Swedbank AS-i hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6 391,16 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701); esindaja Indrek Kumm Vastustajad (kostjad): Nikolai Pavlov XXXXXXXXXXX); Margarita Chebanova
XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
(isikukood (isikukood
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Rahuldada Swedbank AS-i hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Välja mõista Nikolai Pavlovilt ja Margarita Chebanovalt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 391,16 eurot (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot 16 senti).
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank AS esitas 06. jaanuaril 2012 maksekäsu kiiremenetluse avalduse OÜ Revkom Baltix, Vitaliy Revyako, Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova vastu võla 6 391,16 eurot ja menetluskulude väljamõistmiseks. 26. jaanuari 2012 taotlusega võttis Swedbank AS nõude OÜ Revkom Baltic ja Vitaliy Revyako vastu menetlusest tagasi. Võlgnikud Nikolai Pavlov ja Margarita Chebanova esitasid 27. jaanuari 2012 makseettepanekule vastuväited. AS Swedbank (edaspidi hageja) esitas 10. septembril 2012 hagi Nikolai Pavlovi ja Margarita Chebanova (edaspidi kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad sõlminud 30. mail 2007 käenduslepingud nr 070510887 ja nr 070510888, millega võtsid endale kohustuse käendada AS-i Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) laenulepinguga nr 070310526 võetud laenukohustust kumbki summas kuni 25 320,22 eurot. Hageja on nõuded omandanud 07. aprillil 2010 avalikul suulisel enampakkumisel. Nõuete omandamisega omandas hageja ka kõik nõuet tagavad õigused, sh käendused. Hageja saatis kostjatele teavituse nõudeõiguse omandamisest 26. septembril 2011 kirja teel (I kd tl 116-119). Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt nõude loovutamise teel omandatud käenduslepingutest nr 070510887 ja nr 070510888 tuleneva võlgnevuse 6 391,16 eurot (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks eurot ja 16 senti) väljamõistmist.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on Viru Maakohus lõpetanud 29. juulil 2010 menetluse tsiviilasjas nr 2-09-14507 AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) hagis Revkom Baltic OÜ, Vitali Rejavko, N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu samade käenduslepingute alusel võlgnevuse ja kõrvalkohustuste nõudes hagist loobumise tõttu ja määrus on jõustunud. Hagist loobumine ei olnud tingimuslik ning hagejal puudub õigusjärglusest tulenev nõue kostjate vastu.
3.Viru Maakohus lõpetas 18. novembri 2013 määrusega menetluse Swedbank AS-i hagis N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. AS Swedbank esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16. jaanuari 2014 määrusega. Tartu Ringkonnakohus asus
seisukohale, et TsMS § 432 teine lause koosmõjus TsMS § 460 lg-ga 2 annavad alust järeldada, et menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku õigusjärglase Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 22. aprilli 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et tegemist on hageja õiguseellase AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingust nr 070310526 tulenevate kostjate käenduskohustuse vaidlusega, mille suhtes AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) on hagejana
13.juulil 2010 avaldusega hagist loobunud. Hagist loobumise kohtumäärus jõustus 24. augustil 2010. Hageja omandas nõudeõiguse kostja vastu enne tsiviilasjas nr 2-09-14507 kohtulahendi tegemist 07. aprillil 2010 toimunud avalikul enampakkumisel. Hageja ei olnud nõude omandamise ajal teadlik tsiviilasja nr 2-09-14507 menetlusest kostjate vastu ning hagejat ei kaasatud sellesse menetlusse. TsMS § 460 lg 2 kohaselt otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Seega määratleb TsMS § 460 lg 2 üheselt selle, et hageja suhtes tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud lahend ei kehti. Kostjad on olnud teadlikud jõustunud kohtulahendiga kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest (sh nõude taasesitamise võimatusest) sama sisuga asjas ning kostjatel oli alust eeldada, et jõustunud kohtulahend jääb kehtima. Hageja omandas nõude seaduse alusel VÕS § 173 lg 3 p 4 mõttes ning VÕS § 173 lg-st 2 tulenevalt sellele kohaldatakse loovutamise sätteid. Maakohus asus seisukohale, et endine võlausaldaja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis), kes loobus hagist neli kuud pärast nõude loovutamist, ei ole täitnud VÕS § 167 lg-s 6 sätestatud võlausaldajale nõude loovutamisega kaasnevaid kohustusi. Hageja jaoks on AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) pahatahtlik käitumine loonud olukorra, mis ei võimalda hagejal oma nõuet maksma panna. Kostjate jaoks on lahendiga nr 2-09-14507 selgelt saabunud TsMS §-s 432 sätestatud õiguslik tagajärg, s.o menetluse lõpetamine. Lahend on kostjate suhtes jõustunud, seda ei ole käesolevaks ajaks ei vaidlustatud ega tühistatud. Kohus ei saa järgnevates menetlustes revideerida juba jõustunud otsuse õiguspärasust. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) nõudest loobumise tulemusena välistatakse hageja nõudeõigus kostjate vastu käenduslepingutest tulenevates nõuetes. Hageja möönis, et enampakkumise võitmisega omandas ta muuhulgas ka neid nõudeid, mis osutusid perspektiivituteks. Ei senine ega uus võlausaldaja ei ole enne hagist loobumist kostjaid nende käenduslepingutest tulenevate kohustuste üleminekust teavitanud. Esmane teade kostjatele nõude omandamisest hageja poolt on saadetud alles 26. septembril 2011. Seega on tegemist hageja viivitusest tuleneva riskiga nõuete realiseerimisel. Hageja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjusi, miks tal ei olnud kolme kuu jooksul pärast põhinõude omandamist võimalik nõuet läbi vaadata ja kostjatele mõistliku aja jooksul teada anda võlausaldaja vahetumisest või taotleda enda kaasamist tsiviilasja nr 2-09-14507 menetlusse või esitada hageja õigusjärglasena määruskaebus tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud menetluse lõpetamise määrusele TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud viiekuulise tähtaja jooksul kohtumääruse tegemisest. Maakohtu hinnangul saab nimetatud tegevusetust pidada hagejapoolseks raskeks hooletuseks, millest tulenevalt kaotas hageja võimaluse realiseerida oma õigusi tsiviilasja nr 2-09-14507 menetluses. TsMS § 210 lg-st 4 tulenevalt tuleb hageja lugeda nõudeõiguse kaotanuks, kuna hageja ei ole pärast nõude omandamist võlgnikku võlausaldaja vahetumisest õigeaegselt ja mõistliku aja piires teavitanud. Hageja TsMS § 460 lg-st 1 tulenev õigus eeldada, et otsus tema suhtes ei kehti, ning sellest tulenevalt võib ta igal ajal esitada uue nõude kostjate vastu, on piiritletud TsMS § 210 lg-s 4
sätestatuga. Hageja on olnud nõude realiseerimisel tegevusetu. Sellest tulenevalt ei ole hagi võimalik rahuldada ja hageja tuleb lugeda tegevusetuse tõttu nõudeõiguse kaotanuks TsMS § 210 lg 4 mõttes.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista N. Pavlovilt ja M. Chebanovalt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja 6 391,16 eurot. Swedbank AS palub jätta kõik menetluskulud N. Pavlovi ja M. Chebanova kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jõudis Tartu Ringkonnakohus 16. jaanuari 2014 määruses järeldusele, et menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku õigusjärglase Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada. Ringkonnakohus lahendas nõudeõiguse olemasolu küsimuse, mistõttu käesoleva tsiviilasja vaidlus sai jätkuda vaid nõude suuruse ja põhjendatuse üle. Kõrgema astme kohtu seisukohad on õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud alama astme kohtule. Maakohtu istungil ei toimunud arutelu apellandi nõudeõiguse osas, mistõttu oli maakohtu hagi rahuldamata jätmine nõudeõiguse kaotamise tõttu apellandile üllatuslik; 2) ei ole vastustajad esitanud ühtegi sisulist vastuväidet esitatud nõudele, mistõttu pidi maakohus hagi rahuldama; 3) ebaõige on maakohtu seisukoht apellandi tegevusetuse kohta. Apellant on esitanud kirjalikud seisukohad väidetava tegevusetuse kohta. Vajadusel oleks maakohus pidanud andma apellandile aega istungil oma seisukohtade kordamiseks. 07. aprillil 2010 toimunud enampakkumisel omandas apellant 781 krediidilepingust tulenevad nõuded, mille läbivaatamine kolme kuu jooksul ei ole mõistlik; 4) ei saanud vastustajatel tekkida õiguspärast ootust nõude puudumise osas, sest nad said nõude loovutamisest teada tsiviilasja nr 2-09-14507 raames; 5) ei loobunud AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) pankrotihaldur mitte laenulepingust tulenevast nõudeõigusest, vaid alusetust hagist tsiviilasjas nr 2-09-14507. Hagist loobumise hetkel ei olnud AS-l Q Ratsanikud PP (pankrotis) enam nõudeõigust, millest loobuda. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) osas tehtud menetluse lõpetamine ei saanud tuua apellandi jaoks nõudeõiguse kaotamise tagajärge.
7.N. Pavlov ja M. Chebanova vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning taotlesid selle rahuldamata jätmist. Vastustajad palusid jätta menetluskulud apellandi kanda. N. Pavlovi vastuväidete kohaselt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata põhjusel, et antud vaidluses samade poolte vahel on olemas jõustunud Viru Maakohtu 29. juuli 2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-14507. Samuti ei ole apellant apellatsioonkaebuse esitamisel esitanud ühtegi uut tõendit. M. Chebanova vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant esitanud ühtegi uut tõendit oma seisukohtade tõendamiseks; 2) on apellandi väide, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) pankrotihaldur loobus hagist seoses nõude enampakkumisel müügiga, väär; 3) on alusetu apellandi viide maakohtu otsuse üllatuslikkusele, sest otsus põhineb toimikus olevatel tõenditel ja vastab kehtestatud menetlusnormidele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 22. aprilli 2014 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Swedbank AS-i hagi N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab välja N. Pavlovilt ja M. Chebanovalt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 391,16 eurot.
9.Nähtuvalt asja materjalidest on Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014 määrusega tühistatud Viru Maakohtu 18. novembri 2013 määrus, millega lõpetati menetlus Swedbank AS-i hagis N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, ning saadeti Swedbank AS-i hagi N. Pavlovi ja M. Chebanova vastu maakohtule menetluse jätkamiseks (I kd tl 164-165). Viidatud määruses asus ringkonnakohus seisukohale, et TsMS § 432 teine lause koosmõjus TsMS § 460 lg-ga 2 annavad alust järeldada, et menetlust lõpetav määrus tsiviilasjas nr 2-09-14507 ei kehti hagejaks olnud isiku eriõigusjärglase Swedbank AS-i suhtes ja viimasel oli õigus käesolevas asjas hagi esitada. Õige on apellandi väide, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2014 määrusega lahendati küsimus, kas Swedbank AS saab olla antud asjas hagejaks või mitte, siis sai tsiviilasjas vaidlus jätkuda vaid nõude suuruse ja põhjendatuse üle. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel kohtule kohustuslikud. Kuigi antud juhul oli eelnevalt tegemist määruskaebemenetlusega, siiski kohaldub TsMS § 658 lg 2 koosmõjus TsMS §-ga 659 ka määruskaebemenetluses tehtud lahendile.
10.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud asja lahendamisel TsMS § 210 lg-t 4 ja leidnud, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. TsMS § 210 lg 4 kohaselt kui hageja võõrandab eseme ja asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on kaotanud nõudeõiguse. Antud juhul ei ole hageja nõuet loovutanud ega nõudeõigust kaotanud, s.o antud tsiviilasjas ei kohaldu TsMS § 210 lg 4. Vastuväite, et hageja on kaotanud nõudeõiguse, oleksid kostjad saanud esitada tsiviilasjas nr 2-09-14507 AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) vastu, kuid hageja AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) on ise tsiviilasjas nr 2-09-14507 hagist loobunud ja loobumine on kohtu poolt vastu võetud. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ei ole täitnud VÕS § 167 lg-s 6 sätestatud kohustusi ja seetõttu on loonud olukorra, mis ei võimalda hagejal oma nõuet maksma panna. VÕS § 167 lg 6 järgi tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul peab senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada. Viidatud säte annab hagejale kui uuele võlausaldajale nõudeõiguse senise võlausaldaja vastu, kuid hageja ei ole väitnud, et ta ei saa teostada tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi seetõttu, et ei ole saanud seniselt võlausaldajalt vajalikke dokumente.
11.Hageja nõudeõigust kostjate vastu ei mõjuta käesoleval juhul see, millal ta teatas kostjatele sellest, et ta on asunud senise võlausaldaja asemel. Nimetatud asjaolu omaks tähtsust VÕS § 169 kohaselt siis, kui kostjad oleksid kohustuse täitnud senisele võlausaldajale, kuid kostjad ei ole seda teinud. Lähtudes eeltoodust on asjakohatu maakohtu väide hageja tegevusetuse kohta. Samuti nähtub AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) tsiviilasjas nr 2-09-14507 esitatud hagist loobumise avaldusest (I kd tl 136), et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) loobus hagist seetõttu, et tema nõue kostjate vastu koos teiste nõuetega olid 2007. a panditud Swedbank AS-le ja 7. aprillil 2010
pandipidaja müüs enampakkumisel temale panditud varem hagejale kuulunud nõuded. Sama asjaolu nähtub ka Viru Maakohtu 29. juuli 2010 tsiviilasjas nr 2-09-14507 menetluse lõpetamise määrusest (I kd tl 48-50). Seega pidid olema kostjad teadlikud sellest, et nõue nende vastu on müüdud enampakkumisel 7. aprillil 2010. Asjakohatu on ka maakohtu viide VÕS § 167 lg-le 2, mille kohaselt kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. AS Q Ratsanikud PP poolt hagist loobumine ei ole käsitletav VÕS § 167 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja ja võlgniku vahelise tehinguna või muu toiminguna nõude suhtes.
12.Hageja esitas hagi kostjate vastu solidaarselt 6 391,16 euro väljamõistmiseks. Hageja on nõude alusena tuginenud kostjate ja AS-i Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) vahel 30. mail 2007 sõlmitud käenduslepingutele nr 070510887 (I kd tl 26-28) ja nr 070510888 (I kd tl 29-31), millega kostjad võtsid endale kohustuse käendada AS-i Q Ratsanikud PP (pankrotis) (endine ärinimi AS Reval Credit) laenulepinguga nr 070310526 võetud laenukohustust kumbki summas kuni 25 320,22 eurot. Hageja on esitanud nõuet ja nõude suurust tõendavad dokumendid (I kd tl 16-25 – laenulepingud; tl 32-33 – avaliku suulise enampakkumise protokoll; tl 36-37 – kinnitus panditud vara enampakkumise tulemuste kohta; tl 113-115 - laenulepingu ülesütlemise avaldused; t. 116-119 - käenduslepingust tulenev nõue). Kostjad ei ole kogu menetluse kestel esitanud ühtegi sisulist vastuväidet esitatud nõudele. Läbivalt on kostjad väitnud, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend (tsiviilasjas nr 2-09-14507 tehtud menetluse lõpetamise määrus) ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna selline kostjate vastuväide ei anna alust jätta hagi rahuldamata, siis tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 6 391,16 eurot.
13.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.