2-12-814/80 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

13.juulil 2010 avaldusega hagist loobunud. Hagist loobumise kohtumäärus jõustus 24. augustil 2010. Hageja omandas nõudeõiguse kostja vastu enne tsiviilasjas nr 2-09-14507 kohtulahendi tegemist 07. aprillil 2010 toimunud avalikul enampakkumisel. Hageja ei olnud nõude omandamise ajal teadlik tsiviilasja nr 2-09-14507 menetlusest kostjate vastu ning hagejat ei kaasatud sellesse menetlusse. TsMS § 460 lg 2 kohaselt otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Seega määratleb TsMS § 460 lg 2 üheselt selle, et hageja suhtes tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud lahend ei kehti. Kostjad on olnud teadlikud jõustunud kohtulahendiga kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest (sh nõude taasesitamise võimatusest) sama sisuga asjas ning kostjatel oli alust eeldada, et jõustunud kohtulahend jääb kehtima. Hageja omandas nõude seaduse alusel VÕS § 173 lg 3 p 4 mõttes ning VÕS § 173 lg-st 2 tulenevalt sellele kohaldatakse loovutamise sätteid. Maakohus asus seisukohale, et endine võlausaldaja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis), kes loobus hagist neli kuud pärast nõude loovutamist, ei ole täitnud VÕS § 167 lg-s 6 sätestatud võlausaldajale nõude loovutamisega kaasnevaid kohustusi. Hageja jaoks on AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) pahatahtlik käitumine loonud olukorra, mis ei võimalda hagejal oma nõuet maksma panna. Kostjate jaoks on lahendiga nr 2-09-14507 selgelt saabunud TsMS §-s 432 sätestatud õiguslik tagajärg, s.o menetluse lõpetamine. Lahend on kostjate suhtes jõustunud, seda ei ole käesolevaks ajaks ei vaidlustatud ega tühistatud. Kohus ei saa järgnevates menetlustes revideerida juba jõustunud otsuse õiguspärasust. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) nõudest loobumise tulemusena välistatakse hageja nõudeõigus kostjate vastu käenduslepingutest tulenevates nõuetes. Hageja möönis, et enampakkumise võitmisega omandas ta muuhulgas ka neid nõudeid, mis osutusid perspektiivituteks. Ei senine ega uus võlausaldaja ei ole enne hagist loobumist kostjaid nende käenduslepingutest tulenevate kohustuste üleminekust teavitanud. Esmane teade kostjatele nõude omandamisest hageja poolt on saadetud alles 26. septembril 2011. Seega on tegemist hageja viivitusest tuleneva riskiga nõuete realiseerimisel. Hageja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjusi, miks tal ei olnud kolme kuu jooksul pärast põhinõude omandamist võimalik nõuet läbi vaadata ja kostjatele mõistliku aja jooksul teada anda võlausaldaja vahetumisest või taotleda enda kaasamist tsiviilasja nr 2-09-14507 menetlusse või esitada hageja õigusjärglasena määruskaebus tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud menetluse lõpetamise määrusele TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud viiekuulise tähtaja jooksul kohtumääruse tegemisest. Maakohtu hinnangul saab nimetatud tegevusetust pidada hagejapoolseks raskeks hooletuseks, millest tulenevalt kaotas hageja võimaluse realiseerida oma õigusi tsiviilasja nr 2-09-14507 menetluses. TsMS § 210 lg-st 4 tulenevalt tuleb hageja lugeda nõudeõiguse kaotanuks, kuna hageja ei ole pärast nõude omandamist võlgnikku võlausaldaja vahetumisest õigeaegselt ja mõistliku aja piires teavitanud. Hageja TsMS § 460 lg-st 1 tulenev õigus eeldada, et otsus tema suhtes ei kehti, ning sellest tulenevalt võib ta igal ajal esitada uue nõude kostjate vastu, on piiritletud TsMS § 210 lg-s 4

6.Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista N. Pavlovilt ja M. Chebanovalt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja 6 391,16 eurot. Swedbank AS palub jätta kõik menetluskulud N. Pavlovi ja M. Chebanova kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jõudis Tartu Ringkonnakohus 16. jaanuari 2014 määruses järeldusele, et menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku õigusjärglase Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada. Ringkonnakohus lahendas nõudeõiguse olemasolu küsimuse, mistõttu käesoleva tsiviilasja vaidlus sai jätkuda vaid nõude suuruse ja põhjendatuse üle. Kõrgema astme kohtu seisukohad on õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud alama astme kohtule. Maakohtu istungil ei toimunud arutelu apellandi nõudeõiguse osas, mistõttu oli maakohtu hagi rahuldamata jätmine nõudeõiguse kaotamise tõttu apellandile üllatuslik; 2) ei ole vastustajad esitanud ühtegi sisulist vastuväidet esitatud nõudele, mistõttu pidi maakohus hagi rahuldama; 3) ebaõige on maakohtu seisukoht apellandi tegevusetuse kohta. Apellant on esitanud kirjalikud seisukohad väidetava tegevusetuse kohta. Vajadusel oleks maakohus pidanud andma apellandile aega istungil oma seisukohtade kordamiseks. 07. aprillil 2010 toimunud enampakkumisel omandas apellant 781 krediidilepingust tulenevad nõuded, mille läbivaatamine kolme kuu jooksul ei ole mõistlik; 4) ei saanud vastustajatel tekkida õiguspärast ootust nõude puudumise osas, sest nad said nõude loovutamisest teada tsiviilasja nr 2-09-14507 raames; 5) ei loobunud AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) pankrotihaldur mitte laenulepingust tulenevast nõudeõigusest, vaid alusetust hagist tsiviilasjas nr 2-09-14507. Hagist loobumise hetkel ei olnud AS-l Q Ratsanikud PP (pankrotis) enam nõudeõigust, millest loobuda. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) osas tehtud menetluse lõpetamine ei saanud tuua apellandi jaoks nõudeõiguse kaotamise tagajärge.