TT Transfer OÜ hagi AS Devori Reisid võla ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 30.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT Transfer OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 111.87 eurot
Istugi toimumise aeg
03.11.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TT Transfer OÜ (10783552), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja AS Devori Reisid (10044145), seaduslik esindaja MJ
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2014 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 1 917.42 euro ja sellele lisanduva viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
2.Menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille järgi teostas hageja kostjale sõidukite (bussid) VOLVO ja MAN remonttöid. Kostja on tööd vastu võtnud. Hageja esitas sõiduki VOLVO tööde eest tasumiseks arve 08.04.2013 summas 1829,04 eurot, millest kostja tasus 1269,04 eurot ja võlgneb veel 560 eurot. Sellelt on viivis alates 16.04.2013 VÕS § 113 lg 1 järgi hagi esitamise aja seisuga 21.08.2013, so 128 päeva eest, 17,18 eurot. Veel esitas hageja kostjale 13.06.2013 arve sõidukile MAN tehtud tööde eest arve summas 1917,42 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Sellelt viivis alates 21.06.13 -21.08.13 on 62 päeva eest 23,90 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 3746,46 eurot, viivised hagi esitamise aja seisuga summas 41,08 ning viivised kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja võttis suulise lepingu alusel remondiks bussi VOLVO, hinnapakkumist, eelarvet ei koostanud. Tööde lõpetamisel aprillis 2013 üleandmise ja vastuvõtmise akti ei koostatud. Kuigi kostja nõudis arvestust remonttööde ja materjalide kohta, pole hageja seda esitatud. Kuna hageja arve nr 201300233 1829,04 (08.04.2013) sisaldas põhjendamatuid juurdekirjutusi, siis kostja tasus sellest vaid põhjendatu osa - 1269,04 eurot. Hageja võttis sõiduki MAN suulise lepingu alusel käigukasti remondiks tähtajaga 15.05.2013. Kokkulepitud ajaks töö valmis polnud. Suulisele järelpärimisele hageja ei vastanud. Vaatamata kostja nõudmisele, hageja arvestust remondi tööde ja materjalide kohta ei esitanud. 30.05.2013 ütles kostja suuliselt hagejale eelmärgitud bussi osas lepingu üles ja viis bussi ära. 01.06.2013 viis kostja bussi AVT Servisesse, kus selgusid vajalikud remonttööd ning ka see, et käigukasti remonttööd pole tehtud korralikult. Kuna hageja rikkus tähtaega, oli kostjal õigus leping üles öelda/taganeda. Isegi kui pole lepingust taganetud, on õigus keelduda tasu maksmisest, sest käigukasti remont oli ebakvaliteetne. Kostja teavitas koheselt hagejat esinevatest puudustest, kuid viimane keeldus puuduste kõrvaldamisest. 02.09.2012 viis kostja bussi Bussiremont OÜ-sse, kes fikseeris käigukasti vead ja soovitas viia käigukasti remonti sinna, kus remont varemalt teostati. Kuna hageja oli kaotanud kostja silmis usalduse sõlmis kostja töövõtulepingu AS-ga Zebra, kes teostas käigukasti remondi 01.10.13-13.10.12. Pärast seda viis kostja bussi käigukasti uuesti Bussiremont OÜ-sse, kes tegi kõik vajalikud remontööd. Kõik kostja kulud seoses käigukasti remondiga on 4690,07 eurot. Lisaks seisis buss terve hooaja, kuigi pidi valmis olema 15.05.2013. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot ja viivise alates 07.04.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 560 eurolt kuni võla tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 20,51% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 79,49% ulatuses hageja kanda. Bussi VOLVO osas leidis kohus, et tasu tehtud tööde eest muutus sissenõutavaks alates 07.04.2014. Kohus rahuldas hageja nõude VOLVO remondi eest osaliselt ja mõistis kostjalt välja võla 560 eurot ja viivise.
Buss MAN tööde tähtaja kokkuleppe osas leidis maakohus tunnistajate ütluste põhjal, et viimane vajalik varuosa jõudis hagejani 05.05.2013. KT vande all antud seletustest nähtuvalt oli tema hinnangul MAN käigukasti remondi ajakulu 2*16 tundi (protokoll 07.04.2014). Seega, kui viimased varuosad sai hageja 05.05.2013, siis oleks KT seletuste kohaselt töö kestust arvestades hageja jõudnud kostja soovitud ajaks käigukasti ära remontida. Tunnistaja VR ja MJ seletuste alusel pidas kohus veenvaks kostja väited, et pooled leppisid kokku MAN käigukasti remondi valmimises 20.05.2013, et buss saaks 21.05.2013 sõitu minna. Puudus vaidlus, et kostja viis 30.05.2013 bussi ära. Sellel, kas töö puuduse kohta esitati pretensioon, ei oma tähtsust, sest kostja ei ole väitnud et ta oleks kas hinda alandanud või kulutuste hüvitamise nõude esitanud, sealjuures tasaarvestanud oma nõude hageja nõudega. Kohus tuvastas, et siduri õhutamine jäi pooleli, kui klient järele tuli. Seega ei ole õiged hageja väited, et käigukasti remont viidi 20.05-30.05.2013 lõpule. Kostja tegevus ehk bussi äraviimine vaadeldav TsÜS § 68 lg-te 1 ja 3 järgi kostja konkludentse tahteavaldusena hagejale MAN remondilepingu ülesütlemiseks. Kuna kostja põhitegevuseks on bussireiside korraldamine, on bussi remondi mittetähtaegne valmine hinnatav olulise lepingu rikkumisena ning kostja võis täiendavat tähtaega andmata hagejale lepingu üles öelda VÕS § 655 lg 1 alusel. Nendel põhjustel ei ole kostjal ka VÕS § 655 lg 2 järgi kohustustust tasuda hagejale töö eest ja hagejal ei ole õigus kostjalt nõuda tasu maksmist 1917,42 eurot ning viivist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on menetlusnorme rikkudes ja tõendeid valesti hinnates jõudnud valele järeldusele, et bussi MAN käigukasti remondi osas leppisid pooled kokku tööde teostamise tähtajas. Üllatav on kohtu järeldus, justkui oleks hageja pidanud tööd kindlasti 21.05.2013 lõpetama, kuna väidetav viimane osa jõudis hagejale 05.05.2013. Sellist kokkulepet ei ole poolte vahel kunagi olnud. Tõendatud ei ole, et viimase vajaliku osa andis kostja hagejale üle 05.05.2014. Buss toodi hageja juurde sooviga saada see korda, kuid teades töö keerukust, ei lepitud selles osas kokku mingit konkreetset tähtaega. Arvestades, et poolte vahel puudus MAN käigukasti remonditööde teostamise tähtaja osas kokkulepe ning kostja ise on korduvalt avaldanud, et ta ütles sõlmitud lepingu üles mitte ei taganenud sellest, on kostjal kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest. MAN käigukast oli korras, sest käigud lülitusid ning kostja sõitis bussiga iseseisvalt hageja juurest ära. Sidur võis olla õhutamata sellepärast, et kostja ei lasknud hagejal alustatud töid lõpetada, kuna viis bussi ära. Isegi juhul, kui kostjal oleks olnud tähtaja rikkumise tõttu õigus sõlmitud leping üles öelda, said osa töid tehtud. Maakohus ei ole hinnanud töid, mis ikkagi olid tehtud ega nende tööde maksumust. Kostja ei ole oma VÕS §-dest 643 ja 644 tulenevaid kohustusi täitnud, kuna teade töö lepingutingimustele mittevastavusest on jäetud seaduses sätestatud korras teatamata.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada, asi tuleb saata samale maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas neil oli kokkulepe MAN bussile tehtavate tööde tähtajas ning kas ja mis ulatuses kostjal on kohustus tasuda tehtud tööde eest.
I
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et tähtajas kokkuleppe saavutamise tuvastamisel hindas maakohus tõendeid valesti. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et hageja nõustus tegema tööd mingiks kindlaks tähtajaks. Pigem nähtub tõenditest, et hageja venitas bussi remondiga, et sundida kostjat tasuma varasemat võlgnevust.
8.Maakohus on leidnud õigesti, et nähtuvalt kostja saadetud e-kirjast hagejale (tl 87), pidi aga hageja olema vähemalt kirja saamisest 20. mail 2013 teadlik asjaolust, et kostjal on bussi vaja järgmisel päeval 21.05.2013. Pole põhjust kahelda kostja tunnistajate VR ja MJ ütlustes, et hagejale öeldi korduvalt enne ka suuliselt, et buss pidi sõitu minema 21.05.2013. Nimetatust tulenevalt pole aga võimalik väita, et hageja nõustus bussi juures tehtavad tööd tingimusteta selleks kuupäevaks valmis tegema.
9.Samas ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, et tööd ei saanud õigeaegselt valmis. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täimiseks mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3).
10.Maakohus tuvastas õigesti kostja seadusliku esindaja MJ seletuste ja tunnistaja VR ütluste alusel, et bussi remondiks vajalikke varuosi tellis MJ ning viimane varuosa jõudis hagejani 05.05.2013. Põhjendamatu on apellandi apellatsioonkaebuse etteheide, et nimetatud asjaolu ei ole kostja tõendanud.
11.Hageja seadusliku esindaja KT vande all antud seletustest nähtuvalt oli tema hinnangul MAN käigukasti remondi ajakulu ideaalis 16 tundi, kuid töid ei oleks samas valmis saadud 24 tunniga (tl 155). Apellant möönab ka ise, et MAN sidur oli bussi äraviimisel õhutamata. Hageja seadusliku esindaja KT hinnangul oli bussi äraviimise ajaks tehtud 90 % töödest. MAN bussi remondiarvelt nähtub, et töid tehti 42 h. Arvestades hageja selgitust, et 90 % töödest oli sellega tehtud, kulunuks kõigi tööde teostamiseks umbes 47 h (42 x 100: 90= 46.67), see on 8 h-se tööpäeva korral ligikaudu 6 tööpäeva. Seega, kui viimased varuosad sai hageja 05.05.2013, siis oleks töö kestust arvestades hageja jõudnud kostja soovitud ajaks (21.05.2013) käigukasti ära remontida.
12.Hageja seadusliku esindaja KT vande all antud seletuste kohaselt (tl 155) seati sõiduki MAN remondi tähtaeg hageja poolt sõltuvusse kostja muude võlgade tasumisest. Hagist nähtuvalt oli poolte vahel vaidlus bussi VOLVO aprillikuu arve tasumises, mis käesolevas asjas tehtud maakohtu otsusega välja mõisteti. Seega on eluliselt usutav, et hageja keeldus bussi MAN remondi lõpetamisest seoses asjaoluga, et kostja ei olnud tasunud oma varasemaid võlgu. Maakohus on käesolevas asjas õigesti tuvastanud, et kostja ei pidanud tasuma aprillikuu arve eest enne 07.04.2014, kui hageja selgitas, millised tööd arvel kajastatud on. Seega VOLVO aprillikuu arve muutus sissenõutavaks 07.04.2014 ja hagejal ei olnud seaduslikku alust keelduda bussi MAN remondist enne nimetatud kuupäeva. Hageja ei ole esile toonud, millistest varasematest õigussuhetest oli kostjal muid võlgnevusi, et kostjal oleks hageja ees olnud muid sissenõutavaks muutunud kohustusi, et poolte vahel oli eelnev regulaarne suhe või muu piisav majanduslik või ajaline seos, mis andnuks hagejale õiguse keelduda oma kohustuse täitmises MAN buss remontida seni kuni kostja oma kohustuse täidab. Seega ei ole võimalik hageja poolt esitatu alusel tuvastada, et hagejal olnuks õigus keelduda oma kohustuse täitmisest buss mõistliku aja jooksul remontida (VÕS § 110 lg 1).
13.Nimetatust järeldub, et hageja rikkus oma kohustust täita leping mõistlikult vajaliku aja jooksul. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest (tl 87) nähtub, et kostja andis 20.05.2013 hagejale täiendava tähtaja
remontida buss 21.maiks 2013. Tunnistaja MJ ütlustest (tl 159) tuleneb, et kostja käis pidevalt peale ja põhisurve hakkas kaks nädalat varem, kui seda bussi vaja oli. Hageja seadusliku esindaja KT vande all antud seletuste kohaselt (tl 155) puudus hagejal varasemate võlgade tõttu sportlik huvi käigukasti allapanemiseks ja ta eeldas, et töödega alustatakse siis, kui eelnevad võlad on tasutud.
14.Kui asuda seisukohale, et kostja 20.07.2013 e-kirjas (tl 87) antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, tulnuks mõistlikuks pidada töö tegemist 6 tööpäeva jooksul (VÕS § 114 lg 1 III lausest tulenevalt). Arvestades asjaoluga, et hageja ei kavatsenud enne varasema võlgnevuse tasumist lepinguga kokkulepitud tööd ära teha ja teavitas sellest ka kostjat 20.05.2013 e-kirjas, võis võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Kuna täidetud olid lepingust taganemise eeldused, võis kostja lepingust 30.05.2013 taganeda (VÕS § 116 lg 1 p 5). II
15.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja viis MAN bussi hageja territooriumilt minema 30.05.2013 ning selleks ajaks ei olnud hageja oma töid lõpetanud. Kostja tegevus bussi äraviimisel on vaadeldav TsÜS § 68 lg-te 1 ja 3 järgi kostja konkludentse tahteavaldusena hagejale MAN remondilepingust taganemiseks.
16.Maakohus ei kohaldanud õigesti materiaalõigust kui leidis, et vastavalt VÕS § 655 lg-s 2 sätestatule ei ole töövõtjal õigust tasu nõuda, kui ta on lepingut rikkunud ja tellija on seetõttu lepingu üles öelnud. Töövõtuleping võib teatud juhtudel muutuda kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul. Kui tööettevõtuleping on suunatud teatud tähtpäevaks tehtavale lõppresultaadile, siis ei saa seda käsitada kestvuslepinguna.
17.Isegi kui käsitleda pooltevahelist lepingulist suhet pikaajalise töövõtuna erinevate busside remontimiseks, ei saa VÕS § 655 lg-s 2 sätestatut tõlgendada maakohtu poolt toodud viisil. Iseenesest on õige see, et VÕS § 655 lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja kui töövõtja nõuda kostjalt kokku lepitud tasu maksmist, kui tellija on lepingu üles öelnud või lepingust taganenud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. VÕS § 655 lg 2 ei välista töövõtja tasunõuet juba tehtud töö eest, nagu maakohus ekslikult leidis. VÕS § 655 lg-st 2 tulenevalt tuleb VÕS § 655 lg 1 teist lauset kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. VÕS § 655 ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö eest ning ei ole seetõttu asjakohane (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-09, p 14). Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted. III
18.Taganemisele kohalduvad VÕS § 188 lg-s 2 ja §-s 189 ettenähtud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
19.Hagist ei selgu, millised olid poolte täpsemad kokkulepped tööde ja nende hinna osas. Asja materjalidest nähtuvalt esitati bussi MAN käigukasti kokkupanemise osas kalkulatsioon, mille kohaselt tööd pidid maksma minema 580 eurot, hiljem esitas hageja arve, nõudes töö eest 840 eurot (tl 88 ja 171). Hageja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et töövõtulepingu sõlmimisel ei tehtud kõigi tööde osas kostjale hinnapakkumist või tööde eelarvet. Kostja on vaielnud hagile vastu muuhulgas põhjusel, et püüdis saada hagejalt selgitust tehtud tööde osas. Arvel tehtud tööd ja selleks kulunud aega ei ole hageja lahti kirjutanud. 13.06.2013 arve on koostatud viisil, kus ühe kauba koodi alla on viidud
erinevad tööd. Sellest tulenevalt ei ole hagiavalduse ja sellele lisatud arve alusel võimalik tuvastada, millised tööd hageja käigukasti remontimisel enne bussi äraviimist tegi. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus selles osas hagi täpsustamiseks. Kui töövõtulepinguga tasus kokku ei lepitud, tuleb kohaldamisele VÕS § 637 lg-s 1 sätestatu. Ka tavalise või mõistliku hinna osas on tõendamiskoormus hagejal.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et osa töödest jäi hagejal tegemata (vaegtööd). Samas ei ole kostja selgelt esile toonud, missuguste tööde puhul oli tegemist vaegtöödega. Asjaolu, et 01.06.2013 selgus AVT Servises, et bussile on vaja teha teatud tööd, ei tähenda iseenesest, et tegemist on olnud kostjalt tellitud vaegtöödega. Pärast hageja poolt asjaolude täpsustamist tuleb anda võimalus kostjale omapoolsete vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Seejärel tuleb maakohtul hinnata, kas ja missugused tööd, mille eest hageja tasu nõuab, hageja tegelikult tegi või tegemata jättis. IV
21.Kostja on tuginenud menetluses asjaolule, et hageja tööd olid ka mittekvaliteetsed. Maakohus jättis kostja vastavad väited ja tõendid põhjendatult hindamata. Kostja ei ole esitanud hinna alandamise avaldust, esitanud vastuhagi kahju hüvitamiseks või teinud tasaarvestuse avaldust. Seetõttu ei saa kohus kostja vastuväidetega töödes hilisemalt ilmnenud puudustega arvestada. Eelnevast tulenevalt ei oma tähendust asjaolu, kas hageja poolt bussi äraviimiseni tehtud tööd olid tehtud kvaliteetselt või mitte. Maakohus ei ole väitnud, et MAN-i käigukast ei olnud korras, vaid et käigukasti remont ei olnud 30.05.2014 valmis. Vastavad apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule on seetõttu põhjendamatud. Kui kostja soovib teha menetluslikku tasaarvestuse avaldust, tuleb tal oma väiteid tööde mittevastavusest tõendada. Kohaseks tõendiks ei ole siinjuures kostja esitatud kalkulatsioonid, hinnapakkumised või arved. Sobivaks tõendiks on asja tundva isiku arvamus, töid parandanud isikud saab üle kuulata tunnistajatena ja ka kohtult on võimalik taotleda ekspertiisi määramist. Arvestada tuleb sellega, et ekspertiis asjas saab toimuda eelkõige dokumentide põhjal. V
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, jätnud kohaldamata VÕS taganemise tagajärgi reguleerivad sätted ja rikkunud sellest tulenevalt oluliselt TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus 1 917.42 euro ja sellele lisanduva viivise kostjalt hageja kasuks väljamõistmata jätmise osas ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna asjast tuleb teha uuesti eelmenetluse toimingud, on mõistlik saata asi vastavas osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
23.Ringkonnakohus jätab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.