Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-67393
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Urmas Kottisse vastu võlgnevuse 10 618,64 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7561 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Kottisse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Urmas Kottisse (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn Liivalaia tn 8), esindaja Külli Reinfeld
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsust menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Swedbank Liising AS kanda 40 % Urmas Kottisse poolt maakohtus kantud
menetluskuludest. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas 2-10-67393 muutmata.
7.Anda tasumiseks kohustatud isikutele otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 20 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest.
8.Kohtuotsus saata p-ide 4-7 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
Jätta Swedbank Liising AS kanda 40 % Urmas Kottisse poolt
maakohtus
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskuludest. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank Liising AS esitas 31.12.2010. a hagi Urmas Kottisse vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ 16.02.2007. a liisingulepingu nr 0153359L mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz S350, ehitusaasta 2006. Liisinguvõtja rikkus liisingulepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi. Hageja teatas liisinguvõtjale lepingu ülesütlemisest 13.10.2008 saadetud kirjaga. Liisinguvõtja ei ole tagastanud lepingu esemeks olevat vara ning ei ole tasunud lepingust ega selle ülesütlemisest tulenevaid võlgnevusi. 16.02.2007 sõlmisid hageja ja Urmas Kottisse käenduslepingu nr 0153359L, millega kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga viimase liisingulepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendus oli piiratud 59 817,11 euroga. Hageja nõudis kostjalt 46 171,25 euro väljamõistmist (tl 3-7). Hageja vähendas 20.07.2012. a nõuet seoses asjaoluga, et pärast hagi esitamist on Swedbank P & C Insurance AS 12.04.2011. a hüvitisotsuse alusel tasunud hagejale 27 487,81 eurot. Hageja taotles kostjalt 10 618,64 euro ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 19.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas (tl 92-93).
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul ei vastuta käendaja sõiduki maksmata kasko- ja tavakindlustuse arvete tasumise eest. Pärast lepingu lõppemist on võimalik nõuda vaid vara tagastamist ning lepingu lõppemisele eelnenud arvete tasumist. Viivise arvestust ei saa jätkata registrist kustutatud põhivõlgniku suhtes. Kostja taotles viivisemäära vähendamist mõistliku määrani – 0,025% päevas. Kostja palus viivisemäära vähendamisel arvestada, et hageja on vähendanud kohtumenetluses seoses kostja vastuväidetega oma nõuet üle nelja korra. Liisinguandja on majanduslikult heas seisus ettevõte, samas käendaja majanduslik seisund on halb.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 31.03.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Urmas Kottisselt välja Swedbank Liising AS-i kasuks 8981,06 eurot liisingulepingust nr 0153359L tuleneva võla katteks ja 8981 eurot viivise katteks. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohus oli seisukohal, et kostja vastuväide, mille kohaselt ei vastuta käendaja liisingueseme kasko- ja liikluskindlustuslepingute alusel tasumata arvete eest, on ainetu. Seega tuleb kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja mõista liisingulepingu nr 0153359L ülesütlemisest tekkinud võlgnevus. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvestanud põhivõla suuruseks 10 618,64 eurot, mis koosneb sõiduki jääkmaksumusest, liisingulepingu lõppemise järgselt tasumata põhiosa maksetest ning enne lepingu ülesütlemist tasumata arvetest, sealhulgas tasumata kindlustusmaksetest, millest on maha arvatud saadud kindlustushüvitis. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuse hulka ka enne lepingu ülesütlemist liisinguvõtjale esitatud viivisearvetel (tl 43-52) näidatud summad 25 622,57 krooni (1637,58 euro) ulatuses. Viivisemaksete võlgnevus nimetatud suuruses on välja toodud ka hageja õiendis nõude arvestuse kohta 22.09.2009 (tl 58). Seega on põhivõla suurus, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 8981,06 eurot.
Liisingulepingu p-is 5.1 on kokku lepitud viivise määr 0,25% päevas. Kohtu hinnangul ei ole alust vähendada lepinguga kokku lepitud viivise määra, kuna leping on sõlmitud kahe isiku vahel nende tahteavalduste väljendusena ning nimetatud viivise määra ei saa pidada ebamõistlikuks VÕS § 7 tähenduses. Kostja on taotlenud viivise vähendamist VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel muuhulgas seetõttu, et tema majanduslik seisund on halb. Kohus oli seisukohal, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista viivis, mis on tekkinud enne liisingulepingu ülesütlemist, summas 1637,58 eurot. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist alates 20.07.2012. a, s.o ajast, kui ta vähendas oma kohtusse esitatud nõuet seoses kindlustusandjalt hüvitise saamisega. Võttes aluseks viivise määra 0,25% päevas, lisandub iga põhinõude (8981,06 eurot) täitmisega viivitatud päeva eest viivisena seega 22,45 eurot ehk kohtuotsuse tegemise ajaks on lisandunud viivise suurus 13 896,55 eurot (619 x 22,45). Riigikohus on 12.12.2012. a kohtuotsuses nr 3-2-1-162-12 väljendanud seisukohta, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab võlausaldaja juhul, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist tõendama vastava kahju olemasolu. Võttes arvesse eeltoodut ning kostja poolt esile toodud asjaolusid viivise vähendamiseks, pidas kohus põhjendatuks vähendada lisanduvat viivist selliselt, et enne liisingulepingu ülesütlemist arvestatud viivise ja lisanduva viivise summa ei ületaks põhivõlga. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 lause 1 kohaselt jätta poolte kanda võrdsetes osades. Seoses nõude vähendamisega on hagejale kohtu 13.01.2014. a määruse alusel tagastatud osaliselt riigilõiv, millega seoses vastab riigilõivu suurus hagi hinnale vähendatud nõude summa järgi. Seetõttu ei ole kohtu arvates õigustatud jätta kostja taotluse alusel 77% menetluskuludest vastavalt nõude vähendamise ulatusele hageja kanda. Hageja vähendatud nõude on kohus rahuldanud põhinõude osas täielikult, hagi osaline rahuldamine on tingitud viivise vähendamisest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Urmas Kottisse esitas 30.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist väljamõistetud viiviste ja menetluskulude jaotuse osas ning selles osas uue otsuse tegemist, millega vähendada viivisenõuet mõistliku suuruseni ning jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Apellant palus ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) esinevad eeldused viiviste vähendamiseks. Viivisemäär 0,25% päevas on ebamõistlikult suur. Hageja on kostja vastuväidete kaudu vähendanud oma nõuet 46 171 eurolt 10 618,64 euroni ehk üle nelja korra. Liisinguandja on majanduslikult heas seisus ettevõte. Kostja majanduslik seis on halb. Maakohtu loogika viivise vähendamisel ei ole õige. Apellant on taotlenud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, mis tähendab viivise viimist alla põhinõude suuruse; 2) on kohus jaotanud ebaõigesti menetluskulude jaotuse. Apellandi arvates ei olnud antud juhul põhjendatud määrata menetluskulud kandmisele võrdsetes osades, kuna hagi on rahuldatud väikeses osas võrreldes hagi algse suurusega. Hinnates, mis ulatuses on hagi rahuldatud, tuleb arvestada ka algselt esitatud hagiavaldust.
5.Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) puuduvad viivisenõude täiendavaks vähendamiseks alused. Viivise määr 0,25% päevas on kokku lepitud juba liisingulepingu sõlmimisel 16.02.2007 liisinguvõtja ja vastustaja vahel. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses märgitu selle kohta, et vastustaja on majanduslikult heas seisus ettevõte, kellel ei tohiks olla tähelepanuväärivat huvi käenduskohustuse maksmapanekuks. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et maakohus ei ole lahendanud apellandi taotlust viivise vähendamiseks, sest maakohus mõistis apellandilt viivise välja nõutust väiksemas ulatuses; 2) kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, vastab maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotus seaduses sätestatule. Arvestades asjaolu, et sisuline vaidlus nõude üle toimus alles pärast nõude vähendamist, siis ei oma vastustaja hinnangul käesoleval juhul menetluskulude jaotuse puhul tähtsust esialgne nõude suurus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu otsust tuleb muuta menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg-ga 1 kooskõlas apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse viivise ja menetluskulude osas, siis selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust kontrollibki.
8.Ringkonnakohus märgib, et viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes eeldusel, et alama astme kohus rikkus diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates on maakohus viivise vähendamise osas lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning oma seisukohta põhjendanud, maakohtu põhjenduse osas võib asuda erinevale seisukohale, kuid see ei anna alust maakohtule ette heita diskretsiooni piiride ületamist. Käesolevas asjas taotles hageja viivise välja mõistmist põhivõlgnevuselt 10 618,84 eurolt alates 20.07.2012 kuni kohtulahendi tegemiseni 0,25 % päevas. Kostja esitas viivisemäära vähendamise taotluse, märkides, et see võiks olla 0,25 % asemel 0,025 % päevas. Maakohus viitas viivise vähendamise taotluse lahendamisel kohaldatavale tõendamiskoormusele, mille kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus võlgnikul, st poolel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Maakohus ei käsitlenud sõnaselgelt kokkulepitud viivisemäära suuruse põhjendatust, kuid leidis, et hageja ei ole põhivõlast suurema viivise põhjendatust tõendanud. Maakohus tegi eeltoodust järelduse, et viivis on ülemäära suur põhinõuet ületavas osas ning arvestades viivise vähendamise taotlust, vähendas viivise suurust 4915,49 euro võrra ning mõistis välja viivise kindlas summas võrdsena põhinõudega, s.o 8981,06 eurot. Apellandi väide, et viivis tuleb veelgi väiksemas ulatuses välja mõista ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et hageja on krediidiasutus ei anna alust asuda seisukohale, et viivise nõude rahuldamiseks puudub hagejal tähelepanu vääriv huvi, samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid oma majandusliku olukorra kohta, mis annaksid aluse,
arvestades, et kostja ei ole pikka aega asunud oma lepinguga teadlikult võetud kohustust täitma, viivist täiendavalt vähendada. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on lepingus kokkulepitud viivise määraga, mille kohaldamisega sai kostja arvestada.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Asjaoludest tuleneb, et hageja esitas kostja vastu 31.12.2010 hagi 46 171, 25 euro ning alates hagi esitamisest kuni täitmiseni viivise 7 % aastas väljamõistmiseks (lk 7). Kostja vaidlustas 15.04. 2011 vastuses muuhulgas nõude suuruse ja esitas väite, et hageja nõude on 3-isik olulises osas rahuldanud (lk 69-70). Hageja esitas maakohtule 20.07.2012 nõude vähendamise avalduse, milles palus nõuet kostja vastu vähendada ning välja mõista 10 618,64 eurot põhivõla katteks ning viivis 0,25 % (s.o 26,54 eurot) päevas alates 20.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et maakohtu lahendi tegemise aja seisuga oli viivituse päevade arv 619. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud nõude arvestuse järgi oleks sissenõutava viivise suurus olnud otsuse tegemise seisuga 16 428,26 eurot ning sellele pidanuks lisanduma 26,54 eurot päevas, kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja põhivõlgnevuse katteks 8981 eurot, samuti vähendas viivist ja mõistis välja 8981 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagejale saab ette heita seda, et ta vähendas oma nõuet 20.07.2012, kuigi nõude vähendamise alus tekkis 12.04.2011, st vähendamise nõue esitati enam kui aastase hilinemisega. Arvesse tuleb võtta ka seda, et maakohus rahuldas hageja vähendatud nõude ca 65 % ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kui hageja nõuet vähendab ja palub välja mõista viivise alates vähendamise avalduse esitamisest, siis sellest hoolimata tuleb alati menetluskulude jaotamisel arvestada esialgse nõude suurusega. Ringkonnakohus leiab, et TsMS §-de 169 ja 163 alusel on põhjendatud jätta hageja kanda 40 % kostja menetluskuludest ning ülejäänud osas tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10.Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2014. a määrusega anti Urmas Kottissele menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel osaliselt – summas 300 eurot. Apellandil tuli tasuda riigilõivu 100 eurot, mis on tasutud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Ringkonnakohus peab võimalikuks jätta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumata osalt summas 300 eurot menetlusosaliste kanda vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuna hageja kanda jääb 40% kostja menetluskuludest ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda, siis tuleb ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumata osast summas 300 eurot mõista välja riigituludesse 40% ulatuses hagejalt ja 60% ulatuses kostjalt. Ringkonnakohus leiab, et Urmas Kottisselt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 180 eurot (60% 300-st). Swedbank Liising AS-ilt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 120 eurot (40% 300-st). Apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 100 eurot hüvitatakse apellandile menetluskulude kindlaksmääramisel vastavalt menetluskulude jaotusele.
Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, siis tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jagada sama proportsiooni alusel kui haginõude osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.