lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-46692/35

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-46692/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1703
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-46692

Tsiviilasi

Toivo Kabaneni hagi Auvo Sakari Neuvoneni vastu ebaõigete faktiväidete avaldamise tuvastamiseks ja ümberlükkamiseks, ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks, tulevikus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetluskulude jaotamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toivo Kabaneni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Toivo Kabanen (isikukood: XXX); esindaja advokaat Robert Sarv; Vastustaja (kostja): Auvo Sakari Neuvonen (isikukood: XXX); esindajad advokaat Viktor Särgava ja advokaat Hannes Olli.

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Jätta Toivo Kabaneni määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Toivo Kabaneni kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Toivo Kabanen (edaspidi hageja) esitas 08. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule hagi Auvo Sakari Neuvoneni (edaspidi kostja) vastu ebaõigete faktiväidete avaldamise tuvastamiseks ja ümberlükkamiseks, ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks, tulevikus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja edastanud ebaõigeid faktiväiteid ja hageja kohta antud väärtushinnanguid sisaldavaid e-kirju vähemalt 48 inimesele. Väärtushinnangud on ilmselgelt põhjendamatud ja ebakohased, sest kostja on teadlikult kasutanud väärtushinnangute andmiseks ebaõigeid andmeid, liialdanud hinnangute andmisel ning andnud neid sooviga kahjustada põhjendamatult hageja au ja head nime avalikkuse ees. Samuti on kostja esitanud Eesti Päevalehe 30. augusti 2013 artiklis „Ingerisoomlaste tüli kisub vähemusrahvuse kaheks“ ebaõige järgmise faktiväite: „Tartu Soome Seltsi esimehe Sakari Neuvoneni sõnul kasutas Kabanen neid ära, kuna ta poleks saanud raha, kui ta poleks viidanud, et kõik seltsid on tema selja taga“ (tl 21). Menetluse kestel leidis hageja, et kostja on teda eksitanud ning kostja tuleb asendada, kuivõrd kostja esitas kõik vaidlusalused väited mitte enda, vaid Tartu Soome Seltsi (edaspidi selts) nimel (I kd tl 135-159). Seoses kostja poolse eksitamisega ning menetluse venitamisega tuleb kõik kuni kostja asendamiseni tekkinud kostja kulud jätta kostja enda kanda (I kd tl 157). Kostja asendamisel palus hageja jätta kõik menetluskulud Tartu Soome Seltsi kanda. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Vaidlusalused väited kas põhinevad teada olevatel faktidel või ei puutu hagejasse, mistõttu hageja ei saa kostja vastu hagi esitada. Mitmed väited hageja au ei teota, seega on ka nende osas nõue põhjendamatu. Nõude aluseks olnud e-kirjad on esitatud mitte kostja kui eraisiku nimelt, vaid Tartu Soome Seltsi nimelt, hagi on esitatud vale isiku vastu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus asendas 25. augusti 2014 määrusega Toivo Kabaneni hagis kostja Auvo Sakari Neuvoneni uue kostjaga, Tartu Soome Seltsiga. Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 jäeti Auvo Sakari Neuvoneni menetluskulud Toivo Kabaneni kanda ja resolutsiooni p-s 3 Toivo Kabaneni hagi Tartu Soome Seltsi vastu ebaõigete faktiväidete avaldamise tuvastamiseks ja ümberlükkamiseks, ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks, tulevikus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Maakohus nõustus hagejaga ja leidis, et kostja tuleb asendada. TsMS § 208 lg 1 alusel kui hageja leiab, et hagi on esitatud ekslikult isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Maakohus leidis, et

kostja pole hagejat kuidagi eksitanud ei hagi esitamisele eelnevalt ega ka hagile vastates. Kostja on vaidlusalustes pöördumistes esindanud Tartu Soome Seltsi. Menetluslikult toimub pärast kostja asendamist asja läbivaatamine algusest peale, s.o uue kostja suhtes asja menetlusse võtmisega, ärakirjade esitamisega ja kirjaliku vastuse nõudega kostjale. Hageja õiguste rikkumine uue kostja poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagiga pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Seega tuleb Toivo Kabaneni hagi Tartu Soome Seltsi vastu jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Toivo Kabanen esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 määruse resolutsiooni p-s 2 ning teha selles osas uus määrus, millega jätta Auvo Sakari Neuvoneni menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) venitas vastustaja pahatahtlikult menetlust ning hilines kostja asendamise kaasa toonud vastuväite esitamisega. Vastustaja esitas muid asjasse puutumatuid sisulisi vastuväiteid hagile, mis tõid kaasa menetluskulude tekke ja ressursikulu. Alles 15. jaanuari 2014 menetlusdokumendi p-s 2 asus vastustaja seisukohale, et ta ei ole vaidlusaluseid väiteid avaldanud ning vaidlusalused väited avaldas hoopis Tartu Soome Selts; 2) kinnitas vastustaja 15. jaanuari 2014 menetlusdokumendis üksnes osa väidete esitamist Tartu Soome Seltsi nimel. Alles 06. märtsi 2014 menetlusdokumendis esitatud Tartu Soome Selts juhatuse liikmete 27. veebruari 2013 vastuses järelepärimisele kinnitasid teised juhatuse liikmed kõigi vaidlusaluste väidete ja hinnangute omistatavust Tartu Soome Seltsile. Seega oli vastustaja
27.novembri 2013 hagile vastuse koostamisel teadlik vaidlusaluseid väiteid avaldanud isikust, s.o Tartu Soome Seltsist, kuid ei ole oma vastuväidet vale kostja kohta koheselt esitanud. Kui vastustaja sai aru, et ta esitas vaidlusalused väited Tartu Soome Seltsi nimel, siis tekitas ta teadlikult kahju teisele menetlusosalisele, mh kohtule. Sellist käitumist ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Sellest tulenevalt on vastustaja rikkunud TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 2 ning § 200 lg 1 nõudeid avalduste esitamise aja ja korra kohta; 3) polnud vastustaja poolt esitatud väidetest võimalik aru saada, kelle nimel on need esitatud. Sellest tulenevalt esitas määruskaebuse esitaja hagi vastustaja vastu. Määruskaebuse esitaja taotles vaheotsuse tegemist kontrollimaks, kas hagi on esitatud õige isiku vastu. Seejärel taotles määruskaebuse esitaja kostja asendamist. Seega on määruskaebuse esitaja teinud omalt poolt kõik vajaliku, et saavutada hagi esitamine õige kostja vastu; 4) jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 169 lg 1 esimese lause, mille kohaselt vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil asja arutamise edasilükkamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Maakohus oleks pidanud jätma kõik vastustaja kulud tema enda kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Auvo Sakari Neuvonen vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Vastuväite kohaselt:

1) soovis määruskaebuse esitaja algusest peale hageda vaid vastustajat, kuivõrd jättis vaidlustamata Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 määruse resolutsiooni p-i 3, millega maakohus jättis hagi Tartu Soome Seltsi vastu läbi vaatamata; 2) ei ole määruskaebuse esitaja väide, et tal ei olnud võimalik aru saada, kes esitas hagi esitamise tinginuid väiteid, tõsiselt võetav. Hagis tugineti neljale e-kirjale, mis olid saadetud Tartu Soome Seltsi aadressilt ja seltsi nimel. Määruskaebuse esitaja ise on seltsi liige, seega ta teadis, et vastustaja on seltsi esimees, kes esineb seltsi nimel ja täidab seltsi esindaja ülesandeid ning korraldusi; 3) vaidles vastustaja hagiavaldusele vastu, sest selline kohustus tuleneb TsMS-ist. Vastustaja märkis

15.jaanuari 2014 menetlusdokumendis, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Vaatamata sellele ning
03.veebruaril 2014 toimunud eelistungile, kus määrati pooltele tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks 20. veebruariks 2014, ei esitanud määruskaebuse esitaja taotlust kostja asendamiseks kuni
04.juulini 2014; 4) kohalduvad TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1 ning § 169 lg 1 üksnes siis, kui menetlusosaline esitab vastuväited pärast eelmenetluse lõppemist. Vastustaja esitas kõik tähtsust omavad vastuväited õigeaegselt eelmenetluse jooksul, sh enne istungit; 5) jättis maakohus õigustatult ning TsMS § 168 lg-le 4 ja § 208 lg-le 1 tuginedes vastustaja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25. augusti 2014 määruse resolutsiooni p 2, millega maakohus jättis menetluskulud Toivo Kabaneni kanda, tuleb jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi. Ükski määruskaebuses toodud väide ei ole maakohtu määruse muutmise või tühistamise aluseks. Kooskõlas TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus asendas kostja Auvo Sakari Neuvoneni uue kostjaga ega osas, millega maakohus jättis Toivo Kabaneni hagi Tartu Soome Seltsi vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebuse esitaja vaidlustab määruse resolutsiooni p-i 2 ning palub jätta Auvo Sakari Neuvoneni menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi maakohtu määruse põhjendustes puudub viide menetluskulude jaotuse otsustamisel kohaldatud õigusnormile, on maakohus jaotanud menetluskulud õigesti. Määruskaebuse esitaja taotles kostja asendamist TsMS § 208 lg 1 järgi (I kd tl 135-159). Selle sätte kohaselt, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse sel juhul hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. Vaidlust ei ole, et määruskaebuse esitaja on vastustaja suhtes hagi tagasi võtnud ning sellest tulenevalt ei pidanud maakohus hagi sisuliselt läbi vaatama. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti jätnud vastustaja menetluskulud määruskaebuse esitaja kui hageja kanda.
7.Väär on määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetluskulu tulnuks jätta TsMS § 169 lg 1 alusel vastustaja kanda. Nimetatud säte reguleerib menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotust. Üldreeglina (TsMS § 330 lg 1) tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Vastustaja on juba eelmenetluses (I kd lk 99) avaldanud, et vaidlusalused väited olid esitatud tema poolt kolmanda isiku nimel, mistõttu ei ole vastustaja põhjustanud menetluse venimist. Kostja valiku õigus on üksnes hagejal, kes peab arvestama ka menetluskulude kandmisega, kui ta on esitanud hagi vale kostja vastu.
8.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 659 ja § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja