14.11.2014.a Tallinn Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-56357
Tsiviilasi
XXXhagi Tallinna linna (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)
vastu
sundtäitmise
lubamatuks
tunnistamiseks
täiteasjas nr 194/2014/2822 Tsiviilasja hind
61,76 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja volikirja alusel: Aleksei Smelov (e-post [email protected]) Kostja: Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht Pärnu mnt 139 c/1, 11317 Tallinn) Kostja esindaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja (Talinna
1.Jätta XXX(isikukood XXX) hagi Tallinna linna (Tallina Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/2822 rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta XXX kanda.
3.Tühistada Harju Maakohtu 27.08.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Toomas Saarma menetluses olevas täiteasjas nr 194/2014/2822. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.08.2014 esitas XXXHarju Maakohtule hagiavalduse Tallinna linna vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/2822. Esitatud hagiavalduse kohaselt on XXX(hageja) suhtes alustatud täitemenetlust nr 194/2014/2822 Tallinna linna Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (kostja) avalduse ja täitedokumendi – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) 20.02.2013 otsuse nr 13002240 alusel, millega hagejale määrati rahatrahvi 6 trahviühikut, s.o 24 eurot. Hageja on täitnud kohtuvälise menetleja otsuse nr 1300240 ja tasunud 20.06.2014 Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arveldusarvele otsusega hagejalt välja mõistetud trahvi summas 24 eurot. 24 eurot on tagastatud hageja arveldusarvele Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse poolt, mitte panga poolt. Hageja palus eeltoodust tulenevalt tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 194/2014/2822 lubamatuks.
Kostja palus hageja hagi jätta rahuldamata. Alates 01.02.2014 on Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arve rekvisiidid rahvusvahelised ja varem kasutusel olnud arve suleti. Informatsioon on kättesaadav Tallinna linna kodulehel. Hageja hagile lisatud maksekorraldusest nähtub ülekande tegemine Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele, mis ülekande tegemise ajal ei olnud enam kasutuses, mistõttu pank kandis valesti kantud summa hageja arvele tagasi. Kohtu põhjendused
1.Vaidlust ei ole selles, et hageja suhtes alustati täitemenetlust nr. 194/2014/2822 kostja avalduse ja täitedokumendi – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 20.02.2013 otsuse nr 051463 alusel (t lk 5). Seega olid antud juhul täitemenetluse alustamise tingimused täidetud (olid olemas täitmisavaldus ja täitedokument).
2.Käesoleval juhul vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt tasutud trahvisummat Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arveldusarvele saab lugeda trahviotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning kas rahatrahvi otsust saab lugeda täidetuks ka siis, kui trahvisumma pole menetleja kontole laekunud menetlejast või kolmandatest isikutest tingitud põhjustel (pangakonto rekvisiitide vahetumise tõttu). Ehk teisisõnu on vaidlus selles, kelle kanda on risk, et karistusena määratud rahatrahv laekuks ja jõuaks trahvi määranud isiku käsutusse.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kohtule esitatud täitedokumendist s.o MUPO 20.02.2013 otsusest nähtub, et rahatrahv 24 eurot, tuli kanda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 pangas SEB Pank. Viitenumber 9284013002240009. Samuti on otsuses märgitud, et väärteoasja number tuleb märkida maksekorralduse lahtrisse „selgitus“. Kohtule esitatud 20.06.2014 maksekorraldusest (toimiku lk 11) nähtub, et hageja on tasunud trahvisumma
eurot Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr EE331010220064421013, selgitusega väärteoasi nr 13002240 ja viitenumbriga 9284013002240009. Samal kuupäeval, s.o 20.06.2014, on summa 24 eurot tagasikantud hageja arveldusarvele (toimiku lk 48). Maksekorralduselt nähtuvalt on maksjaks Tallinna Linnakantselei finantsteenistus. Kostja on väitnud, et arveldusarve, kuhu tuli kanda otsuses märgitud rahatrahv, oli suletud. Tagasikande maksekorralduse osas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et : a) Maksekorralduse number on sama, mis esialgsel maksekorraldusel (nr 108);
b) Maksja ehk siis Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse registrikoodiks on märgitud XXXisikukood; c) Maksja ehk siis Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse panga nime ja aadressi lahtrisse on märgitud XXXX ehk ainult krediidiasutuse BIC; d) Makse selgitusse on XXX nime taha sulgudesse märgitud :“viide 16150617 tagastus“. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et tagasimakse hageja arvele, mis on tehtud samaaegselt hageja ülekandekorraldusega, viitab üheselt sellele, et hageja pank on jätnud hageja korralduse täitmata ning 24 eurot ei ole kunagi kostja kontole jõudnud - tagasimakse korralduse puudulikud andmed (maksja isikukood, panga puudumine) annavad kinnitust, et sellega on hageja pank informeerinud oma klienti toimingu ebaõnnestumisest. Muuhulgas märgib kohus, et AS LHV Pank interneti kodulehel on kõigile avalikult kättesaadavad alates 01.02.2014 pangas kehtivad Maksete arveldamise juhised ja tähtajad, mille p 3.5 tuuakse ära juhtumid, mil pangal on õigus keelduda kliendi maksejuhise täitmisest. Samuti võimaldavad pangareeglid maksejuhise tagasi võtta (p 5). Kuna trahvisumma ei ole kunagi kostja pangakontole laekunud (mida kinnitab ka toimiku lk 48 asuv ja hageja esitatud tagasimakse korraldus), siis ei ole trahviotsust VÕS § 91 lg 3 tähenduses täidetud.
4.Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 74 lg 1 p 17 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse sisus ära näidata panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda. Seega on rahatrahvi tasumise koht justkui väärteoasjas tehtud otsuse osa. Siiski tuleb märkida, et see ei ole otsuse sisuline osa – pangakonto numbri ja viitenumbri nimetamine ei puuduta ega mõjuta otsuse sisu või väärtegu ega ole sellega mingilgi moel seotud. Tegemist on otsuse tehniliste osadega, mis hõlbustavad otsuse täitmist ja täitmise kontrollimist. Nende puudumine otsuses ei tee väärtegu ega selle eest määratud karistust olematuks ega mõjuta ka muul viisil otsuse sisu. Liiatigi otsuse tegemise ajal olid kohtuvälise menetleja otsuses näidatud panagakonto andmed kehtivad. Kohtu veendumust kinnitab ka Riigikohtu senine praktika. Nt on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-108-12 p 14 märgitud, et viitenumbrit ei saa pidada nõuetekohase täitmise osaks VÕS § 76 lg 3 tähenduses. Tegemist on üksnes tehnilise abivahendiga, mis lihtsustab võlausaldaja menetluskorda. Viidatud lahendis on Riigikohus rõhutanud seda, et oluline on raha laekumine võlausaldaja kontole – kas tehnilised abivahendid on õigesti kajastatud või mitte, see ei oma määravat tähendust - tähendus on sellel, kas raha on jõudnud võlausaldaja kontole.
Käesolevas tsiviilasjas on hageja väitnud, et tema kandis raha täpselt väärteoasjas tehtud otsuses näidatud andmetele, kuid on samas esitanud ka tõendi, mis kinnitab, et raha kostja kontole üle ei kantud ehk hageja pank hageja maksejuhist ei täitnud.
5.Kohus on seisukohal, et raha kostja kontole laekumise riski kannab hageja. Kohus märgib, et VÕS § 91 lg 3 tulenevalt loetakse kohustus täidetuks ikkagi alles pärast raha võlausaldaja kontole jõudmist. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et võlgnik võib olla omalt poolt teinud küll kohutuse täitmiseks kõik, andes käsundi raha ülekandmiseks, kuid kohustus loetakse täidetuks alles siis kui raha on jõudnud võlausaldaja kontole. Juhul kui raha võlausaldaja kontole ei jõua, kannab täitmisriski võlgnik (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 282). Kostjal puudub igasugune võimalus raha tema kontole laekumist mõjutada - hageja teeb korralduse raha kandmiseks ja selle korralduse täitmine või raha kostja kontole laekumine ei ole kostja võimuses. Seetõttu ei saa laekumise riski panna ka raha saamiseks õigustatud isikule. Tulenevalt VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu ja § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, oleks olnud hageja poolt kohane teatada kostjale, et täitmine ebaõnnestus, sest väärteoasjas tehtud otsuse täitmine oli hageja kohustus. Siinkohal on kohtu arvates oluline ka see, et väärteoasjas tehti otsus 20.02.2013 ning see oleks tulnud täita hiljemalt 07.03.2013. Kostja 10.09.2014 vastuses nähtub, et linnakantselei arve rekvisiidid on muutunud alates 01.02.2014. Seega otsuse täitmise korral 07.03.2013, oleks otsuses märgitud rekvisiite kasutades trahvisumma laekunud kostja arvele. Kuid hageja vaidlustas väärteoasjas tehtud otsuse. Harju Maakohtu 30.01.2014 otsusega jäeti XXX kaebus rahuldamata ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.05.2014 määrusega nr 3-7-11-1-34 jäeti XXX kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Kaebementluse läbimine on osaliselt põhjuseks, miks aja möödudes muutusid väärteootsuses kajastatud kostja pangarekvisiidid aegunuks. Mõistlik oleks olnud kontrollida või küsida MUPO-lt, kuhu rahatrahv kanda pärast seda, kui otsuse tegemisest oli üle aasta möödunud.
6.VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses § 204 lg 1 p 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. VTMS § 204 lg 1 p 2 kohaselt kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdlane on tasunud rahatrahvi täies
ulatuses 15 päeva jooksul, alates päevast, mil üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt. Osundatud sätetest koostoimes VÕS § 91 lg 3 tuleneb, et rahatrahvi määramise otsuse saab lugeda täidetuks siis, kui raha on laekunud õigustatud isikule nii, et viimane saab seda kasutada ja käsutada. Rahatrahvi tasumine kui karistuse kandmine on sisuline tagajärjega tegevus, mitte formaalsus ning selle kohustuse täitmise riski kannab süüdlane.
7.Riigikohtu lahend väärteoasjas (Riigikohtu määrus kohtuasjas nr 3-7-1-1-1-34) tehti 28.05.2014 ning see tulnuks täita koheselt. Ometigi viivitas hageja veel ligi kuu aega (s.o 23 päeva). Tsiviilasja materjalide kohaselt (toimiku lk 7) on MUPO esitanud täiturile avalduse 18.07.2014, jättes seega hagejale veelkord piisavalt aega vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täimise tähtaja on hagejale andnud ka Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma oma 05.08.2014 täitmisteates (10 päeva täitmisteate kättetoimetamisest).
8.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et XXX hagi Tallinna linna (Tallina Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2014/2822 tuleb jätta rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine
9.Kohus on 27.08.2014 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks peatanud täitemenetlus kohtutäitur Toomas Saarma menetluses olevas täiteasjas nr 194/2014/2822. TsMS § 386 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb 27.08.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse
alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.