MERA Invest OÜ hagi GL vastu laenulepingust nr 09112010 tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning GL ja AL vastu käenduslepingustest tuleneva võlgnevuse ja viivise solidaarseks väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GL apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2750,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: MERA Invest OÜ (endine ärinimi PEMARA Invest OÜ, registrikood 11058043, asukoht Asula 1-B35, Tallinn) hageja lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja: GL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XX-XXX XXXXXXX)
kostja lepinguline esindaja Olesja Polehhina
Kohtuistungi toimumise aeg
27. oktoober 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2014 otsus osas, milles GL-lt mõisteti MERA Invest OÜ kasuks välja viivis alates 16.03.2012 määraga 0,25 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2750,49 eurot. Jätta selles osas hagi rahuldamata.
Samuti tühistada Harju Maakohtu 28.02.2014 otsus laenulepingust nr 09112010 tuleneva nõude menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas ning jätta laenulepingust nr 09112010 tuleneva nõude menetlemisega seotud menetluskulud
nii maa- kui ringkonnakohtus 59 % ulatuses GL kanda ja 41 % ulatuses MERA Invest OÜ kanda.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 28.02.2014 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada MERA Invest OÜ hagi GL vastu laenulepingust nr 09112010 tuleneva võlgnevuse osas osaliselt ning mõista GL-lt MERA Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2750,49 eurot (kaks tuhat seitsesada viiskümmend eurot ja nelikümmend üheksa senti), intress 79,15 eurot (seitsekümmend üheksa eurot ja viisteist senti) ja viivis 1058,94 eurot (üks tuhat viiskümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend neli senti). 5.2 Jätta rahuldamata MERA Invest OÜ hagi GL ja AL vastu käenduslepingutest tulenevate võlgnevuste osas. 5.3 Jätta laenulepingust nr 09112010 tuleneva nõude menetlemisega seotud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 59 % ulatuses GL kanda ja 41 % ulatuses MERA Invest OÜ kanda. 5.4 Seoses käenduslepingust tulenevate hagi nõuete rahuldamata jätmisega jätta GL ja AL menetluskulud MERA Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PEMARA Invest OÜ (uue ärinimega MERA Invest OÜ) (hageja) esitas 21.12.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse GL-lt (kostja I) põhivõla 2750,49 eurot ning intressi ja viivise väljamõistmiseks. Kuna kostja I esitas maksettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.03.2012 esitas hageja kostja I vastu hagiavalduse Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-11-62916).
2.22.12.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja I, AL (kostja II) ning osaühing JANITEX PLUSS vastu põhivõla 4123,92 eurot ning viivise väljamõistmiseks. 19.06.2012 tegi kohtunikuabi osaühing JANITEX PLUSS suhtes maksekäsu määruse. Kostja I ja kostja II osas lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis 19.06.2012 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.07.2012 esitas hageja kostja I ja kostja II vastu hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-11-63097).
3.Harju Maakohus liitis 20.03.2013 määrusega tsiviilasjad nr 2-11-62916 ja nr 2-1163097. Tsiviilasja numbriks jäi 2-11-62916.
4.06.09.2013 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (üürileandjana) ja osaühing JANITEX PLUSS (üürnikuna) 14.05.2008 üürilepingu pesumaja seadmete üürile andmise kohta, mida hiljem korduvalt muudeti. Hageja ja kostja I sõlmisid 09.11.2010 laenulepingu nr 09112010, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 3498 eurot, intressiga 14 % aastas, tagastamise tähtajaga 15.10.2013. Pooled leppisid kokku, et laenusummat kasutatakse üürilepingust tuleneva osaühingu JANITEX PLUSS võla tasumiseks hagejale. 09.11.2010 sõlmisid hageja, kostja I ja osaühing JANITEX PLUSS kokkuleppe, mille kohaselt loeb hageja täielikult kustutatuks osaühingu JANITEX PLUSS võlgnevuse summas 3498 eurot. Kostja I täitis laenulepingut kuni 2011 juulini. Seoses võlgnevusega ütles hageja 12.10.2011 laenulepingu ennetähtaegselt üles. Laenulepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 0,25 % päevas. Laenulepingu alusel võlgneb kostja I hagejale põhivõlana 2750,49 eurot, intressina 79,15 eurot ja viivisena 15.03.2012 seisuga 1058,94 eurot.
5.Hageja ja osaühingu JANITEX PLUSS vahel sõlmitud üürilepingu nõuetekohast täitmist osaühingu JANITEX PLUSS poolt käendasid kostja I ja kostja II 09.11.2010 sõlmitud käenduslepingute alusel. Osaühing JANITEX PLUSS jäi hagejale võlgu viie kalendrikuu üüri summas 2226 eurot. Samuti jättis osaühing JANITEX PLUSS hagejale hüvitamata seadmete töökorda viimisega seotud kulud summas 1624 eurot. Kuna osaühing JANITEX PLUSS võlga ei tasunud nõuab hageja seda käendajatelt, s.o kostjatelt. Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivist 0,022 % päevas alates 22.10.2011 – 29.07.2013 summas 547,16 eurot.
6.Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et osaühingu JANITEX PLUSS poolt hagejale üürilepingu alusel makstud esimene sissemakse summas 5603,39 eurot on tagatisraha. Tegemist oli maksegraafikujärgse esimese maksega, mitte tagatisrahaga ning see ei kuulu tasaarvestamisele.
7.Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt I laenulepingu alusel välja põhivõla 2750,49 eurot, intressi 79,15 eurot, viivise 1058,94 eurot ning viivise põhinõudelt 0,25% hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuid mitte rohkem kui kokku 2750,49 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt käenduslepingute alusel välja põhivõla 3850 eurot, viivise 547,16 eurot ning viivise põhinõudelt määraga 0,022% hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.
Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Osaühing JANITEX PLUSS tasus hagejale üürilepingu alusel tagatisraha/ettemaksu 5603,39 eurot. Üürilepingu lõpetamisel oli osaühingu JANITEX PLUSS võlgnevus 2226 eurot ning kostja I laenulepingust tulenev võlg 2750,49 eurot. Kokku oli üürilepinguga seotud võlad 4976,49 eurot. Üürilepingu lõpetamisel saavutati kokkulepe, et üürivõlgnevus ja laenulepingujärgne võlgnevus tasaarvestatakse ettemaksuga. Seega võlgnevus hagejale puudub. Kulude hüvitise nõue on põhjendamatu. Hagejale tagastatud seadmed olid töökorras. Kostja I palub vähendada viivise määra, kuna 0,25 % on ebamõistlikult suur. Kostja I saab miinimumpalka. Õiglane viivise määr on 7 % aastas.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2014 otsusega hagi kostja I vastu laenulepingust nr 09112010 tuleneva võlgnevuse osas ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja
põhivõlgnevuse 2750,49 eurot, intressi 79,15 eurot ja viivise 1058,94 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise alates 16.03.2012 määraga 0,25% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2750,49 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi kostja I ja kostja II vastu käenduslepingutest tulenevate võlgnevuste osas. Kohus jättis hageja menetluskulud laenulepingu nr 09112010 osas kostja I kanda. Seoses käenduslepingust tulenevate hagi nõuete rahuldamata jätmisega jäid kostjate menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: hageja ja osaühing JANITEX PLUSS sõlmisid 28.02.2008 üürilepingu nr 2008/35, mis lõpetati 20.09.2009 kokkuleppega; 14.05.2008 sõlmisid hageja ja osaühing JANITEX PLUSS üürilepingu nr 2008/38, mida hiljem muutsid; 09.11.2010 sõlmiti käenduslepingud, millega kostjad kohustusid tagama üürilepingust nr 2008/38 tulenevate osaühing JANITEX PLUSS kohustuste täitmise; hageja ja kostja I sõlmisid laenulepingu nr 09112010, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 3498 eurot; pooled leppisid kokku, et laenusumma võrra krediteeritakse osaühingu JANITEX PLUSS võlgnevust hageja ees vastavalt laenulepingu lisaks olevale tasaarvelduste kokkuleppele; hageja ütles laenulepingu üles 21.10.2011.
11.Maakohus leidis, et laenulepingust ja tasaarvelduse kokkuleppest järeldub, et poolte eesmärgiks ei olnud traditsioonilise laenulepingu sõlmimine, vaid sisuliselt on tegemist kohustuse üleminekuga kolmandale isikule. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 176 lg 1 täpsustab, et kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Laenulepinguga on kostja I üle võtnud hageja ning osaühingu JANITEX PLUSS vahel 26.02.2008 sõlmitud üürilepingust tulenevad kohustused.
12.Kostja I on leidnud, et tal on õigus tasaarvestada laenulepingujärgne võlgnevus osaühing JANITEX PLUSS tasutud ettemaksuga. Maakohus sellega ei nõustunud, kuna VÕS § 176 lg 1 tulenevalt puudub kostjal I tasaarvestamise õigus. Sisulisi vastuväiteid ei ole kostja I laenulepingu järgsele põhivõla, intressi ja viivisenõudele esitanud. Seega kuuluvad laenulepingust tulenevad nõuded rahuldamisele.
13.Järgnevalt analüüsis maakohus käenduslepingutele tuginevat nõuet. Maakohus leidis, et kuna kostjad on osaühingu JANITEX PLUSS üürivõlga tunnistanud, siis on kostjatel käenduslepingute alusel kohustus tasuda hagejale viie kuu üürimaksed summas 2226 eurot. Hagejal on õigus nõuda ka viivist 310,08 eurot.
14.Seoses üüriseadmete remondikulude hüvitisnõudega märkis maakohus järgmist. Üürilepingus on lepitud kokku, et vara tagastatakse kahepoolse üleandmisvastuvõtmisakti alusel, milles fikseeritakse varal esinevad võimalikud puudused. Hagejal oli kohustus ja võimalus sellise akti koostamiseks, kuid akti ei koostatud. Akti koostamata jätmise tõttu ei ole hageja võimaldanud kostjatel esitada seadmete võimaliku puuduste kohta vastuväiteid ega andnud neile võimalust ise seadmed nõutavasse seisukorda viia. Ei ole ka selge, millised töid on tehtud. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et remondikulude hüvitisnõue ei ole põhjendatud.
15.Üürilepingu nr 2008/35 alusel on osaühing JANITEX PLUSS tasunud hagejale ettemaksu 4472,15 eurot ja üürilepingu nr 2008/38 alusel 1131,24 eurot, kokku 5603,39 eurot. Hageja käsitlused ettemaksu osas on vastuolulised. Esmalt on hageja pidanud ettemaksu n.ö lepingu sõlmimise tasuks, mille tasumata jätmisel oleks hagejal olnud õigus üürileping üles öelda. Teisalt on hageja seaduslik esindaja 10.12.2013
kohtuistungil märkinud, et ettemaks on tema hinnangul summa, mis makstakse ette mingi tulevasel perioodil saadava kauba või teenuse eest. Kolmandaks on hageja ettemaksu sidunud üürilepingu täitmist tagava abinõuga – selleks annab aluse üürilepingute p 7.5, mille kohaselt, kui üürnik loobub ühepoolselt käesolevast lepingust, ei kuulu ettemaks ja üür tagastamisele.
16.Maakohus leidis, et sarnase mõistliku isiku seisukohalt lähtudes ei saa jõuda järeldusele, et osaühing JANITEX PLUSS peaks tasuma eraldiseisva summa selleks, et lepingut üldse sõlmida. Üürilepingute p 7.5 kohaselt ei kuulu ettemaks tagastamisele aga juhul, kui üürnik loobub lepingust ühepoolselt. Üürileping nr 2008/35 on lõppenud poolte kokkuleppel. Samuti ei lõpetatud üürilepingut nr 2008/38 osaühingu JANITEX PLUSS initsiatiivil. Maakohus leidis, et 5603,39 eurot saab pidada ettemaksuks igakuiste rendimaksete osas ning lepingute täitmise tagatiseks üürilepingute p-s 7.5 ette nähtud erisusega. Nõude rahuldamine tooks kaasa olukorra, kus kostjad peaksid tasuma sisuliselt kahekordset üüritasu, saama selle eest vastusooritust.
17.Maakohus märkis, et kuna kohus tuvastas hageja õiguse nõuda kostjatelt üürimakseid summas 2226 eurot ja viivist summas 310,08 eurot ning võttes arvesse, et osaühing JANITEX PLUSS on hagejale ettemaksena tasunud 5603,39 eurot, siis kuuluvad eeltoodud nõuded poolte vahel tasaarvestamisele. Lähtudes eeltoodust ei kuulu hagiavaldus käenduslepingute alusel võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamisele.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja I. Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse jõusse, palub kostja I vähendada viivise määra 7%-ni aastas. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kostja I viivise vähendamise taotlust ja palus vähendada viivise määra seadusjärgse määrani.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus hindamata kostja I väite selle kohta, et hageja, osaühingu JANITEX PLUSS ja kostja I vahel oli sõlmitud suuline tasaarvestamiskokkuleppe. Pooled leppisid kokku, et laenujääk kustutatakse ettemaksu arvel. Kokkuleppe olemasolu kinnitas kostja I 10.12.2013 kohtuistungil. Kohus jättis kostja I vande all antud seletuse hindamata.
20.Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja I ei esitanud viivise osas vastuväidet. Kostja I palus vähendada viivise määra, kuna 0,25% päevas on ebamõistlikult suur, arvestades, et kostja I töötasu on võrdne palga alammääraga.
Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
22.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata käenduslepingutest tuleneva nõude. Kuna apellatsioonkaebus esitati maakohtu otsuse peale osas, milles hagi rahuldati (s.o laenulepingust tuleneva nõude osas), siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes selles osas.
23.VÕS § 176 lg 1 sätestab, et kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas hageja, osaühingu JANITEX PLUSS ja kostja I vahel oli sõlmitud kokkulepe ettemaksu tagastamisnõude ja laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamiseks. Õige on kostja I seisukoht, et maakohus jättis selles osas kostja I vande all antud seletuse hindamata. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada. 10.12.2013 istungi protokollist nähtuvalt on kostja I vande all küll sellise kokkuleppe olemasolu kinnitanud, kuid olukorras, kus hageja eitab kokkulepet, ei ole ringkonnakohtu hinnangul poole vande all antud seletus piisav, et lugeda kokkuleppe sõlmimine tõendatuks. Kostja I on esitanud ka osaühingu JANITEX PLUSS raamatupidamisdokumendi (ilma kuupäevata), kus on vaidlusalused summad tasaarvestatud (II kd lk 61), kuid puuduvad tõendid, et osaühing JANITEX PLUSS oleks selle hagejale saatnud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi arvates tõendamata kostja I väide, et ülalmärgitud kokkulepe sõlmiti ning tasaarvestus toimus. Kostja I ise ei või osaühingu JANITEX PLUSS nõuet laenulepingust tuleneva hageja nõudega tasaarvestada, kuna selle keelab VÕS § 176 lg 1 viimane lause.
24.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult kostjalt I välja mõistanud laenulepingust tuleneva põhivõla 2750,49 eurot ja intressi 79,15 eurot. Maakohus on aga ebaõigesti märkinud, et kostja I ei esitanud viivisenõude osas vastuväidet. Kostja I taotles ka esimese astme kohtus viivise vähendamist, kuid maakohus ei võtnud selles osas seisukohta. Ringkonnakohtul on võimalik ka see puudus kõrvaldada. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja I palgatõendist selgub, et tema töötasu on 355 eurot kuus (III kd lk 62). Arvestades kostja I madalat töötasu ning tema kohustust tasuda hagejale põhivõlgnevus ja intress, on ringkonnakohtu hinnangul kostjalt I nõutav viivis tema jaoks ebamõistlikult suur. Kohus peab põhjendatuks vähendada viivist 1058,94 euroni. Viivis selles summas ei ole ebamõistlikult väike ka hageja jaoks. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles kostjalt I mõisteti välja viivis alates 16.03.2012 määraga 0,25 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2750,49 eurot. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Menetluskulude jaotus
25.Maakohus jättis laenulepingust tuleneva võla menetlemisega seotud menetluskulud kostja I kanda. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab laenulepingust tuleneva nõude osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 3 alusel laenulepingust tuleneva nõudega seotud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta 59 % ulatuses kostja I kanda ja 41 % ulatuses hageja kanda.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise
avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.