Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord

2-14-56786 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Kohtu selgitused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hageja hagi õigeks oma 08.10.2014 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palus õigeksvõtuavalduses jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd kostja on kohe hagi õigeks võtnud ega ole oma käitumisega põhjustanud hagi kohtusse esitamist ning hageja ei soovinud sõlmida kompromissi tingimustel, mille kohaselt hageja nõue oleks saanud rahuldatud ja täielikult oleks hüvitatud ka tema menetluskulud. 14.10.2014 määrusega määras kohus hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks kostja õigeksvõtuavaldusele ning menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks. 21.10.2014 esitas hageja menetluskulude nimekirja ning seisukoha õigeksvõtuavaldusele, milles ei oma hageja vastuväiteid hagi õigeksvõtmisele, kuid leiab, et kostja seisukoht menetluskulude kohta ei ole põhjendatud. Hageja hinnangul peab menetluskulud kandma kostja, kelle tõttu hageja kohtulikku õiguskaitset vajas. Hageja on lisanud, et kostja poolt esitatud kompromissi ei olnud majanduslikult ja õiguslikult otstarbekas sõlmida. Hageja hinnangul on korteriühistu liikme jaoks korteriühistu juhtorgani otsuse vaidlustamine üks peamisi õiguskaitse viise ning juriidiliste isikute otsuste vaidlustamine on allutatud kohtulikule kontrollile, mis tähendab, et seni kaua kui kohus ei ole otsuse tühisust tuvastanud, kuuluvad otsused täitmisele sõltumata ühistu liikme hinnangutest või vastuväidetest. Hageja osundab ka TsÜS § 38 lg-le 2, mille kohaselt saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Hageja hinnangul oleks kompromissi

2-14-56786 sõlmimisel jäänud otsuse tühisus või kehtetus tuvastamata, mis aga ei ole kooskõlas hageja nõude eesmärgiga. Hageja eesmärk oli, et kohus tuvastab vaidlustatud otsuste tühisuse või tunnistab selle kehtetuks, et hagejal oleks võimalik ka otsuse tühisusele või kehtetusele tugineda. Hageja hinnangul ei sätesta seadus, et kohtumenetluses poolte vahel sõlmitud kompromiss annaks võimaluse sellele tugineda või et kompromissi sõlmimisega loetakse otsuse tühisus tuvastatuks. Hageja hinnangul kompromissi sõlmimine võimaldab täiendavaid vaidlusi ja ebamäärasust arvestades, et kompromissiga ei lõpe vaidlustatud üldkoosoleku otsuse siduvus ühingu sisesuhetes, kuivõrd kompromissi korral jääb vaidlusalune otsus ühinguõiguslikult kehtima võimaldades kostja vastu teiste ühingu liikmete poolt samadel asjaoludel uusi nõudeid. Hageja hinnangul on ta kompromissi sõlmimata jätmisel käitunud heauskselt tagamaks ka üldist kostjasisest õiguskindlust ja õigusselgust. Hageja arvates oleks kompromissläbirääkimistesse astumine ka suurendanud poolte menetluskulusid võrreldes nõude õigeksvõtmisega, arvestades, et läbirääkimistega kaasnevad täiendavad õigusabikulud. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lgga 1 arvestades, et kostja ei ole nõuetekohaselt koosolekut kokku kutsunud ega teinud otsustusprotsessis midagi selleks, et vaidlustatud õigusvastaseid otsuseid vastu ei võetaks. Seejuures on kostja hagi õigeksvõtmisega nõustunud, et koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Hageja toob välja, et juhtis peale 17.06.2014 koosolekut kostja juhatuse liikme tähelepanu asjaolule, et koosoleku otsus on vastuolus põhikirjaga, kuid vastuseks teatati hagejale, et koosolek on nii otsustanud ja nii on ka õige. Seejuures ei ole kostja ka poolelioleva kohtumenetluse kestel oma vigasid rehabiliteerinud. Hageja hinnangul on kostja andnud oma käitumisega täiendavalt tõuke kohtunõude esitamiseks ning kohtusse pöördumist ei saa hagejale ette heita. Hageja leiab, et ta ei saanud ka mõistlikult oodata või eeldada, et kostja juhatus oma seisukohti muudab või efektiivseid kompromisslahendusi pakub. Hageja viitab, et ainuüksi vaidlustatud koosoleku protokolli tuli tal oodata pea kaks kuud (hagejale edastati 17.06.2014 toimunud üldkoosoleku protokoll 06.08.2014). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena nõudelt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ning kulud õigusabile kogusummas 374 eurot, kogusummas 674 eurot. 29.10.2014 kirjaga määras kohus kostjale tähtaja esitada vastuväited hageja menetluskulude suhtes. 11.11.2014 esitas kostja seisukoha, milles jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde ning leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja hinnangul puudus takistus lasta kompromisslepinguga kohtul kinnitada vaidlusaluse otsuse tühisust või kehtetuks tunnistamist, arvestades, et määrusega kinnitatud kompromissil on kohtuotsusega samad õiguslikud tagajärjed. Kostja osundab veel, et kõik korteriühistu liikmed olid valmis kompromissi sõlmimiseks ja osaliselt kohtukulude kandmiseks, mistõttu saanuks vaidluse lõpetada kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kostja rõhutab, et püüdis kompromissini jõuda enne hagile kirjaliku vastuse koostamist ning üksnes kompromissi sõlmimisel nõustunuks ta hüvitama hageja menetluskulud. Kostja on täiendavalt märkinud, et hageja väide, mille kohaselt juhtis ta peale 17.06.2014 üldkoosoleku toimumist juhatuse liikme tähelepanu otsuse ja põhikirja vastuolule, on eksitav ja tõendamata. Kostja kinnitab, et hageja ei ole pöördunud ühegi kostja juhatuse liikme poole, et juhtida tähelepanu vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse õigusvastasusele. Kostja seisukohast nähtuvalt ei ole hageja enne hagi kohtusse esitamist pöördunud ei suuliselt ega kirjalikult kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kuid kostja eeldab, et seda tuleb teha lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vältimaks asjatult koormavat kohtumenetlust. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude rahalisele suurusele. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsused. Arvestades nõude iseloomu (üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega) ja asjaolu, et kostja on võtnud hagi õigeks, samuti, et hageja alternatiivselt esitatud nõuete aegumistähtaeg on kolm kuud ja, et otsuse tühisusele saab huvitatud isik TsÜS § 38 lg alusel tugineda juhul, kui kohus on sellise otsuse tühisuse tuvastanud, siis leiab kohus, et kostja on

2-14-56786 põhjustanud oma käitumisega hagi esitamise kohtusse. Seejuures ei ole hageja ka kohtumenetluse käigus võtnud meetmeid olukorra õiguspärasuse saavutamiseks kohtuväliselt. Arvestades, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on korteriühistu liikmele täitmiseks kohustuslik, otsuste vaidlustamise aeg kohtus hageja alternatiivsete nõuete osas on piiratud ning otsuse tühisusele saab tugineda üksnes juhul, kui kohus on selle tuvastanud, ei saanud hagejalt mõistlikult oodata, et hageja pöörduks kostja poole kohtuväliselt. Seetõttu on kohtu hinnangul selge, et kostja on andnud oma käitumisega (sh seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine) põhjuse hagi kohtule esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tuginedes TsMS § 168 lõikele 6 ja TsMS § 162 lõikele 1 põhjendatuks mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Nimetatut ei muuda kohtu hinnangul ka asjaolu, et hageja ei ole kohtumenetluse käigus nõustunud kompromissi sõlmimisega, arvestades, et kompromissi sõlmimata jätmine ei ole antud juhul menetluskulude küsimuse lahendamisel määrav kuivõrd kostja on nõude õigeks võtnud ja sel juhul tuleb kohtul menetluskulude jaotuse üle otsustamisel hinnata, kas kostja on oma käitumisega põhjustanud nõude esitamise kohtule. Muuhulgas osundab kohus, et sõltumata lõpplahendi iseloomust (kompromiss või õigeksvõtuotsus) oleks hageja menetluskulude suurus kohtu hinnangul samaväärne. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas 21.10.2014 menetluskulude nimekirja, millega palub kostjalt menetluskuludena välja mõista kokku 674 eurot, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 300 eurot ning õigusabikulud 374 eurot (arve nr 340849 summas 42 eurot - juriidiline konsultatsioon 28.08.2014 ajakuluga 0,5 tundi, arve nr 340850 summas 166 eurot – KÜ dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostmaine ajakuluga 2 tundi ning arve nr 341025 summas 166 eurot – 21.10.2014 menetlusdokumendi koostamine ajakuluga 2 tundi). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama §-i lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 132 lg 4 p 8 ja lg 11 on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraline nõue ning hagihinnaks loetakse sellisel juhul 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 3 kohaselt tasutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna riigilõiv summas 300 eurot. Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-13 oma 13.11.2013.a määruse p-s 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013.a määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Kohus leiab, et eelnevast järeldub, et ka ülemäärase tunnihinna määratlemisel tuleb arvestada asja materjale, sh asja keerukust ja mahukust.

2-14-56786 Kohus leiab, et õigusteenuse arvetes toodud hageja esindaja tunnihind 83 ja 84 eurot (ilma käibemaksuta) on asja materjale arvestades mõistlik tunnihind. Arvestades hagiavalduse mahtu (5 lehekülge) on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamisele ja dokumentidega tutvumisele märgitud ajakulu 2 tundi põhjendatud ja vajalik. Samuti tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks ka õigusteenuse osutaja ja hageja pooletunnist konsultatsiooni enne hagiavalduse vormistamist. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud 21.10.2014 menetlusdokumendi koostamisele märgitud ajakulu 2 tundi. Tegemist on vastusega õigeksvõtu avaldusele ning menetluskulude nimekirjaga. Kohtu hinnangul, arvestades asja mahtu, õigeksvõtuavalduses esile toodud menetluskulude jaotuse vastuväidet ja selle vastuväite sisu, muuhulgas hagiavalduse mahtu, ei olnud hagejal vältimatult vajalik esitada 21.10.2014 kohtule sedavõrd mahukas vastus ühes mahukate õiguslike argumentatsioonidega (6 lk). Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud ajakulu vastava toimingu eest maksimaalselt 1 tund, tasuga 83 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 83 euro ulatuses ning mõistab TsMS § 1741 lg 1, § 174 lg 6 ja TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 8 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud kogusummas 591 eurot, millest lepingulise esindaja kulud moodustavad 291 eurot ning riigilõiv 300 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.