Elewill Grupp OÜ hagi Tarbus Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 4185,11 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarbus Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. aprill 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Tarbus Kinnisvara OÜ (registrikood 10983707), esindaja Harland Paas
esindajad
Vastustaja (hageja): Elewill Grupp 12227559), esindaja Tõnis Veltmann
OÜ
(registrikood
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Tarbus Kinnisvara OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elewill Grupp OÜ (hageja) esitas hagi Tarbus Kinnisvara OÜ (kostja) vastu võlgnevuse summas 4185,11 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2012 käidutööde teostamise lepingu nr 01/12, mille kohaselt hageja (töövõtja) kohustus kostja hoonetes läbi viima elektripaigaldiste käidukorraldust. Vastavalt lepingu p-le 10 kohustus kostja tasuma käidukorraldaja ülesannete täitmise eest hagejale 1570,40 eurot kuus. Kostja ei ole tasunud arveid nr 2013104 summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.01.2014) ja nr 20140004 summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.02.2014). Lepingu p 15 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,5% päevas tähtaegselt maksmata summast iga ületatud päeva eest. Hageja põhinõue on 3140,80 eurot ja viivise nõue 1044,31 eurot, kokku 4185,11 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ütles kostja 28.01.2014 lepingu erakorraliselt üles. Hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. OÜ Eltam Elekter fikseeris hageja töös üheksa puudust ja kaks olulist puudust. Lepingu järgi makstud tasu ületab sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades. 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et hageja poolt peetud dokumentatsioon oli puudulik ja ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele. Elektriohutusseaduse (EIOS) § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes. Hageja nimetatud registreeringut ja pädevust ei oma. Hageja juhatuse liige A.T. ei oma EIOS-s ettenähtud pädevust ja „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ on õiguslikult sisutu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. novembri 2014 otsusega hagi, mõistis välja Tarbus Kinnisvara OÜ-lt Elewill Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevuse 3140,80 eurot ja viivise 1044,31 eurot (kokku 4185,11 eurot). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel 01.02.2012 sõlmitud lepingu näol tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille kohaselt Elewill Grupp OÜ on võtnud endale kohustuse läbi viia elektripaigaldise käidukorraldust. Hageja on määratud käidukorraldajaks, kelle
kohustused tulenevad lepingust ning EIOS-st. Maakohus viitas EIOS §-le 15, § 3 lg-le 3, lepingu p-dele 1, 5 ja 6. Maakohus leidis, et hageja ei ole käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on oma aktides välja toonud samad puudused, mis on märgitud OÜ Eltam Elekter poolt teostatud ülevaatuse aruandes. Lepingu kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu Tarbus Kinnisvara OÜ elektripaigaldistes esinevatele puudustele/probleemidele ja need kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib. Hageja on möönnud, et osa dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal. Samas ei anna nimetatud asjaolud (ebaolulised puudused) kostjale õigust oma kohustuste täitmisest keeldumiseks, vaid kostja oleks saanud esitada hageja vastu nõude kahju hüvitamiseks. Käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Maakohtu hinnangul on Tarbus Kinnisvara OÜ ülesütlemisavaldus kehtiv. Olukorras, kus käidukorralduse tellija kahtleb ohutuse tagamise kvaliteedis, ei ole mõistlik nõuda, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist kuni ülesütlemistähtajani. Seega on poolte vahel sõlmitud leping üles öeldud alates 01.02.2014. Käsundisaaja ei võtnud lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid elektripaigaldiste käidu korraldamise. Elektripaigaldise käidu korraldamine ja tehniline kontroll on erinevad kohustused. Seega omas hageja õigust kostjaga käidutööde teostamise lepingu sõlmimiseks ja hageja sai täita lepinguga endale võetud kohustusi. Puuduvad tõendid, et käidukorraldus ei toimunud G.K. juhendamisel. Asjaolu, et elektripaigaldise hooldustööde aruande on allkirjastanud kutseline elektrik A.T., ei muuda aruannet õiguslikult sisutuks. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tarbus Kinnisvara OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Apellant ei nõustu maakohtuga selles, nagu oleks hageja töös esinenud ainult mõned ebaolulised puudused dokumentatsiooni täitmisel. Puudused on tõendatud OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruande ja 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga. OÜ Eltam Elekter fikseeris hageja töös 11 puudust, neist 2 olulist puudust. Hageja poolt peetud dokumentatsioon oli täiesti puudulik; 2) ei saanud hageja töövõtjana seadusest tulenevalt lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane pädevus. EIOS § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes. Hageja nimetatud registreeringut ei oma. Hageja on jätnud märkimata, mida ta käidukorraldajana EIOS tähenduses üldse tegi. Hageja juhatuse liige A.T.l ei ole EIOS-s ettenähtud pädevust. Hageja 13.05.2014 seisukohtadele tõendina lisatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ on õiguslikult sisutu; 3) on maakohus jätnud võtmata seisukoha selles osas, et lepingu järgi makstud tasu ületab sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades; 4) on kostja poolt kahe viimase arve tasumata jätmine põhjendatud ja seaduslik. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 101 lg 1 p 2);
5) on hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel vastuolus hea tavaga. Apellant möönab Tartu Kinnisvara OÜ endise juhtkonna kaasosalust, kuid see ei õigusta hageja tegevust.
5.Elewill Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja elektripaigaldise puudustele juhtinud tähelepanu juba varem (jaanuaris ja veebruaris 2013) ning on välja pakkunud lahendused puuduste likvideerimiseks. Hageja ei eita, et osa dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal. Kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu kostja elektripaigaldistes esinevatele puudustele/probleemidele ja need kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib; 2) ei võtnud hageja lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid elektripaigaldise käidu korraldamise. Elektripaigaldise käidu korraldamine ja tehniline kontroll on kaks eri asja; 3) võis A.T. kutselise elektrikuna allkirjastada „Elektripaigaldise hooldustööde aruannet“ ja aruanne ei ole õiguslikult sisutu. Elektritööde korraldamise eest on vastustavaks elektritööde juhataja G.K., kellel on vastavalt EIOS nõuetele A-pädevus. Käidu korraldamisega võivad tegeleda ka hooldus- ehk käiduelektrikud, kui nad tegutsevad käidukorralduse juhtimisega tegeleva isiku juhendamisel. Antud juhul tegutseti G.K. juhendamisel; 4) on apellant ära unustanud, et ta on teenuse tasus vastustajaga ise kokku leppinud ja tasu suurus ei ole antud kohtuvaidluse teema; 5) jääb vastustajale arusaamatuks, milles väljendub lepingu sõlmimisel vastustaja tegevuse vastuolu hea tavaga. Apellant ei ole kahtluse alla seadnud 01.02.2012 sõlmitud käidutööde teostamise lepingut; 6) sätestab VÕS § 110 kohustuse täitmise edasilükkava (mitte lõpetava) vastuväite.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.novembri 2014 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Alusetu on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtupoolse tõendite analüüsiga, ei anna alust järeldada, et otsus on osaliselt põhjendamata. Õige on maakohtu seisukoht, et kuna pooltevaheline käidutööde teostamise leping nr 01/12 (tl 6-8) oli suunatud teenuse osutamisele kui protsessile, mitte aga töö tulemusele, siis on tegemist käsunduslepinguga ning vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele käsunduslepingut reguleerivad sätted.
Asja materjalidest nähtuvalt on kostja öelnud käidutööde teostamise lepingu erakorraliselt üles alates 01.02.2014 (tl 29) ning apellatsiooniastmes ei ole poolte vahel vaidlust lepingu ülesütlemise kehtivuse üle. Arved, mille tasumist hageja nõuab, on esitatud 31.12.2013 ja 31.01.2013 (tl 9, 10) ning arvete järgi kuulub tasumisele 3140,80 eurot (1570,40+1570,40), s.o hageja on esitanud tasunõude detsembri 2013 ja jaanuari 2014 eest. Käidutööde teostamise lepingu p 10 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale käidukorraldaja ülesannete täitmise eest 1570,40 eurot kuu kohta. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Antud juhul on pooled kokku leppinud tasu maksmises igakuuliselt ning seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tasu kuu möödumisel. Hageja ongi nõudnud tasu detsembri 2013 ja jaanuari 2014 eest, pooltevaheline leping sel ajal kehtis ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
8.Kostja väite kohaselt oli hageja poolt osutatud teenus puudustega ning puudused on tõendatud OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruande (tl 32-35) ja 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 30). Lähtudes eeltoodust asus kostja seisukohale, et ta ei pea üldse tasuma hagejale puudustega töö eest. Lepingu p-st 10 nähtuvalt oli tasu 1570,40 eurot kuu käidukorraldaja ülesannete täitmise eest. Käidukorraldaja kohustused tulenevad pooltevahelisest lepingust ja EIOS-st. Käidukorraldaja kohustused on maakohus loetlenud vaidlustatud otsuse punktis 17 ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruandes märgitud puudustele on hageja kostja tähelepanu juhtinud juba varem (jaanuar ja veebruar 2013) ja pakkunud välja ka lahendused puuduste likvideerimiseks, kuid nimetatud puudusi ei pidanud likvideerima käidukorraldaja ise oma ülesannete täitmisel. Lepingust tulenevalt oli hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu kostja elektripaigaldistes esinevatele puudustele ja need kõrvaldama, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib. Enamus OÜ Eltam Elekter poolt koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruandes väljatoodud puudustest on seotud kostjapoolse tegemata jätmisega, mitte aga sellega, et hageja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Siinkohal on asjakohtu apellandi väide, et hageja ei saanud töövõtjana seadusest tulenevalt lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane pädevus, sest EIOS § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes. Antud juhul ei teostanud hageja käidutööde teostamise lepingu alusel tehnilist kontrolli. EIOS § 15 sätestab käidukorraldaja kohustused (mida täitis hageja) ning viidatud sättest ei tulene, et käidukorraldaja kohustuseks oleks olnud teostada tehnilist kontrolli. Tehnilise kontrolli mõiste on sätestatud EIOS §-s 22. Kuna hageja ei teostanud tehnilist kontrolli, siis ei pidanud ta ka vastama tehnilise kontrolli teostajale esitatavatele nõuetele (EIOS § 24).
9.Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja juhatuse liikmel A.T.l ei ole EIOS-s ettenähtud pädevust, siis kohtule esitatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ (tl 43-44) on õiguslikult sisutu. Asjaolu, et nimetatud aruande allkirjastas hageja esindajana A.T., ei muuda aruannet sisutuks. Vastavalt lepingu p-le 3 on määratud vastutavaks elektritööde korraldamise eest elektripaigaldises elektritööde juhtija G.K., s.o elektritööde juhtija ülesandeks oli elektritööde korraldamine elektripaigaldises, kuid ta ei pidanud isiklikult tegema kõiki toiminguid seoses
käidutööde teostamise lepinguga. Lepingu pooleks oli hageja (mitte G.K.) ning seetõttu pidi ka lepingut täitma hageja.
10.Kostja lepingujärgset kohustust tasu maksmiseks ei mõjuta kostja väide, et lepingu järgi makstud tasu ületab sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades. VÕS §-s 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttes väljendub lepinguvabaduse põhimõte kui eraõiguse aluspõhimõte. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest olid hageja ja kostja pädevad sõlmima kokkulepet tasu osas ning asjakohane ei ole seetõttu kostja väide, et kokkulepitud tasu oli liiga suur. Alusetu on apellandi väide, et hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel on vastuolus hea tavaga. Siinkohal ei ole selge, millise hea tavaga vastuolus on hageja lepingu sõlminud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, sätestab VÕS § 5 lepinguvabaduse põhimõtte ning pooled on lepingu sõlmimisel vabad tegema seda neil tingimustel, millistel nad soovivad.
11.Asjaolu, et osa hageja poolt peetavast dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele (tl 30) ei anna kostjale alust tasu maksmisest keelduda. Iseenesest saab asuda seisukohale, et hageja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust sellega, et nt kaitsevahendid ja nende kontrolližurnaal puudus ning rikkevoolu kaitsmete kontrolližurnaal ei vastanud nõuetele. Samas tugineb kostja õiguskaitsevahendi valikul VÕS § 101 lg 1 p-le 2 ja leiab, et kuna hageja on kohustust rikkunud, siis võib ta oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid ei ole kostja soovinud kasutada. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 101 lg-s 1 on õiguskaitsevahendite loetelu, kuid nimetatud säte ei ole iseseisev õiguskaitsevahendi rakendamise alus. Kohustuse täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi kasutamise eeldused on sätestatud VÕS §-des 110 ja 111. Kohustuse täitmisest keeldumine on täitmist edasilükkava vastuväitega. Antud juhul on kostja keeldunud VÕS § 101 lg 1 p-le 2 tuginedes tasu maksmisest hagejale, kuid samas ei ole ta täpsustanud, milline on see kohustust, mille kohasele täitmisele ta täitmise kinnipidamisega tahab hagejat sundida. Kuna kohustusest täitmise keeldumine saab olla täitmist edasilükkav vastuväide, mitte aga täitmist lõpetav vastuväide, siis on kostja ebaõigesti antud asjas tuginenud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumisele.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.