Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2014 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-7062
Tsiviilasi
Osaühingu Wenkaru hagi RIITO Ehituse AS vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
3000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RIITO Ehituse AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Wenkaru (registrikood 10335977), lepinguline esindaja adv. Madis Mahlapuu Kostja RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308), seaduslik esindaja Toomas Tromp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 29.08.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-7062 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud RIITO Ehituse AS kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib esitada avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud Osaühing Wenkaru (hageja) esitas 13.02.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RIITO Ehituse AS (kostja) vastu. 03.05.2013 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3000 eurot ja 10.03.2013 seisuga viivise 3000 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kohustus hageja kostjaga 08.08.2012 sõlmitud töövõtulepingu nr 495/07 punkti 2 alusel teostama Rakveres Vabaduse 1 asuva Rakvere Gümnaasiumi hoone juures tänavakivi paigaldamise koos aluse ettevalmistamise ning soojustuse paigaldamisega. Hageja teostas tööd lepingu kohaselt. Vastavalt lepingu punktidele 4, 6.2 ning 6.3 allkirjastasid pooled teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 8038 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde osas kostja hagejale pretensioone ei esitanud. 14.09.2012 esitas hageja kostjale arve nr 1202 summas 9646,80 eurot, makseajaga 35 kalendripäeva. Makse tähtpäev saabus 19.10.2012. Kostja tasus arve nr 1202 alusel 10.01.2013 5646,80 eurot ja 11.03.2013 täiendavalt 1000 eurot. Kokku on kostja tasunud 6646,80 eurot ja võlgneb hagejale 3000 eurot. Hagejal on lepingu punkti 8 järgi õigus nõuda kostjalt viivist 0,3% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõue 9646,80 eurot muutus sissenõutavaks 19.10.2012. Viivis perioodi 20.10.2012–09.01.2013 eest on 2373,08 eurot (28,94 eurot päevas kokku 82 päeva eest). 10.01.2013–10.03.2013 on viivis 720 eurot (12 eurot päevas kokku 60 päeva eest). 10.03.2013 seisuga on kostja viivisvõlgnevus kokku 3093,08 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõude ulatuses, s.o 3000 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale kaks arvet: 14.09.2012 arve nr 1202 summas 9646,80, millest kostja on tasunud 6646,80 eurot ning 15.10.2012 arve nr 1205, mille kostja on tasunud täies ulatuses. Hageja kohustus lepingu punkti 9 alusel andma oma töödele 24-kuulise garantii ning esitama enne töö eest lõplikku tasumist garantiiperioodiks krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiikirja (first demand) 2,0% suurusele summale töö käibemaksuga hinnast. Kuna hageja ei ole esitanud kostjale lepingukohast garantiiperioodi tagatist summale 195,72 eurot, on kostjal vastavalt lepingu punktile 9 õigus keelduda hagejale töö eest lõpliku tasu maksmisest. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole täitnud oma kohustust anda teostatud töödele lepingujärgne garantii. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et: - Hageja allkirjastas teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti 13.09.2012 ja kostja 14.09.2012. - Tööde osas kostja hagejale pretensioone ei ole esitanud.
- Akti kohaselt on teostatud tööde maksumus 8039 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (tl 26–27). - 14.09.2012 esitas hageja kostjale arve nr 1202 summas 9646,80 eurot (tl 28). - Kostja on arvest nr 1202 tasunud 10.01.2013 summa 5646,80 eurot (tl 29), 11.03.2013 summa 1000 eurot (tl 30), kokku 6646,80 eurot. - AS SEB Pank väljastas 12.10.2012 garantiikirja nr 2012028774 summale 192,94 eurot. Garantiikiri kehtib 15.10.2012–14.10.2014. Kostjal ei olnud õigus keelduda tasu maksmisest põhjendusel, et hageja ei esitanud lepingu punktis 9 nõutud garantiid. Väidetav garantii mitteesitamine ei ole tasu maksmisest keeldumise alus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-177-11 punktis 12 leidnud, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekkib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 06.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded, kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel. Lisaks, AS SEB Pank väljastas 12.10.2012 garantiikirja nr 2012028774 summale 192,94 eurot, mille hageja edastas 15.10.2012 tähtkirjaga kostja registrijärgsele aadressile. Garantii suurus 2,0% töö käibemaksuga hinnast, s.o 9646,80 eurost on 192,94 eurot. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses. Kuna kostja on keeldunud alusetult tehtud töö eest tasumast, tasunõue on muutunud sissenõutavaks, tuleb kostjalt hagejale välja mõista 3000 eurot. Töövõtulepingu punkti 8 järgi on viivise määraks 0,3% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Kuna hageja ei esitanud nõuet 15.10.2012 arve nr 1205 alusel, ei võta kohus selles osas ka seisukohta. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada viivise 3000 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta viivise nõue rahuldamata ja otsustada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel proportsionaalselt hagi rahuldamisega. Kostja teostas osalise makse ja soovis sellise käitumisega väljendada oma valmisolekut tasuda kogu võlg lõplikult kohe pärast tagatise andmist hageja poolt. Maakohus on jätnud lõpuni tuvastamata tagatise andmisega seonduvad faktilised asjaolud ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on aktsepteerinud hageja dokumentaalselt kinnitamata väidet, et tagatis on esitatud kostja registrijärgsele aadressile tähtkirjaga. Tagatise kättetoimetamine kostjale ei ole leidnud maakohtus tõendamist.
Maakohtu tõlgendus on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Pooled on lepingu punktis 9 sõnaselgelt kokku leppinud, et garantiikiri (tagatis) esitatakse enne töö eest lõplikku tasumist. Selline kokkulepe ei ole vastuolus seadusega. Nõue ei saa muutuda sissenõutavaks enne vastava kohustuse täitmist. Juhuks kui ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, taotleb kostja vähendada viivist 50% võrra, arvestades menetluses ilmnenud vasturääkivusi ja olulisi puudusi asjaoludes. Kostja ei esitanud viivise vähendamise taotlust maakohtus, sest luges algselt viivise väljamõistmise põhjendatumaks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Töövõtulepingu punktis 6.2 leppisid pooled kokku, et kui tellija on tööde üleandmisevastuvõtmise akti aktsepteerinud, võib töövõtja esitada arve, mille tellija kohustub tasuma 35 kalendripäeva jooksul. Lepingu punktis 9 on kokku lepitud, et töövõtja esitab enne töö eest lõplikku tasumist krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiikirja 2% suurusele summale töö hinnast. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud lepingupunktidest seda, et kostjal oli õigus töö eest tasumisest keelduda, kuni töövõtja ei anna tellijale lepingu punktis 9 märgitud garantiikirja. Selline tõlgendus oleks vastuolus lepingupunktiga 6.2, kus töövõtja tasu sissenõutavus on seostatud töö üleandmise-vastuvõtuakti aktsepteerimisega ja tellijapoolse sellekohase arve esitamisega. Lisaks tuvastas maakohtu, et AS SEB Pank väljastas garantiikirja 12.10.2012 summale 192,94 eurot, mille hageja edastas 15.10.2012 tähtkirjaga kostja registrijärgsele (ja lepingus näidatud) asukoha aadressile. Apellandi väited, mille kohaselt ei ole hageja garantiikirja edastanud, on paljasõnalised. Samuti ei ole kostja arve eest osalisel tasumisel hagejale teatanud, et talle ei ole garantiikirja esitatud ja sellel põhjusel tasub ta arve vaid osaliselt. Hageja vähendas hagiga viivisenõuet põhivõla suuruseni, mistõttu väljamõistatavat viivis veelkord vähendada selle ülemäärasuse põhjendusel.
puudub
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus apellatsiooniastmega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
alus
poolte
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.