Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-3767
Tsiviilasi
N.C. hagi AS-i L vastu kutsehaigusest tuleneva tervisekahju hüvitise saamiseks 14 468,96 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i L apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N.C. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX, XXXXXXXX), määratud korras esindaja adv Heiki Kuningas Kostja AS L (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Tiia Kruusmaa
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2014 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.N.C. esitas 25.01.2012 hagi Harju Maakohtusse AS-i L vastu kutsehaigusest põhjustatud kahju väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista: ajavahemiku 01.01.2009 - 31.12.2011 eest ühekordse tervisekahjustuse hüvitisena 6353,18 eurot, 01.01.2012 - 01.03.2013 eest 3134,78 eurot, alates 01.03.2013 hüvitise 30% hageja 2012.a töötasust, mis on läbi korrutatud 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga ja alates 01.03.2014 hüvitise 30% hageja 2013.a töötasust, mis on läbi korrutatud 1. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga.
2.Hagejal on diagnoositud kutsehaigus 24.03.2000. Tervistkahjustav töö hagejal oli vormija-betoneerija 1978-1990.a ja elektrikeevitaja 1990-1998.a, kellena hageja töötas kostja ja tema õiguseellase juures. VEK otsusega tuvastati hagejal püsiv töövõimetus 40%, millest 30% on kutsehaigus ja 10% üldhaigestumine. Alates 26.05.2000 on hagejale makstud töövõimetuspensioni ning alates 01.11.2001 on kostja tasunud hagejale hüvitist kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse eest.
3.Hageja keskmise palga arvutamisel võttis kostja aluseks kuud alates 1998 oktoober 1999 september ja sai keskmiseks palgaks 5382 krooni, millest kostja lähtus hüvitise määramisel alates 01.11.2001. Alates 2002.a on hüvitist indekseeritud tarbijahinna indeksiga. Saadud summast on arvestatud saamata sissetulek vastavalt töövõimetuse määrale. Summast on maha arvatud hagejale makstav töövõimetuspension. Kostja tasus hagejale perioodi 01.07.2003 – 31.07.2008 eest hüvitist 1164,10 krooni, 01.08.2008 - 31.07.2010 eest 939 krooni ning 01.08.2010 - 31.07.2012 eest 171 krooni ehk 10,93 eurot.
4.Hageja leidis, et kostja arvestas hüvitist ebaõigesti ning hüvitis ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse (VV) 10.06.1992 määrusega nr 172 „Ettevõtte, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta“ (edaspidi Kord). Kuna hagejal tuvastati kutsehaigus perioodil 1978 - 1999, siis tuleb hageja keskmise palga arvestamisel Korra p-de 12 ja 14 järgi aluseks võtta hageja 1998.a septembrist kuni 1999.a augustini saadud kuu töötasud, kus oli kõige rohkem tööpäevi. Keskmise palga arvestuse hulka tuleb võtta ka puhkusetasu.
5.Kostja ei teostanud nimetatud määruse p 1 alapunktis 3 ja samas määruses toodud juhendi p-des 2 ja 3 toodud indekseerimist, mistõttu kujunes hageja keskmine palk madalam. Hageja keskmise palga arvutamiseks tuleb võrrelda 1998.a ja 1999.a miinimumpalkasid 2000.a miinimumpalgaga. 1998.a oli miinimumpalk 1100 krooni ja 1999.a oli 1250 krooni, mis teeb koefitsiendiks vastavalt 1,28 ning 1,12. Keskmine korrigeeritud miinimumpalk oli seega 7158,24 krooni (85 898,83/12), millest 30% on 2147,47 krooni. Alates 2001.a oleks kostja pidanud hageja palka indekseerima 2000.a tarbijahinna indeksiga tulenevalt VV määruse nr 172 p 1 alapunktist 4. Kui tarbijahinnaindeks on negatiivne, siis indekseerimist ei toimu ning indeks on võrdne 1,0-ga.
6.Kostja tasus hagejale 01.08.2008 – 31.07.2010 hüvitist 939 krooni kuus ning 01.08. 31.07.2010 hüvitist 171 krooni kuus. Arvestades asjaolu, et hüvitis indekseeritakse eelmise aasta tarbijahinna indeksiga, mis avaldatakse iga aasta 1. märtsil, tuleb jooksva aasta 1. märtsini lähtuda eelmise aasta indekseeritud töötasust. Kuni 01.03.2009 võetakse aluseks 2008.a töötasu ja kuni 01.03.2010 võetakse aluseks 2009.a töötasu jne. Hageja arvestuse järgi tasus kostja vähem hüvitist 01.01.2009 01.01.2012 eest kokku 6353,18 eurot. Alates 01.01.2012 kostja hagejale hüvitist ei tasunud ja seisuga 01.03.2013 on tasumata hüvitis 3134,78 eurot. Kokku on tasumata hüvitis 9487,96 eurot.
7.Vastavalt tulumaksuseadusele maksustatakse seoses kutsehaigusega makstav hüvitis tulumaksuga - TuMS § 13 lg 1. Maha arvatakse maksuvaba tulu, mis vastavalt TuMS § 23 on 1728 eurot aastas ning tulenevalt TuMS § 233 kutsehaiguse puhul arvatakse lisaks maha täiendav maksuvaba tulu 768 eurot aastas. Seega maksuvaba tulu kokku aastas on 2496 eurot ning viie aasta eest 12 480 eurot (2009 - 2013). Seega on viie aasta tulumaksuvaba summa suurem, kui hageja nõue ning hüvitis tuleb välja mõista täies ulatuses.
8.Alates 01.03.2013 kuulub hüvitis välja mõistmisele igakuiselt lähtudes 01.03.2013 avaldatud tarbijahinna indeksist, millega tuleb läbi korrutada 2012.a indekseeritud töötasu ja sellest välja arvutada 30% ehk kutsehaiguse määr ning alates 01.03.2014 kuulub hüvitis välja mõistmisele igakuiselt lähtudes 01.03.2014 avaldatud tarbijahinna indeksist, millega tuleb läbi korrutada 2013.a indekseeritud töötasu ja sellest välja arvutada 30% ehk kutsehaiguse määr. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tasus hagejale hüvitist kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse eest heaukselt, omades ebaõiget ettekujutust hageja kutsehaiguse põhjusest.
10.Kostja ei tunnistanud enda süüd hagejal kutsehaiguse tekkimises. Hageja töötas kaevurina 29.05.1972 - 20.11.1973 ja 17.01. - 05.04.1976. Ajavahemikul 20.11.1973 -05.11.1975 teenis hageja aega Nõukogude armees, 22.04.1976 - 28.07.1977 töötas madrusena ja 05.05.1977 - 18.10.1978 lukksepana. Hageja võis saada kutsehaiguse juba ajal, mil ta töötas kaevurina, kuna kaevurite tööriistaks oli pneumaatiline haamer, mis on hinnatav kui kõrgendatud vibratsiooni tõve allikas. Välistatud ei ole ka teised ametid, kus hageja töötas ja mis võisid samuti olla kutsehaiguse tekkimise põhjustajateks ja arendajateks. Praegusel ajal töötab hageja OÜ-s V, mis tegeleb metalli ostuga, kus esineb raskeid seadmeid ja kasutatakse vibroohtlikke seadmeid. Hageja kutsehaiguse võib olla põhjustanud ka tema ebatervislik eluviis.
11.Aastal 1981 toimus Tallinna linna sanitar-epidemioloogia jaama poolt vibrolaudade kontroll, millega kinnitati, et vibrolaudade võnkumise kiiruse tase vastab GOST-ile 12.1.012-78, millest võib järeldada, et nõuetejärgne töötamine vibrolaual ei ole
peamiseks vibrokutsehaiguse põhjuseks. Vibrolaudade kontroll toimus ka 1990, kus tuvastati, et vibrolaudade võnkumised on madalamad, kui on ette nähtud. Aastal 1984 võeti Tallinna Raudbetoontoodete Tehases vastu vibroohtlikel ametitel töötajate töörežiim, mis oli suunatud vibrohaiguse tekkimise ennetamiseks ja oli täitmiseks kõikidele töötajatele ning mille täitmist tööandja pidevalt kontrollis. Ettevõttes oli vibroohtlike tööde tegemise kestvus lühem, kui oli määratud töörežiimiga ja vastavate nõuetega. Vibratsiooni aja mõõtmise tulemustest 30.11.1999 nähtub, et töötaja tööaeg vibratsiooniga seotud ülesannete täitmisel on alla normi, mis oli ka nii eelnevatel perioodidel, kuna raudbetoontoodete valmistamise tehnoloogiline protsess ei muutunud aastatega. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus rahuldas 17.03.2014 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava tervisekahju hüvitise perioodi 01.01.2009 – 01.01.2012 eest 6353,18 eurot, perioodi 01.01.2012 – 01.03.2014 eest 5945,16 eurot ja alates 01.03.2014 igakuise hüvitise 241,18 eurot, mis kuulub indekseerimisele iga aasta 01.03 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
13.Kohus leidis, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 järgi kuulub asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 ja § 463 lg 1.
14.Kutsehaiguste Kliiniku epikriisist ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse epikriisidest ning hageja ambulatoorse kaardi väljavõttest nähtub, et hagejal on diagnoositud 2000.a kutsehaigusena vibratsioontõbi lokaalsest ja üldvibratsioonist, kombineeritud üldkoorumuse toime nähtudega, millega kaasnevad lisaks neurosensoorne kuulmislangus paremal ja konduktiivne vasakul ning krooniline mädane keskkõrva-põletik vasakul. Vajab kuuldeaparaati. Kutsehaigus on välja kujunenud 1987 – 1990.a ja 1998 – 1999.a, kui hageja töötas vormija-betoneerijana ja 1990 – 1998.a, kui hageja töötas elektrikeevitajana. Erialane töö keelatud. Kohtuarstliku ekspertiisi alusel isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi esitatud „Isiku ekspertiisiakti nr 13E-AOK0001, 11.03.2013“ eksperdiarvamuse kohaselt hagejal tuvastati 2000.a märtsis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuses haiguslikud muutused, mis on iseloomulikud kutsehaigusele ning praegusel ajal hagejal esinevad sümptomid on põhjuslikus seoses 2000.a diagnoositud kutsehaigusega. Objektiivse uuringuga (elektroneuromüograafia) tuvastati ülajäsemete polüneuropaatia ehk hulginärvihaigestumus. Käesoleval ajal esinevad haiguslikud muutused on hagejal 2000.a diagnoositud kutsehaiguse kaugpüsitagajärjed. Kuna kutsehaiguse väljakujunemine on pikaajaline protsess, ei ole selle täpset tekkimise aega võimalik kindlaks teha. Reeglina peavad kutsehaiguse väljakujunemiseks toimima töökeskkonna ohutegurid vähemalt viie aasta jooksul. Hagejal diagnoositud kutsehaigus on vibratsioontõbi, mida põhjustavad füüsikalised tegurid: vibratsioon, müra, füüsiline koormus. Hageja on kutsehaiguse saanud töötamisest tingimustes, kus esinevad samaaegselt vibratsioon, müra, füüsiline koormus. Vormija-betoneerija ja elektrikeevitaja tööaladel töötamisel esinevad ohutegurid võivad põhjustada kutsehaigust, s.t tegemist on tervist kahjustavate tööaladega. Hagejal esineb kutsehaigus ja hagejal tuvastatud kutsehaiguse sümptomid on püsiva iseloomuga. Hagejal diagnoositud kutsehaiguse tagajärjel on kujunenud organismi püsivad talituslikud muutused, mida täielikult välja ravida ei ole võimalik, haigussümptomitest põhjustatud vaevusi võib üksnes leevendada.
Ekspertiisis toodut kinnitas ekspertiisikomisjoni kohtuarst-ekspert AA 05.12.2013 kohtuistungil antud täiendava seletusega.
15.Kohus leidis, et tõendatud on hagejal tervisekahjustuse olemasolu. Kostja väited, et hagejal tema töötamise ajal kostja juures ei tuvastatud kutsehaigust 1998.a arstlikul läbivaatusel või kutsehaigust ei ole märgitud hageja pöördumistel arsti poole 2008.a AS-is Medicum, ei tähenda, et hagejal ei ole tekkinud kutsehaigust töötamisest kostja juures. Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on pikkamööda järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mille põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid. Eksperdiarvamuse p-dest 5 ja 13 nähtub, et reeglina peavad kutsehaiguse väljakujunemiseks toimima töökeskkonna ohutegurid vähemalt 5 aasta jooksul. Praegusel juhul on hageja töötanud kostja juures üle 10 aastat tervistkahjustavatel töödel. Kostja ei tõendanud, et hagejal tekkis kutsehaigus ajal, mil hageja töötas kaevurina, madrusena ja lukksepana. Kostja ei esitanud tõendeid, et hageja eluviisid on põhjustanud hagejale kutsehaiguse. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hagejal tekkis kutsehaigus ajal, kui hageja töötas kostja juures betoneerija-vormijana ja elektrikeevitajana.
16.Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele võtmiseks on vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Enne 01.07.2002 toime pandud tegudest tingitud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagi puhul peab hageja tõendama, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ning põhjuslik seos kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Tervislike töötingimuste tagamata jätmise eest kostjale vastutuse panemiseks on vaja tuvastada, milles seisnes töökorralduse vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Seega tuleb tuvastada, kas kostja kahjustas hageja tervist kahjulike töötingimustega ning põhjustas sellega hagejale kutsehaiguse, s.o tuleb tuvastada, kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missugused seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Tõendid tööohutusenormide järgimise kohta tuleb esitada seejuures tööandjal.
17.Kohus leidis, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks tutvustatud vibroohtlikel ametitel töötajate töörežiimi, meelespea-instruktsiooni vibroohtlike ametite töötajatele, töökaitsejuhendit elektromehhaanilisel käsivibraatoril töötamiseks, töökaitse-juhendit raudbetoontoodete vormijale, elektrikeevitaja töötamise juhendid. Juhenditel puuduvad töötajate allkirjad ning puuduvad andmed, et juhendeid on töötajatele tutvustatud. Meelespea-instruktsioon vibratsiooniohtlike ametite kohta kirjeldab vibratsiooni toimet, käsitleb töökaitse-vahendit ning vastunäidustusi vibratsiooniohtlikel aladel töötamiseks, kuid puuduvad märked selle kohta, milliste töövahenditega töö endast vibratsiooniohtu kujutab, kuidas neid käsitleda, et ohtu välistada, kaua nendega võib järjest töötada ja milline on töörežiim nendel tööaladel. Käsivibraatori töökaitsejuhend ei käsitle selle kahjulikku toimet ja ei ole märgitud, milliseid töökaitsevahendeid peab kasutama. Raudbetoontoodete vormija töökaitsejuhend ja elektrikeevitaja tööjuhend on olemuselt töövahendi kasutusõpetused.
18.Vibratsiooni mõju uuringute tulemusest nähtus, et uuritud on ainult ühte vibrolauda ning on uurimata jäetud, milline on ruumi üldine müra ja vibratsioonitase. Tunnistaja N.S. ütlused tõendasid, et ühes ruumis töötas korraga ca kaheksa betoneerijat ja ruumis oli kolm vibrolauda. Vibrolaud on plaat, mille pikkus on 6 meetrit ja laius
umbes 1,5 meetrit ja millele on paigaldatud kaheksa mootorit. Lisaks tekitasid vibratsiooni tsehhis töötavad kraanad. Seega ei kajasta uuringud tegelikku olukorda.
19.Kostja ei viinud läbi töötajate perioodilisi arstlikke kontrolle. Hageja läbis kogu töötamise aja jooksul ainult ühe arstliku kontrolli 1998.a, samas asus hageja kostja juures tööle juba 1978.a. Asjaolu, et hagejal ei tuvastatud 1998.a kutsehaigust, ei tähenda, et kostja on täitnud kõik tööohutuse normid nõuetekohaselt.
20.N.S. ütlustega, kes töötas kostja juures hagejaga samal perioodil, on tõendatud, et vibratsiooni protsess oli keskmiselt 2-3 minutit, tiheda betooni puhul keskmiselt kuni 10 minutit. Raudbetooni Tehases olid vahetused ca kaheksa tunnised, olenevalt, kuidas suudeti plaan täita ja kostja juures kaheksa kuni kümne tunnised. Vahetuse jooksul oli ette nähtud ainult lõunavaheaeg, mis ei olnud pikem kui pool tundi ning toimus vahest tsehhis. Tunnistajale ei meenunud, kas töötajaid instrueeriti terviseohutuse tingimustest. Töötajatele anti töökaitsevahenditena kindaid, tööriietusi ning kõrvatroppe. Kõrvatropid ei olnud efektiivsed ja lasid vibratsiooni läbi, lisaks olid need ka ohtlikud, kuna kõrvatroppide kasutamisel ei kuulnud ohusignaali. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja töötas pidevas vibratsiooni keskkonnas väga halbades tingimustes. Tsehhis töötasid pidevalt kraanad, müratase oli väga suur, oli pidev tahm ja vibratsioon.
21.Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja ei taganud hagejale tervislikke ja ohutuid töötingimusi ega võtnud tarvitusele ohutuid töötingimusi tagavaid abinõusid, ei instrueerinud töötervishoiu eeskirjadest ega selgitanud tööga seonduvaid ohte, ei viinud läbi regulaarset kohustuslikku arstlikku läbivaatust, millega kostja rikkus Eesti Vabariigi Töökaitseseaduse § 5 lg 2 p-des 1-3, § 14 lg-s 2, ja § 16 lg-5 5, Vabariigi Valitsuse määruse nr 324 punktides 23, 25, 26, 33 ja 34 ning ENSV MN 22.01.1973 määrustiku nr 34 punktides 9, 10, 24 ja 25 sätestatud nõudeid. Seega on tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus, mistõttu tuleb kostjal juhindudes TsK § 448 lg-st 2 tõendada, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Hageja peab tõendama põhjusliku seose.
22.Kostja väited, et hagejaga ei lõpetatud töölepingut seoses kutsehaigusega, vaid hagejast tulenevatel põhjustel (tööle ilmumine ebakaines olekus), ei tähenda, et hagejale ei tekkinud kahju kostja tegevuse tagajärjel. Riigikohus leidis, et töölepingu lõpetamine muul alusel kui tervisekahjustusest tekkinud töövõime languse tõttu ei tähenda, et hagejal ei oleks saanud tekkida kahju kostja tegevuse tagajärjel. Korra sätteid saab kohaldada ka siis, kui kannatanu lahkus kutsehaiguse põhjustanud töölt muul põhjusel, kui kutsehaiguse tõttu (RK nr 3-2-1-114-08). Muul alusel töölepingu lõpetamine ei välista kostja vastutust. Seose puudumist kostja tegevuse ja hageja kutsehaiguse vahel ei tõenda ka asjaolu, et kostjal 1998.a ei tuvastatud kutsehaigust. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kutsehaigus on järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mille põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toimunud töökeskkonna ohutegurid, mis tingisid hagejal kutsehaiguse tekkimise.
23.Hageja kutsehaiguse põhjustas vibratsioon, müra. Kutsehaigus kujunes välja aastail 1978-1999, mil hageja töötas kostja juures. Hagejal on kostja juures betoneerijana töötamise pidevat tööstaaži 13 aastat ja elektrikeevitajana 7 aastat. Kohus, analüüsides kostja tegevuse õigusvastasust, leidis, et hageja töötas kostja juures ohutegurite mõjualas, mida tõendavad ka tunnistaja N.S. ütlused. Seega on tõendatud põhjuslik seos. Kui hageja ei oleks töötanud kostja juures tervistkahjustavates tingimustes, ei oleks hagejal kutsehaigust tekkinud. Kostja ei tõendanud oma süü puudumist. Kostja pidi teadma kõikidest kehtivatest töötervis-hoiunormidest, kuid jättes nendest mitmed täitmata, näitas oma kohustuste suhtes ettevaatamatust TsK § 462 lg 1 mõttes. Riigikohtu seisukohalt võib kahju suuruse arvutamisel lähtuda Korra
sätetest ja võtta aluseks keskmise kuusissetuleku kostja juures, kellega töösuhe ei lõppenud kutsehaiguse tõttu.
24.Kostja tasus hagejale alates 01.11.2001 kutsehaigusest tulenevat hüvitist ja võttis arvestustes aluseks hageja viimase 12 kuu kuutöötasu kostja juures töötamisel, seega on põhjendatud ka kostja arvutus lähtuvalt oma viimasest 12 kuu töötasust töötades kostja juures. Puudus vaidlus, et kostja ei indekseerinud hageja töötasu, mistõttu sai hageja vähem hüvitist. Hagejale tasutavast hüvitisest ei kuulu mahaarvamisele hageja töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti kirjast „Tööõnnetuse või kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitise arvutamisest“ nähtus, et juhul, kui kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus on alla 40%, siis kannatanul nende püsiva töövõimetuse põhjuste alusel õigust töövõimetuspensionile ei teki ning seega hüvitist ei vähendata. Nimetatust juhindutakse ka siis, kui püsiv töövõimetus on põhjustatud kahest või enamast põhjusest (nt üldhaigestumine ja kutsehaigus). Sellisel juhul leitakse hüvitisest mahaarvutatav pension, arvestades ainult kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse protsenti. Arstlike ekspertiiside komisjonide otsuste alusel on hageja töövõime kaotus 40%, millest 30% on kutsehaigus ja 10% üldhaigestumine.
25.Tsiviilkoodeksi kohaselt toimub kannatanu töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitamine igakuiste maksetena. Ühekordse hüvitisena (maksena) mõistab kohus välja vaid kuni kohtuotsuse tegemiseni kannatanule hüvitamisele kuuluva kahju.
26.Kohus leidis, et hageja esitatud arvutused on kooskõlas Korraga ning Keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutise juhendiga. Kohus nõustus hageja käsitlusega hageja keskmise töötasu arvutamisel. Kuna hageja tabelitesse (indekseeritud töötasu ja hüvitis) on sisse sattunud arvutusvead, siis kuulub hagi rahuldamisele alljärgnevates tabelites toodule: Hageja indekseeritud töötasu alates 01.01.2009 (tarbijahinnaindeks http://www.stat.ee/34194): Aasta
Keskmine palk
THI
Indekseeritud töötasu
9253 krooni 9863,7 krooni 10 889,52 krooni 695,97 eurot 716,85 eurot 752,69 eurot 782,05 eurot
6,6 % 10,4 % 1,0 % 3,0 % 5% 3,9% 2,8%
9863,70 krooni 10 889,52 krooni 10 889,52 krooni 716,85 eurot 752,69 eurot 782,05 eurot 803,94 eurot
Indekseeritud töötasul arvestatud hüvitis alates 01.01.2009: Alates
939 krooni 939 krooni 939 krooni 171 krooni 10,93 eurot -
2020,11 krooni 2387,86 krooni 2387,86 krooni 3364,85 krooni 204,13 krooni 215,05 krooni 225,81 krooni 234,62 krooni
4040,22 krooni 27934,32 krooni 11939,30 krooni 23553,95 krooni 2041,30 eurot 420,10 eurot 2709,68 eurot 2815,38 eurot
27.Puudus vaidlus, et kostja tasus hagejale hüvitist 939 krooni ja alates 01.08.2010 01.01.2012 - 171 krooni ehk 10,93 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendav tervisekahju hüvitis 01.01.2009 - 01.01.2012 eest
ühekordse summana 6353,18 eurot, tervisekahju hüvitis 01.01.2012 - 01.03.2014 eest ühekordse summana 5945,16 eurot, alates 01.03.2014 igakuine hüvitis 241,18 eurot. Igakuine määratud hüvitis kuulub kostja poolt indekseerimisele iga aasta 01. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga.
28.Tulenevalt TuMS § 13 lg-st 1 kuulub kutsehaiguselt makstavalt hüvitiselt mahaarvamisele tulumaks. TuMS § 23 järgi on maksuvaba tulu 1728 eurot aastas ning TuMS § 233 kutsehaiguse puhul on täiendav maksuvaba tulu 768 eurot aastas. Kokku aastas maksuvaba 2496 eurot. Kuna praegusel juhul väljamõistetavad summad ei ületa maksuvaba tulu, siis kuuluvad summad väljamõistmisele täies ulatuses. Apellatsioonkaebus
29.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja asjas arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
30.Kohtuotsuses puudub käsitlus, millest nähtuks, et hagejal on seoses kutsehaigestumisega tervisekahju tekkinud. Asjaolu, et hagejal on tuvastatud kutsehaigus, mille tulemusel on tuvastatud tema töövõime kaotus 30 %, ei tõenda, et hageja ei saaks töötada. Hageja on töövõimelises eas ja 30%-line töövõime kaotus ei välista töötamist. Pigem on tõendatud hageja soovimatus tööd otsida, sest hageja töövõime lubas tal pärast kutsehaiguse tuvastamist taastada talu, mida ta pidas kuni 2007.a, mil see tulekahjus hävines. Hagiavalduses ei põhjenda hageja oma sissetuleku kaotamist just kutsehaigestumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks üldse tööd otsinud ajavahemikul 2000 – 2012.a ja ei ole seda saanud kutsehaigestumise tõttu.
31.Kutsehaiguse olemasolu tuvastamine hagejal ei ole võrdsustav hagejal tervisekahju tekkimisega, sest kahju TsK § 448 mõistes ei tähenda tervisekahjustuse tuvastamist või kahju arvestust, vaid hageja peab põhjendama ja tõendama, et ta on senise sissetuleku kaotanud 30%-lise töövõime kaotuse tõttu seoses kutsehaigestumisega. Hageja ei ole kahju tekkimist seoses kutsehaigusega põhjendanud ega tõendanud, tuvastamata on TsK § 448 sätestatud vastutuse tingimustest kahju tekkimine (sissetuleku kaotamine) hagejal haigestumise tagajärjel.
32.Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täiendustes välja toonud kostja teo õigusvastasuse asjaolusid, veelgi enam, asjas puudub üldse hagejapoolne tööprotsessi kirjeldus. Hagi ja hagi täiendused keskendusid hüvitise suuruse arvestamisele. Kohus eiras kostja korduvat vastuväidet, et hagiavaldus ja selle täpsustused ei sisalda kostjale süüks pandavat õigusvastast tegu, rääkimata õigusaktidest, mida kostja olevat rikkunud. Hagejal tuli esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht. Hageja seda ei teinud ei eelmenetluses ega asja sisulisel arutamisel.
33.Maakohus tuvastas, et hageja kutsehaiguse on põhjustanud vibratsioon ja müra, kusjuures tervistkahjustavateks tööaladeks olid betoneerija ja elektrikeevitaja. Asja materjalides aga puudub hagejapoolne tööprotsessi kirjeldus. Kohtu poolt tuvastatud töökeskkonna ohutegurid on otseses vastuolus hageja väitega, et nii betoneerija kui ka keevitaja töö tegemisel teeb töötaja regulaarselt ühetaolisi liigutusi, operatsioone, mis on kutsehaiguse tekkimise põhjuseks. Hagejal on tuvastatud vibratsioonitõbi kutsehaigusena, kuid vibratsiooni ei ole hageja kutsehaigust põhjustava ohutegurina märkinud. Müra hageja kutsehaiguse põhjusena ei käsitle. Keevitajana töötamise osas märgitakse, et selle kahjulik mõju avaldub keevitusaerosoolide mõjus. Eeltoodust ilmneb, et kohus on hagejast täiesti erineval arusaamal kutsehaigust põhjustanud ohutegurite osas, mis tõttu hagi rahuldamine on ebaseaduslik. Kohtu poolt tuvastatud
ohutegurid ei ole kooskõlas ekspertiisiakti järeldusega, mille kohaselt on hageja vibratsioonitõve põhjustanud vibratsioon, müra, füüsiline koormus. Samas ei ole ekspertiisiakt selles osas arvestatav, sest ekspert on ise kinnitanud, et ta ei ole saanud aru hageja tööprotsessist. Kohtu poolt tuvastatud ohutegurid ei ole kooskõlas ka Kutsehaiguste Kliiniku epikriisidega. Kutsehaiguse esmakordsel diagnoosimisel 2000/2001.a epikiisist kutsehaigust põhjustavaid ohutegureid ei nähtu, kuid tervistkahjustavat tööstaaži tuvastati hagejal 13 aastat (töötamine vormijana), kuid aastaid hiljem, 2008.a epikriisis, on kirjas tervistkahjustavad tööaladena vormija ja elektrikeevitaja; füüsiline töö koormusega kätele –ja õlavöötmele, seljale; vibratsioon, müra, keevitusaerosoolid. Kuivõrd asja materjalides ei ole hageja kutshaigusega seotud toimiku materjale, jääb arusaamatuks, millised uued asjaolud võisid ilmneda. Ilmselgelt on epikriisid vastuolulised tervistkahjustava tööala osas. Eelnevast nähtub, et kutsehaigust põhjustanud ohutegurite ja tööalade osas on igal ühel oma arvamus ja tegelikult ei ole asjas välja selgitatud, millised olid hageja kutsehaigust põhjustanud tööalad, millised olid kutsehaigust põhjustanud ohutegurid; milline oli hageja tööprotsessi ja ohutegurite seos kutsehaiguse väljakujunemisel.
34.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, mis ei arvesta kostja vastuväidet, et kutsehaigust põhjustanud ohutegurid võisid esineda ka hageja töötamisel kaevurina, madrusena, lukksepana ja Paekivitoodete tehases töötamisel, kusjuures erinevalt hagejast on kostja 25.04.2012 vastuses kirjeldanud kaevuri tööd ja välja toonud kaevuri põhilise töövahendi (pneumaatiline haamer), mis vaieldamatult on tugev vibratsiooni tekitav ohutegur. Eelnevalt on tõendatud, et kutsehaigestumisest tingitud kahju tekkimist hagejale kaevatavas kohtuotsuses ei käsitleta, seega on arusaamatu, kuidas kohus tuvastas põhjusliku seose hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase käitumise vahel.
35.Isegi siis, kui asjas oleks tõendatud hagejal terviskahju tekkimine seoses kutsehaigestumisega ja muud vastutuse alused, on kohtu järeldused, millega ta toetab hageja kahju hüvitise arvestamise seisukohti, ebaõiged ja hagi nõuete rahuldamine alusetu. Hagejale tervisekahju hüvitise väljamõistmine 01.01.2009 – 01.01.2012 eest ühekordses summas 6353,18 eurot on alusetu järgmistel põhjustel: asjas on tõendamata hageja töövõime kaotus ajavahemikul 01.09.2009 – 31.07.2010. VEK otsusega nr 045816 tuvastati hageja 30%-line töövõime kaotus seoses kutsehaigusega ajavahemikuks 02.07.2003 – 31.07.2008. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo otsusest nr 642687 nähtub hageja 30%-lise töövõime kaotuse seoses kutsehaigusega tuvastamine alates 31.07.2010. Seega on tõendamata hageja töövõime kaotus ning hagi rahuldamine vastavalt alusetu. 09.06.2000 taotles hageja kostjalt hüvitise arvestamist. Kostja arvestas ja tutvustas hagejale hüvitise arvestust, mis lähtus keskmisest palgast 5382 krooni kuus, ja mille kohaselt alates 09.06.2000 oli kostja määratud hüvitise suuruseks 1607 krooni kuus. Kostja on vabatahtlikult heastanud väidetava kahju hagejale ajavahemikul 09.06.2000 - 01.03.2012, lähtudes hagejale teadaolevast arvestusest ja hageja on selle hüvitise vastu võtnud. Hagejal ei olnud vastuväiteid 12 aasta jooksul hüvitise arvestusele, mistõttu hageja 25.01.2012 esitatud nõuded kostja määratud hüvitise ümberarvestamiseks on alusetud ja aegunud. Hageja on kostja poolt pakutud hüvitise vastu võtnud alates 06.09.2000 - 01.03.2012 ja seega on kaevatavas kohtuotsuses alusetult rahuldatud hagi nõue perioodi 01.01.2009 – 01.01.2012 eest ühekordses summas 6353,18 eurot.
36.Maakohtu seisukoht, et arvestuse alusena tuleb lähtuda hageja 1998/1999.a töötasust kostja juures (hageja viimase 12 kuu töötasust kostja juures töötamisel), on väär järgmistel põhjustel: ajutise korra p 11 kohaselt sõltub kutsehaiguse korral aluseks võetav töötasu periood kannatanu valikust – kas töövõimetuse tekkimisele eelnenud
12 kuu keskmine sissetulek või haigust põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kuu keskmine sissetulek; kostja väide on, et lähtuda tuleb kostja 2000.a arvestusest, sest hageja on kostja määratud hüvitist aktsepteerinud 12 aastat. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ei ole asjas taotlenud hüvitise arvestamist lähtudes kostja juures töötamise viimasest 12 kuu töötasust. Vastupidi, hageja 13.09.2012 selgituse p-dest 5-8 nähtub tema soov aluseks võtta töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Seega kui kohus väidab, et ta ei toeta kostja käsitlust, on ta tegelikult kostjaga ühte meelt, et lähtuda tuleks kostja varasemast hüvitise arvutusest, seega ka keskmisest palgast 5382 krooni.
37.Kohus ei tuvastanud, millal hagejal esmakordselt töövõimetus tekkis, seda pole analüüsitudki. Sel põhjusel on kohus eiranud kostja põhjendatud seisukohta, et hageja hüvitise arvestus on meelevaldne ja kuigi hüvitise arvestuse muutmiseks 12 aastat hiljem ei ole alust, tuleks sellisel juhul lähtuda hageja töötasust ajavahemikul 05.1999 – 04.2000 kostja juures, sest hageja töövõimetus 50 % seoses kutsehaigusega tuvastati esmakordselt 25.05.2000. Hageja arvamus, et kuna tema kutsehaigus tuvastati 2000.a, mil tekkis vajadus keskmise palga arvutamiseks, tuleb aluseks võtta 1998 -1999.a palgad, ei lähtu ajutise korra p-st 11, sest oluline pole kutsehaiguse tuvastamise aeg, vaid töövõimetuse tekke (määratakse protsendina) aeg.
38.Maakohtu seisukoht, et iga-aastaselt indekseeritakse hageja keskmist palka, mitte aga kostja määratud hüvitist, on otseses vastuolus ajutise korra p 1 alapunktiga 4, mille kohaselt alates 2001.a korrutatakse määratud hüvitis iga aasta 1.märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Samal seisukohal on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-105-04. Seega, isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et hageja on hüvitise arvutamisel aluseks võtnud ebaõiged töötasud, tulnuks tal hüvitise arvestamisel edaspidi lähtuda keskmisest palgast 7158,28, mitte aga indekseerida jätkuvalt hageja keskmist palka, sest see tähendab topelt indekseerimist ja sellest tulenevalt alusetuid hüvitise nõudeid.
39.Kohus ei ole kohaldanud seadust ega lähtunud Korra p-des 2 ja 7 sätestatu mõttest, mille kohaselt kahju hüvitamise ulatust vähendatakse seoses töövigastusega väljamaksmisele kuuluva invaliidsuspensioni summa võrra. Korra p 7 selgituse kohaselt juhul, kui invaliidsuspensioni makstakse erineval alusel, võetakse summa, mis kuulub kannatanule väljamaksmisele seoses töövigastusega, arvesse kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel. Kohus ei ole silmas pidanud kahju hüvitamise eesmärki asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel.
40.Väär on kohtu seisukoht, et hüvitistelt ei tule maha arvata tulumaksu, kuna väljamõistetavad summad ei ületa maksuvaba tulu. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ei ole osundatud tulumaksu või muu maksuseaduse sättele, millest nähtuks, et neid summeeritud maksuvabastusi saaks hüvitise väljamaksmisel kohaldada tagasiulatuvalt ajavahemiku 2009 – 2013.a eest. Maksuvabastuste tagasiulatuv mõju ei ole kohaldatav aastatele 2009 – 2013, vaid maksuvabastuste summeerimise ulatus on võimalik maksimaalselt hüvitise väljamaksmise aasta ulatuses, kuid sedagi juhul, kui väljamaks langeb maksustava aasta lõppu. Maakohtul ei ole võimalik ennustada, milline võib maksuseadus olla hüvitise väljamaksmise aastal ehk kohtuotsuse täitmise ajal. Seetõttu on asjakohatu ja alusetu tulumaksu küsimusi käsitleda, sest vajadusel peab tulumaksu kinni kostja vastavuses kohtuotsuse täitmise ajal kehtiva seadusega.
41.Maakohus jättis tähelepanuta kostja seisukoha, et hageja kutsehaigestumises ei tarvitse süüdi olla üksnes kostja, vaid see võib olla põhjustatud töötamisest teiste tööandjate
juures või hageja enda eluviisidest ja iseärasustest. Nimetatud asjaolud võivad omada tähtsust kostja vastutuse vähendamise või välistamise seisukohast. Kutsehaigus võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul ning et töökeskkonna ohuteguritest või töö laadist põhjustatud kutsehaigus võib töötajal tekkida olenemata sellest, et tööandja on oma kohustused töötajale ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel täitnud, kas töötaja enda süül või muudel põhjustel, mis ei sõltu tööandjast.
42.Kutsehaigestumise ja sellest tingitud kahju võis põhjustada/mõjutada: hageja töötamine alates novembrist 1999 Paekivitoodete tehases; hageja töötamine aastatel 1972 – 1978 kaevuri, madruse ja lukksepana ning hageja poolt talu taastamine ja pidamine aastatel 2000-2007. Kostja seisukohta toetab kohtuekspertiisiakti seisukoht, et kutsehaiguse väljakujunemine on pikaajaline protsess ja täpsest väljakujunemise aega on raske määratleda. Kohtueksperdi seisukoht, et kutsehaiguse väljakujunemine on väga individuaalne, sõltudes organismi individuaalsetest iseärasustest, ohutegurite toimest, tugevusest, ulatusest. Üheselt ei ole kutsehaiguse väljakujunemise aega võimalik hinnata. Tunnistaja ütlustele tuginedes leidis kohus, et hageja töötamise tingimused olevat „väga halvad“, kuid jättis tähelepanuta kostja asjakohase väite, et tunnistaja on töötanud vormijana kostja juures 25 aastat, kuid tal ei ole kutsehaigust välja kujunenud. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-55-10, et olukorras, kus konkreetse tööandja osa ei ole võimalik kutsehaiguse kujunemises tõendada või tõendamine on seotud ebaproportsionaalsete raskustega, on mõistlik lähtuda TsK § 186 lg-st 1 ja kohaldada osavastutust. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1145-09, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada põhimõttega, mille kohaselt võib tervisekahjustuse eest makstava hüvitise suurust vähendada sõltuvalt kannatanu süü astmest, kui tema enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või suurenemist.
43.Kohus eksis hagi hinna määramisel. Kohtul tuli lähtuda TsMS § 129 lg 2 sätestatust seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastustaja seisukoht
44.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
45.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
46.Hagi alusena tõi hageja välja järgmised asjaolud: hagejal on kutsehaigusena diagnoositud 24.03.2000 – vibratsioonitõbi kombineeritud füüsilise ülekoormuse nähtudega;
VEK otsusega nr 642687 on tuvastatud hageja töövõime kaotuse protsent seoses kutsehaigusega 30 % ja kogu püsiva töövõimetuse ulatus 40 %. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 31.07.2010; Sotsiaalkindlustuseameti Põhja Pensioniameti tõendi kohaselt on hagejale makstud alates 26.05.2000 töövõimetuspensioni; Kostja on alates 01.11.2001 maksnud hagejale hüvitist: 01.07.2003 – 31.07.2008 maksti 1164.10 krooni kuus, 01.08.2008 – 31.07.2010 maksti 939 krooni kuus; 01.08.2010- 31.07.2012 maksti 171 krooni ehk 10.93 eurot kuus.
47.Hagi põhjendus on suunatud üksnes tervisekahju hüvitise arvestamisele. Hageja leiab, et kostja on hüvitise ebaõigesti arvestanud ja see pole kooskõlas Korra sätetega. Ka hagi 21.08.2012 ja 13.09.2012 täiendused keskendusid hüvitise suuruse arvestamisele.
48.Seoses kostja poolt esitatud tõenditega hageja töötingimuste vastavusest vibratsiooni normidele, on hageja hagi täiendanud järgnevaga: „ ...Kostja poolt lisatud tõendid kinnitavad, et hageja puutus kokku vibratsiooniga ja sellest tulenevalt on haigus ka diagnoositud. Hageja töötas tervistkahjustavates tingimustes pikka aega. Nii betoneerija kui ka keevitaja töö tegemisel teeb töötaja regulaarselt ühetaolisi liigutusi, operatsioone, mis on kutsehaiguse tekkimise põhjuseks. Hageja puutus vibratsiooniga kokku väga pikka aega. Hageja töötas keevitajana, mille kahjulik mõju avaldub keevitusaerosoolide mõjus....“ (13.09.2012 hagi täienduse p 12 – II kd , lk 7 ).
49.Hagi sisulise arutamise ajal ei ole hageja hagi alust muude asjaoludega täiendanud.
50.Kostja vastutusele võtmiseks on vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Seega tuleb tuvastada, kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missuguseid nõudeid kostja rikkus.
51.Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab kannatanu tõendama TsK § 448 lg 1 järgi nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise, kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-10, p 10).
52.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hagi alus, s.o hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, sealhulgas õigusaktide ettekirjutuste rikkumine kostja poolt ning põhjusliku seose asjaolud. Kuna kostjal lasub TsK § 448 lg-st 2 tulenevalt kohustus tõendada süü puudumist, siis peavad talle teada olema asjaolud, mida talle süüks pannakse. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, missuguseid tööohutuse norme on kostja rikkunud. Seega ei olnud kostjal võimalik vastu vaielda oma tegevuse väidetavale õigusvastasusele.
53.Maakohus on lähtunud hagi alusena asjaoludest, mida hageja asja sisulise arutamise käigus esile ei toonud. Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täiendustes välja toonud kostja teo õigusvastasuse asjaolusid. Asjas puudub üldse hagejapoolne tööprotsessi kirjeldus. Maakohus on lähtunud kostja tegevuse õigusvastasuse kirjeldamisel hageja 20.02.2014 kohtuvaidluse teesidest, mille hageja esitas peale 06.02.2014 kohtuistungi lõppemist, see on peale asja sisulise arutamise lõpetamist ja ka peale poolte vaidluste lõpetamist (III kd, lk 11). Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb välja selgitada juba eelmenetluses ning TsMS § 351 lg 2 kohaselt vähemalt kohtuistungil. TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
54.Seega on maakohus kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel väljunud hagi piiridest ning kaevatava kohtuotsuse järeldused kostja süüst ei tulene hagi alusest, mistõttu ei saanud kostja neile vastu vaielda.
55.Eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tuleb asi saata tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
56.Kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks on oluline tuvastada, millised ohutegurid põhjustasid kutsehaiguse, kas need esinesid töötamisel kostja või ka mõne teise tööandjate juures ning millal on hageja kutsehaigus on välja kujunenud.
57.Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et kohtu poolt tuvastatud töökeskkonna ohutegurid on vastuolus hageja väidetega ja ka ekspertiisiakti järeldusega. Samas on ka ekspert märkinud, et ta ei ole saanud aru hageja tööprotsessist. Hageja ei ole asjas esitanud dokumente, millest nähtuks Kutsehaiguste Kliiniku otsus kutsehaigust põhjustanud ohutegurite kohta. Tegelikult ei ole asjas välja selgitatud, millised olid hageja kutsehaigust põhjustanud tööalad, millised olid kutsehaigust põhjustanud ohutegurid, milline oli hageja tööprotsessi ja ohutegurite seos kutsehaiguse väljakujunemisel.
58.Hagi aluseks ei ole tõendid. Enne peavad olema teada asjaolud, mida üldse tõendada tahetakse. Ebaõige on kostja seisukoht, et kuna kostja maksis juba hagejale vabatahtlikult hüvitist, siis ei pidanud ta kostja õigusvastast käitumist enam esile tooma ja tõendama.
59.Kuna välja on selgitamata, kas kostja on üldse vastutav hagejale tekkinud tervisekahju eest ja asi läheb esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, ei käsitle ringkonnakohus hüvitise arvutamist. Samuti jaotab maakohus menetluskulud asja uuel sisulisel läbivaatamisel.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.