Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Kohtuasi
Kiira Paju Hambaravi OÜ hagi Versobank AS vastu alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. juuni 2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Versobank AS määruskaebused Menetlusosalised esindajad
ja
ja
Kiira
Paju
Hambaravi
OÜ
nende Hageja: Kiira Paju Hambaravi OÜ (registrikood 10534085), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja: Versobank AS (endine MARFIN PANK EESTI AS, registrikood 10586461), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. juuni 2014 määruse resolutsioon muutmata, arvestades ka käesolevas määruses esitatud põhjendusi.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 28.06.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.02.2014 otsusega maakohtu 28.06.2013 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja maakohtu ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja Kiira Paju Hambaravi OÜ kanda. Riigikohus jättis 12.05.2014 määrusega nr 3-7-1-2-266 hageja kassatsioonkaebuse menetlusse
võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustus 12.05.2014.
2.Kostja Versobank AS esitas 14.05.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest ja selle täpsustusest ning menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on seoses kohtumenetlusega kandnud kulusid kokku 12 071,46 eurot (sh õigusabikulud 10 271,46 eurot käibemaksuta ja apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv 1800 eurot). Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Vastuseks hageja seisukohtadele märkis kostja, et Riigikohus ei ole sedastanud, et 120 eurot ületav tunnihind ei oleks põhjendatud, vaid leidnud paaris konkreetses kaasuses neil konkreetsetel ajahetkedel, et 120 euro suurust ületavat tunnihinda ei saa pidada põhjendatuks. Advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud ning seetõttu ei saa lähtuda mõistliku hinna määramisel tunnihinnast, mida Riigikohus mingis konkreetses kaasuses pidas põhjendatuks. Põhjendatuks saab pidada sellist lepingulise esindaja tunnihinda, mis on tunnihinna piirides ja teisele poolele ettenähtav. Põhjendamatuks saab pidada üksnes sellist lepingulise esindaja tunnihinda, mis on nn turuhinna piiridest oluliselt kõrgem. Hageja ei ole väitnud, et kostja lepingulise esindaja tunnihind ei vastaks turuhinnale. Kohtud ei saa jääda lähtuma advokaatide mõistliku tunnihinna määramisel 2013. aasta Riigikohtu lahendist. Põhjendatud ei ole iga üksiku toimingu eraldi hindamine, vaid kogu menetlusmahu analüüs. Hageja vastuväited
4.Hageja nõustus kostja taotletud menetluskulude väljamõistmisega osaliselt, 4300 euro ulatuses ja ülejäänud osas palus jätta menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
5.Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, puudub alus hagejalt menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu välja mõista.
6.Kostja kulutused teisele vandeadvokaadist lepingulisele esindajale, vandeadvokaat Martin Käerdile AB-st Raidla Lejins & Norcous, ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 alusel vajalikud ja põhjendatud. Tegemist ei olnud õiguslikult ega ka faktiliselt keerulise kaasusega. Lepinguväliste võlasuhete õigus on Tartu Ülikoolis juristidele kohustuslik õppedistsipliin, mistõttu ei tohiks selle rakendamisega seotud küsimused olla niivõrd keerulised, et õigustaks menetluses kahe vandeadvokaadist lepingulise esindaja olemasolu. Enamuse ajast esindas kostjat maakohtus ainult üks vandeadvokaadist esindaja ja kostja juures töötav juristist lepinguline esindaja.
7.Arusaamatuks jääb, millise tunnihinna alusel on AB Raidla Lejins & Norcous õigusteenuseid osutanud. Erinevatel arvetel on erinevad tunnihinnad, mis jäävad vahemikku 110-205 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvetelt 06.12.2012 ja 04.01.2013 ei selgu, kes on väidetav õigusteenuse osutaja. Viimati nimetatud arvelt ei selgu ka, millise ülesandega ja kui kaua õigusteenuse osutaja tegeles.
8.Riigikohus on senises praktikas pidanud mh põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga (määrus nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (määrus nr 3-2-1-93-13). AB Raidla Lejins & Norcous arvetel kajastatud
tunnihinnad ületavad drastiliselt Riigikohtu poolt tsiviilasjades põhjendatuks peetud õigusteenuse tasu tunnihindasid. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 7529,88 eurot. Kohus jättis avalduse rahuldamata 4541,58 euro suuruses summas. Samuti kohustas maakohus hagejat tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kuluks apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 1800 eurot.
11.Kuna Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot käibemaksuga ja käibemaksuta (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-115-13, p 25, ja nr 3-2-1-145-13, p 14), siis on kostja esindaja AB Raidla Lejins & Norcous tunnihind 205 eurot/h ülemäära suur ning põhjendatud tunnihinnaks tuleb lugeda 120 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole tõendanud, et tunnihind 205 eurot vastab tavalisele turuhinnale, mis oleks põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. AB Sirel & Partners tunnihind 115,04 eurot käibemaksuta on põhjendatud hind.
12.Arve esitamine õigusteenuse osutamise eest ei ole tehinguks, mida saaks sooritada üksnes advokaadibüroo juhatuse liige. Arveid väljastavad isikud, kellede igapäevaseks tööülesandeks see on ja sellest tulenevalt on hageja arutlus arvete väljastaja pädevuse või volituse küsimuses asjakohatu.
13.Hagejale oli teada, et menetluses osaleb kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat ja seega pidi olema ka teada, et kohtuotsuse rahuldamata jätmisel tuleb tasuda mõlema esindaja kulud. Hageja ei esitanud kordagi vastuväiteid asjaolule, et menetluses osaleb kaks vandeadvokaati. Lisaks on ka hageja ise kasutanud menetluses alguses kahte advokaadist esindajat. Arvestades, et asja maht on IV köidet, ja arvestades vaidluse sisu, oli tegemist keeruka vaidlusega, kus on põhjendatud kasutada esindajana kahte vandeadvokaadist lepingulist esindajat.
14.Maakohus pidas põhjendatuks mõista hagejale kostja kasuks välja AB Raidla Lejins & Norcous poolt osutatud esinduse puhul ajakulu 7 tunni ja 36 minuti eest tasu 912 eurot käibemaksuta (7,6x120). Maakohus vähendas AB Raidla Lejins & Norcous poolt osutatud teenuse mahtu arve nr 130850 puhul, arvestades kohtuistungi kestvust; arve nr 131635 puhul, vähendades maakohtu analüüsimiseks ja apellatsioonkaebuse täiendamiseks kulunud aega ning jättes arvestamata advokaatide omavahelise nõupidamise ajakulu; arve nr 140335 puhul, jättes arvestamata advokaatide omavahelise nõupidamise ajakulu. Arvete nr 122917 ja nr 122648 puhul leidis kohus, et tegemist on põhjendamatute arvetega, kuna neilt ei nähtu, milline advokaat, millise ülesandega tegeles ja kui kaua.
15.Maakohus pidas AB Sirel & Partnerid poolt osutatud esinduse puhul põhjendatud ajakuluks 41 tundi ja 53 minutit ning otsustas hagejale kostja kasuks välja mõista 4817,88 eurot käibemaksuta (41,88x115,04). Kohus vähendas AB Sirel & Partnerid poolt osutatud õigusabi mahtu nõupidamiste, materjalide ja lahendite läbitöötamise,
seisukoha kujundamise ja kirjaliku koostamise ning istungi ettevalmistamiseks ja konsultatsioonilepingu koostamiseks kulunud aja arvestamisel.
16.Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja menetluskulud kokku summas 7529,88 eurot käibemaksuta (1800+912+4817,88) ja jättis rahuldamata kostja taotluse summa 4541,58 euro ulatuses (taotletud summa 12 071,46 eurot – rahuldatud osa 7529,88). Kostja määruskaebus
17.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata kostja taotlus menetluskulude 4096,54 euro välja mõistmiseks ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
18.Kostja kordab maakohtule esitatud väiteid õigusabi teenuse osutamisel 120 euro suuruse tunnihinna põhjendamatusest.
19.Kostja ei nõustu kohtuga, et mahukate menetlusdokumentide ja kohtuotsuse lugemiseks ning analüüsimiseks ja täiendamiseks piisab mõnel juhul vaid 15 või 30 minutist. Kostjale ei saa ette heita menetlusdokumentide põhjalikku ja igakülgset analüüsi ning täiendamist. Selline kulu on põhjendatud ja tuleb hagejal hüvitada.
20.Kostja nõustub, et arve nr 122648 ei ole otseselt seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ja seega tuleb hagejalt väljamõistetavat summat vähendada 330 euro ulatuses. Arve nr 122917 lisast nähtub põhjalik ja detailne selgitus tehtud tööde osas. Kõik loetletud tööd on seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Asjaolu, et arvetelt ei nähtu, milline advokaat, millise ülesandega tegeles, ja täpne ajakulu, ei saa olla aluseks menetluskulude kostja enda kanda jätmiseks. Kostja nõustub, et AB Sirel & Partnerid 31.10.2012 arvel kajastatud töö mahus 1 tund, selgitusega „konsultatsiooni osutamine“ ei seondu käesoleva vaidlusega ja palub summa 115,04 euro osas vähendada kostja kasuks väljamõistetavat hüvitist. Ülejäänud osas kostja ei nõustu menetluskulude vähendamisega ja leiab, et kostja esindajate poolt menetluses tehtud tööd ja toimingud on vajalikud ning põhjendatud ja proportsionaalsed menetluse mahukuse ja olulisusega ning menetlusdokumentide mahukusega. Hageja vastus kostja määruskaebusele
21.Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus ei ole määruses diskretsiooni piire ületanud. Kohus on õigesti vähendanud lepingulise esindaja ajakulu, kuna see oli selgelt ülepaisutatud. Tavapäraseks õigusteenuse osutamise hinnaks on 120 eurot tunnis. Hageja ei pea hüvitama kostja poolt ebamõistlikult kalli õigusteenuse kasutamist. Hageja määruskaebus
22.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 912 eurot (käibemaksuta), mille moodustavad kostja kulud lepingulisele esindajale AB-st Raidla Lejins & Norcous.
23.Maakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 3, kuna kostja kulutused teisele vandeadvokaadist lepingulisele esindajale ei ole vajalikud ega põhjendatud. Käesolevas asjas ei olnud kostjal vajadust vahetada esindajat, mistõttu kahe lepingulise esindaja kulud saavad olla tingitud vaid asja erilisest keerukusest.
Riigikohus rõhutas tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 tehtud lahendi p-s 17, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised, mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Praeguses asjas ei ole viidatud eeldus täidetud. Lepinguväliste võlasuhete õiguse normid ei ole niivõrd vähe ja harva rakendamisele kuuluvad normid, mis eeldaksid mitme esindaja vajalikkust. Lepinguväliste võlasuhete õigus on Tartu Ülikoolis juristidele kohustuslik õppedistsipliin, mistõttu ei tohiks ühe õigusnormi rakendamisega seotud küsimused olla niivõrd keerulised. Kogu kohtuvaidlus taandus ühe õigusnormi, VÕS § 1031 tõlgendamisele. Kohus kohaldab õigust ega ole seotud poolte õiguslike seisukohtadega (TsMS § 436 lg 7).
24.Tsiviilasjas nr 3-4-1-29-13 tehtud lahendi p-s 43.3 selgitas tsiviilkolleegium TsMS § 175 lg 3 rakendamisega seoses, et kohtul lasub kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Maakohus ei ole seda nõuet täitnud. Kostjal ei olnud põhjendatud täiendavalt ühe vandeadvokaadist esindaja omamine keskmisest vähem keerukas vaidluses. Maakohtu seisukoht, et ka hagejal oli 2 advokaadist esindajat, ei oma õiguslikku tähendust, kuna hageja võttis endale riisiko, et ühe lepingulise esindaja menetluskulud osutuvad mittevajalikeks ja põhjendamatuteks. Maakohtu seisukoht vastuväidete esitamata jätmise kohta on ainetu. Põhimenetluses ei toimu menetluskulude kindlaksmääramist, kuid TsMS § 175 lg-le 3 on võimalik tugineda üksnes menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. TsMS ei sätesta põhimenetluses piiranguid esindajate arvule. Kostja vastus hageja määruskaebusele
25.Kostja palub hageja määruskaebuse jätta rahuldamata. Vaidlus oli mahukas. Arvestades, et vaidlus oli praktikas harvaesineva ja vähe analüüsitud õigusnormi keeruka õigusliku tõlgenduse üle, on õige ja põhjendatud menetlusse kahe vandeadvokaadist esindaja kaasamine. Hageja väide, et õigust kohaldab kohus, mistõttu puudub vajadus vandeadvokaatidest esindajate järele, on asjakohatu ja vastuolus igapäevas kohtupraktikaga. Sellisel juhul oleks mistahes advokaadist esindaja menetluses osalemine põhjendamatu. Edasine menetluse käik
26.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja esitatud kaebustega, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 657 lg 1 p-st 21 nende sätete koosmõjus peab ringkonnakohus vajalikuks muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
28.Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse õigusabikulude 4096,54 euro välja mõistmiseks. Hageja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja
912 eurot (käibemaksuta), mille moodustavad kostja kulud lepingulisele esindajale AB-st Raidla Lejins & Norcous.
29.Maakohus on põhjendanud kostja poolel osalenud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist muu hulgas sellega, et hagejale oli teada, et menetluses osaleb kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat, seega pidi hagejale olema teada, et kohtuotsuse rahuldamata jätmisel tuleb tasuda mõlema esindaja kulud. Samuti on maakohus märkinud, et hageja ei esitanud kordagi vastuväiteid asjaolule, et menetluses osaleb kaks vandeadvokaati ning et ka hageja ise on kasutanud menetluses alguses kahte advokaadist esindajat. Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Seetõttu on maakohtu ülalviidatud argumendid õiguslikult asjakohatud ning tuleb vaidlustatud määruse põhjendustest välja jätta.
30.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, mistõttu ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 korrata. Maakohus on eelmärgitule vaatamata esitanud määruses (p-s 18) ka asjakohased ja piisavad põhjendused TsMS § 175 lg 3 rakendamise osas, märkides, et asja mahtu (IV köidet) ja sisu arvestades oli tegemist keeruka vaidlusega. Kolleegium nõustub maakohtu nimetatud põhjendustega.
31.Seonduvalt määruskaebuste väidetega märgib kolleegium järgmist.
32.Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli õigusabikulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus andnud. Kohus käsitles menetluskulude väljamõistmise eeldusi ja on määruses väga põhjalikult selgitanud, miks tuleb kostja avaldus maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada.
33.Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid maakohtu kulude analüüsile, vaid on üldsõnaliselt väitnud, et maakohus on ebaõigesti lähtunud eeldusest, et õigusteenuse osutamise tunnihind ei või ületada 120 eurot tunnis. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheited, et maakohus on lähtunud eelmise aasta Riigikohtu lahenditest tunnihinna arvestamisel, ei anna alust maakohtu määrust muuta.
34.Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt (vt nt määruses nr 3-2-1-115-13, p 24) on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsutus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus viitas ka osundatud lahendis, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja märkis, et vajalikuks ja põhjendatuks võib pidada tunnitasu 120 eurot. Ka tuginemine 120 euro suurusele tasumäärale on maakohtu diskretsioonotsustus, mida ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks muuta. Maakohtule ei saa diskretsioonipiiride ületamist, v.a määruse eelpool käsitletud põhjendused, ette heita ning seetõttu ei ole võimalik kostja määruskaebust rahuldada.
35.Hageja on määruskaebuses väitnud, et kuivõrd õigust kohaldab lõppastmes kohus, olemata seotud poolte õiguslike seisukohtadega (TsMS § 436 lg 7), puudub ühe õigusnormi tõlgendamiseks mistahes vajadus kahe vandeadvokaadist esindaja järele.
Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise käsitlusega nõustuda. Vastasel juhul võiks teatud olukordades, eelkõige üksnes õiguse tõlgendamist puudutavates vaidlustes, üldse eitada lepingulise esindaja kulude vajalikkust.
36.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.