Elewill Grupp OÜ hagi Tarbus Kinnisvara vastu 4185,11 euro väljamõistmiseks
Hagihind 4185,11 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
• •
• •
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Elewill Grupp OÜ (registrikood 12227559; asukoht: Ringtee 25, Tartu linn, 50105) Hageja lepinguline esindaja: jurist Tõnis Veltmann (Õigusbüroo Paragrahv; asukoht: Ülikooli 6A, Tartu 51003; telefon: (+372) 58 50 50 40; e-post: [email protected]) Kostja: Tarbus Kinnisvara OÜ (registrikood 10983707); asukoht: Ringtee 25, Tartu linn, 51003) Kostja lepinguline esindaja: jurist Harland Paas (AS Go Group; asukoht: Toompuiestee 37, Tallinn 10133; telefon: (+372) 5559 7981; e-post: [email protected])
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elewill Grupp OÜ hagi Tarbus Kinnisvara OÜ vastu täielikult.
2.Välja mõista Tarbus Kinnisvara OÜ-lt põhivõlgnevus 3140,80 eurot ja viivis 1044,31 eurot, kokku 4185,11 eurot (neli tuhat ükssada kaheksakümmend viis eurot ja üksteist eurosenti) Elewill Grupp OÜ kasuks.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud Tarbus Kinnisvara OÜ kanda.
5.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Lk 1/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4; 38-41; 76-80)
1.Elewill Grupp OÜ (hageja) ja Tarbus Kinnisvara OÜ (kostja) vahel sõlmiti 01.02.2012. a käidutööde teostamise leping nr 01/12 (edaspidi leping), mille kohaselt hageja (töövõtja) kohustus Tarbus Kinnisvara OÜ (tellija) hoonetes läbi viima elektripaigaldiste käidukorraldust. Vastavalt lepingu p-le 10 kohustus kostja (tellija) tasuma käidukorraldaja ülesannete täitmise eest hagejale (töövõtjale) 1570,40 eurot kuus. Kostja ei ole tasunud 31.12.2013. a arvet nr 2013104 summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.01.2014. a) ja 31.01.2014. a arvet nr 20140004 summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.02.2014. a). Hageja on arved kostjale esitanud. Lepingu p 15 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,5% päevas tähtaegselt maksmata summast iga ületatud päeva eest. Hageja on esitanud nõude põhivõla 3140,80 euro ja viivise summas 1044,31 euro väljamõistmiseks.
2.Kuna kostja ei ole viidanud ühelegi lepingu punktile, mida hageja oleks rikkunud, ei ole põhjendatud arvete mittetasumine kostja poolt. Hageja arvates võiks mingitel tingimustel olla tegemist hageja poolt kohustuste mittekohase täitmisega, mitte aga lepingu rikkumisega. Kostja tegevus oma lepingulise kohustuse (arvete nr 2013104 ja nr 20140004 tasumine) täitmisest keeldumisel ei ole seaduslik ega ka põhjendatud.
3.Lepingu erakorralise ülesütlemise osas on hageja seisukohad järgmised. Kostja tellis Eltam Elekter OÜ-lt elektripaigaldiste ülevaatuse. Toetudes ülevaatuse aruandele ütles kostja hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles, kuna hageja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja viitab, et puudused, mis Eltam Elekter OÜ esindaja M.A. poolt kontrolli käigus ülevaatuse aruandes fikseeriti, olid juba varem avastatud (jaanuar ja veebruar 2013. a) ja fikseeritud Elewill Grupp OÜ esindaja poolt ja kostjale on välja pakutud ka lahendused. Hageja viitab, et kostja poolt vastusele lisatud aruanne on elektripaigaldist omava ettevõtte esindaja poolt allkirjastamata ja aruandest ei tule välja, mis kuupäeval on see koostatud. Hageja on seisukohal, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudusid alused ja lepingu lõpetamise soovi korral oleks pidanud kostja järgima lepingus kokku lepitud 3-kuulist etteteatamise tähtaega.
4.Kostja väidete osas, et Elektriohutuseseaduse (edaspidi nimetatud EIOS) § 24 lg-e 1 kohaselt, ei oma Elewill Grupp OÜ äriühinguna vastava lepingu sõlmimiseks vajalikku registreeringut ja pädevust, avaldab hageja järgmist. Hageja nõustub kostjaga selles, et Elewill Grupp OÜ ei oma hetkel ElOS § 24 lg 1 nõutavat registreeringut ja pädevust, sest seda pole vajagi, kuna poolte vahel sõlmitud leping kannab pealkirja „Käidutööde teostamise leping nr 01/12“ ja lepingu sisuks on kostja elektripaigaldiste käidu korraldamine. Töövõtja ei võta selle lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid elektripaigaldiste käidu korraldamise. Elektripaigaldiste käidu korraldamine ja tehniline kontroll on kaks eri asja. Seega omas hageja õigust kostjaga käidutööde teostamise lepingu sõlmimiseks ja hageja sai täita lepinguga endale võetud kohustusi. Lk 2/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
5.Kostja elektripaigaldistes olid puudused juba enne Eltam Elekter OÜ poolt teostatud ülevaatust ja nendele puudustele juhtis Elewill Grupp OÜ tähelepanu jaanuaris ja veebruaris 2013. Selle tõendamiseks esitas hageja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) poolt tehtud ettekirjutuse 22.04.2013. a (tl 84-85). Antud ettekirjutuse tingis asjaolu, et TJA alustas 28.03.2013. a EIOS § 38 lg 1 p 2 alusel järelevalvemenetlust Tarbus Kinnisvara OÜ, Tartu Ringtee 19 ja Ringtee 25, elektripaigaldiste nõuetekohasuse välja selgitamist, kuna TJA elektripaigaldiste andmebaasis puudusid andmed, Tartu Ringtee 19 ja Ringtee 25, elektripaigaldistes teostatud tehniliste kontrollide ja väljastatud kehtivate nõuetekohasuse tunnistuste kohta. Järelevalve menetluse tulemusena tuvastati, et elektripaigaldistes on tegemata tehnilised kontrollid ja puudusid nõuetekohasuse tunnistused. Antud puuduste eest vastutab elektripaigaldiste omanik (Tarbus Kinnisvara OÜ). Kostjale tehti ettekirjutus, millega kohustati koostama plaan - graafik elektripaigaldiste kontrollide korraldamiseks. Kooskõlastatult kostjaga koostas hageja elektripaigaldiste kontrollmõõtmiste ja nõuetekohasuse teostamise graafiku, milles Tarbus Kinnisvara OÜ plaanis 2013. a rida töid, et muuta elektripaigaldised nõuetekohaseks ja teostada kontrollmõõdistused ning saada objektidele nõuetekohasuse tunnistused. Koostatud ja esitatud graafik jäigi ainult paberile, sest kostja ei andnud korraldust töödega alustamiseks. Hageja ei saanud omaalgatuslikult alustada elektritöödega, mida ta oleks võinud teha, sest puudus kostja sellekohane otsus (see oleks eeldanud ka kostjapoolset finantseerimist).
6.Kostja on väitnud, et „puudused hageja töös on fikseeritud 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmis-vastuvõtmise aktis, millest nähtub, et Elewill Grupp OÜ poolt peetud dokumentatsioon oli puudulik ja ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele“. Hageja tahab märkida seoses nimetatud aktiga järgmist: nimetatud aktis ei ole fikseeritud puudusi hageja töös, vaid on loetletud elektripaigaldise käidudokumentatsioon (mis sisaldas ka tehnilise kontrolli tunnistusi, kontrollmõõtmiste protokolle jne), mis üle anti ja vastu võeti. Hageja ei eita, et osa dokumentatsiooni ei vastanud kehtivatele nõuetele (näiteks rikkevoolu kaitsmete kontrollžurnaal) ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal. Hageja leiab, et nende üksikute puuduste alusel ei oleks saanud kostja lepingut erakorraliselt üles öelda, kuna need ei ole olulised puudused ja neid oleks saanud kõrvaldada. Kostja vastus (tl 24-25; 59-62; 61-64; 93-94)
7.Kostja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu alates 01.02.2014. a erakorraliselt üles, kuna Elewill Grupp OÜ ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt. Kostja põhjendas lepingu erakorralist ülesütlemist VÕS § 655 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 101. Kostja tellis elektripaigaldiste ülevaatuse, mille tulemusena ülevaatuse teostanud Eltam Elekter OÜ fikseeris hageja (töövõtja) töös 11 puudust, neist 2 olulist puudust (tl 32-36). Seetõttu ei pidanud OÜ Tarbus Kinnisvara võimalikuks töövõtjaga lepingulise suhte jätkamist. Kostja 28.01.2014. a avaldus lepingu ülesütlemiseks alates 01.02.2014. a anti hageja seaduslikule esindajale üle allkirja vastu.
8.Eeltoodust tulenevalt ei pea OÜ Tarbus Kinnisvara põhjendatuks töövõtja poolt 2013 detsembri ja 2014 jaanuari eest esitatud arvete tasumist, kuivõrd Elewill Grupp OÜ ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja poolset lepingu rikkumist tõendab Eltam Elekter OÜ poolt jaanuaris 2014 koostatud Elektripaigaldise ülevaatuse aruanne nr 000084. Puudused hageja töös on fikseeritud ka 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktis, millest nähtub, et Elewill Grupp OÜ poolt peetud dokumentatsioon oli puudulik ja ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele. Vaidlusaluse lepingu järgi makstud tasu ületab sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades (praegu osutab uus töövõtja kostjale sarnast teenust ca 6 korda madalama tasu eest).
Lk 3/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
9.Lõppseisukohtades on kostja avaldanud, et Elewill Grupp OÜ ei saanud töövõtjana üldse seadusest tulenevalt sarnast lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane pädevus. ElOS § 24 lg 1 sätestab, et tehnilist kontrolli võib teha majandustegevuse registris elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostajana registreeritud ettevõtja. Korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes. Elewill Grupp OÜ äriühinguna nimetatud registreeringut ja pädevust ei oma. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et on enda lepingulisi kohustusi korrektselt täitnud, seejuures märkimata, mida ta käidukorraldajana ElOS tähenduses üldse tegi. Kostja on esitanud vastuse lisana konkreetsed tõendid, millest on üheselt näha hageja kui töövõtja mittekohane lepingu täitmine. Kostja peab vajalikuks veelkord rõhutada, et ainuüksi asjaolu hagejal seadusega sätestatud pädevuse puudumises, on piisav temaga sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Samuti ei oma ElOS-s ettenähtud pädevust Elewill Grupp OÜ juhatuse liige A.T.. Seega on hageja 13.05.2014 seisukohtadele tõendina lisatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ õiguslikult sisutu, kuivõrd selle elektrikuna allkirjastanud A.T. ei oma selleks seaduses sätestatud pädevust. Puudused hageja töös on fikseeritud 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktis, millest nähtub, et Elewill Grupp OÜ poolt peetud dokumentatsioon oli puudulik ja ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks tõendab hageja poolset lepingu rikkumist Eltam Elekter jaanuaris 2014 koostatud Elektripaigaldise ülevaatuse aruanne nr 000084.
10.Lepingu punkti 4 kohaselt kohustus elektritööde juhtija (G.K.) 30 päeva jooksul vaatama läbi elektripaigaldise dokumentatsiooni ja tegema ettepanekud selles osas ilmnevate vajakajäämiste likvideerimiseks. Seda ja ka järgnevaid lepingus loetletud kohustusi (punkt 5) töövõtja täitnud ei ole. Eltam Elekter OÜ fikseeris Elewill Grupp OÜ kui töövõtja (käidukorraldaja) töös 9 puudust ja 2 olulist puudust. Seega on täiesti põhjendamatu hageja seisukoht selles, et kostja ei ole tõendanud hageja poolset lepingu rikkumist.
11.Kostja jääb seisukohale, et VÕS § 655 lg 1 ja 2 alusel töövõtjale erakorraline lepingu ülesütlemine on seaduslik. Hageja õiguslik analüüs lepingu ülesütlemise aluse puudumises põhineb väitel, et tema töövõtjana ei ole poolte vahelist lepingut rikkunud. Kuivõrd kostja on tõendanud vastupidist, siis on hageja seisukohas toodud järeldused õiguslikult sisutud. Kohtuotsuse põhjendused
12.Vaidluse all ei ole asjaolu, et OÜ Tarbus Kinnisvara ja Elewill Grupp OÜ sõlmisid 01.02.2012 käidutööde teostamise lepingu nr 01/12 (edaspidi leping) (tl 6-8), millega hageja võttis kohustuse Tarbus Kinnisvara OÜ hoonetes läbi viia elektripaigaldiste käidukorraldust.
13.Hageja põhinõue kostja vastu koosneb arvete nr 2013104 (tl 9) ja 20140004 (tl 10) järgi tasumata jäänud 3140,80 eurost. Viivisenõue 1044,31 eurot tugineb lepingu p-le 15, mille järgi töövõtjal on õigus tasumisega viivitamise korral nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtajaks maksmata summast iga ületatud päeva eest.
14.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja viis läbi kostja hoonetes elektripaigaldiste käidukorraldust, kuid kostja jättis selle eest hagejale tasumata. Kostja põhiliseks vastuväiteks on see, et kostja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt üles, kuna hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt (tl 29). OÜ-lt Eltam Elekter tellitud elektripaigaldise ülevaatuse aktist nähtus, et hageja töö on tehtud puudustega (11 puudust, neist 2 olulist) (tl 32-35). Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et ta ei pea mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest tasuma.
Lk 4/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.02.2012. a sõlmitud lepingu puhul on tegemist teenuse osutamise lepinguga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-11 märkinud, et leping, mille sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, vastab VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 635 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Lepingu p 1 kohaselt kohustus hageja kostja hoonetes läbi viima elektripaigaldiste käidukorraldust ja võtma enda peale kostja elektripaigaldise käidukorraldaja kohustused, rikete kõrvaldamise, plaaniväliste elektritööde teostamise ja elektritööde teostamise vastavalt käidukavale ja hooldusjuhendile. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuigi nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, on antud juhul tegemist käsunduslepinguga, kuna lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel 01.02.2012. a sõlmitud lepingu näol tegemist VÕS § 619 mõttes käsunduslepinguga, mille kohaselt Elewill Grupp OÜ on võtnud endale kohustuse läbi viia elektripaigaldise käidukorraldust.
16.Käsundusleping on tasuline leping. Käsundisaaja põhikohustuseks on vastavalt lepingule käsundiandjale teenuste osutamine ja käsundiandja põhikohustuseks on teenuse eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Pooled on lepingu p 10 kokku leppinud, et käidukorraldaja ülesannete täitmise eest tasub kostja hagejale 1570,40 eurot kuu kohta. Kostja ei ole hagejale tasunud detsembri 2013 ja jaanuari 2014 esitatud arvete eest.
17.Lepingulise tasu nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, mida hageja selle tasu saamiseks tegema pidi, st millised olid hageja lepingust tulenevad kohustused. Vaidlust ei ole selles, et hageja on määratud käidukorraldajaks. Käidukorraldaja kohustused tulenevad käesoleval juhul poolte vahelisest lepingust ja Elektriohutusseadusest (edaspidi ElOS). ElOS § 15 kohaselt on käidukorraldaja kohustatud: koostama käidukava elektripaigaldise kohta, mille käidukorraldajana ta tegutseb, ja kontrollima selle järgimist; nõudma elektripaigaldise kasutamise või elektripaigaldises tehtava töö peatamist, kui on ilmnenud oht inimesele, varale või keskkonnale, kuni ohu möödumiseni või kõrvaldamiseni; olema kättesaadav ohutu käidu tagamiseks ja tehnilise kontrolli ning riiklike järelevalvetoimingute teostamisel; teatama Tehnilise Järelevalve Ametile elektripaigaldise kasutamise nõuete rikkumistest, kui elektripaigaldise omanik ei kõrvalda ise rikkumist mõistliku aja jooksul. ElOS § 3 p 3 kohaselt on elektripaigaldise käit (edaspidi käit) tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka muid töid.
Lk 5/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
Lepingu p 1 kohaselt võttis hageja enda peale elektripaigaldise käidukorraldaja kohustused; rikete kõrvaldamise; plaaniväliste elektritööde teostamise, kui lepingu p 8 kohaselt kostja tellib plaaniväliste elektritööde teostamise ja finantseerib töid; elektritööde teostamise vastavalt käidukavale ja hooldusjuhendile. Lepingu p 5 kohaselt pidi hageja koostama hooldus- ja käidukava, mille elektritööde juhtija vormistab ja esitab kinnitamiseks kostjale hiljemalt 30 päeva jooksul lepingu jõustumisest. P 6 kohaselt alates elektripaigaldise hooldus- ja käidukava kinnitamisest juhinduvad lepingupooled plaaniliste tööde teostamisel nimetatud kavast, eesmärgiga tagada kostja elektripaigaldise töökindel ja ohutu töö. P 8 kohaselt pidi kostja kinnitama hageja poolt koostatud elektripaigaldise hooldus- ja käidukavad. Lepingust tulenevalt oli hageja kohustuseks tagada elektripaigaldise talitluses hoidmine, st hooldamine, rikete kõrvaldamine, plaaniväliste elektritööde teostamine, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib ning elektritööde teostamine vastavalt käidukavale ja hooldusjuhendile.
18.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on väitnud, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitnud ning esitanud hageja rikkumiste tõendamiseks OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruande nr 000084 (tl 32-33). Elektripaigalduse ülevaatuse aruandes nr 000084 on fikseeritud puudustena: rikkevoolu kaitselülitite testimine, žurnaali olemasolu, täitmine; turvavalgustite osaline testimine, žurnaali olemasolu, täitmine; kilbiseadmete siltide ja markeeringute olemasolu; elektriskeemide olemasolu ja vastavus tegelikkusele; kaablite- ja juhtmeotste markeeringu olemasolu; kaablikõride ja –katete olemasolu; kaablite visuaalne korrasoleku hinnang; valgustite korrasolek ja puhtus; valgusallikate korrasolek ja oluliste puudustena: jaotuskeskuste kestade, katete korrasolek ja puhtus ning liideste-, ühendusklemmide kinnitus, kuumenemisjäljed. Samuti on kostja viidanud 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl 30), millest nähtub, et Elewill Grupp OÜ poolt peetud dokumentatsioon oli puudulik ja ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, milliseid lepingulisi kohustusi hageja on rikkunud. Hageja on puudustele, mis ülevaatuse aruandes Eltam Elekter OÜ esindaja M.A. poolt fikseeriti, tähelepanu juhtinud juba varem (jaanuar ja veebruar 2013. a), need on kirjalikult fikseeritud Elewill Grupp OÜ esindaja poolt (tl 43-45; 46-47) ning nendest puudustest on kostjale teada antud (samuti on need kostja esindaja poolt allkirjastatud) ja välja on pakutud ka lahendused puuduste likvideerimiseks. Hageja ei eita, et osa dokumentatsiooni ei vastanud kehtivatele nõuetele (näiteks rikkevoolu kaitsmete kontrollžurnaal) ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal. Samas oleks kostja pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste likvideerimiseks. Kohus, tutvunud poolte esitatud tõenditega, võrrelnud hageja poolt esitatud ülevaatuse akte, hinnapakkumisi ja meilivestlust (tl 45-52) ning OÜ Eltam Elekter elektripaigaldise ülevaatuse aruannet (tl 32-35), samuti lepingu p-s 2 ( tl 6 ) sätestatut, on seisukohal, et hageja ei ole käsunduslepingust tulenevaid kohustusi täitmata jätnud. Kohtu hinnangul on hageja oma aktides välja toonud samad puudused, mis on märgitud OÜ Eltam Elekter poolt teostatud ülevaatuse aruandes. Nagu eelpooltuvastatud oli hageja lepingulisteks kohustusteks käidutööde korraldamine, st käidukava koostamine elektripaigaldise kohta, käidukava järgimise kontrollimine, samuti rikete kõrvaldamine, plaaniväliste elektritööde teostamine, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib ja elektritööde teostamine vastavalt käidukavale ja hooldusjuhendile. Lepingu p 6 kohaselt alates elektripaigaldise hooldus- ja käidukava kinnitamisest juhinduvad lepingupooled plaaniliste tööde teostamisel nimetatud kavast, eesmärgiga tagada kostja elektripaigaldise töökindel ja ohutu töö. P 8 kohaselt kinnitab kostja esindaja hageja poolt koostatavad elektripaigaldise hooldus- ja käidukavad, tellib plaaniväliste elektritööde teostamise ja kindlustab tööde finantseerimise. Samuti on eraldi kokku lepitud, et elektripaigaldiste võimalikud ehitus- ja laiendustööd teostatakse eraldi töövõtulepingu alusel. Lk 6/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu Tarbus Kinnisvara OÜ elektripaigaldistes esinevatele puudustele/probleemidele ja need kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib. Seega ei ole hageja jätnud täitmata oma lepingust tulenevaid kohustusi. VÕS § 77 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Käesoleval juhul on hageja möönud, et osa dokumentatsiooni ei vastanud kehtivatele nõuetele (näiteks rikkevoolu kaitsmete kontrollžurnaal) ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal. Samas ei anna nimetatud asjaolud (ebaolulised puudused) kostjale õigust oma kohustuse täitmisest keeldumiseks, vaid kostja oleks saanud esitada hageja vastu nõude kahju hüvitamiseks, kui hageja põhjustas lepingu mittenõuetekohase täitmisega kostjale kahju. Lisaks viitab kohus ka asjaolule, et käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jäämine ei ole iseenesest lepingu rikkumine.
19.Kuna kostja on kohustuse täitmisest keeldumist põhjendanud lepingu erakorralise ülesütlemisega, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-180-12 kohaselt võib VÕS § 631 järgi käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Käsundiandja usalduse kaotuse võib mh põhjustada käsundisaajalt oodatava lojaalsuse puudumine või käsundiandja juhiste eiramine. Käsundiandja ei saa anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. Viimati nimetatu ei tähenda aga seda, et erialaste teadmiste ja võimetega käsundisaaja ei peaks talle antud juhiseid järgima. Käsundisaaja peab igal juhul olema käsundiandjale lojaalne ning täitma käsundi käsundiandja antud juhiseid arvestades käsundiandja parimates huvides. Olukorras, kus käsundiandja juhised ei ole käsundisaaja arvates käsundiandja parimates huvides, peab käsundisaaja juhtima sellele käsundiandja tähelepanu ning ootama edasiseks tegutsemiseks ära käsundiandja otsuse. Kohus on seisukohal, et Tarbus Kinnisvara OÜ ülesütlemisavaldus on kehtiv, kuna VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Elektripaigaldise käidukorraldaja võtab käidukorraldamise lepinguga endale kohustuse hea seista ja vastutada elektripaigaldise ohutus talitluses hoidmise eest. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus käidukorralduse tellija kahtleb ohutuse tagamise kvaliteedis ei ole mõistlik nõuda, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist kuni ülesütlemistähtajani. Seega on poolte vahel sõlmitud leping üles öeldud alates 01.02.2014. a-st. Kuna hageja ei ole esitanud nõuet lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, vaid hageja nõue on suunatud käsunduslepingus kokkulepitud tasu maksmise kohustuse täitmisele enne lepingu ülesütlemist tehtud töö eest, siis ei oma lepingu ülesütlemise kehtivus/tühisus põhinõude seisukohalt tähtsust. Kuivõrd kostja on käsunduslepingu üles öelnud, on hagejal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12). Kuna hageja tasunõue on muutunud Lk 7/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
sissenõutavaks on hagejal õigus nõuda tehtud töö eest tasu ja kostjal ei ole õigust keelduda oma kohustuse täitmisest. 20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõue tuleneb 01.02.2012 sõlmitud käidutööde teostamise lepingust (tl 6-8). Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda käidukorraldaja ülesannete täitmise eest 1570,4 eurot kuus. Elewill OÜ esitas kostjale arved nr 2013104 31.12.2013. a summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.01.2014. a) ja arvet nr 20140004 (lisa 3) 31.01.2014. a summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.02.2014. a). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja on käidukorraldust teostanud vastavalt nõuetele, kuulub põhinõue summas 3140,80 eurot rahuldamisele.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 01.02.2012. a sõlmitud lepingu p 15 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,5% päevas tähtaegselt maksmata summast iga ületatud päeva eest. Kuivõrd kostja on jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata on põhjendatud järgnevad viivise nõuded: 1) perioodil 08.01.2014. a kuni 07.02.2014. a (kokku 31 päeva) oli kostja viivituses 1570,40 euro (arve nr 2013104) tasumisega, seega viivis 1570,40 eurot x 0,5% päevas x 31 päeva = 243,41 eurot 2) Perioodil 08.02.2014. a kuni 30.03.2014. a (kokku 51 päeva) oli kostja viivituses 3140,80 (arve nr 2013104 summas 1570,40 eurot + arve nr 20140004 summas 1570,40 eurot) euro tasumisega, seega viivis 3140,80 x 0,5% päevas x 51 päeva = 800,90 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 1044,31 eurot.
22.Kohus peab vajalikuks märkida kostja poolt esitatud vastuväite, et hagejal puudus vajalik kvalifikatsioon käidutööde teostamiseks, osas järgmist. 01.02.2012. a sõlmiti poolte vahel käsundusleping, mille sisuks on kostja elektripaigaldiste käidu korraldamine. Käsundisaaja ei võtnud selle lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid elektripaigaldiste käidu korraldamise. Elektripaigaldiste käidu korraldamine ja tehniline kontroll on erinevad kohustused. Seega omas hageja õigust kostjaga käidutööde teostamise lepingu sõlmimiseks ja hageja sai täita lepinguga endale võetud kohustusi. Kui käidukorralduseks on sõlmitud leping juriidilise isikuga, siis peab lepingus olema määratud konkreetne pädevustunnistusega isik, kes selle elektripaigaldise käidukorralduse juhtimisega tegeleb (korraldab, organiseerib) ja vastutab. Seejuures peab juriidiline isik olema registreeritud majandustegevuse registris kui elektritööde ettevõtja, antud vaidluse kontekstis on see nõue täidetud (tl 82). Vastavalt lepingu punktile 3 on vastutavaks elektritööde korraldamise eest kostja elektripaigaldises hageja poolt määratud elektritööde juhtija G.K., kellel on vastavalt EIOS-e nõuetele A-pädevus (tl 83). Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 60 (Pädevusklassid ja personaali sertifitseerimise kord) § 2 lg 2 annab A-klassi pädevustunnistus õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes. Käidu korraldamisega võivad tegeleda ka hooldus- ehk käiduelektrikud, kuid nad tegutsevad käidukorralduse juhtimisega tegeleva isiku juhendamisel. Antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et käidukorraldus ei toimunud G.K. juhendamisel. Asjaolu, et elektripaigaldise hooldustööde aruande on allkirjastanud kutseline elektrik, A.T., ei muuda aruannet õiguslikult sisutuks.
Lk 8/9
Tsiviilasi nr 2-14-15835
Menetluskulud
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Tarbus Kinnisvara OÜ.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.