lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-51191/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-51191/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2014
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PärS § 130 lg 1VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusKooskõlas § 174TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 237 lg 1Tõendi õigeaegse esitamise kohustusTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamineTsMS § 442 lg 5

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-51191/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.05.20152-14-51191/39Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-51191

Tsiviilasi

XXXhagi XXX OÜ vastu 1 175,98 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1 175,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas (e-post [email protected]) Kostja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja volitatud esindaja Kadri XXX(e-post [email protected] Kohtuistungil 21.08.2014

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Rahuldada kostja taotlus võtta käesoleva tsiviilasja juurde 19.08.2014 kohtule esitatud täiendavad dokumendid ja lõppsõna. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud XXX(edaspidi hageja) esitas kohtule hagi XXX OÜ (edaspidi kostja) vastu 1 175,98 euro nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX(edaspidi laenusaaja) 26.09.2011 tarbijakrediidilepingu nr XXXja 27.04.2012 tarbijakrediidilepingu nr XXX muudatus nr 1 (edaspidi leping). 26.09.2011 sõlmisid laenusaaja, kostja ja XXXOÜ hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi nimetatud tagatisleping), mille kohaselt seati

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse sisu
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
laenusaaja omandisse kuulunud korteriomandile aadressiga Tallinn XXX(edaspidi korteriomand) järgmised hüpoteegid: tagatislepingu p 3.1 kohaselt hüpoteek summas 3000 eurot XXXOÜ kasuks ja tagatislepingu p 4.1 kohaselt hüpoteek summas 1000 eurot võlausaldaja kasuks. 15.02.2013 loovutamislepingu alusel loovutas XXXOÜ viimase kasuks korteriomandile seatud hüpoteegi summas 3000 eurot kostjale. Laenusaaja suri 11.12.2012. 24.09.2013 teostati laenusaaja pärandvara inventuur, millest nähtus ka kostja lepingust tulenev nõue. 03.10.2013 pärimistunnistuse kohaselt võttis hageja koos teiste pärijatega laenusaaja pärandi vastu. Pärimistunnistuse kohaselt päris hageja kogu pärandist 4/6 osa. Seega tulenevalt pärimisseaduse § 130 lg-st 1 läks lepingust ja tagatislepingust tulenevad õigused ja kohustused seaduse alusel üle pärijatele, sh hagejale. 08.10.2013 pöördus hageja kostja poole sooviga kostjaga sõlmitava kompromissi raames seaduse alusel hagejale üle läinud laenusaaja lepingust tulenevad kohustused täita korteriomandi müügist saadu arvel. Kuivõrd kostja lepingust tulenev nõue oli ebaselge, esitas hageja kostjale 22.11.2013 teabenõude. 05.12.2013 esitas kostja hageja teabenõudele vastuse ning nõude arvestuse (edaspidi vastus), millest nähtus, et pärandi vastuvõtjad (sh ka hageja) võlgnevad kostjale lepingust tulenevalt 4 012,39 eurot. Kuivõrd hageja kostja nõudega ei nõustunud, esitas hageja 11.12.2013 vastuse kostja nõudeavaldusele. Kostja hageja 11.12.2013 vastuses esitatud väidetega ei nõustunud, v.a viivisenõude osas, mida kostja vähendas 346,06 euro võrra ehk 157,27 euroni. Kostja esitas lõpliku nõude summas 3 679,21 eurot. 12.12.2013 võõrandasid pärijad lepingu tagatiseks oleva korteriomandi kolmandale isikule. Kuivõrd hageja ei nõustunud jätkuvalt kostja lepingust tuleneva nõudega summas 3679,21 eurot, esitas hageja 23.12.2013 kostjale täiendava teabenõude. Hageja on seisukohal, et kostja viivisenõue summas 123,10 eurot on alusetu. Hageja on seisukohal, et lepingu rikkumine perioodil 11.12.2012 kuni 03.10.2013 on võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 alusel vabandatav laenusaaja surma tõttu, mistõttu on ka kostja lepingust tulenev viivisenõue vastava perioodi kohta alusetu. Juhul, kui kohus ei pea laenusaaja surma VÕS § 103 mõttes asjaoluks, mis vabandaks laenusaaja lepingu rikkumist perioodil 11.12.2012 kuni 03.10.2013, siis on hageja hinnangul laenusaaja poolt lepingu rikkumise tinginud asjaolu ilmselgelt vastuolus ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditega. Hageja palub kohtul tuvastada kostja viivisenõue perioodi osas, milles laenusaaja ei oleks saanud oma surma tõttu lepingut täita, hea usu põhimõtte vastaseks. Samuti leiab hageja, et kostja nõudekirja saatmise kulu summas 40,00 eurot on alusetu. Meeldetuletuskirjad saadeti väidetavalt 01.11.2012 ja 22.11.2012. Kostja ei ole käesoleva ajani esitanud hagejale pädevaid tõendeid millest nähtuks, et kostja on laenusaajale meeldetuletuskirju edastanud ja kandnud ka seeläbi kulutusi. Hageja leiab, et lepingu p 12.8 puhul, mille kohaselt kohustub tarbija tasuma krediidiandja nõudmisel iga tarbija aadressil saadetud kirjaliku võlgnevuse teatise või meeldetuletuse eest 20 eurot, on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul maksab meeldetuletuskirja edastamine laenusaajale 20 eurot kirja kohta, ehk ca 44 korda rohkem kui AS Eesti Post hinnakirjast tulenevalt kirja edastamise teenus, mis on 0,45 eurot. Hageja hinnangul on ka kostja nõue õigusabikulude eest summas 1 000,00 eurot alusetu. Võlgnevuse menetlemisega tegeles OÜ Uus Õigusbüroo, kui kostja juriidiline nõustaja. Väidetavalt koosneb õigusabi andmine OÜ Uus Õigusbüroo poolt esitatud arvetest. Kostja ei ole käesoleva ajani esitanud pädevaid tõendeid, millest nähtuks, et nõudeavalduse p-is 5 nimetatud toiminguid on teostatud ja seejuures on kostja kulutusi ka kandnud. Isegi, kui kostja vastuse p-is 5 nimetatud toiminguid on teostatud seoses laenusaaja lepingu rikkumisega, siis iseenesest on viivist ületava kahju nõudmine lubatud, kuid selleks peab olema täidetud kahju hüvitamise eeldused. Käesoleval juhul seda aga ei ole. Käesoleval juhul tingis laenusaaja poolt lepingu rikkumise isiku surm ning seega on laenusaaja lepingu rikkumine vabandatav tulenevalt VÕS § 103 lg-st 1. Samuti ei kuulu kostja kahjunõue

hüvitamisele ka seadusest tuleneval muul põhjusel. Hageja hinnangul on kostja kahjunõue summas 1 000 eurot hea usu põhimõtte vastane. Võlausaldaja ei pea võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust kasutama, vaid võib ka ise võlgniku poole võlgnevuse tasumise nõudes pöörduda ning vastavaid toiminguid teha. Kostjal ei olnud reaalset vajadust palgata inkassoteenusena saadud toimingute tegemiseks kolmandat isikut. Käesoleval juhul ei saa nõudeavalduse p-is 5 kajastatud toiminguid lugeda esmalt vajalikeks, sh ka erandlikeks, st asjaoludeks, millega kostja oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjast professionaalina iseseisvalt hakkama ei saa. Hageja on seisukohal, et kostja nõue summas 3 679,21 eurot on osaliselt alusetu. Kuivõrd pärijad, sh hageja on kostjale tasunud rahalisi vahendeid rohkem, kui kostja lepingust tulenev nõue oli, siis on kostja pärijate arvelt alusetult rikastunud. Hageja nõuab alusetult tasutud summa tagastamist. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et hageja (sh ka teised pärijad) omandas pärandvara suhtes õigused ja kohustused alles 03.10.2013, kui notari poolt väljastati hagejale pärimistunnistus. Seega tekkis hagejal alates 03.10.2013 üldse õigus pidada võlausaldajatega läbirääkimisi ning sõlmida kokkuleppeid ja kompromisse pärandvaras olevate kohustuste suhtes. Ülekohtune ja ebamoraalne on viivisenõue olukorras, kus kostja arvestab viivist pärandaja surmajärgsel pärimismenetluse perioodil sel ajal, kui pärijad ei teadnud ega saanudki teada laenulepingust tulenevatest nõuetest, seejuures puudus pärijatel võimalus enne 03.10.2013 pärimistunnistuse väljastamist laenulepingust tulenevaid nõudeid tasuda. Samuti märgib hageja, et kostja ei ole varsemalt hagejale vastuse lisaks olevaid nõudekirju esitanud, samuti ei ole hageja neid leidnud kadunu XXX endisest elukohast. Eeltoodu annab põhjust kahelda kostja esitatud tõendite usaldusväärsuses ning põhjust eeldada, et kostja on vormistanud nõudekirjad tagantjärele. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja kinnitab, et XXX surm sai talle teatavaks notar Sirje Orman poolt saadetud e-kirja kaudu, millest tulenevat oli viimane määratud pärimisasja lahendajaks. 22.08.2013 teatas notar, et on leidnud arhiividest võimalikud pärijad, kes on avaldanud soovi pärandi inventuuriks, mille läbiviija oli Mati Kadak. Kostja kinnitab, et on XXX pärandi inventuuri läbiviijale Mati Kadakule esitanud 22.08.2013 nõude suuruse isiku surmapäeva seisuga. 03.10.2013 võttis hageja koos teiste pärijatega pärandi vastu. 08.10.2013 pöördusid pärijad kostja poole, et teatada pärandvara (korteriomand) müügisoovist. Müük ei saanud aset leida koheselt, kuna hageja soovis korteriomandi müügist saada suuremat tulu korteriomandi korrastamise/remondi tulemina ning kostja andis hagejale täiendava tähtaja nõude tasumiseks. Hageja oli teadlik igakuise viivisnõude suurenemisest, kuni nõude täieliku tasumiseni. Kostja kinnitab, et tema ei ole hagejat vara müümiseks sundinud vaid pakkus pärijatele ka võimalust tarbijakrediidilepingut edasi teenindada. Pärandit vastu võttes oli hageja teadlik nõudesummast ja ka sellest, et pärimisseaduse (PärS) § 135 lg 2 alusel ei ole ta pärandi vastuvõtmise ajale järgnevalt õigustatud keelduma pärandaja kohustuse täitmisest. Kostja vähendas hageja palvel tehingupäevaks (vara müügitehingu päev) viivisnõuet 346,06 euro võrra, millest tulenevalt nõue vähenes 4 025,27 eurolt 3 679,21 euroni. Hageja väide nagu oleks kostja nõue „osaliselt alusetu“ on põhjendamata. Kõik sisse nõutud summad on lepingujärgsed, laenusaaja on kohustatud tasuma kõik laenuandja laenu teenindamisega seotud kulutused. Nimetatud sisu oli selgitatud pärandajale. Kui pärandaja ei oleks sellise tingimusega nõustunud, ei oleks ta tarbijakrediidilepingut sõlminud. Hageja süüdistab kostjat alusetust rikastumisest ja nõuab alusetult saadu tagastamist. Kostja ei ole hagejalt saanud mitte midagi ilma õigusliku aluseta ning hageja ei saa asuda seisukohale, et kohustust, mille täitmist kostja hagejalt nõudis, ei ole olemas.

Pärand avaneb isiku surma korral ja läheb pärijale üle. Seega on pärand läinud üle ja pärija on kohustatud tasuma sissenõutavaks muutunud nõuded. Ebaõige on tugineda oletusele, et viivisenõue on alusetu. Ühtlasi ei nõustu kostja hageja poolt esitatud seisukohaga, milles hageja süüdistab kostjat ebamoraalsuses ja käitumisest, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega kuna pärandaja suri ning viivisearvestus kestis sellest olenemata edasi. Heausksust tehingupoolte vahel eeldatakse. Kostja mainib ühtlasi, et hageja oleks võinud ka pärandist loobuda. Nõudekirjade saatmise kulu 40 eurot on õigustatud, kuna kostja on esitanud XXX kirjad. Nõudekirja saatmise kulu sätestav lepingutingimus ei ole tühine tüüptingimus ning hageja selgitused ei ole piisavad tüüptingimuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja väide nagu oleks kirjade saatmiskulutuste hüvitamise nõue alusetu, on ebaõige. Võlgnevuse menetlemise kulutused ehk hageja hinnangul kostja õigusabikulutuse hüvitamise nõue on kostja poolt hagejale 15.01.2014 saadetud e-kirja teel tõendatud. Seega on alusetu hageja seisukoht, et ta ei ole nimetatud nõude kohta tõendeid saanud. Kostja leiab kohtule 19.08.2014 esitatud lõppsõnas, et ta ei ole hageja arvel rikastunud. Samuti leiab kostja, et kostja ja hageja vahel kehtisid lepingulised nõuded ning kui poolte vahel on sõlmitud leping, langevad sellega ära võimalused esitada alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab ka kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega tuleb kõigepealt käesoleva otsusega lahendada kostja poolt 19.08.2014 esitatud taotlus võtta asja juurde täiendavad tõendid. TsMS § 237 lg 1 kohaselt kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 alusel, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab tõendi, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kuigi kohus määras pooltele 05.06.2014 tähtaja dokumentide esitamiseks, siis ei põhjusta tõendite asja juurde võtmine menetluse lahendamise viibimist. Kohus võtab asja juurde kostja poolt 19.08.2014 kohtule esitatud täiendavad tõendid ja lõppsõna. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.

hagiavaldus on

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1.kostja ja laenusaaja XXX sõlmisid 26.09.2011 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja 27.04.2012 tarbijakrediidilepingu nr XXX muudatus nr 1;
2.26.09.2011 sõlmisid laenusaaja, kostja ja XXXOÜ hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt seati laenusaaja omandisse kuulunud korteriomandile aadressiga Tallinn XXX järgmised hüpoteegid: tagatislepingu p 3.1 kohaselt hüpoteek summas 3000 eurot XXXOÜ kasuks ja tagatislepingu p 4.1 kohaselt hüpoteek summas 1000 eurot võlausaldaja kasuks;
3.15.02.2013 loovutamislepingu alusel loovutas XXXOÜ korteriomandile seatud hüpoteegi summas 3000 eurot kostjale;

viimase

kasuks

4.laenusaaja XXX suri 11.12.2012;
5.24.09.2013 teostati laenusaaja XXX pärandvara inventuur;
6.03.10.2013 väljastati pärijatele pärimistunnistus, mille kohaselt võttis hageja koos teiste pärijatega laenusaaja pärandi vastu;
7.XXX pärijad tasusid kostjale 3 679,21 eurot. Seega loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 ja esitatud tõendite alusel tõendatuks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on oma nõude esitanud alusetu rikastumise sätte VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega peab vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 võlgnik olema rikastunud võlausaldaja arvel; rikastumine peab olema toimunud võlausaldaja soorituse kaudu (mingi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena); võlausaldaja soorituseks peab puuduma õiguslik alus, mis avaldub selles, et a) kohustust ei ole olemas; b) kohustust ei teki või c) kohustus langeb hiljem ära. Seega on viidatud normi kohaldamise esimeseks eelduseks kostja rikastumine, so kostjale peab olema midagi üle antud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus kostjale 3 679,21 eurot. Seega on täidetud VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus, et teatava kohustuse täimiseks on kostjale midagi üle antud. Hageja leiab, et pärijad tasusid kostjale 1 175 eurot rohkem, kui oli solidaarvõlgnevus ja seega omavad pärijad kostja vastu alusetu rikastumise nõuet. Järgmisena tuleb vaadata, kas kostja on hagejalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja täitis kostja ees pärimise teel tarbijakrediidilepingust omandatud kohustuse kostja ees. Seega täitis hageja lepingust tulenevat kohustust. Järgmisena tuleb analüüsida, kas hageja kohustus toimus ilma õigusliku aluseta. Kohus on seisukohal, et õiguslik alus kohustuse täitmiseks tulenes tarbijakrediidilepingust. Tulenevalt PärS § 130 lg-st 1 läksid lepingust ja tagatislepingust tulenevad õigused ja kohustused seaduse alusel üle pärijatele, sh hagejale. Laenusaaja XXX suri 11.12.2012. Kohus on seisukohal, et pärandaja surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, so alates pärandaja surmapäevast. PärS § lg 2 kohaselt pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Seejuures ei mõjuta pärandaja vara üleminekut asjaolu, et pärandavara kohta on antud välja pärimistunnistus. Kohus on seisukohal, et kostja viivisenõue summas 123,10 eurot ei ole alusetu ning pärandaja surm ei ole vääramatu jõud ning kohustuse rikkumist ei saa lugeda VÕS § 103 lg 1 alusel vabandatavaks laenusaaja surma tõttu. Samuti ei ole viivisenõue perioodi osas, milles laenusaaja ei oleks saanud oma surma tõttu lepingut täita, hea usu põhimõtte vastane. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja oleks võinud ka pärandist loobuda, kui ta ei soovinud pärandaja kohustusi täita. Samuti leiab kohus, et meeldetuletuskirjade ning võla sissenõudmiskulude nõue on esitatud õiguslikul alusel ning lepingu punktid 12.8 ja 9.2 ei ole tühised tüüptingimused. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole lepingu p-is 12.8 sätestatud teatise või meeldetuletuse tasu 20 eurot ebamõistlikult kahjustav. Samuti ei ole lepingu p 9.2 tarbijat ebamõistlikult kahjustav, kuna tüüptingimusega ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikutud. Kohus rõhutab, et XXX sõlmis nimetatud tingimustel laenulepingu ning hageja omandas pärandi vastuvõtmisega kõik pärandaja kohustused. Seega on hageja kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega on hagejal võla tasumiseks õiguslik alus ning õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõude esitamise. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendamatu hagi ning see rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja