Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-20869
Tsiviilasi
CREDITREFORM EESTI OÜ hagi VE vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
396.88 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja:
CREDITREFORM
EESTI
OÜ (registrikood 10887820; asukoht Pirita tee 20 10127 TALLINN), esindaja Olga Vijard Vastustaja/hageja: VE (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 09.05.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 06.05.2013 maksekäsu kiirmenetluses avalduse VE vastu võlgnevuse 351.15 euro väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite, anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. CREDITREFORM EESTI OÜ (hageja) esitas 23.11.2013 kohtule hagi V.Ei (kostja) vastu võlgnevuse 191.74 eurot, käsitluskulu 47.94 eurot, viivise 117.12 euro ja kahjuhüvitise 19.18 eurot väljamõistmiseks. Hageja täpsustas nõuet 03.12.2013 ja palus täiendavalt välja mõista kostjalt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,03% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2.Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 21.10.2009 internetiportaali www.ferratum.ee kaudu Ferratum Estonia OÜ-lt laenu 191.74 eurot (3 000 krooni), mis kanti kostjale üle 21.10.2009. Laenu võtmise üldtingimused ja kord on kajastatud leheküljel www.ferratum.ee. Kostja pidi laenu koos käsitluskuluga 47.94 eurot (750 krooni) tagastama 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.11.2009. Kostjale on saadetud meeldetuletuskirjad 13.01.2010 ja 27.01.2010. Ferratum Estonia OÜ loovutas nõude hagejale 01.12.2012.
3.Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, kuna kostja esitas laenutaotluse interneti kaudu, tutvudes laenuandja koduleheküljel olevate laenutingimustega. Nõue ei ole aegunud, kuna kostjalt on rahalise kohustuse täitmist nõutud juba 2010. aastal. Kostja taotles 02.04.2010 hagejalt e-kirjaga aadressilt XXXXXXXXXXXXXX võimaldada võlgnevuse kustutamist osade kaupa. Kostjale on saadetud nõudekirju, meeldetuletusi, ühenduses oldi tema venna ja vennatütrega. Hageja on edastanud andmeid kostja võlgnevuse kohta maksehäireregistrisse, mille kohta edastas register omakorda 30.04.2010 vastava teatise kostja postiaadressil XXXXX X-XX, XXXXXXX XXXXX. Kuivõrd nõue esitati juba 05.03.2010 ja korrati ka edaspidi, ei saa see olla aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 ja § 167 lg 1 tähenduses. Laenu suurus ja üldtingimused olid esitatud nõude loovutaja kodulehel ühe failina ja olid seega kostjale enne laenutaotluse esitamist kättesaadavad. Kostja ei saanud kinnitada laenusoovi üldtingimustega tutvumata. Lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis kostja ka üldtingimuste olemasolu eeldada. Järelikult on üldtingimused lepingu osaks. Üldtingimuste punkti 13.2 kohaselt leppisid pooled kokku lepingust tulenevate nõuete aegumisperioodiks 5 aastat ja lepinguliste kohustuste tahtliku rikkumise korral 15 aastat. TsÜS § 145 lg 2 järgi võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuni 10 aastani. Seega oleks hageja nõue aegunud 21.11.2014. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja laenu võtnud, seda on teinud kolmas isik kostja dokumentidega ning raha on kantud PLACET GROUP OÜ arveldusarvele. Hageja ei tõendanud, et üldtingimused on saanud
lepingu osaks ja et kostjal oli enne lepingu kinnitamist võimalik nendega tutvuda. Käsitlustasu ja meeldetuletuskirjade eest eraldi tasu nõudmiseks puudub kokkulepe. Käsitlustasu näol on tegemist varjatud intressiga. Laenuandja ei ole enne laenuandmist märkinud intressimäära. Laenutingimused on inglise keeles, seega saabus laenu tagastamise tähtaeg alles hagi esitamisega ning varasemat viivist õigus nõuda ei ole.
5.11.03.2014 toimunud kohtuistungil väitis kostja, et nõue on aegunud. E-kirjaga edastatud palvet ei saa omistada kostjale, kuna kostjal ei ole e-posti kontot. Kostja ei ole nõuet tunnistanud ja seega ei ole tegemist aegumise katkemisega TsÜS-i § 158 alusel. Aegumise peatumiseks tuleb esitada hagiavaldus (TsÜS § 160 lg 1). Aegumine ei saa peatuda nõude esitamisega kostjale või tema sugulastele. TsÜS § 145 alusel sõlmitud aegumistähtaja pikendamise kokkulepe ei saa olla sõlmitud tüüptingimusena, kuna viimaseid ei ole lepingupartneril võimalik mõjutada. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 09.05.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Laenu võtmise üldtingimuste punkti 13.2 esimese lause järgi on pooled kokku leppinud lepingust tulenevate nõuete aegumisperioodi pikendamises 5 aastani. Tavapärase aegumistähtaja – 3 aastat – pikendamine on võimalik kuni 10 aastani TsÜS § 145 lg 2 järgi ka juhul, kui see on sätestatud lepingu tüüptingimustes. Tüüptingimused saavad lepingu osaks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) tüüptingimusest on teavitatud või nende olemasolu võib eeldada; 2) tingimuse kasutaja võimaldab lepingu poolel tüüptingimuste sisuga tutvuda; 3) lepingupool saab aru tüüptingimuse kuulumisest lepingu juurde.
8.Käesoleval juhul on küll täidetud I tingimus, ent mitte II. Võimalus tüüptingimuse sisuga tutvuda peab olema tagatud reaalselt, seejuures peab tutvumisvõimaluste olemasolu tõendama tingimuse kasutaja. Hageja väited, et laenusaajal pidi olema võimalik tutvuda üldtingimustega, kuna laenutooted ja üldtingimused on esitatud laenuandja koduleheküljel ühel lehel, lisaks on kostja pärast laenutaotluse esitamist saatnud laenuandjale kinnituse, toimides vastavalt üldtingimustes märgitule, on paljasõnalised. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on tüüptingimustega tutvumist võimaldanud, see on aga tüüptingimuste lepingu osaks saamise eelduseks. Seega ei ole tüüptingimused saanud lepingu osaks.
9.Kuivõrd tüüptingimused ei ole saanud lepingu osaks, kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 147 lg 1). Vaidlus puudub, et nõue muutus sissenõutavaks 21.11.2009. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võla saamiseks 06.05.2013, seega rohkem kui kolm aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
10.TsÜS § 158 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Lisaks katkemisele võib aegumine peatuda, eelkõige toimub see seoses hagi esitamisega (TsÜS § 160) või läbirääkimiste pidamisega (TsÜS § 167).
11.Maakohus leidis, et kostja 02.04.2010 e-kirja tekstist ei saa järeldada nõude tunnustamist võlgniku poolt TsÜS § 158 lg 1 mõttes. E-kirjast ei järeldu selget teadmist konkreetsest võlast, vaid tegu on üldsõnalise teatega. Kuna 02.04.2010 e-kiri ei ole nõude tunnustamine, puudub vajadus käsitleda kostja väidet selle kohta, et kostja ei ole nimetatud e-kirja kirjutanud. Aegumine ei ole seega katkenud. Ka juhul, kui kostja oleks 02.04.2010
nõuetekohaselt nõuet tunnustanud, oleks nõue olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud. Hageja poolt nõudekirjade saatmine ning võlgnikule või muudele isikutele helistamine aegumist ei katkesta ega peata, kuna nimetatud tegevusi ei saa võrdsustada hagiavalduse esitamisega. Samuti ei ole tegu läbirääkimistega, kuna läbirääkimiste eesmärk on saavutada mingisugune kokkulepe ja seega eeldab see arvamuste vahetamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid läbirääkimiste pidamise kohta. Kuivõrd aegumistähtaeg hakkas kulgema 21.11.2009 ning aegumine ei ole katkenud ega peatunud, aegus nõue 20.11.2012 kell 24.00 ehk enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
12.TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause kohaselt on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Apellatsioonkaebus
13.09.06.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Kohus jättis tähelepanuta, et nii võimalike laenude suurused, tagastamise tähtajad kui tasumisele kuuluvate laenu väljastamise ja käsitlemise kulude suurused olid märgitud laenuandja koduleheküljel esitatud tüüptingimustes. Ilma nendega tutvumata ei saanud kostja nimetada tema poolt esitatud laenutaotluses summa suurust ega tagastamise perioodi. Seega pidi taotleja laenusumma ja selle tagastamise tähtaja märkimiseks uurima, mis suuruses ja kui pikaks ajaks on seda võimalik teha tüüptingimuste punktidest 5, 6 ja 7. Kuna kostja oli märkinud laenusumma suuruse ja tagastamise tähtaja, pidi ta olema tutvunud tüüptingimustega. Seega muutusid laenuandja kodulehel avaldatud tüüptingimused lepingu osaks. Tulenevalt TsÜS § 145 lg-st 2 kehtib pooltevahelisele suhtele 5-aastane aegumistähtaeg ja hageja nõue ei ole aegunud.
15.Kostja oli teadlik 2010. aasta nõudekirjast, kuna esitas e-kirjaga aadressilt XXXXXXXXXXXXXX taotluse võlgnevuse kogusumma teatamiseks. Kostja oli sama aadressi märkinud sidevahendiks ka laenutaotluses. Kui laenusaaja vastab pärast korduvaid meeldetuletusi laenuandjale või tema esindajale ja palub võimaldada võlgnevuse kustutamist osade kaupa, on see ilmselge võla tunnustamine. Vastustaja seisukoht
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
18.Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Apellant ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et lepingupunkti, milles kohaselt olid pooled leppinud kokku lepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaja pikendamises 5 aastani, näol on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Vaidlus on selles, kas konkreetne tüüptingimus sai lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi hageja
väide, et laenu võtmise üldtingimused ja kord olid kajastatud internetiportaali www.ferratum.ee kodulehel ühe failine (või ühel leheküljel; t lk 21-22, 113), ei anna alust lugeda tõendatuks asjaolu, et kostjal oli võimalik tüüptingimuste sisust teada saada (nendega tutvuda) enne lepingu sõlmimist. Hageja poolt esitatud tõendite (ingliskeelne laenutaotlus t lk 26; eestikeelsed üldtingimused t lk 28-34) alusel ei ole võimalik kohtul veenduda, et laenutaotlust tõepoolest ei olnud võimalik täita ilma, et oleks tutvutud üldtingimustega või et kohtule esitatud üldtingimused üldse olid need, millised olid viidatud kodulehel 21.10.2009 üleval. Tüüptingimuste lepingu osaks saamise tõendamiskoormus lasub tingimuse kasutajal, kuid käesolevas asjas kasutaja oma tõendamiskoormust ei täitnud ning maakohus rakendas asjakohaselt hageja nõudele seadusest tulenevat 3-aastast aegumistähtaega.
19.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et käesolevas vaidluses ei leidnud tõendamist 21.11.2009 sissenõutavaks muutunud nõude aegumise katkemine või peatumine. Kostja vaidlustas juba maakohtus hageja väite, nagu oleks tema 02.04.2010 e-kirjas (t lk 124) hageja nõuet tunnustanud, väites, et ei oma e-kontot (t lk 126). E-kirja väljatrükilt nähtub, see oli saadetud aadressilt at XXXXXXXXXXXXXX. Hageja ei esitanud tõendeid, millede alusel saaks kostjat nimetatud e-kirja saatjaga seostada. Samas on maakohus asjakohaselt lisanud, et isegi kui lugeda nimetatud e-kiri nõude tunnustamiseks, aegus hageja nõue ikkagi 02.04.2010 kell 24.00, seega enne maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamist. Poolte vahel väidetud läbirääkimisi ei suutnud hageja samuti tõendada. Kohtule esitatud hageja toimingute raport ja väljastatud meeldetuletused (t lk 117-122) tõendavad küll hageja võimalikku kohtueelset tegevust, kuid mitte pooltevahelisi läbirääkimisi, mis annaksid aluse lugeda aegumine peatunuks läbirääkimiste toimumise ajaks TsÜS § 167 alusel.
20.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Gaida Kivinurm
Ülle Jänes
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.