 01.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 30 (kolmkümmend) eurot ning ajavahemikus 02.12.2014 kuni 30.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 25 (kakskümmend viis) eurot.
3.Välja mõista H.I.’ilt korteriühistu Uus 9 Kohtla-Järve kasuks viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (1090,04 eurot) alates 31.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni.“
4.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 63 % ulatuses H.I.i kanda ja 37 % ulatuses KÜ Uus 9 Kohtla-Järve kanda.
2.Jätta H.I.ile maakohtus ja ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Uus 9 Kohtla-Järve esitas 27. augustil 2014.a hagi H.I.i vastu põhivõla 1090,04 euro, viivise 786,96 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Uus 9-X Kohtla-Järve, mis kinnistusregistriandmetel kuulus V.I.ile, kes on 19. septembril 2011.a surnud. V.I.i pärandvara on vastu võtnud tema ema H.I.. Korteriühistu on igakuiselt esitanud arveid majanduskulude eest, pannes need postkasti. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest kostja on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Võlgnevus tekkis peale V.I.i surma ning on seisuga 25. augustil 2013.a 1877 eurot, millest põhivõlgnevus on 1090,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 786,96 eurot. Hageja
taotles TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista lisanduvad viivised alates 01. augustist 2013.a 0,07% päevas põhivõlgnevuselt 1090,04 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Kostja H.I. hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt suhtles kostja pojaga harva ning arvas, et poja vara pärivad tema abikaasa lapsed. Kostja ei teadnud, et pärandist loobumiseks tuleb avaldus esitada. H.I. ei soovi korterit pärida ega endale saada ning loobub sellest. Hageja esindajad ei ole kunagi tema poole pöördunud ega korteri ning nõutava võlaga seonduvaid asjaolusid selgitanud. 31. juuli 2013.a arve ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Kostja selgitas, et nõue muutub sissenõutavaks selle esitamisega kohustatud isikule. Kostjale ei ole majanduskulude arveid esitatud, pärandvara asub Kohtla-Järvel, kuid kostja elab Kiviõlis. Hageja esitatud tõendid ei tõenda kohustuste kujunemist, koosolekute protokollid ei tõenda tariifide kehtestamist ja kostjalt nõutavate kulutuste arvestuse õigsust ja põhjendatust. Hageja on tegutsenud heade kommete vastaselt, kuna pole soovinud kostjaga kontakti leida ning on esitanud alles 19. augustil 2013 kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Hageja on lasknud pärandvara lõhkuda ja hävitada, halvendades sellega pärandvara väärtust ja tekitades kostjale materiaalset kahju. Kostja esindaja V. Viilol selgitas, et kostjal ei ole lähtuvalt tervislikust seisundist võimalik pärandvaraga tegelda. Hoiumeetmete rakendamist on palutud 2 aastat peale pärandaja surma, hageja ei ole midagi teinud pärija väljaselgitamiseks, et teavitada teda võlgnevuse maksmise kohustusest. Kostjal ei ole võimalik tutvuda arvetel kajastatud nõuete õigsusega, mistõttu on tema õigusi oluliselt rikutud. Alusetu on ka viiviste nõue ning see oleks kostja suhtes põhjendamatu ja ülekohtune ning kohaldamisele kuulub VÕS § 113 ja § 162. Asjaolu, et kostja on pärija, ei saa olla aluseks, et nõue on põhjendatud. Kostjal ei tekkinud kohustust nõude osas hageja tegevusetuse tõttu. Kostja pension on 300 eurot ning tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Kui kostja oleks saanud arve ja teadnud, et on võlad, oleks ta püüdnud maksta nii palju kui võimalik on.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16. detsembri 2014.a otsusega KÜ Uus 9 Kohtla-Järve hagi H.I.i vastu osaliselt ja mõistis välja H.I.ilt KÜ Uus 9 Kohtla-Järve kasuks põhivõla 1090,04 eurot ja ajavahemikus 27. august 2013.a kuni 01. detsember 2014.a sissenõutavaks muutunud viivise 30 eurot. Täiendavalt mõisteti välja H.I.ilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivise protsendina (0,07% päevas) põhinõudelt 1090,04 eurot alates 01. detsembrist 2014.a kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja pojale V.I.ile kuulus korteriomand Kohtla-Järvel Uus 9 - X ning elamu Uus 9 haldamist ja majandamist teostab hageja. V.I. on surnud 19. septembril 2011.a. Võlgnevus 25. augusti 2013.a seisuga on 1877 eurot, sh põhivõlgnevus 1090,04 eurot ja nõutavaks muutunud viivised 786,96 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja on Kohtla-Järve Linnavalitsusele saadetud kirjas ja vastuses hagivaldusele väitnud, et ta ei soovi pärida ja loobub pärandist, samas ei ole kostja PärS § 119 lg-s 1 sätestatud tähtaja, kolme kuu, jooksul notarile pärandist loobumise kohta avaldust teinud. Seega on kostja H.I. oma tegudega oma poja V.I.i pärandvara (korteriomandi asukohaga Uus 9 – X, Kohtla-Järve) vastu võtnud (PärS § 118 ja § 119 lg 3) ja saanud korteriühistu liikmeks (KÜS § 5 lg 3).
Kohus asus seisukohale, et KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ja KÜ Uus 9 põhikirja p 3.2.7 järgi on kostjal kui ühistu liikmel kohustus tasuda majandamiskulude eest. Kohus analüüsis ka hagis esiletoodud majandamiskulude tõendatust ja põhjendatust. Maakohtus luges tõendatuks, et hooldustasu oli alates 19. aprillist 2011.a 0,51 eurot /m2. Seega moodustab hooldustasu perioodi 01. september 2011.a kuni 25. august 2013.a kokku 485,93 (24 kuud × 0,51 × 39,70 m2) eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud tõenditest ja arvestustest lähtuvalt moodustab keskkütte eest tasutav summa ajavahemikus september 2011 kuni 25. august 2013.a kokku 658,62 eurot. Kokku tuleks kostjal keskkütte maksumuse ja hooldustasuna hagejale tasuda 1144,55 (482,93+658,62) eurot. Hageja on kostjalt nõudnud põhivõlgnevust summas 1090,04 eurot ning selles ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. Maakohus jättis tähelepanuta hageja poolt esitatud soojatootja arved hagejale, mis kajastavad perioode enne 19. september 2011.a ja peale hagi esitamist, kui asjasse mittepuutuvad. Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuväited, et talle pole hageja pool arveid saadetud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ka ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust asjaolu, et hageja on esitanud avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks alles 2 aastat peale pärandaja surma. Viivisenõuet puudutavas osas leidis maakohus, et hageja kuni 01. augustini 2013.a sissenõutavaks muutunud viivise nõue on tõendamata ja põhjendamata. Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnevus tekkinud peale 19. septembrit 2011.a, hageja on esitanud viivise arvestuse alates 2010.a aasta veebruarist. Alates 27. augustist 2013.a (hagi esitamisest) lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS §-st 367. Ajavahemikus 27. august 2013.a kuni 01. detsember 2014.a on sissenõutav viivis 352,51 eurot (0,07 % × 1090,04 × 462 päeva). Maakohus leidis, arvestas hageja õigustatud huvi ja kostja majanduslikku seisundit (kostja kuusissetulekuks on vanaduspension 327,63 eurot ja sotsiaaltoetus 12,79 eurot), et tasumisele kuulub viivis on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on vähendada ajavahemikus 27. august 2013.a kuni 01. detsember 2014.a sissenõutavaks muutunud viivist 30 euroni (VÕS § 162 lg 1). Alates 01. detsembrist 2014.a mõistis maakohus kostjalt välja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivise protsendina (0,07% päevas) põhinõudelt (1090,04 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.H.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. detsembri 2014.a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 232, § 436 ja § 442 lg 8 sätteid, mille tulemusena on kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme, mistõttu ei ole kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud; 2) on maakohus otsuse tegemisel lähtunud vastustaja hagis toodud ja esindaja poolt esitatud paljasõnalistest väidetest ja põhjendusest, jättes arvestamata ja analüüsimata apellandi poolt esitatud vastuväited; 3) on korteriomanik kohustatud kandma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused (KOS § 13 lg 1), kuid käesoleval juhul ei olnud apellandil seda
võimalik teha vastustaja ebamõistliku ja heade kommete vastase tegevusega apellandile nõuete mitte esitamise tõttu; 4) peab kohus Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-76-01 ja nr 3-2-1-83-13 toodud juhiste kohaselt hindama hea usu vastasust sõltumata sellest, kas pool on sellele tuginenud. Hageja ei käitunud vastavalt VÕS § 6 lg-le 1, TsÜS § 138 lg-le 1 kostja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt; 5) on apellant oma poja pärijaks, kuid apellant arvas et korteri pärivad poja elukaaslane ja tolle lapsed. Kuigi pärandaja surmast sai apellant teada varem, sai ta pärimisest teada alles Kohtla-Järve Linnavalitsuselt arupärimisel 07. augustil 2013.a. Apellandil ei olnud ega ole siiani korteriomandi vastu mingit huvi, ta on töövõimetu ja rasket haigust põdev pensionär, kes elab Kiviõlis ega ole võimeline Kohtla-Järvel käima; 6) pani vastustaja esitanud arved majanduskulude eest pärandaja postkasti. Vastustaja oli teadlik, et V.I. on surnud ning korteris ei ela kedagi. Apellandi korteri uks oli maha lõhutud ning seal ööbisid kodutud ja narkomaanid. Vastustaja pidi olema teadlik, et arvete paigutamine postkasti oli puhas formaalsus, mille tegemisel ei saa tagajärgi olla. Mõistlikult tegutsev isik ei saa uskuda, et korteri omanik, kes korteri vastu mingit huvi ei tunne ning korteri täielikku hooletusse on jätnud, käib korteri postkasti tühjendamas. Ei saa eeldada, et isikul oleks olnud reaalne võimalus arveid tasuda, kuivõrd majanduskulud on igakuiselt sõltuvad tarbimisest ning täpset summat teadmata ei saa ka seda maksta. Vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 p-le 18 võib arve esitamisel olla lepingu täitmise seisukohalt oluline tähtsus, juhul kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Eelnevast on näha, et võlgniku tegelik teavitamine hagejat ei huvitanud, arvete paigutamises postkasti nägi ta ainult alust, millega esitada hiljem nõue kostja vastu; 7) on paljasõnaline ja tõendamata vastustaja kohtuistungil esitatud seisukoht, et osad arved on vastustaja saatnud apellandile. Vastustaja kinnitas hagiavalduses, et pani arved korter nr 15 postkasti ja sellest tuleb lähtuda; 8) väidab vastustaja, et on teinud pärija ja seega korteri omaniku leidmiseks kõik vajaliku, kuid toob välja vaid kirja saatmise Kohtla-Järve Linnavalitsusele, kust saadud vastuse kohaselt on korteril olemas pärija. Vastustaja ei teinud kahe aasta kestel mitte midagi, et pärijat leida ning teda õigussuhtest (korteriomandist tulenev kohustus majanduskuludeks) teavitada; 9) ei ole vastustaja heas usus käitunud ka apellandi korteriomandi hooletusse jätmise tõttu. Alles ligi kaks aastat pärast V.I.i surma on vastustaja võtnud kasutusele meetmed kohtu kaudu vara kaitsmiseks, kuigi selleks hetkeks oli korterisse juba sisse murtud, korterist varastatud kõik vähegi väärtuslik ning seda olid ööbimiseks kasutanud kodutud; 10) ei kasutanud apellant korterit ning vastustaja oli sellest teadlik. Vastustaja huvi on olnud ainult nõude esitamises kohtusse, seda mitme aasta möödudes ning olulise viivise kogunemisel. Hageja on ta rikkunud mõistlikkuse põhimõtet VÕS § 7 tähenduses, kuna oli teadlik, et apellant arveid ei saa, kuid eeldas temalt maksmist.
5.KÜ Uus 9 Kohtla-Järve vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb vastustaja maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja ei soovi käesolevas menetlusstaadiumis esitada täiendavaid tõendeid;
2) ei soovi vastustaja esitada tulenevalt apellandi majanduslikust olukorrast maakohtu viiviste nõude rahuldamata jätmise osas vastuapellatsioonikaebust; 3) on apellandi seisukohad otsitud ja paljasõnalised. Vastustaja on maakohtus tõendanud nõude olemasolu, esitanud kõik nõude aluseks olevad dokumendid, sh majandamiskulude kinnitamise tariifi koosoleku otsuse, soojatootja arved ja soojuse jaotamise arvestuse. Vastustaja on seisukohal, et nõue on täies ulatuses tõendatud ka Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14 viidatud alustel; 4) esitas vastustaja apellatsioonikaebuse pärandi vastuvõtmise seisukohad hagiavalduses PärS § 3 lg 1, 2. Elektroonilise rahavastikuregistri kohaselt on H.I. oma poja ainuke pärija. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Kostja pärandist loobunud ei ole ning seega on ta poja pärandi vastu võtnud (PärS § 118 lg 1 ja 119 lg 1). Seega on H.I. korteriomandi Uus 9-X Kohtla-Järve omanik, sõltumata kinnistusregistri kandest; 5) peab vastustaja hooldustasu all silmas majandamiskulusid, mis on kinnitatud KÜ liikmete koosolekul ja on esitatud maakohtule juunis 2014.a. täiendavate tõenditena. Hageja nõuded kostja suhtes tulenevad Korteriühistu seadusest, Korteriomandi seadusest, KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest ja KÜ põhikirjast; 6) on KÜ õiguslik olemus ja eesmärgid sätestatud KÜS § 2 lg-s 1. KÜS § 2 lg 1 kohaselt ei kuulu korteriomandi reaalosa (pärandvara) eest hoolitsemine KÜ otseste kohustuste hulka; 7) ei nõustu vastustaja apellandi väidetega arvete kättetoimetamise kohta. Vastustaja on saatnud apellandile posti teel arveid alates 2013 aastast, apellant ei ole arvetele vastu vaielnud. Samuti ei ole apellant vastu vaielnud V.I.i surmaaja teada saamise kohta, mis on vahetult paar päeva peale surma. Vastustaja leiab, et apellant ei ole käitunud vastustaja suhtes heas usus just seetõttu, et ei ole pärandist loobunud ega asunud seda valitsema. Kuna apellant on korteriomandi Uus 9-X omanik, siis on omaniku kohustus teatada oma kontaktandmed vastustajale, eelkõige arvete saamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kohtuotsuse resolutsioonis esineva olulise vea tõttu tuleb muuta tuleb resolutsiooni punkti 3, millega on H.I.ilt välja mõistetud Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis protsendina (0,07 %) päevas põhinõudelt (1090,04 eurot) alates 01.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks leiab ringkonnakohus, et sarnaselt hagi maakohtus menetlemise ajaga on põhjendatud vähendada viivist, mis on muutunud sissenõutavaks apellatsioonimenetluse kestel. Sellega seoses sõnastab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tervikuna alljärgnevalt: „2. Välja mõista H.I.’ilt korteriühistu Uus 9 Kohtla-Järve kasuks põhivõlg 1090 (üks tuhat üheksakümmend) eurot 04 senti; ajavahemikus 27.08.2013 kuni 01.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 30 (kolmkümmend) eurot ning ajavahemikus 02.12.2014 kuni 30.10.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 25 (kakskümmend viis) eurot.
3.Välja mõista H.I.’ilt korteriühistu Uus 9 Kohtla-Järve kasuks viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (1090,04 eurot) alates 31.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni.“ Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 kohaselt on kostjalt (apellandilt) välja mõistetud viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (1090,04 eurot) Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes hagi rahuldada ega kostjalt tema kasuks rahasummasid väljas mõista. Seega on maakohus teinud lahendi isiku kohta, kes ei ole menetlusosaline ning keda järelikult ei ole seaduse kohaselt kohtusse kutsutud. See tingib TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse tühistamise asjaomases osas (resolutsiooni p 3), olenemata apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest. Ringkonnakohus leiab, tuginedes TsMS § 656 lg 2 esimesele lausele, et käesoleval juhul on võimalik kõrvaldada eelnimetatud rikkumine ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Asja materjalidest ja maakohtu otsuse põhjendustest järeldub üheselt, et kohus pidas silmas hagi rahuldamist hageja, s.o KÜ Uus 9 Kohtla-Järve, suhtes. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ märkimine hagejana kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 on ilmselgelt ekslik, kuid selle eksimuse parandamine ei olnuks võimalik TsMS § 447 lg 2 alusel, kuna eksimus mõjutas otsuse sisu. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus jätta rahuldamata hageja nõue jooksvalt lisanduva viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, mõistes lisanduva viivise kostjalt välja hageja, s.o KÜ Uus 9 KohtlaJärve, kasuks.
8.Maakohus leidis, et perioodi eest 27.08.2013 (s.o hagi esitamisest) kuni 01.12.2014 on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 352,51 eurot, mida kohus vähendas 30 euroni. Alates 02.12.2014.a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (30.10.2015) on KÜS § 7 lg 1 sätestatud määras (0,07 % päevas) kogunenud viivist lisaks 333 päeva eest, mille tulemusena on muutunud sissenõutavaks viivisenõue täiendavalt summas 254,08 eurot (0,07 % põhivõlgnevusest 1090,04 eurot = 0,763 eurot × 333 päeva). Arvestades apellandi taotlusi ning menetluses esiletoodud asjaolusid peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada ka perioodi eest 02.12.2014.a kuni 30.10.2015.a sissenõutavaks muutunud viiviste summat 25 euroni, järgides maakohtu põhjendusi viivise vähendamisel. Seega tuleb H.I.il tasuda viivist põhinõudelt 1090,04 eurot ajavahemiku eest 27.08.2013 kuni 30.10.2014 kokku summas (30 eurot + 25 eurot =) 55 eurot. Alates 31.10.2015.a kuni põhinõude täitmiseni tuleb H.I.il tasuda viivist lisanduva protsendina 0,07 % päevas põhinõudelt.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus rikkunud otsuse tegemisel menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme. Kohus on arvestanud nii kõiki asjas esitatud tõendeid kui ka kostja vastuväiteid.
10.Käesolevas asjas koosnes hageja majandamiskulude nõue hooldustasu ja soojusenergia (keskkütte) võlgnevusest. Maakohus andnud oma hinnangu esitatud tõenditele, mille kohaselt kuulus korteri eest alates 19.04.2011 tasumisele hooldustasu 0,51 eurot/m2; kokku 24 kuu eest 485,93 eurot. Samuti analüüsis maakohus keskkütte kohta esitatud tõendeid, millest nähtub, kui palju on korteriühistu tasunud soojusenergia müüjale ning missugustel alustel jaotati keskküttekulu korteriühistu liikmete vahel. Eeltoodu põhjal moodustas keskkütte eest tasumisele kuuluv summa ajavahemikus september 2011 kuni 25. august 2013 kokku 658,62 eurot. Kui kokku tulnuks
kostjal keskkütte maksumuse ja hooldustasuna hagejale tasuda 1144,55 eurot, siis nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevusena 1090,04 eurot, millises ulatuses maakohus hageja nõude ka rahuldas.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga majandamiskulude võlgnevuse suurust, ega korda neid.
tõenditele,
mis
puudutavad
Ringkonnakohus leiab, et korteri omanikul korteriühistu ees majandamiskulude tasumise kohustuse tekkimine ei sõltu olemuslikult sellest, kas korteri omanik ja ühistu liige sai jooksvalt kätte korteriühistu poolt koostatud majandamiskulude arved. Korteriühistu ei kaota nõudeõigust majandamiskulude tasumiseks kohustatud ühistuliikme (korteriomaniku) vastu ka juhul, kui korteriühistu liige temale kuuluvat korterit tegelikkuses ei kasuta. Samuti ei kaota korteriühistu nõudeõigust juhul, kui korteriomanik ei saa igakuiselt esitatavaid majandamiskulude arveid regulaarselt kätte. Nõudeõiguse teostamist ja nõude rahuldamise ulatust võib mõjutada aegumine ning hea usu põhimõttele tuginemine. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded aegunud.
12.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme, rahuldades hagi põhinõuet puudutavas osas täielikult ning vähendades kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat viivist. Maakohus kohaldas õigesti alates 01. jaanuarist 2009.a kehtivat pärimisseadust, sh PärS § 119, mille kohaselt kehtib pärimisõiguses nn loobumissüsteem. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole kostja H.I. esitanud notarile PärS § 119 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobumise avaldust. Samuti ei ole H.I. esitanud notarile PärS § 119 lõikes 2 viidatud avaldust, taotledes pärandist loobumise tähtaja pikendamist või loobumisavalduse esitamiseks uue tähtaja määramist, arvestades erandlikke asjaolusid (sh H.I.i kõrge vanus ja tervislik seisund). Seega jõudis maakohus õigele järeldusele, et kohustus tasuda korteriühistule Kohtla-Järvel Uus tn 9-X asuva korteriga seotud majandamiskulude eest on pärimise tulemusena üle läinud korteri varasema omaniku, V.I.i, seadusjärgsele pärijale, s.o kostjale.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta hagi põhinõude osas rahuldamata hea usu põhimõtte (VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 1) alusel. Asjas puuduvad igasugused viited sellele, nagu oleks hageja esitanud kostja vastu majandamiskulude võlgnevuse nõude eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Samuti ei saa kostjalt kui korteri pärijalt majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist pidada hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatuks põhjusel, et tegemist on kõrges eas oleva väikese sissetuleku ja halva tervisega vanaduspensionäriga, kellel puudub kõnealuse korteri omamise vastu igasugune huvi. Korteriühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulude eest ei ole seotud sellega, kas korteri omanik on korterit tegelikkuses kasutanud ning kas korteriühistu oli korteri mittekasutamisest teadlik. Majandamiskulude tasumise kohustusest ei vabasta korteri omanikku ka vähene sissetulek ja säästude puudumine. Kui apellant (pärija) pärandvarana saadud korterit ei vaja, tuleb tal püüda korter realiseerida. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku halb majanduslik olukord võib TMS § 45 kohaselt anda alust täitemenetluse peatamiseks, täitmise pikendamiseks või ajatamiseks.
14.Hageja näol on tegemist korteriühistuga, kelle eesmärgiks on mittetulunduslikel alustel korterelamu majandamine ja korrashoid ning korteriomanike ühiste huvide edendamine. Ringkonnakohtu arvates ei tule korteriühistul kanda riisikot seoses korteriomandite kuuluvusega ega korterite pärimismenetluse läbiviimisega. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja ei olnud enda väitel teadlik pärimisõiguse sisust ega enda ainupärija staatusest. Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et korteriühistule ei ole seadusega asetatud kohustust korraldada korteriomandi reaalosa korrashoidu ja selgitada välja pärima õigustatud isikud pärast seda, kui ühistule sai teatavaks, et korteri varasem omanik (V.I.) on surnud. Korteriühistu kohustus astuda teatavas ulatuses
samme pärija väljaselgitamiseks ja korteri seisundi edasise halvenemise ärahoidmiseks võib olla tuletatav üldisest käibekohustusest ning teisalt ka korteriühistu üldistest eesmärkidest (mh hoida ära teiste korteriomandite ja elamu kui terviku kahjustumine ühe korteri hooletusse jätmise tagajärjel).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on korteriühistu käesoleval juhul käibekohustust piisaval määral täitnud. Pärast varasema korteriomaniku V.I.i surma (19.09.2011.a) on korteriühistu pöördunud ca 6 kuu möödudes (märtsis 2012, t II kd lk 14) Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Linnavalitsuselt on saadud vastus (II kd tl 15-16), milles viidatakse V.I.il teise järjekorra seadusjärgse(te) pärija(te) olemasolule ning soovitatakse pöörduda täiendava info saamiseks notari poole. Augustis 2013 esitas korteriühistu nii hagiavalduse käesolevas asjas kui ka avalduse maakohtule rakendada pärandvara hoiumeetmeid ja määrata V.I.i pärandvara hooldajaks KÜ Uus 9 Kohtla-Järve (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-13-39468, Viru Maakohtu
21.oktoobri 2013.a määrus). Eeltoodust lähtudes asus maakohus õigesti seisukohale, et arvete mittesaamine ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Samuti ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks asjaolu, et hageja esitas avalduse pärandvara hoiumeetmete kohaldamiseks alles ligi 2 aastat peale pärandaja surma. Seega rahuldas maakohus õigesti hagi põhinõuet puudutavas osas, s.o summas 1090,04 eurot. Asjaolu, kas kostja sai jooksvalt kätte korteriühistu poolt majandamiskulude eest esitatud arveid ja kas korteriühistu tegi piisavalt pingutusi korteri uue omaniku (pärija) isiku väljaselgitamisel, võib omada tähtsust viiviste väljamõistmisel. Käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi esitamisele eelnenud perioodi (kuni 01.08.2013.a) eest sissenõutavaks muutunud viivise nõude täielikult rahuldamata, samuti vähendanud kohtumenetluse kestel sissenõutavaks muutunud viiviste summat. Hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud.
16.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Apellandile osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 5. märtsi 2015.a määrusega on apellant H.I. vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel täies ulatuses, s.o summas 250 eurot. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel on põhjendatud vabastada H.I. apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
17.Apellanti esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses advokaat V. Viilol. Maakohtu menetluses taotles advokaat riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist ja hüvitamist summas 1137,84 eurot, mille maakohus rahuldas oma 22. detsembri 2014.a määrusega osaliselt – summas 825,26 eurot. Advokaat V. Viiloli määruskaebus maakohtu määruse peale on ringkonnakohtu menetluses ning määruskaebemenetlus on peatatud Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2015.a määrusega kuni tsiviilasja nr 2-12-51758 lahendamiseni Riigikohtu poolt.
Apellatsioonimenetluses on advokaat V. Viilol esitanud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks taotlusi järgmistes summades: 05.02.2015.a summas 559,92 eurot, 02.03.2015.a summas 151,92 eurot ja täiendavalt 09.10.2015.a summas 145,92 eurot, s.o kokku apellatsiooniastmes 857,76 eurot. Kõik kolm taotlust sisaldavad sõidukulusid seoses sõiduauto kasutamisega summas à 81,60 (s.o kokku sõidukulud 244,80 eurot). Riigikohtus on käesoleval ajal menetlemisel põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-2-1-40-15, kus Riigikohtu tsiviilkolleegiumil tekkis kahtlus, kas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 ja selle alusel advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasude ja kulude kord on formaalselt põhiseadusega kooskõlas. Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus põhjendatuks lükata edasi advokaat V. Viiloli poolt käesolevas tsiviilasjas H.I.ile osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise taotluse lahendamine kuni Riigikohtu poolt asjas nr 3-2-1-40-15 lahendi tegemiseni. Otstarbekaks tuleb pidada apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tasu ja kulude taotluse lahendamist koos advokaat V. Viiloli poolt maakohtu 22.12.2014.a määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisega; s.o menetluse uuendamisel määruskaebuse asjas nr 2-12-51758.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.