lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-20869/50

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-20869/50
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
07.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-20869

Tsiviilasi

XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Olga XXX(RKM Solution OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kirjalik menetlus

Menetlustoimingu tegemise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXOÜ-lt välja XXX kasuks menetluskulud summas 600 (kuussada) eurot, mis tuleb

kanda

XXX

taotlusel

Adolfi

Õigusbüroo

OÜ

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-13-20869 XXXOÜ hagis XXX vastu võla 375 eurot nõudes XXXOÜ-ga 21.10.2009 sõlmitud laenulepingu alusel. Harju Maakohus jättis 09.05.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.08.2014 otsusega Harju Maakohtu 09.05.2014 otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud apellandi, s.o hageja kanda. Otsus jõustus 03.10.2014. 24.09.2014 ning täiendavalt 13.10.2014 esitas XXX taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1320 eurot (koos käibemaksuga), mille palub kanda kostja esindaja Adolfi Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Hageja esitas kostja menetluskulude suurusele vastuväite. Hageja märgib, et kuna äriregistri andmetel on Adolfi Õigusbüroo OÜ käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei saa ta taotleda menetluskuludelt arvestava käibemaksu hüvitamist. Samuti leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud õigusabikulude tekkimist ega kandmist oma 13.10.2014 menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses ning tegelikult polnud kohustatud neid sellises ulatuses kandma. Kostja menetluskulude nimekiri on arvestades õigusabilepingus kokku lepitut ja kostja esindaja tegelikku töö mahtu ja kvaliteeti, selgelt põhjendamatu. Soovides saada hagejalt rohkem, kui temal on õigus saada, kuritarvitab kostja oma õigusi. Seega palub hageja jätta kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tervikuna rahuldamata.

Kohtu põhjendused

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt.
2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
3.Kuna käesolevas asjas on hageja esitanud kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
4.Kostja on palunud välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1 320 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 220 eurot. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei

saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalduses seda asjaolu kinnitatud ei ole. Seega ei ole põhjendatud välja mõista esindaja kulu koos käibemaksuga (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, kus Riigikohus on punktis 16 märkinud, et kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta).

5.Hageja on märkinud, et kostja esindaja on esitanud oma kliendile arve 23.09.2014 ehk enne esindaja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kostja on küll arve kättesaamist omakäeliselt kinnitanud, kuid tõendid selle tasumise kohta puuduvad. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses ei ole nõutav tõendada, et isikule väljastatud arve on ka tegelikult tasutud, st konkreetne kulu on kantud. Seega jätab kohus hageja sellesisulise vastuväite tähelepanuta. (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-115-13: „Kolleegium märgib, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18“).
6.Järgnevalt hindab kohus kostja esindaja poolt märgitud teenuste vajalikkust ning põhjendatust ning ajakulule vastavust.
7.Menetluskulude avalduse kohaselt on kostja esindaja osutanud järgnevaid teenuseid: - Hagiavaldusega tutvumine (1,5h), analüüs ja vestlus kliendiga (1h) ning vastuse koostamine (1,5h), kokku 4 h; - Istungiks ettevalmistamine (0,4h) ja istungil osalemine (0,2h), kokku 1h; - Hageja täiendavate tõendite ja selgitustega tutvumine ning nende analüüs, kokku 2 tundi; - Kostja 16.06.2014 vastuse koostamine, kokku 1 h; - Apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, kokku 2 h; - Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kokku 1 h. 7.1 Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi õigusabilepingus 12/13 (t lk 166) ei ole kostja ning tema esindaja eraldi kokku leppinud tasus dokumentidega, sh apellatsioonkaebusega tutvumise ja nende analüüsi eest, siis puudub kohtul alus kahelda, et reaalselt nimetatud teenuseid siiski osutati. Samuti ei näe kohus probleemi selles, et konkreetseid tegevusi (nt dokumentidega tutvumine, analüüs) lepingus kirjeldatud ei ole. Õigusabi lepingu p 1.1 kohaselt on kostja esindaja võtnud endale kohustuse esindada kostjat tsiviilasjas nr 2-13-20869. Kohtu hinnangul hõlmab see nii dokumentide esitamist kui analüüsi. Kõiki õigusabilepinguga kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks vajalikke toiminguid ja tegevusi ei ole kohtu hinnangul võimalik ega mõeldav õigusabilepingus kajastada eelduslikult hõlmab õigusteenus kõiki seadusega lubatud võtteid ja vahendeid ja toiminguid, mis on vajalikud õigusteenuse osutamiseks. Neid tegevusi ja toiminguid ei pea loetlema. 7.2 Hageja on esitanud 23.11.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu (t.lk 21-24). Märgitud hagiavaldus ei ole kohtu hinnangul eriliselt mahukas ega õiguslikult keerukas, mistõttu loeb kohus hagiavaldusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. 7.3 Hagiavalduse analüüs ning kohtumine kliendiga 1 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. Esindajal on vajalik õigusliku positsiooni kujundamiseks materjale analüüsida ning kliendiga suhelda.

7.4 27.12.2013 on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele (t.lk 55-57). Kohus märgib, et esitatud vastuses on sisulist teksti 1 lk ning vastus iseenesest ei ole õiguslikult keerukas. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks nimetatud vastuse koostamisele 1 tund. 7.5 Taotleja on märkinud, et istungi ettevalmistamiseks kulus tal 0,4 h ja istungil osalemiseks 0,2 h. Kokku on kostja saanud kuluks 1 h. Kohus eeldab, et kostja on silmas pidanud mitte neljandikku tunnist vaid minutite arvu, kuid eksinud mõõtühikute süsteemis. (Nimelt 0,4 h on minutites 25 min ja 0,2 h on minutites 12 minutit. Seega kokku 37 minutit mitte 1 tund.) Seega kohus loeb, et taotleja on silmas pidanud ajakulu istungi ettevalmistamiseks 40 minutit ja istungiks 20 minutit. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 11.03.2014 kell 10.00-10.21. Kohtu hinnangul on kohtuistungiks ettevalmistamine vajalik tegevus kuid ajaliselt mitte kuigi ajamahukas ning loeb seega istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 45 minutit. 7.6 Hageja poolt täiendavate tõendite ja selgitustega tutvumise ning nende analüüsi põhjendatud ajakuluks loeb kohus 30 minutit. Hageja poolt 04.04.2014 esitatud dokumendid ei ole mahukad. 7.7 Kostja 16.06.2014 vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 30 minutit. Tegemist ei ole mahuka vastusega ning kostja on jäänud sisuliselt oma eelnevate seisukohtade juurde. 7.8 Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ning mahtu loeb kohus nimetatud dokumendi tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. 7.9 Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks arvestades dokumendi sisu ning mahtu loeb kohus 45 minutit.

8.Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostja esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses (arvestada tuleb ka seda, et kohus kohaldas aegumist ja muud poolte väited seega tähendust ei omanud). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud arve nr 2014084 alusel 100 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on kokku põhjendatud menetluskulu suuruseks 600 eurot.
9.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 600 eurot.
10.Kostja on palunud, et hageja tasuks kohtu poolt väljamõistetud menetluskulud Adolfi Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Kohus märgib, et TsMS ei keela menetluskulude kandmist menetlusosalise taotlusel kolmanda isiku arveldusarvele. Seega leiab kohus, et ei ole takistusi avaldaja enda soovil ja taotlusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kandmine avaldaja soovitud isikule. Hagejal tuleb seega väljamõistetud menetluskulud kanda kostja taotlusel Adolfi Õigusbüroo OÜ arveldusarvele.

Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.