17.11.2014.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-13-36533
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ E M vastu sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (reg.kood 11693223) Hageja esindajad: juhatuse liige Valdis Kald ja lepinguline esindaja Rein Saumann Kostja: E M (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja esindaja: Ingridt Allemann (Ingridt Allemann’i Õigusbüroo)
Hagi hind
559,30 eurot
RESOLUTSIOON:
Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi E M’e vastu osaliselt. Välja mõista kostjalt E M’elt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,84 eurot. Välja mõista kostjalt E M’elt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 16.10.2013.a. kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhinõudelt (600.- eurot) aastas, aga mitte rohkem kui kui 238,18 eurot. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule.
Menetluse käik ja poolte seisukohad:
1.06.08.2013.a. esitas OÜ Krediidikaitse Grupp Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E M’elt 909,55 euro saamiseks. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte ning võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Võlgnik tunnustas nõuet osaliselt, s.o summas 705,70 eurot, sh põhinõue summas 600.- eurot, intress summas 40,70 eurot, riigilõiv summas 45.- eurot ning menetluskulu summas 20.- eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu 01.10.2013.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 03.10.2013.a. määrusega kohustati avaldajat esitama Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Viru Maakohtu 08.10.2013.a. määrusega tehti E M’e poolt tunnustatud nõude osas maksekäsk ja kohustati teda tasuma avaldajale (hagejale) 705,70 eurot. 15.10.2013.a. esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse E M’e vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 05.02.2013.a. Credit Invest OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr. 2100240683 600.- euro saamiseks. Samal päeval kandis laenuandja maksekorralduse nr. M4652 alusel kostja kontole 600.- eurot, ning väljastas kostjale arve nr. 43686. Vastavalt lepingule ja arvele oli kostja kohustatud laenu koos intressiga laenuandjale tagastama 05.03.2013.a. Kostja rikkus lepingut, kuna jättis laenu koos intressiga laenuandjale tähtajaks tagastamata. Laenuandja sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu nr. 4038186INK, millega laenuandja loovutas 01.04.2013.a. kostja ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamise teade saadeti samal päeval ka kostjale. 01.04.2013.a. hageja saatis kostjale võlateatise nr. 1038186, millega andis kostjale täiendava tähtaja (hiljemalt 15.04.2013.a.) võlakohustuse täitmiseks. Kostja rikkus laenu tagastamise kokkulepet, kuna jättis laenu koos intressiga tähtajaks tasumata. Hageja tegi kõik, et asi lahendada kohtuvälisel teel, aga kostja on võlakohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. Hagiavalduse kuupäeva seisuga on kostja hagejale võlgu põhinõude 600.- eurot, intressi summas 40,70 eurot ja viivise summas 321,12 eurot, kokku 961,82 eurot (põhisumma 600 eurot; viivis päevas 0,24%, so 1,44 eurot; viivis kokku 321,12 eurot; viivisearvestus 06.03.2013.a. kuni 15.10.2013.a.; tähtaja ületanud päevi 223). Hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra, mis on 40,70 eurot 28 päeva kohta ehk 0,24% päevas. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendava viivise 0,24% päevas tasumist põhinõudelt alates 16.10.2013.a. kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 238,18 eurot arvestusega, et kõigi kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhinõuet. Arvestades asjaolu, et Viru Maakohtu 08.10.2013. a. määrusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 600.- eurot ja intress 40,70 eurot, siis käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt kõrvalnõude (viivise ja täiendava viivise) tasumist.
3.01.12.2013.a. saabunud kostja vastuses märgitu kohaselt tunnistab kostja, et tal ei ole makseraskuste tõttu olnud võimalik laenu õigeaegselt tagastada ning seetõttu on hageja viivise nõue osaliselt põhjendatud, samas on kostja seisukohal, et hageja poolt nõutud viivisemäär on
ülemäära kõrge võrreldes tarbija jaoks seaduses sätestatuga ning tema majanduslikku olukorda arvestades üleliia koormav. Seetõttu palub kostja hageja nõutud viiviseid vähendada. Kostja sai 05.02.2013.a. Credit Invest OÜ-lt laenu summas 600.- eurot ning kohustus selle summa koos 40,70 euro suuruse laenutasuga laenuandjale 28 päeva jooksul tagastama. Kostja nõustub, et ta laenu õigeaegselt ei tagastanud. Kostja teavitas laenuandjat makseraskustesse sattumisest, kuid selle asemel, et läbirääkimisi pidada, saatis Credit Invest OÜ talle kolm nädalat peale laenu tagastamise tähtaja möödumist e-kirja teel teatise nõude loovutamise kohta. Teatise kohaselt võlgnes kostja laenuandjale 01.04.2013.a. seisuga 912,20 eurot. Kostja arvestuste kohaselt pidanuks tema võlg selleks ajaks koos lepingus ettenähtud viivisega olema 762,20 eurot, s.h. viivised 121,50 eurot. Kostja järelepärimisele laenuandja selgitusi ei andnud ning palus pöörduda vastuväidetega hageja poole. Enne, kui kostja jõudis oma küsimused hagejale esitada, sai ta hagejalt kirjaliku võlateatise. Sellelt nähtuvalt oli kostja võlg mõne tunniga suurenenud juba 182,44 euro võrra, sest hageja saadetud võlateatise kohaselt võlgnes kostja juba 1 094,64 eurot. Credit Invest OÜ ja kostja vahelises laenulepingus oli sätestatud küll viivise määr laenumaksete tagastamisega viivitamise korral, milleks oli 0,75% iga tagastamisega viivtatud päeva eest, ning oli sätestatud ka teenustasu suurus nõudekirja esitamise eest (20.- eurot) ning samuti nõude loovutamise kulu suurus (65.- eurot) ja millele lisandus käibemaks, kuid mistahes muude hüvitamisele kuuluvate kulude suuruses pooled kokku ei olnud leppinud ja seetõttu ei saanud hageja kostjalt talle avaldamata kulusid ka nõuda. Hageja saatis 16.04.2013.a. kostjale allkirjastamiseks konstitutiivse võlatunnistuse, millest nähtuvalt oli 15 päevaga võlg kasvanud veel 402,44 eurot, nüüd nõudis hageja juba 1497,08 euro tasumist. Kostja arvestuste kohaselt pidanuks võlg koos viivistega olema 829,70 eurot. Kostja keeldus, kuni hageja selgitusi ei anna, alusetute summade tasumisest. Kostja arvates üritas hageja tema lihtsameelsust ja sundolukorda ära kasutades rohkem raha nõuda ning seda arvamust kinnitab see, et 06.08.2013.a., mil hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, oli võlgnevus vähenenud 929,55 euroni (koos menetluskuludega). Seega eksitas hageja kostjat maksete suurusest. Laenulepingus leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu laenutaotluses ja arvel märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% iga tagastamisega viivitatud päeva eest. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude, lähtudes lepingulisest intressi määrast, milleks on 0,24% päevas. Kuigi hageja on viiviseid vähendanud, on tegemist siiski ebamõistlikult kõrge viivisemääraga ning seda tuleb vähendada seadusjärgse määrani. Vastavalt Eesti Panga 01.07.2013.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimäära teatele oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2013.a. 0,50% ja seega on VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määr kuni 14.04.2013.a 7,5% aastas ja alates 15.04.2013.a. 8,5% aastas ja sellest tulenevalt oleks mõistlik ja seadusega kooskõlas välja mõista kostjalt laenusumma tagastamisega viivitamise eest viivis perioodi 05.03.2013.a. kuni 14.04.2013.a. summas 4,93 eurot (600.- eurot x 7,5% x 40 päeva) ja perioodi eest 15.04.2013.a. kuni 01.12.2013.a. summas 32,14 eurot (600.- x 8,5% x 230 päeva), seega kokku 37,07 eurot.
4.Hageja jäi 13.12.2013.a. vastuses nõude juurde. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhisummalt 600.- eurot määraga 0,24% päevas perioodi 06.03.2013.a. kuni 15.10.2013.a. eest summas 321,12 eurot. Hageja on võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra, so 69.- eurot 30 päeva kohta ehk 0,24% päevas.
Laenulepingu põhitingimuste ja üldtingimuste punkti 5.6 kohaselt on laenuandjal tähtaegselt tagastamata maksetelt õigus nõuda viivist 0,75% iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et ta on arvestanud õigustatult viivist põhinõudelt 0,24 eurot päevas, kuna tegemist ei ole laenulepingus kokkulepitust suurema intressimääraga ning puuduvad alused viivise vähendamiseks. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendava viivise 0,24% päevas põhinõudelt tasumist alates 16.10.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 238,18 eurot arvestusega, et kõigi kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhinõuet ehk 600.- eurot. Kostja, rikkudes lepingut, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, kuna vastav kohustus tulenes ka laenulepingust. Kostja on käesoleva ajani kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist kuni kohustuse täitmiseni ning seetõttu on viivisenõue põhjendatud. Viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemäära suur. Viivise vähendamine ei ole põhjendatud ka VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 toodud alustel. Arvestades asjaolu, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud intressimäära 0,24% päevas alusel, mitte vastavalt laenulepingu põhitingimustes kokkulepitud määrale 0,75% päevas, ning seda, et kõrvalnõuete suurus on piiratud kuni põhinõude suuruseni, ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Nõutav viivise määr ei ole ebatavaliselt suur võrreldes tagatiseta tarbijakrediidile tavapäraselt rakendatavate viivise määradega. Seega puudub alus viivise vähendamiseks alla põhivõla.
5.27.01.2014.a. esitatud kostja vastuse kohaselt jääb kostja oma seisukohtade ja taotluse juurde. Kostja tunnistab, et ta on laenulepingut rikkunud ning jätnud majanduslike raskuste tõttu laenu tähtaegselt tagastamata, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviseid. Samas nii lepingus sätestatud (0,75%) kui ka vähendatud ehk hagis nõutud viivis (0,24%) on ebamõistlikult suur võrreldes seaduse alusel tagatud viivise määraga ning ka vähendatud määras viivisenõudega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kostja arvates on 87,6% suurune viivise määr aastas kostjat kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu on õiglane kostjalt viivise väljamõistmisel kohaldada VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset määra. Seaduse mõtte ja kehtiva kohtupraktika kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivised oma olemuselt suunatud kahju hüvitamisele ning võimaldavad tagada võlausaldajale kompensatsiooni kahju eest, mis rahalise kohustuse täitmisega viivitusega tekitatakse. Lisaks on Riigikohus mitmes oma lahendis märkinud, et viivisekokkuleppega ei saa reeglina tagada võlausaldaja muud huvi. Viiviste vähendamine seadusjärgse määrani on põhjendatud kahel põhjusel. Esiteks ei ole hageja kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju suurust tõendanud ja teiseks ei ole kostja, arvestades tema majanduslikku olukorda võimeline nõutud viiviseid pika aja jooksul ära tasuma. Kostja palub viiviste väljamõistmisel arvestada tema majanduslikku olukorda ning vähendada viiviseid seadusliku piirini ehk kokku summas 45,17 eurot (05.03.2013.a. kuni 14.04.2013.a. summas 4,93 eurot (600.- eurot x 7,5 % x 40 päeva) ja perioodi eest 15.04.2013.a. kuni 27.01.2014.a. summas 40,24 eurot (600.- x 8,5 % x 288 päeva).
6.Hageja on 07.02.2014.a. esitatud vastuse kohaselt võtnud viiviste määra arvestuse aluseks lepingulise intressimäära, mis käesoleval juhul on 40,7 eurot 28 päeva kohta ehk 0,24% päevas. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgneb kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.
Lepinguvabaduse põhimõtet järgides on hagejal õigus nõuda viivist lepingus määratud intressimäära järgi, ehk 0,24% tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja viiviste nõue on põhjendatud. Hageja viiviste nõue ei ole ebamõistlikult suur ja viiviste nõude vähendamiseks ei ole alust, kuna viiviste nõue ei ületa põhivõlgnevust. Viiviste nõue on kooskõlas hea usu põhimõttega ning viiviste vähendamiseks puudub alus. Seega hageja viiviste nõue on põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele ning puuduvad asjaolusid, mis tingiks viiviste vähendamise, kuivõrd hageja nõue on esitatud vastavalt seadusele ja lepingus kokkulepitule.
7.11.03.2014.a. seisukohas märkis kostja, et kuigi ta oli laenutaotlust esitades teadlik laenulepingu tingimustest, ei olnud kostjal majanduslikest raskustest väljatulemiseks tol hetkel muud võimalust, kui laenuandja tingimustega nõustuda. Kostja oli nii enda kui abikaasa võetud kiirlaenude tõttu sattunud olukorda, kus ühelt laenuandjalt saadud laenuga tasuti teise laenuandja sissenõutavaks muutunud laenu, s.t. kostja oli laenu võtmise hetkel sundolukorras. Kostja ja tema abikaasa majanduslikku olukorra ilmestamiseks esitas kostja koopia Viru Maakohtule esitatud võlgade ümberkujundamise avaldusest ja vara nimekirjast. Kuigi kohus keeldus nimetatud avaldust menetlusse võtmast, nähtub sellest, millises olukorras oli kostja üks kuu enne Credit Invest OÜ-lt laenu saamist. Samas olukorras on kostja ka käesoleval ajal ja seda kinnitavad kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõtted. Raskest majanduslikust olukorrast tingituna on kostja esitanud taotluse viiviste vähendamiseks seadusliku määrani.
8.07.10.2014.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et nõuavad viivist 321,12 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist, mis nüüdseks on 238.- eurot ja sellest rohkem nad tuleviku viivist ei nõua, kokku on nõue 559,30 eurot ja lisaks paluvad riigilõivu hüvitamist. Kostja esindaja märkis, et kostja on nõus tasuma viiviseid seadusejärgses määras. Hageja eelkäija on põhjustanud tekkinud olukorra. Kostja ei ole eitanud, et ta võttis laenu ja et see jäi tähtajaliselt tagastamata. Laenuandja ei ole lähtunud lepingulisest viivise määrast. Hageja on esitanud võlateatised. Kostja on vaielnud vastu juba Credit Investile, et viivis ei saa olla selline, mis on teatistel. Kostja võlgnes 600.- eurot ja 40,70 eurot intressi. 01.04.2013.a. Credit Invest OÜ loovutas nõude hagejale on nõudeloovutamise teatises märkinud nõude suuruseks 912,20 eurot, kuid nõue oleks olnud 757,70 eurot kui oleks arvestatud lepingujärgset viivist. Algusest peale on nõutud 250.- eurot rohkem viiviseid. Kui laenuandja märkis nõudeks kokku 912,20 eurot, siis samal päeval saatis hageja võlateatise, milles oli nõudeks juba 1 094,64 eurot. Laenu andes Credit Invest ei olnud teinud taustakontrolli selle kohta, kas laenu taotleja on võimeline laenu tagasi maksma. Ilmselgelt ei oleks saanud kostjale selleks ajaks enam laenu anda, kuna ta oli juba vähemalt 20 laenuandjalt laenu võtnud. Laenuandja ei hinnanud võlgniku tausta ja tema maksevõimet. Oktoobrist 2013.a. on läbi täituri tagastatud 189,93 eurot. Põhivõlgnevus on vähenenud ja ka viivised on tänaseks ka ümber saanud. Arvestada tuleb ka seda, mis on ka täitemenetluses kätte saadud. Võlgnevusi on palju ja ühel hetkel võib tekkida olukord, kus tuleb pankroti taotleda. On saavutatud mitmete võlausaldajatega kokkulepped, aga mida rohkem nõudeid täitemenetlustesse jõuab, seda tõenäolisem on, et pankrot on vältimatu. Võlgniku majal on hüpoteek Swedbanki kasuks peal ja kui see maha müüa, ei kata see isegi Swedbanki laenu ära. Kostja palus lähtuda viivise arvestamisel võlgniku majanduslikust olukorrast. Vaidlus on täiturilt laekunud summade üle. Ei ole milleski kokku leppida, kuna rohkem ei ole kostjal võimalik maksta. 32 võlausaldajat on, kellele võlgu ollakse.
9.09.10.2014.a. esitas hageja lõpliku seisukoha, milles palus kohtul välja mõista laenulepingust tulenev viivis 321,12 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivis summas 238,18 eurot, kokku 559,30 eurot. 09.10.2014.a. seisuga kostjal on hagejale
kohtumääruse alusel antud tsiviilasjas tasumata veel põhinõue 577,34 eurot, intress 40,70 eurot ja viivis 321,12 eurot, kokku 961,82 eurot. Hageja on hagiavalduses võtnud viivise määra arvestuse aluseks lepingulise intressi määra, mis käesoleval juhul on 40,70 eurot 28 päeva kohta ehk 0,24% päevas. Seejuures on antud tsiviilasjas täitemenetluse käigus kohtutäiturilt laekunud 87,66 eurot. Hageja arvestas nimetatud summast maha esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks 65.- eurot (riigilõiv 45.- ja menetluskulud 20.- eurot) ning teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks 22,66 eurot. Seega on käesoleva seisukoha kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivis 834,45 eurot. Hagiavalduses hageja nõudis kostjalt viivist summas 559,30 eurot, seega 275,15 eurot vähem, kui tegelik viivis.
10.27.10.2014.a. esitas kostja lõplikud seisukohad. Kostja palus hagis nõutud viiviseid vähendada. Kostja oli laenu taotlemise ajal ja käesoleval ajal väga raskes majanduslikus olukorras. Sellele vaatamata andis hageja laenu, tegemata enne kindlaks, kas kostja on suuteline oma sissetulekutest laenu tagasi maksma või ei. Sellega rikkus laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu tagastamise päeval pöördus kostja laenuandja poole ja teavitas teda olukorrast, kuid laenuandja läbirääkimisi ei pidanud. Samas ei esitanud ta kostja vastu mingeid nõudeid. Ainuke pöördumine leidis aset 01.04.2013.a., mil laenuandja teavitas kostjat võla loovutamisest hagejale summas 912,20 eurot. Kostja palvega selgitada, millest nõue koosneb, paluti pöörduda hageja poole. Enne kui kostja jõudis hagejale küsimuse esitada, sai ta hagejalt võlateatise, kuid juba summas 1 094,64 eurot. Kumbki, ei laenuandja ega hageja, ei soostunud kostjale võla arvestust esitama ega selgitama. Hageja teatas, et summas sisaldub võlg 600.eurot ja ülejäänud summa koosneb muudest lepinguga kokkulepitud kõrvalnõuetest (intress, viivised, sissenõudekulud jne). Isegi kui kostja võttis aluseks lepingujärgse viivisemäära 0,75% päevas, ei saanud ta kokku ei laenuandja poolt märgitud võlasummat ega hageja poolt võlateatises märgitud võlasummat. 14 päeva hiljem oli summa veel kasvanud ja siis nõudis hageja juba 1 497,08 eurot. Kostjal ei olnud seda summat, sest ta oli sattunud „laenuorjusesse“ ja kuna nõue oli ebaselge, siis ta jättis selle maksmata, rikkudes lepingut. Kuid ka laenuandja ja hageja ei ole käitunud kostja suhtes hea usu põhimõtted järgides. Nii laenuandja kui hageja on tegutsenud vaid enda huve silmas pidades, eesmärgiga teenida laenude pealt aina suuremat kasumit. Kostja jättis laenu tagastamata, kuna tal ja tema perel ei olnud seda millestki tagasi maksta. Kostja on esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisu tõendamiseks. Need dokumendid näitavad, et kostja oli ja on jätkuvalt suurtes võlgades. Kostja ei ole võimeline hagis nõutud viiviseid tasuma. Kostja ei nõustu hageja poolt väidetuga, et kostjal on hagejale tasumata kohtumääruse alusel põhinõudest 577,34 eurot, intress summas 40,70 eurot ja viivis summas 321,12 eurot ehk kokku 961,82 eurot. Esiteks, ei ole 08.10.2013.a. kohtumäärusega kostjalt viiviseid välja mõistetud. Teiseks, ei vasta hageja märgitud andmed kostja poolt täitemenetluses tasutud summade kohta tõele. Kohtutäiturilt saadud andmete kohaselt on kostja tasunud täitemenetluses 01.10.2014.a. seisuga kokku 240.- eurot, sellest 175,32 eurot on kantud hageja nõude katteks ja 64,68 eurot on arvestatud täituritasu katteks. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et 01.10.2014.a. seisuga on täitur kinni pidanud temalt 260.- eurot.
Kohtu seisukoht ja põhjendused:
11.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas. Kostja sõlmis 05.02.2013.a. Credit Invest OÜ-ga laenulepingu nr. 2100240683 600.- euro saamiseks. Vastavalt lepingule ja arvele oli kostja kohustatud laenu koos intressiga laenuandjale tagastama 05.03.2013.a. Laenuandja sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu nr. 4038186INK, millega laenuandja loovutas 01.04.2013.a. kostja ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja rikkus laenu tagastamise kokkulepet, kuna jättis laenu koos intressiga tähtajaks tasumata. Viru Maakohtu 08.10.2013.a. määrusega tehti E M’e poolt tunnustatud nõude osas maksekäsk ja kohustati teda tasuma avaldajale (hagejale) 705,70 eurot, so põhinõue summas 600.- eurot, intress summas 40,70 eurot, riigilõiv summas 45.- eurot ning menetluskulu summas 20.- eurot. Hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Sissenõutavaks muutnud viivise nõue on perioodi 06.03.2013.a. kuni 15.10.2014.a. eest. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue alates 16.10.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni.
13.Kostja on leidnud, et hageja on rikkunud talle laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et kostja on laenulepingut sõlmides avaldanud oma tahet leping sõlmida. Laenulepingus olid sätestatud tingimused, sh täitmisega viivitamisega ja sanktsioonidega seonduv, kostja on kinnitanud, et on lepingu läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet selle tingimuste ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta. On laenulepingust täielikult aru saanud ja selle tingimustega nõus. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on laenuandja selgitanud kostjale laenu võtmise tingimusi ja tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet pole käesoleval juhul rikutud.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suures ulatuses on viivisenõue põhjendatud. Viivisenõue, mille juurde hageja on jäänud, on 321,12 eurot (69.- eurot 30 päeva kohta ehk 0,24% päevas). Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendava viivise 0,24% päevas põhinõudelt tasumist alates 16.10.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 238,18 eurot arvestusega, et kõigi kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhinõuet ehk 600.- eurot. Hageja leiab, et kui kõrvalnõuded ei ületa põhinõuet, on kõrvalnõuded mõistlikus suuruses ning nende vähendamiseks puudub alus. Kostja on seisukohal, et arvestades kostja majanduslikku olukorda tuleks viiviste suurust vähendada ja viivise määraks lugeda seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
Vastavalt § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud temal raske majandusliku seisundi olemasolu. Kostjal on üle 20 võlausaldaja, mh kuuluvad tema kohustuste hulka paljud kiirlaenud. Kostja on märkinud, et tema igakuine sissetulek on ca 1 200.- eurot, samas kui kohustused ainuüksi laenuandjatele moodustavad ca 950.- eurot. Hageja poolt nõutava viivise kostjalt väljamõistmine oleks kostja majanduslikku seisundit arvestades ebamõistlik. Seega peab kohus võimalikuks viivist kostja nõudmisel vähendada. Kohus on seisukohal, et viivise määra vähendamine seadusjärgse määrani ei oleks vastuolus ka hageja õigustatud huvidega.
15.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 06.03.2013.a. kuni 15.10.2013.a. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et arvestades viivise määraks seaduses sätestatud määra, on viivise arvestus järgmine. 06.03.2013.a. kuni 14.04.2013.a. (40 päeva), mil viivise määraks oli 7,5% aastas, moodustas viivis kokku 4,93 eurot; 15.04.2013.a. kuni 30.06.2013.a. (77 päeva), mil viivise määraks oli 8,5% aastas, moodustas viivis kokku 10,76 eurot; 01.07.2013.a. kuni 15.10.2013.a. (97 päeva), mil viivise määraks oli 8,25% aastas, moodustas viivis kokku 13,15 eurot. Seega kokku on sissenõutavaks muutunud viivis, arvestades seadusjärgset viivisemäära perioodil 06.03.2013.a. kuni 15.10.2013.a., 28,84 eurot.
16.Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 16.10.2013.a. kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras aastas, aga mitte rohkem kui 238,18 eurot.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on maksekäsu määruse alusel võlgnevuste katteks laekunud täitemenetluses. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust, kuna tegemist on täitmise küsimusega. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määra määrab otsusega kohus kindlaks. Kui suur on viivis arvestades laekunud põhinõuet, on juba lahendi täitmise küsimus. Kohus ei saa otsusega kindlaks määrata tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise rahalist suurust.
18.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Vastavalt § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.