14. oktoober 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-14-18309; Placet Group OÜ versus Ave Mikk; hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 613,29 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
Placet Group OÜ (registrikood 11198910; aadress Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120) Riho Siil (ITM Inkasso OÜ [email protected]) Ave Mikk (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxxxx xxxxx) lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.Jätta Placet Group OÜ hagi Ave Miku (Mikk) vastu rahuldamata. Muud otsustused
2.Seoses menetluskulude, otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 hagi rahuldamata jätmisel on arvestatud kostja poolt tasutud võlgnevus kokku 456,53 eurot, millest põhivõlg 350 eurot, intress 49 eurot, laenu SR210792 pikendamise tasu 28,80 eurot ja viivise arvestus seadusjärgse määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause); 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse
kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 3.6 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.7 Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-2-14 p 13) kohaselt VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
19.veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 29). Seega on ka võlatunnistuses lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.“ 3.8 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis 09.04.2012 hageja kostjaga laenulepingu nr SR210792, mille alusel kostja laenas hagejalt 350 eurot, laenu tagastamise tähtajaga 07.06.2012. laen tuli tagastada 2 osamaksega koos intressi ja lepingutasuga. Kostja ei täitnud lepingu tingimusi ja ei tagastanud laenu koos intressidega kokkulepitud tähtajaks. 08.08.2012 teatas hageja kostjale, et laenulepingust ja selle üldtingimustest nr SR210792 tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Nõude menetlemise käigus tasus kostja veel makseid. 11.06.2013 leppisid ITM Inkasso OÜ ja kostja kokku lepingu MG210792 sõlmimiseks, milles kostja kinnitas võlgnevust 491,26 eurot, millele lisandub inkassotasu ja lepingutasu. Kostja kohustus tasuma 24 osamaksega, igakuine makse 29,52 eurot. Esimene makse 17.06.2013 ja maksete tasumise viimane tähtaeg oli 08.05.2015. Kostja tasus 5 osamakset 08.07.2013-13.01.2014 kogusummas 154,75 eurot, mitte järgides kokkulepitud maksegraafikut. Hageja loeb maksegraafiku katkenuks alates 14.01.2014. Hageja nõue on 411,11 eurot, inkassotasu 133,26 eurot ja lepingutasu 15,85 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 2 lg-le 1, VÕS § 30 lg-le 1, VÕS § 8 lg-le 2, VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3, VÕS § 82 lg-le 2, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS § 113 lg-le 1. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.
Kostja vastuväited Kostja on hagiavaldusele esitanud vastuväite. Kostja on tasunud 24.05.2012 ja 07.06.2012 46 eurot, 18.10.2012-13.01.2014 kokku summas 381,65 eurot. Peab inkassofirma tingimusi ja leppeid ühepoolselt kasulikuks ja võlgnikku majanduslikult veelgi kahjustavaks. Kostja ei ole tahtlikult kõrvale hoidnud võlasumma tasumisest ning on seoses laenuga tagasi maksnud kokku summas 427,65 eurot. Kostja on kohtule esitanud pangatehingute väljavõtted laenu tasumise osas hagejale. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
1.09.04.2012 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr SR210792 (tl 7-9), mille alusel kostja laenas hagejalt 350 eurot (tl 11).
2.Laenu tagastamise tähtaeg oli 07.06.2012 2 osamaksega koos intressi ja lepingutasuga, kokku 406 eurot (tl 9 pöördel).
3.Kostja tasus ajavahemikul 09.05.2012-07.06.2012 kokku 74,88 eurot (tl 27).
4.11.06.2013 ITM Inkasso OÜ ja kostja vahel on sõlmitud leping nr MG210792 (tl 13), milles kostja kinnitas võlgnevust 491,26 eurot, millele lisandub inkassotasu ja lepingutasu (kokku 707,82 eurot).
5.Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe on tühine, kuivõrd 09.04.2012 sõlmitud laenuleping nr SR210792 on asendatud 11.06.2013 sõlmitud lepinguga nr MG210792. Lepingust nr MG210792 nähtub maksegraafiku infost märge SMSRaha.ee, seega nõue tuleneb laenulepingust nr SR210792, millega kostjale anti laenu 350 eurot. Lepingust nr MG210792 ei nähtu, et intressi ja viivise arvestamine oleks toimunud esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-2-14 p 13) kohaselt VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 29). Seega on ka võlatunnistuses lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.“
6.Hageja leiab, et lepingu nr MG210792 on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kohus leiab, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu poolte tahet, et lepingu nr MG210792 sõlmimisega tekib uus iseseisev võlakohustus. Poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. ((RKTKo 3-2-1-69-06) VÕS § 30 lg 1 järgi oleneb võlatunnistuse õiguslik iseloom poolte tahtest. Kostja vastusest nähtub, et laenulepinguga nr SR210792 laenas hagejalt 350 eurot ja kuna jäi raskesse majanduslikku olukorda, sõlmis ITM Inkassoga kokkuleppe maksegraafiku osas. Seega uue kokkuleppega kostja kinnitas olemasolevat võlga.
7.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine ja lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasunud hagejale kokku 456,53 eurot (07.06.201207.07.2013 tl 25-27).
9.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue põhjendatud põhivõlgnevuse 411,11 euro, inkasso tasu 133,26 euro, lepingu sõlmimise tasu 15,85 euro ja viiviste 19,56 euro osas, kogusummas 579,78 eurot. Arvestades, et kostja võttis laenu 350 eurot ja kostja on tasunud hagejale kokku 456,53 eurot võlgnevuse katteks ning lisaks tasutule hageja nõuab kostjalt veel võlgnevust kogusummas 579,78 eurot, leiab kohus, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, mis on vastuolus heade kommetega. Samuti lepingu nr MG210792 sõlmimisega on kasutatud ära kostja sundolukorda ja on vastuolus heade kommetega. Lepingu nr MG210792 sõlmimisel on hageja arvestanud nn. uue kostja võlasumma hulka viivised ja intressid selliselt, et see kajastub kostja ees rahalise kohustusena, millelt on omakorda arvestatud intresse ja viiviseid. Uue kokkuleppega on lihtsalt ja ilma igasuguse sisulise aluseta suurendatud kostja näilist kohustust hageja ees. Nimetatud kokkulepe on selgelt üksnes ühe poole (krediidiandja) õigusi arvestav ning tarbijast laenuvõtja jaoks ebamõistlikult koormav, ka on poolte õigused ja kohustused heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
10.Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-12508, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13).
11.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 6 ei tohi viivist nõuda intressiga viivitamise korral. Seega ei ole õiguspärane nõuda viivist võlatunnistuses märgitud intressilt. Ka lepingu sõlmimise tasu tuleb kohtu hinnangul käsitleda intressina nimetatud sätte mõttes. Viivist saab nõuda üksnes põhivõlgnevuse summalt, mis on 350 eurot.
12.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes.
13.Kohus leiab, et kuna lepingust nr MG210792 tulenevad nõuded on tühised ja lähtudes poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr SR210792, tuleb kostja poolt tasutud võlgnevus 456,53 eurot lugeda tasutuks võlgnevuse katteks so. põhivõlgnevus 350 eurot, intress 49 eurot, laenu pikendamise tasu 28,80 eurot ja viivist seadusjärgses määras so 20,81 eurot (08.06.2012-07.07.2013).
14.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.