Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. november 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-14-18066
Tsiviilasi
A. M. OÜ hagi P. H. vastu põhivõlgnevuse 2654,40 euro ja viivise 1345,60 euro nõudes
Hagi hind
4000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. M. - registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxx e-post: Volitatud esindaja: K. P. I. O. , registrikood xxxxxxxxxx xxxxxx; e-post: Kostja: OÜ P. H. xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja: juhatuse liige xxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 11. november 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt varikatuse pikenduse laohoonele. Hageja valmistas ja paigaldas varikatuse pikenduse ja esitas kostjale 09.08.2012 tasumiseks arve nr 2012099 summas 2654,40 eurot maksetähtajaga 23.08.2012. Kostja ei ole arvet tasunud, millega on rikkunud raha maksmise kohustust. Kuna arve tasumise tähtaeg on möödunud, on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuväliselt võla tasumise osas kokkuleppele jõuda, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole, nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning p 6 alusel viivist. Poolte vahel oli kokku lepitud viivise määraks 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Võttes aluseks põhinõude, summas 2654,40 eurot on hagejal õigus nõuda viivist 13,27 eurot päevas, so kokku 8056,10 eurot. Hageja on vähendanud viivisenõuet 1345,60 euroni. Kostja vastuväited ning hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on vastuses hagile (tl.22) kohtule teatanud, et ei oma hagile vastuväiteid, kuid viivisenõuet tunnistab osaliselt. Hageja on 27.10.2014 kohtule esitatud seisukohtades (tl 27-28) leidnud, et kostja vastuse kohaselt tuleb lugeda kostja põhinõude osas hagi õigeks võtnuks. Seonduvalt viivisenõude osalise tunnistamisega ei ole kostja põhjendanud, millises ulatuses ta viiviseid tunnistab ning millisel alusel ta osaliselt viivistega ei nõustu. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab kostja tõendama ja põhistama vastuväidet viivise osas. Kuna kostja seda teinud ei ole, on hageja seisukohal, et viivisenõue tuleb täielikult rahuldada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks kirjaliku nõusoleku (tl 3, 22). Kirjaliku menetluse määramisel on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja on oma seisukohad esitanud 27.10.2014.a.(tl. 27-28). Kostja ei ole täiendavad seisukohti esitanud. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine
protokollitakse. Osundatud paragrahvi 4.lõike järgi eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolude üle, et hageja on kostjale ehitanud varikatuse ja esitanud teostatud tööde eest tasumiseks arve-saatelehe nr 2012099 summas 2654,40 eurot maksetähtajaga 23.08.2012.a. (tl 1-3). Kostja on põhinõude osas summas 2654,40 eurot hagi õigeks võtnud (tl 22). Kuna kostja on viivisenõuet tunnistanud osaliselt, tuleb järeldada, et poolte vahel on vaidlus viivise suuruse üle. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja viivisenõue on põhjendatud ja kas esinevad alused viivise vähendamiseks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivist võib nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse lepinguga ette nähtud intressimääras. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Arve-saatelehel nr.2012099 09.08.2012.a. (tl. 9) on märgitud arve tasumise tähtaeg 23.08.2012 ning viivis 0,5 % päevas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvel märgitud viivise määrale. Hageja on arvestanud viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o 23.08.2012 kuni hagi esitamiseni 30.04.2014.a. 8056,10 eurot (tl.10), kuid on hagis viivist vähendanud 1345,60 euroni (tl 3). Kohtupraktikas on asutud seisukohal, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-12). Nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis võimaldaks kohtul kaaluda viivise vähendamist. Kostja viivitus tehtud tööde eest tasumisega tekkis alates 24.08.2012, so rohkem kui 2 aastat tagasi. Hageja on perioodil 24.08.2012 kuni 30.04.2014 arvestanud kostja poolt rahalise kohustuse mittetäitmisest tulenevalt viivist 8056,10 eurot, kuid on hagis viivisenõuet vähendanud, taotledes viivise väljamõistmist võlgnetavast põhisummast väiksemas ulatuses, so 1345,60 eurot. Kohus on seisukohal, et nii pika perioodi jooksul võlgnevuse mittetasumisel on põhjendatud hageja poolt taotletava viivise väljamõistmine. Tellides hagejalt varikatuse ehitamise töö pidi kostja aru saama, et töö eest tasumata jätmisega võib kaasneda võlausaldaja poolt õiguskaitsevahendite kasutamine, sealhulgas viivise nõudmine. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 4000 eurot, sealhulgas põhivõlg 2654,40 eurot ja viivis 1345,60 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega täielikult kostja kanda. Kuigi kostja on hagi põhinõude osas õigeks võtnud on kohtu hinnangul hageja pöördumine kohtu poole siiski põhjendatud, sest kostja on enne hageja poolt hagi esitamist pika aja jooksul kohustuse täitmisest kõrvale hoidunud, mistõttu hageja on pidanud pöörduma ka inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.