Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-7062
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi XXXAS vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing XXX (XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu
esindajad Kostja XXXAS (XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Osaühing XXX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXAS (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 12.04.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.05.2013 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista töövõtulepingust tulenev võlgnevus 3000 eurot ja 10.03.2013 seisuga viivis 3000 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi kohaselt kohustus hageja kostjaga 08.08.2012 sõlmitud töövõtulepingu nr 495/07 punkti 2 alusel teostama XXX, XXX asuval XXX hoone juures järgmised tööd: paigaldama tänavakivi koos aluse ettevalmistamise ning soojustuse paigaldamisega. Hageja teostas tööd lepingu kohaselt. Vastavalt lepingu punktidele 4, 6.2 ning 6.3 allkirjastasid pooled teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 8038 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde osas kostja hagejale pretensioone ei esitanud. 14.09.2012 esitas hageja kostjale arve nr 1202 summas 9646,80 eurot, makseajaga 35 kalendripäeva. Makse tähtpäev saabus 19.10.2012. Kostja tasus arve nr 1202 alusel 10.01.2013 5646,80 eurot ja 11.03.2013 täiendavalt 1000 eurot. Kokku on kostja tasunud 6646,80 eurot ja võlgneb hagejale 3000 eurot. Hagejal on lepingu punkti 8 järgi õigus nõuda kostjalt viivist 0,3% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõue 9646,80 eurot muutus sissenõutavaks 19.10.2012. Viivis perioodi 20.10.2012 09.01.2013 eest on 2373,08 eurot (28,94 eurot päevas kokku 82 päeva eest). Alates 10.01.2013 10.03.2013 on viivis 720 eurot (12 eurot päevas kokku 60 päeva eest). 10.03.2013 seisuga on kostja viivisvõlgnevus kokku 3093,08 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõude ulatuses, so 3000 eurot. Kostja eksitab kohut väites, et hageja ei ole esitanud kostjale lepingu punkt 9 kohast 24-kuulist krediidiasutuse garantiid. Hageja esitas 15.10.2012 kostja registrijärgsele aadressile tähtkirjaga AS SEB Pank poolt 12.10.2012 väljastatud garantiikirja nr 2012028774 summale 192,94 eurot. Garantiikiri kehtib kuni 14.10.2014. Garantii suuruses 2,0% töö käibemaksuga hinnast, so 9646,80 eurost on 192,93 eurot, mitte 195,72 eurot nagu väidab kostja. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale kaks arvet: 14.09.2012 arve nr 1202 summas 9646,80, millest kostja on tasunud 6646,80 eurot ning 15.10.2012 arve nr 1205, mille kostja on tasunud täies ulatuses. Hageja kohustus lepingu punkti 9 alusel andma oma töödele 24 kuulise garantii ning esitama enne töö eest lõplikku tasumist garantiiperioodiks krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiikirja (first demand) 2,0% suurusele summale töö käibemaksuga hinnast. Kuna hageja ei ole käesoleva hetkeni esitanud kostjale lepingukohast garantiiperioodi tagatist summale 195,72 eurot, on kostjal vastavalt lepingu punktile 9 õigus keelduda hagejale töö eest lõpliku tasu maksmisest. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole täitnud oma kohustust anda teostatud töödele lepingujärgne garantii. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole ja maakohus tuvastas, et: • Pooled sõlmisid 08.08.2012 töövõtulepingu nr 495/07, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja aadressil Rakvere, XXX asuval XXX hoone juures teostama järgmised tööd: tänavakivi paigaldus koos aluse ettevalmistamise ning soojustuse paigaldamisega (t.lk 2425). • Hageja allkirjastas teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti 13.09.2012 ja kostja 14.09.2012. • Tööde osas kostja hagejale pretensioone ei ole esitanud. • Akti kohaselt on teostatud tööde maksumus 8039 eurot, millele lisandub käibemaks 20% (t.lk 26-27). • 14.09.2012 esitas hageja kostjale arve nr 1202 summas 9646,80 eurot (t.lk 28). • Kostja on arvest nr 1202 tasunud 10.01.2013 summa 5646,80 eurot (t.lk 29), 11.03.2013 summa 1000 eurot (t.lk 30), kokku 6646,80 eurot. • AS SEB Pank väljastas 12.10.2012 garantiikirja nr 2012028774 summale 192,94 eurot. Garantiikiri kehtib 15.10.2012 - 14.10.2014. Kostja selgitusel keeldus ta hagejale töö eest lõpliku tasu maksmisest põhjusel, et hageja ei ole esitanud kostjale lepingukohast garantiid summale 195,72 eurot. Lepingu punkti 9 alusel kohustus hageja andma oma töödele 24 kuulise garantii ning esitama enne töö eest lõplikku tasumist garantiiperioodiks krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiikirja (first demand) 2,0% suurusele summale töö käibemaksuga hinnast. Hageja selgitas, et edastas 15.10.2012 kostja registrijärgsele aadressile tähtkirjaga AS SEB Pank poolt 12.10.2012 väljastatud garantiikirja nr 2012028774 summale 192,94 eurot. Garantiikiri kehtib kuni 14.10.2014. Garantii suuruses 2,0% töö käibemaksuga hinnast, so 9646,80 eurost on 192,93 eurot, mitte 195,72 eurot nagu väidab kostja. Maakohus leiab, et kostjal ei olnud õigus keelduda tasu maksmisest põhjendusel, et hageja ei esitanud lepingu punktis 9 nõutud garantiid. Väidetav garantii mitteesitamine ei ole tasu maksmisest keeldumise alus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-177-11 punktis 12 leidnud, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekkib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 06.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded, kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel. Lisaks tuvastas maakohus, et AS SEB Pank väljastas 12.10.2012 garantiikirja nr 2012028774 summale 192,94 eurot, mille hageja edastas 15.10.2012 tähtkirjaga kostja registrijärgsele aadressile. Garantii suuruses 2,0% töö käibemaksuga hinnast, so 9646,80 eurost on 192,94 eurot. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepingu alusel saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS §
637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on keeldunud alusetult tehtud töö eest tasumast, tasunõue on muutunud sissenõutavaks, tuleb kostjalt hagejale välja mõista 3000 eurot. Viivisest VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu punkti 8 järgi on viivise määraks 0,3 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Hageja on viivisenõuet vähendanud ja nõuab kostjalt viivist põhivõla ulatuses. Kuna hageja ei esitanud nõuet 15.10.2012 arve nr 1205 alusel, ei võta kohus selles osas ka seisukohta. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.