XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX, Advokaadibüroo XXX OÜ hagi KORTERIÜHISTU XXX üldkoosoleku otsuste tühistamiseks
Tsiviilasja hind
25 000 Eesti krooni st 1 597,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX), Osaühing XXX (registrikood XXX), Advokaadibüroo XXX OÜ (registrikood XXX), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat XXX Kostja: KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hagejate XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX ja Advokaadibüroo XXX OÜ 6. oktoobri 2014 hagist loobumine. Jätta kehtima 16. veebruari 2010. aasta määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kuni käesoleva määruse jõustumiseni. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Rahuldada kostja 21. oktoobri 2014 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejatelt XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX), Osaühing XXX (registrikood XXX) ja Advokaadibüroo XXX OÜ (registrikood XXX) solidaarselt välja kostja KORTERIÜHISTU XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulud summas 1 857,70 eurot (lepingulise esindaja tasu). Kohustada hagejaid XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX ja Advokaadibüroo XXX OÜ solidaarselt tasuma punktis 6 väljamõistetud menetluskuludelt summas 1 857,70 eurot kostjale KORTERIÜHISTU XXX viivist võlaõigusseaduse § 113
2-10-5847 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
1.Harju Maakohtu menetluses on XXX, XXX, XXX, Osaühing XXX ja Advokaadibüroo XXX OÜ (hagejad) hagi KORTERIÜHISTU XXX(kostja) üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kohtuasja menetlus oli peatatud alates 25. märtsist 2011 kuni 8. augustini 2014 seoses tsiviilasja nr 2-09-46968 lahendamisega.
2.Kohus lahendas samas asjas hagejate muid nõudeid, mis kohus eraldas lahendamiseks eraldi kohtuasjadena 25. septembri 2014. aasta määrusega. Käesolevas asjas jäi lahendada kostja liikmete 5. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõudes. Hagejad esitasid
6.oktoobril 2014 avalduse selles nõudes hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt paluvad hagejad menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest kostja menetluskulude väljamõistmine hagejatelt poleks õiglane, seda eriti silmas pidades Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-09-46968. Hagejad leiavad, et just selle otsuse tõttu on hagejad sunnitud oma kodud maha jätma ja kinnisvara aadressil XXX müüma.
3.Kohus küsis kostja seisukohta hagejate avaldusele. Kostja vastas tähtaegselt
21.oktoobril 2014 hagejate loobumise avaldusele ega esitanudvastuväiteid hagist loobumisele. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda ja palub mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 2 377,70 eurot (21 tunni ja 15 minuti eest, sh 5 tunni eest hinnaga ilma käibemaksuta 1 500 krooni (95,87 eurot) ning 16 tunni ja 15 minuti eest hinnaga 95 eurot ilma käibemaksuta), samuti viivis alates menetluskulusid kindlaksmäärava määruse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
4.Kohus küsis hagejatelt seisukohta kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Hagejad esitasid tähtaegselt 3. novembril 2014 seisukoha. Hagejad paluvad kohtul kaaluda hagist loobumise avalduse mittevastuvõtmist olulise avaliku huvi rikkumise tõttu ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad loobuvad hagist põhjusel, et kuna tsiviilasjas nr 209-46968 vaidlus kestis aastaid ning sama saatus ootab tõenäoliselt käesolevat kohtuvaidlust. Nad ei soovi nad oma tervist, aega ja raha kulutada kohtusüsteemis, mille otsused on äraarvamatud.
5.Hagejate arvates on avalik huvi antud asjas välja selgitada, kas XXX jagas oma korteriomandid võltsitud plaani alusel, kas korteriomandite jagamine oli teeseldud või näiline tehing, mille eesmärgiks oli korteriühistus häälte juurde saamine ning korteriühistu juhtimise ülevõtmine eesmärgiga saada enda käsutusse ühistu rahalised vahendid. Avalik huvi on see, et isikud käituksid õiguskuulekalt ega sooritaks näilikke ega teeseldud tehinguid. Käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik põhjusel, et hagejad
2 (5)
2-10-5847 ei näinud ette ega saanudki ette näha kohtuotsust (tsiviilasjas nr 2-09-46968). Pärast sellist kohtuotsust on hagejad sunnitud oma kinnisvara müüma. Ebaõiglane on kostja menetluskulude väljamõistmine hagejatelt, sest ka hagejad on kandnud menetluskulusid, mis on tunduvalt suuremad . Kostja menetluskulud ei ole vähemalt esitatud ajakulu osas põhjendatud, hagejad peavad põhjendatud ajakuluks antud tsiviilasja mahtu silmas pidades 10 tundi, mistõttu vaidlevad menetluskulude suurusele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus hagejate avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldab kohus osaliselt.
7.TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
8.Hagejad leiavad, et nende loobumise avalduse vastuvõtmine rikub olulist avalikku huvi ja seega paluvad nad hilisemas avalduses kohtul kaaluda hagist loobumise mittevastuvõtmist. Hagejad ei ole avaldanud, et nad hagist loobumise avalduse tagasi võtaks või muul viisil sooviks menetluse jätkumist. Kohus ei tuvasta, et loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus määras 25. septembri 2014. aasta määrusega hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ning eraldas hagejate nõuded eraldi menetlusteks. Hagejad kohtu viidatuid puudusi ei kõrvaldanud. Käesoleva tsiviilasja raames lahendab kohus vaid kostja kui korteriühistu liikmete otsuste kehtivuse üle peetavat vaidlust. Selle nõude raames kohus ei lahenda küsimusi XXX korteriomandi jagamise ja kinkimise ning nende tehingute aluseks olevate lepingute tühistamise osas. Kuivõrd hagejad on avaldanud, et loobuvad hagist ning kohus ei tuvasta olulist avaliku huvi rikkumist, siis saab kohus võtta vastu loobumise ja lõpetada menetluse.
9.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja hagejate nõuet rahuldanud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Hagejate esile toodud põhjendused, et tsiviilasjas nr 2-0946968 võeti hagejate ootustele vastupidine lahend ja asjaolu, et hagejad on sunnitud oma korterid maha müüma, kuna hagejate nõuete lahendamine ei lahenda hagejate ja kostja vahelisi probleeme, ei ole kohtu hinnangul sellised asjaolud, mis võimaldaksid kohtul jätta käesoleva menetluse menetluskulud kostja kanda. Hagejate nõue korteriühistu otsuse tühistamiseks oli kohtu hinnangul ebaselge ning kohus määras hagejatele tähtaja nõude täpsustamiseks. Kohtu määratud tähtajaks hagejad nõuet ei täpsustanud, vaid esitasid avaldused menetluse peatamiseks ja hiljem hagist loobumiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud hagejate kanda § 168 lg 4 alusel. TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad hagejad kulude kandmise eest solidaarselt.
10.TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka
11.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindaja tasumäär ja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kostja taotlus mõista õigusabikulud välja tunnihinnaga 1 500 Eesti krooni st 95,87 eurot ja 95 eurot + käibemaks on kohtu hinnangul põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-192-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga koos käibemaksuga.
12.Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 115,04 € põhjendatud ja vajalik ajakulu 5:00
114,00 € kohus hindab üldjuhul nõupidamise ajakulu koos dokumendi koostamise kuludega; toimikust ei nähtu ka asjaolusid, mis oleksid vajanud nõupidamist klientidega 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu (vaatluse toimumise aeg 28.01.2011 kell 10.00-11.00) 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu
0:00
0:15 0:45
2:45
seisukoha koostamine 2:00 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu 2:00 hagejate 22.09.2010 kirjale Nr Toiming, ajakulu ja tasu taotluses Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta
4 (5)
2-10-5847
nõupidamine TLV Eh kontrolli osak, XXX, (dets 2010, jaan 2011).
114,00 € põhjendatud osaliselt arvestades, et sisuline vastus puudutab suuremas osas täiendavate tõendite esitamist 114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu
1:15
kohtu ülesandel seisukoha koostamine ja esitamine seoses hagejate taotlusega menetluse taastamiseks (13.03.2014) kompromisskokkuleppe projekti koostamine (02.09.2014, 11.09.2014).
0:30
114,00 € põhjendatud ja vajalik ajakulu
0:30
1:00
114,00 € asja materjalidest ei nähtu, et 0:00 pooled oleksid kompromissi läbirääkimisi pidanud, samuti ei ole kompromisskokkuleppe projekte kohtule esitatud Kokku (tund:minut) 21:15 Kokku (tund:minut) 16:15 (tundides / tasu) 21,25 2427,70 (tundides) 16,25
13.Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 857,70 eurot (lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 5 tunni eest hinnaga 115,04 eurot tunnis – kokku 575,20 eurot, ning 11,25 h eest hinnaga 114 eurot – kokku 1 282,50 eurot). Kohus juhib kostja tähelepanu selle, et kostja on menetluskulud arvutanud valesti. Rahuldamata jääb kostja taotlus 570 euro saamiseks ( = 2427,70 – 1857,70).
14.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse viivise väljamõistmiseks.
15.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
16.Kohus selgitab hagejatele, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on võimalik taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.