2-11-37160/78 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahend.ee

1.08.08.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista alusetult saadud rahasumma põhinõudena 168 117 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 42 910,68 eurot, viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 09.08.2011.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja tugines oma nõudes VÕS §-le 1031, 26.03.2013.a esitatud menetlusdokumendis alternatiivselt ka VÕS §-dele 1036 või 1040. Kohtule esitatud kohtukõne teeside kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o 28.06.2013.a, 68 784,03 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Humala Invest OÜ (pankrotis, edaspidi Humala Invest OÜ) 12.12.2006.a laenulepingu nr 2869/01/06, mille alusel kostja andis Humala Invest OÜ-le laenu 1 936 523 eurot tähtajaga 12.01.2008.a, intressiga 8% aastas ja laenu mittetähtaegsel tagastamisel viivisega intressi kolmekordses määras ehk 24% aastas. Laenulepingu tagamiseks seati kostja kasuks hüpoteegid kinnistutele Luunja vallas Lohkva külas Salu teel (registriosa nr-d 3017904, 3934304, 3934404, 3934504, 3934704, 3934804, 3934904, 3935004, 3935104, 3935204, 3935304, 3935404, 3935504, 3935604, 3935704, 3935904, 3936004, 3936104, 3936204, 3936304, 3936404, 3936504 ja 3936604). 28.12.2007.a esitas kostja Humala Invest OÜ-le teatise laenulepingust tuleneva nõude loovutamise kohta OÜ-le Comintec (praegune Trifle Ehitus OÜ, edaspidi OÜ Comintec). Kostja loovutas laenulepingust nr 2869/01/06 tulenevad nõuded OÜ-le Comintec koos kõigi täiendavate nõuetega, sh intressid, viivised, trahvid. Intressi arvestus toimus kuni 12.01.2007.a ja edasi toimus viivisearvestus. 21.12.2007 sõlmisid kostja, Humala Invest OÜ ja OÜ Comintec hüpoteekide loovutamise lepingu ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille alusel loeti edaspidi hüpoteekidega tagatuks kõik OÜ Comintec nõuded Humala Invest OÜ vastu. Humala Invest OÜ laenu ei tagastanud, mistõttu algatati täitemenetlus OÜ Comintec kasuks seatud hüpoteekidega koormatud kinnisasjade arvel. 07.08.2008.a avalikul enampakkumisel müüdi kinnistud OÜ-le Osito Casa hinnaga 39 446 523 krooni (2 521 092 eurot), mille arvelt kaeti täitekulud 1 696 910 krooni ja ülejäänud summa 37 749 612,82 krooni kanti OÜ-le Comintec. Humala Invest OÜ põhivõlg 07.08.2008.a seisuga tulenevalt laenulepingust nr 25869/01/06 oli 30 300 000 krooni. Laen muutus sissenõutavaks alates 13.01.2008.a, seega intressiarvestus toimus kuni 12.01.2008.a. Seisuga 07.08.2008.a oli intressivõlgnevus 699 566,40 krooni ja viivis perioodi 13.01.2008.a – 07.08.2008.a eest 4 119 588 krooni. 07.08.2008.a oli koguvõlgnevus 35 119 154,40 krooni, laenu katteks kanti 37 749 612,82 krooni ehk sissenõudja sai enam 2 630 458,42 krooni (168 117 eurot).

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 Hageja ja Humala Invest OÜ sõlmisid 30.04.2010.a nõude loovutamise lepingu, mille alusel hageja omandas kostja vastu nõude summas 168 117 eurot koos kõigi täiendavate kõrvalnõuetega, sh intressid, viivised ja trahvid. Humala Invest OÜ pankrotimenetluses pankrotihalduri Raivo Piirla poolt 30.11.2010.a koostatud halduri ettekandest nähtub, et: „Osaühingu juhatus on eelmise pankrotimenetluse käigus AS SBM Pank (praegune Marfin Pank Eesti AS) kohtule esitatud dokumentatsioonis avastanud, et pank on tema käsundisaajaks olnud OÜ Comintec kaudu 08.08.2008 läbiviidud täitemenetluse käigus sundmüügi tulemusena kinnistute müügist laekunud rahast saanud tegelikust nõudest 2 630 458,45 krooni enam. Sellest tulenevalt tekkis Humala Invest OÜ-l nimetatud põhinõude summas nõue Marfin Pank Eesti AS vastu. Nõue tasaarvestati 30.04.2010 Kiira Paju Hambaravi nõudega OÜ Humala Invest vastu.“ Seega nähtub Humala Invest OÜ pankrotimenetluses hageja nõude olemasolu. Hagejale ei ole teada ning kostja ei ole ka esitanud tõendit selle kohta, et S T andis Humala Invest OÜ pankrotimenetluses võlgnikuna vande all valeütlusi. Tagatiskokkulepe ei tekita iseseisvat õiguslikku alust hüpoteegi arvelt nõude rahuldamiseks ning tagatiskokkulepe ei saa sisaldada tagatavate nõuete järjekorra suhte määramist. Tagatiskokkuleppe tähenduse kohaselt lepitakse kokku, millistest võlasuhetest tulenevad nõuded on üleüldse hüpoteegiga tagatud, sõltumata, millises järjestuses need lepingus määratletakse. Selleks, et hüpoteegi arvelt saaks nõuet rahuldada, peab nõue olema sissenõutav ja seda peab tõendama täitemenetluses. Hüpoteek on mitteaktsessoorne, mistõttu hüpoteegi sissenõudmiseks peab võlausaldajal eksisteerima reaalne nõue. Humala Invest OÜ ja OÜ Comintec vahel ei eksisteerinud muid võlasuhteid. 31.01.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-18754 tuvastas Harju Maakohus, et Humala Invest OÜ ja OÜ Comintec vahel ei ole sõlmitud mingit töövõtulepingut, ainuüksi arvete esitamine ei tekita rahalist kohustust ja vastav kohustus saab tekkida muuhulgas lepingu alusel. Maakohtu otsus jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2012.a otsusega, mis jõustus Riigikohtu 14.11.2012.a määrusega. Seetõttu on selge, et täitemenetluses rahuldati ainult laenulepingust nr 2869/01/06 tulenevaid nõudeid. Kostja ja OÜ Comintec vahel 21.12.2007.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 3558/05/07 p-st 3.1. tuleneb, et nõude loovutuse eest tasumise tingimustena lepiti kokku proportsioonid, mille kohaselt kinnistute müügihinnast pidanuks vähendatama justnimelt laenulepingust tulenevaid nõudeid. OÜ Comintec poolt nõude loovutamise eest kostjale tasumine või sellise tasu suurus ei oma mingit tähtsust käesoleva asja lahendamisel, kuivõrd nõude loovutamise tasu on ainuüksi kostja ja OÜ Comintec vaheline suhe. See ei muuda aga asjaolu, et 21.12.2007.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 3558/05/07 p 1.2. kohaselt loovutati OÜ-le Comintec kogu laenulepingust tulenev nõue koos kõigi sellest tulenevate täiendavate nõuetega (intressid, viivised, trahvid), nõude aluseks olevate dokumentidega ja nõude täitmist tagavate õigustega. Ka laenulepingu lõppemise järgselt arvutatav intress kuulub nende nõuete hulka. Isegi, kui selline intressinõue ei oleks olnud sissenõutav, tähendaks see, et hagejal oleks kostja vastu isegi suurem nõue kui hageja kostjalt nõuab, sest seda enam omandati täitemenetluses alusetult veelgi suurem rahasumma. Kostja väited, et hageja on omandanud nõude näiliku tehingu alusel, on paljasõnalised. Nõude omandamisel tehti tasaarvestus, mille tõttu ei ole nõude eest reaalselt tasutud. Samuti ei sõltu nõude üleminek nõude eest tasumisest või tasumise viisist. 30.04.2011.a nõude loovutamise lepingu p 2.1. alusel omandas hageja nõude lepingu allkirjastamisega. Hageja nõue kostja vastu on kehtiv ja selle eksisteerimine kostja vastu on tõendatud.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt, kostja ja Humala Invest OÜ (juhatuse liikme S Ta isikus), sõlmisid 12.12.2006.a laenulepingu nr 2869/01/06 ja hilisemalt laenulepingu lisad, milliste alusel andis kostja Humala Invest OÜ-le laenu 30 300 000 krooni (1 936 522,95 eurot). Kostja loovutas 21.12.2007.a oma laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le Comintec koos nõudeid tagavate hüpoteekidega. Laenuleping oli kehtiv ja laenulepingu täitmise tähtpäev ei olnud loovutamise hetkeks saabunud. Nõude loovutamisega samal päeval, s.o 21.12.2007.a sõlmisid Humala Invest OÜ, kostja ja nõude loovutuse saaja OÜ Comintec hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu. Hüpoteegilepinguga loovutas kostja kõik oma nõudeid taganud hüpoteegid OÜ-le Comintec. Hüpoteegilepinguga muudeti ka hüpoteekidega tagatavaid nõudeid ja nende järjekorda. Hüpoteegilepingu p 2.2. kohaselt tagasid Humala Invest OÜ kinnistutele seatud hüpoteegid esmalt OÜ Comintec nõudeid, mis tulenevad OÜ Comintec ja Humala Invest OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (hüpoteegilepingu p 2.2.1.) ja alles seejärel kostja poolt loovutatud kostja nõudeid Humala Invest OÜ vastu (hüpoteegilepingu p 2.2.2.). Seega ei ole hüpoteegilepinguga tagatud vaid kitsalt konkreetsed lepingulised võlgnevused, vaid kõik OÜ Comintec võimalikud nõuded Humala Invest OÜ vastu. 12.01.2008.a saabus laenu tagasimakse tähtaeg ning lõppes ka Humala Invest OÜ kohustus tasuda kostjale laenusummalt intressi. 12.01.2008.a oli Humala Invest OÜ intressivõlgnevuseks kokku 617 615,78 krooni. OÜ Comintec teostas Humala Invest OÜ-le perioodil jaanuar 2008 – juuni 2008 ehitustöid kokku 11 790 222,37 krooni eest. Kuivõrd Humala Invest OÜ oma eelnimetatud arvetest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, esitas OÜ Comintec, tuginedes 21.12.2007.a hüpoteegilepingule, 08.07.2008.a kohtutäitur M L ale täitmisavalduse summas 38 845 516 krooni. Täitemenetluse tulemusena kanti sissenõudjale OÜ-le Comintec jaotuskava alusel 08.08.2008.a üle 37 749 612,82 krooni. Sealjuures kostja laenulepingust tulenev nõue Humala Invest OÜ vastu eelnimetatud kuupäeval oli 35 182 519,35 krooni: intressivõlgnevus seisuga 12.01.2008.a 617 615,78 krooni; viivisevõlgnevus perioodist 12.01.2008.a – 08.08.2008.a 4 264 903,57 krooni; tasumata põhiosavõlgnevus 30 300 000 krooni. Tulenevalt 21.12.2007.a sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu p-dest 2.2.1. ja 2.2.2. loetigi seega täitemenetluses saadud vahendite arvelt esmalt tasutuks Humala Invest OÜ võlgnevus OÜ Comintec ees summas 11 790 222,37 krooni (753532,55 eurot), eelduslikult samuti tasumisega viivitamisest tulenevad viivised ning muud võlgnevused ja kulud ning alles seejärel muud nõuded, sh kostja nõue. Kuivõrd Humala

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 Invest OÜ juhatus ei esitanud augustis 2008 mistahes vastuväiteid täitemenetlusele ja täitemenetluses teostatud väljamaksetele, siis on sellega tõendatud, et Humala Invest OÜ tunnustas OÜ Comintec ja kostja nõuete olemasolu eelkirjeldatud ulatuses. Vastavalt kostja raamatupidamisregistri 04.09.2008.a väljavõttele nähtub, et kostja on 04.09.2008.a saanud OÜ-lt Comintec 24 527 442,38 krooni ehk 1 567 589,27 eurot nõude loovutamise lepingu nr 3558/05/07 alusel. Seega laekus kostjale nõude loovutuse tulemina vaid 24 527 442,38 krooni, mitte 37 749 612,82 krooni nagu väidab hageja. Kogu loovutatud nõude hinnaks oli nõude loovutuse lepingu nr 3558/05/07 alusel märgitud aga 30 795 657 krooni ehk 1 567 589,27 eurot. Seega ei tekkinud eelnimetatud täitemenetluses realiseeritud Humala Invest OÜ varade müügi läbi kostjale alusetult tulu. Hageja omandas väidetavalt 30.04.2010.a hagi aluseks oleva nõude ja kohustus kolme päeva jooksul tasuma Humala Invest OÜ-le nõude eest 3 044 597,79 krooni. Humala Invest OÜ pankrotimenetluse käigus ei ole Humala Invest OÜ raamatupidamisdokumentides leidnud kinnitust nõude loovutuslepingu järgsete summade laekumine Humala Invest OÜ pangakontole ega ka Humala Invest OÜ nõude olemasolu hageja vastu summas 3 044 597,79 krooni. Seega on tegemist näiliku tehinguga, mis on tühine. Pankrotihalduri 30.11.2010.a ettekanne refereerib endise juhatuse liikme S.Ta poolt vandega kinnitatud meelevaldset ja ebaõiget seisukohta varade osas seisuga 21.04.2010.a ega anna kinnitust, et Humala Invest OÜ-l oleks esinenud õiguslikul alusel põhjendatud nõue kostja vastu. Ettekandes toodud seisukoht ei ole ka õige, kuna OÜ Comintec ei ole kunagi saanud kostjalt mistahes käsundit, vaid tegutses nõude omajana omal äranägemisel. Lisaks eelnevale märkis kostja, et hagejal üldsegi puudub nõue kostja vastu, kuna kostjani on jõudnud 20.03.2012.a OÜ Tennenberg & Noot nõudekiri 2 630 458,42 krooni ehk 168 117 euro saamiseks, mis tuleneb OÜ Tenneberg & Noot kliendi poolt 26.03.2010.a Humala Invest OÜ-lt nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõudest kostja vastu. Seega ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu, kuna Humala Invest OÜ on nõude juba varasemalt loovutanud. Kostja ei tunnistanud ka viivisenõuet ega menetluskulude hüvitamise kohustust. Hageja omandas väidetava hagi aluseks oleva nõude 30.04.2010.a nõude loovutamise lepingu alusel, hagi aluseks olev väidetavalt osaliselt õigusliku aluseta väljamakse täitemenetluse tulemist teostati kohtutäituri poolt juba 08.08.2011.a jaotuskava alusel, ometi esitati hagi alles 08.08.2011.a. Hageja ei ole kostjat enne hagi esitamist teavitanud oma väidetava nõude olemasolust ega palunud ka seda rahuldada. Seega on hageja käitunud nõuete esitamisel pahatahtlikult ja põhjustanud mh kohtukulude tekkimise. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal siiski on asja rahuldamise korral viivise tasumise kohustus, palus kostja VÕS § 162 alusel vähendada tasumisele kuuluvat viivist 50% võrra. Esimese astme kohtu otsus

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 seletusi ja tunnistajate ütlusi kogumis, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. Kohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle, et: • 12.12.2006.a sõlmisid kostja ja Humala Invest OÜ laenulepingu nr 2869/01/06, mida täiendati lisadega ning, mille alusel andis kostja Humala Invest OÜ-le laenu kogusummas 30 300 000 krooni intressiga 8% aastas, viivisega laenu mittetähtaegsel tagastamisel intressi kolmekordses määras, s.o 24% aastas, ja tähtajaga 12.01.2008.a (t I kd lk 16–18, 118).; • Laenulepingu alusel kanti lepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks ühishüpoteek I järjekohale summas 9 555 000 krooni ja ühishüpoteek II järjekohale summas 26 000 000 krooni kinnistutele asukohaga XXX, Tartu maakond, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistus-jaoskonna kinnistusregistri registriosadesse nr 3017904, 3018004, 3018104, 3018304, 3018504, 3018204, 3018404, 3018704, 3018604, 3018804, 3019004 ja 3018904.; • 21.12.2007.a sõlmisid kostja ja OÜ Comintec nõude loovutamise lepingu nr 3558/05/07, mille alusel kostja loovutas OÜ-le Comintec nõuded Humala Invest OÜ vastu, mis tulenesid laenulepingust nr 2869/01/06 koos kõigi sellest tulenevate täiendavate nõuetega (t I kd lk 84–86). Lepingut täiendati lisadega (t I kd lk 87–88).; • 21.12.2007.a sõlmisid kostja, Humala Invest OÜ ja OÜ Comintec notariaalse hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja loovutas lepingu esemeks olevad hüpoteegid täielikult OÜ-le Comintec, milleks Humala Invest OÜ andis nõusoleku. Hüpoteekidega tagati kõik nõuded Humala Invest OÜ vastu, mis tulenevad OÜ Comintec ja Humala Invest OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ning kõik nõuded Humala Invest OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ Comintec vahel 21.12.2007.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust ja selle võimalikest lisadest, millega kostja loovutas 12.12.2006.a kostja ja Humala Invest OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 2869/01/06 ja selle lisadest tulenevad nõuded OÜ-le Comintec ning kostja ja Humala Invest OÜ vahel 12.12.2006.a sõlmitud laenulepingust nr 2869/01/06 ja selle lisadest tulenevad nõuded (t I kd lk 20–49).; • 07.08.2008.a toimunud avalikul enampakkumisel täiteasjas nr 014/2008/716 müüdi Humala Invest OÜ-le kuuluvad kinnistud aadressil Luunja vald, Lohkva küla, Salu tee (registriosad nr 3017904, 3934304, 3934404, 3934604, 3934704, 3934804, 393490, 3935004, 3935104, 3935204, 3935304, 3935404, 3935504, 3935604, 3935704, 3935904, 3936004, 3936104, 3936204, 3936304, 3936404, 3936504, 3936604) OÜ-le Osito Casa, mille alusel kanti OÜ-le Comintec 37 749 612,82 krooni (t I kd lk 50).; • 30.04.2010.a sõlmisid Humala Invest OÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel Humala Invest OÜ loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale (t I kd lk 13–15; t II kd lk 125–128).

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 • kas kostja on saanud alusetult tulu 168 117 eurot Humala Invest OÜ vara võõrandamisest täitemenetluse raames, kuna Humala Invest OÜ ei täitnud kohaselt 12.12.2006.a sõlmitud laenulepingut nr 2869/01/06. Humala Invest OÜ laenulepingust tulenev põhivõlg seisuga 07.08.2008.a oli hageja arvutuste alusel 35 119 154,40 krooni (põhivõlgnevus 30 300 000 krooni, intress seisuga 12.01.2008.a 699 566,40 krooni ja viivis perioodi 13.01.2008.a – 07.08.2008.a eest 4 119 588 krooni) ja kostja arvutuste alusel 35 182 519,35 krooni (põhivõlgnevus 30 300 000 krooni, intress seisuga 12.01.2008.a 617 615,78 krooni ja viivis perioodi 12.01.2008.a – 08.08.2008.a eest 4 264 903,57 krooni). Vaidlust ei ole, et põhivõlgnevus oli 30 300 000 krooni. Kohus leidis, et usutav on kostja poolt toodud viivisearvestus seisuga 12.01.2008.a summas 617 615,78 krooni, kuna hageja on arvestanud intressi summalt 30 300 000 kroonilt, jättes tähelepanuta, et laenusummat on muudetud. Kohtu hinnangul tuleb viivist arvestada alates nõude sissenõutavaks muutumisest ehk alates 13.01.2008.a kuni enampakkumise toimumiseni ehk 07.08.2008.a. Perioodi 13.01.2008.a – 07.08.2008.a eest on viivis kokku 4 124 120,60 krooni ((24% / 365) x 30 300 000 x 207 päeva / 100). Seega seisuga 07.08.2008.a oli võlgnevus 35041736,38 krooni. Hüpoteekidega tagatud nõuete katteks tasuti sissenõudjale aga 37749612,82 krooni (2 412 640 eurot) ehk 2 707 876,40 krooni (176 064,84 eurot) enam. Kuna hagejale on loovutatud nõudeõigus 168 117 euro saamiseks, siis lähtus kohus sellest summast. VÕS § 1031 on erisäte VÕS § 1028 suhtes, määrates kindlaks alusetu rikastumise võlasuhte nõude loovutamise juhtudel. Sellisel juhul nõude loovutanud isik ja isik, kelle vastu nõue loovutati, vastutavad alusetu rikastumise nõude täitmise eest solidaarselt. OÜ Comintec oli kostjalt omandanud laenulepingust tuleneva nõude Humala Invest OÜ vastu ning OÜ-le Comintec tasuti 07.08.2008.a toimunud täitemenetluse tulem välja suuremas summas, kui oli tegelik laenulepingujärgne nõue. Kohus leidis, et hagejal on VÕS § 1031 alusel õigus nõuda enamsaadu tagastamist kostjalt, kuivõrd alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud: 1) enampakkumise tulemi jaotamise akti kohaselt kinnisasjade müügi arvelt saadu tasuti sissenõudjale, s.t kohustuse täitmine on kohtutäituri vahendusel sooritatud; 2) kohustus on täidetud suuremas mahus kui tegelik nõue. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kuna loovutatud nõue oli olemas, siis ei ole VÕS § 1031 võimalik rakendada. Vaidlust ei ole asjaolus, et täitemenetluses on raha OÜ-le Comintec laekunud pärast nõude kostja poolt OÜ-le Comintec loovutamist. Vaidlust ei ole, et täitemenetlusest laekuva rahaga sooviti täita laenulepingust tulenevat nõuet. Vaidlust ei ole, et pärast laenulepingust tuleneva nõude kostja poolt OÜ-le Comintec loovutamist on OÜ Comintec uus võlausaldaja. Täitemenetluse tulemusena anti uuele võlausaldajale üle 37 749 612,82 krooni (t I kd lk 199), kuid nõue oli üksnes 35 041 736,38 krooni, seega nõuet ületavas osas ei olnud nõuet olemas, mistõttu on põhjendatud alusetult saadu küsimine VÕS § 1031 alusel. Kostja väidete kohaselt teostas OÜ Comintec Humala Invest OÜ-le perioodil jaanuar 2008 – juuni 2008 ehitustöid kokku 11 790 222,37 krooni eest ning kuna Humala Invest OÜ oma maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, esitas OÜ Comintec, tuginedes 21.12.2007.a hüpoteegilepingule, 08.07.2008.a kohtutäitur M L ale täitmisavalduse summas 38 845 516 krooni. Täitemenetluse tulemusena kanti sissenõudjale, OÜ-le Comintec jaotuskava alusel 08.08.2008.a üle 37 749 612,82 krooni. Sealjuures kostja laenulepingust tulenev nõue Humala Invest OÜ vastu eelnimetatud kuupäeval oli üksnes 35 182 519,35 krooni (intressivõlgnevus seisuga 12.01.2008.a summas 617 615,78 krooni, viivisevõlgnevus perioodist 12.01.2008.a – 08.08.2008.a summas 4 264 903,57 krooni; põhiosavõlgnevus 30300000 krooni). Tulenevalt 21.12.2007.a sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu p-dest 2.2.1. ja 2.2.2. 7(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 loetigi seega täitemenetluses saadud vahendite arvelt esmalt tasutuks Humala Invest OÜ võlgnevus OÜ Comintec ees summas 11 790 222,37 krooni (753 532,55 eurot), eelduslikult samuti tasumisega viivitamisest tulenevad viivised ning muud võlgnevused ja kulud ning alles seejärel muud nõuded, sh kostja nõue. Kostja vastavasisulised väited on tõendamata ja alusetud. Kohtule ei ole esitatud Humala Invest OÜ ja OÜ Comintec vahelist töövõtulepingut. Arved (t I kd lk 129–135) ei tõenda töövõtulepingu olemasolu, üksnes raamatupidamisdokumendist ei tule mingeid õiguslikke tagajärgi. Lisaks pidanuks arvete aluseks olema vastuvõtuaktid, mida kohtule esitatud ei ole. Usutav ei ole, et sellises mahus ehitustöid telliti ilma kirjalikku lepingut sõlmimata. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et väidetavate arvete esitamist jätkati järjepidevalt, kuigi Humala Invest OÜ arveid ei tasunud ning et ühelgi arvel ei ole viidet võlgnevuse osas. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et avalikul enampakkumisel müüdi laenulepingu tagatiseks olnud kinnistud äriregistrisse esmakordselt 30.07.2008.a kantud OÜ-le Osito Casa, kelle juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli K N , kes on käesoleval ajal kostja lepinguliseks esindajaks ning alates 28.09.2010.a on OÜ Osito Casa ainuosanikuks Marfin Pank Eesti AS ja alates 30.09.2010.a juhatuse liikmeks R R . Seega on käesoleval ajal OÜ Osito Casa ainuosanikuks kostja (t I kd lk 167–168) ning kostja juhatuse liige R R on ka OÜ Osito Casa juhatuse liige. Seega on kostja ning tema seaduslik ja lepinguline esindaja olnud tihedalt seotud kinnistute ostu-müügi tehingutega. Sellest järelduvalt, kui mingi OÜ Comintec ja Humala Invest OÜ vaheline võlasuhe eksisteerinuks, esitanuks kostja selle tõendamiseks ehituslepingud ja vastuvõtuaktid, mis nende olemasolul olnuks kinnistute päraldised ja mis pidanuks seega olema kostja valduses. Hageja on ka tõendanud, et hageja ja OÜ Comintec vahel ei ole võlasuhet eksisteerinud. Harju Maakohtu 31.01.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-18754 (t II kd lk 9–19) tuvastas kohus, et mingit töövõtulepingut ei olnud OÜ-ga Comintec sõlmitud, mingit muud nõuet peale laenulepingujärgse nõude ei eksisteerinud ja seega sundtäitmisel rahuldatigi ainult laenulepingujärgne nõue. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.05.2012.a otsusega maakohtu 31.01.2012.a otsuse muutmata (t II kd lk 58–64) ning Riigikohus ei võtnud 14.11.2012.a määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse, mistõttu 14.11.2012.a jõustus Harju Maakohtu 31.01.2012.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-18754. OÜ Comintec nõuet Humala Invest OÜ vastu ei tõenda ka asjaolu, et Humala Invest OÜ ei esitanud augustis 2008 mistahes vastuväiteid täitemenetlusele ja teostatud väljamaksetele. Tunnistaja S T on märkinud, et sai alles Humala Invest OÜ pankrotimenetluses teada, et Humala Invest OÜ-l on võlgnevus kostja ees, kuid nõue täideti suuremas summas, kui oli tegelik võlgnevus (t III kd lk 199). Seega ei saanudki varem vastuväiteid esitada. Kohtu hinnangul ei ole õige ka kostja väide, et tagatiskokkuleppes toodud nõuete järjestus on nende rahuldamise järjestus. Tagatiskokkuleppe tähenduses lepitakse kokku, millistest võlasuhetest tulenevad nõuded on hüpoteegiga tagatud, sõltumata, millises järjestuses need lepingus määratletakse. Selleks, et hüpoteegi arvelt saaks nõuet rahuldada, peab nõue olema sissenõutav. Hüpoteek on mitteaktsessoorne, mistõttu hüpoteegi sissenõudmiseks peab võlausaldajal eksisteerima nõue asjaõigusseaduse § 325 lg-te 1 ja 5 alusel. Lisaks, tulenevalt VÕS § 88 lg 6 p-st 1 loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. OÜ Comintec nõue, mis tulenes laenulepingust nr 2869/01/06, muutus sissenõutavaks 13.01.2008.a. Kostja väitel esitati väidetava töövõtu-lepingu alusel arved 2008.a kevad-talvel. Seega, isegi kui mingi töövõtulepingust tulenev nõue kunagi eksisteeris, sai täitemenetluses saadud vahenditest rahuldatuks lugeda kõigepealt laenulepingujärgse võlgnevuse. Tsiviilasjas nr 2-11-18754 on leitud ka, et hüpoteekidega tagatavate nõuete leping ei sisalda nõuete täitmisele pööramise järjekorda. Seega on tõendamata, et OÜ-l 8(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 Comintec oli hageja vastu töövõtulepingust tulenev nõue või üldse mingi muu nõue ning et OÜ Comintec nõuded said rahuldatud enne laenulepingust tulenevat nõuet. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et on tõendatud, et vaidlusaluse 168 117 euro ulatuses ei ole loovutatud nõuet olemas ning summa 168 117 eurot on võlausaldajale kantud üle alusetult. Seetõttu on hagejal kui OÜ-lt Humala Invest nõude omandanud isikul õigus VÕS § 1031 alusel nõuda kostjalt 168 117 euro tasumist. Arvestades, et OÜ Comintec on 21.07.2007.a nõude loovutamise lepingust nähtuvalt kogu täitemenetluse tulemusena saadud raha andnud edasi kostjale, on kostja ilmselgelt alusetult rikastunud. OÜ Comintec (OÜ Trifle Ehitus) pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 04.09.2008.a M L kandnud OÜ Comintec kontole 37 749 612,82 krooni, mille on OÜ Comintec koheselt edasi kandnud kostja kontole: nõude loovutamise lepingu alusel 24 527 442,38 krooni ja laenulepingu nr 3603/01/08 intressidena 13 222 170,44 krooni (t I kd lk 199). Asjaolu, et summa on osaliselt kantud teise laenu intressi katteks, ei oma tähtsust. Usutav ega veenev ei ole, et kui lepingu hind on väidetavalt 30 795 657 krooni, nõustus pank endale üksnes 24 527 442,38 krooni kandmisega. Kohus leidis, et osaliselt teise laenu intresside katteks summa kandmisega on üritatud varjata, et kogu kinnistute müügist saadu on kantud kostjale. Seega on kostja alusetult rikastunud ning kostjalt kuulub VÕS § 1031 alusel hageja kasuks väljamõistmisele 168 117 eurot. Järgnevalt andis kohus hinnangu, kas 30.04.2010.a hageja ja Humala Invest OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on näilik. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (vt Riigikohtu 04.02.2009.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8; Riigikohtu 17.12.2009.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11). 30.04.2010.a sõlmisid hageja ja Humala Invest OÜ nõude loovutamise lepingu, mille alusel Humala Invest OÜ loovutas hagejale kostja ja Humala Invest OÜ vahel sõlmitud 12.12.2006.a laenulepingu nr 2869/01/06 alusel kostjale rohkem tasutud summa 2 630 458,42 krooni (168 117 eurot) nõudeõiguse koos kõrvalnõuetega. Lepingu p 2.1. alusel annab võlausaldaja nõude üle uuele võlausaldajale täies ulatuses ja uus võlausaldaja astub nõude ülevõtmise alusel tekkinud võlausaldaja ja võlgniku vahelises võlasuhtes võlausaldaja asemele. Nõue loetakse lepingu allkirjastamisest alates kuuluvaks täies ulatuses uuele võlausaldajale. Lepingu p-de 3.1. ja 3.2. järgi tasub uus võlausaldaja võlausaldajalt omandatud nõude eest võlausaldajale 3 044 597,79 krooni hiljemalt kolme päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Loovutamise puhul tuleb eristada käsutustehingut ja kohustustehingut ehk müügilepingut. Loovutamistehing sõlmitakse reeglina koos kohustustehinguga, mille täitmiseks nõude loovutamine on vajalik. Nõude loovutamise korral ei ole käsutuse jõustumiseks vaja teha muid toiminguid, kui sõlmida loovutamiskokkulepe, seetõttu teostub ja jõustub käsutus koos kohustustehinguga (vt P.V, I.K, V.K ja M.K, Võlaõigusseadus I. Komm vlj, lk 553). Kohus asus seisukohale, et käsutustehing ehk nõude loovutamine ei saa käesoleval juhul näilik olla, kuna nõude loovutamise lepingu poolte sooviks oli nõude loovutamine. Nõude loovutus kajastub ka hageja majandusaasta aruandes (t II kd lk 119–123). Kohus leidis, et tõendamata on ka kohustustehingu ehk müügilepingu näilikkus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, tõendamaks TsMS § 230 lg 1 alusel tehingu näilikkust ehk TsÜS § 89 lg-s 1 märgitud asjaolude esinemist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nõude eest tasutud tasaarvestamise teel. Hageja edastas Humala Invest OÜ-le 30.04.2010.a tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et hageja tasaarvestab nõude loovutamise lepingust tuleneva maksekohustuse oma nõuetega Humala Invest OÜ vastu, mis tuleneb Humala Invest OÜ ja S Ta vahel 13.02.2007.a, 01.11.2007.a, 15.01.2008.a ja 30.04.2008.a sõlmitud laenulepingutest kogusummas 4 993 580,05 krooni, millised nõuded olid hageja poolt omandatud S Ta ja 9(16)

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 hageja vahel 01.09.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga (t II kd lk 128). 01.09.2009.a nõude loovutamisest on Humala Invest OÜ-d teavitatud 25.04.2010.a teatega (t II kd lk 124, 174). Kohtule esitatud hageja majandusaasta aruandest nähtub, et hageja on andnud 2007–2009.a peaaegu kahe miljoni ulatuses laenusid, mis on kajastamist leidnud ka majandusaasta aruannetes (t II kd lk 10–17), seega on kostja väited, et hagejal ei ole suutnud S.Talt 01.09.2009.a nõude loovutamise lepingu alusel nõudeid omandada, faktiliselt ainetud. Kohtule esitatud S.Ta ja Humala Invest OÜ 01.11.2007.a, 13.02.2007.a, 30.04.2008.a ja 15.01.2008.a laenulepingutest (t III kd lk 22–32) nähtub, et S.T on andnud Humala Invest OÜ-le laenu minimaalselt 2 755 052 krooni, mis kajastub ka Humala Invest OÜ pangakonto väljavõttel (t III kd lk 33–37). Nõude tasaarvestamine on kajastamist leidnud ka Humala Invest OÜ pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-10-37925 pankrotihaldur Raivo Piirla poolt 30.11.2010.a koostatud halduri ettekandes (t I kd lk 110–117) lk 6. Nõuete tasaarvestamist on kinnitanud ka vande all antud ütlustega hageja seaduslik esindaja Kiira Paju (t II kd lk 194– 195) kui ka tunnistajana Humala Invest OÜ endine seaduslik esindaja S K (t III kd lk 203). Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et 30.04.2010.a nõude loovutamise lepingu näol oleks tegemist näiliku tehinguga. Kostja leidis, et nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna Humala Invest OÜ on nõude loovutanud varasemalt teisele isikule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Humala Invest OÜ oleks varasemalt nõude loovutanud. Tenneberg & Noot OÜ poolt kostjale 17.03.2012.a esitatud nõudekiri (t II kd lk 53, 91; t III kd lk 95) ei tõenda asjaolu, et enne nõude hagejale loovutamist oli Humala Invest OÜ selle loovutanud tundmatule ja kohtumenetluses tuvastamata Tenneberg & Noot OÜ kliendile. Nõudekirja esitamine ei tõenda nõude loovutamist. Kohtule ega kostjale ei ole esitatud nõudekirja aluseks olevat nõude loovutamise lepingut. Samuti ei leidnud nõude loovutamine tõendamist vande all üle kuulatud tunnistajate Tarmo Noot (t III kd lk 157–160), S T (t III kd lk 203) ja S K (t III kd lk 198–200) ütlustest. Tunnistaja T.Noot ei osanud öelda, kes oli nõude omandajaks, tunnistaja mäletas üksnes nime Sergei, kes olevat laenuandja ja nõude omandaja esindaja. Samuti ei osanud tunnistaja T.Noot öelda, millal ta nõude omandaja esindajaga kohtus. Kohtule ei ole usutav ja veenev, et nõude omandaja, soovides nõuet välja mõista, ei ole huvitatud enda andmete esitamisest kostjale ja tunnistajale, keda soovis enda esindajaks ja katab kinni (varjab) lepingul enda andmed. Usutav ei ole ka, et tunnistaja viskas laenulepingu ja nõude loovutamislepingu ära, aga mäletab täpselt, et leping oli sõlmitud 26.03.2010.a ning allkirjastatud S.Ta poolt. Tunnistaja S.Kalamees kinnitas, et on allkirjastanud üksnes hagejaga 30.04.2010.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu ning muid nõude loovutamise lepinguid ta sõlminud ei ole. Samuti kinnitas tunnistaja S.T, et ainuke nõude loovutamise leping on sõlmitud hagejaga 30.04.2010.a. Seega ei ole tõendamist leidnud nõude varasem loovutamine. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele alusetult saadud 168 117 euro ulatuses. Hageja palus perioodi 06.09.2008.a – 28.06.2013.a eest välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud, kuna kohus rahuldas hageja hagi põhinõude täies ulatuses (168 117 eurot). Kostja (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud hageja), saades alusetult rohkem raha, pidi arvestama, et summa võidakse tagasi nõuda, mistõttu on viivisenõue põhjendatud. Seisuga 28.06.2013.a võlgneb kostja hagejale viivist kokku 67 922,71 eurot. Hageja arvestuses on viivisemäär perioodidel 01.01.2013.a – 14.04.2013.a ja 15.04.2013.a – 28.06.2013.a arvutatud ekslikult, mistõttu ei ole viivise summaks 68 784,03 eurot, vaid hoopis 67 922,71 eurot alljärgneva arvutuse kohaselt. Ajavahemik

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 31.07.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on otsuses jätnud ilma oma vastavat tegevust põhjendamata valikuliselt analüüsimata kostja esitatud tõendid ja õiguslikud ning faktilised väited. Osundatud rikkumine viis selleni, et kohus jättis olulise osa asjas tähtsust omavaid asjaolusid tuvastamata. Ühtlasi on kohus jätnud täielikult analüüsimata kostja poolt VÕS § 1031 kohaldamise aluste ja eelduste osas esitatud seisukohad, ega ole võtnud seisukohta kostja esitatud viivise ja menetluskulude vähendamise taotluse osas. Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 1031. Nimetatud säte kohaldub juhul, kui loovutatakse olematu nõue, millele vastav kohustus pärast nõude loovutamist ekslikult täidetakse. Kostja ei ole kellelegi loovutanud olematut nõuet hageja vastu. VÕS § 1031 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõik kostja poolt OÜ-le Comintec (praegune Trifle Ehitus OÜ) 21.12.2007.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 3558/05/07 alusel loovutatud nõuded olid olemas, s.t kostjal oli OÜ Comintec vastu laenu tagasimaksmise nõue (tulenevalt kostja kui laenuandja ja Humala Invest OÜ vahel 13.11.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 2869/01/06), laenult intressi maksmise nõue ning võimalik viivisenõue. Seega ei loovutanud kostja OÜ-le Comintec olematut nõuet. Probleem seondus hoopis sellega, et pärast nõuete loovutamist ei suutnud Humala Invest OÜ nõuetele vastavaid kohustusi täita, mistõttu algatas uus võlausaldaja tema suhtes täitemenetluse loovutatud nõudeid tagavate hüpoteekide alusel. Täitemenetluses esitas OÜ Comintec hageja väitel tema vastu nõude, mille intressiarvutus ei vastanud laenulepingu tingimustele. Väidetavalt ületas täitemenetluse tulemusena OÜ-le Comintec väljamakstud summa laenulepingujärgset intressinõuet 168 117 euro võtta. Nimetatud asjaolu ei anna aga hagejale õigust õigusliku aluseta tasutud summasid (intressi) tagasi nõuda kostjalt. VÕS § 1031 kohaselt eeldaks sellise nõude esitamine kostja vastu, et viimane oleks loovutanud sellise olematu, s.t laenulepingujärgset intressinõuet ületava intressinõude OÜ-le Comintec. Selline olematu nõue ei olnud aga nõude loovutamise lepingu esemeks. Kostja ei ole OÜ-le Comintec

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 loovutanud laenulepingust tulenevat intressinõuet laenulepingujärgset intressi ületavas osas. Vastupidi, nõude loovutamise lepingu esemeks on selle p 1 kohaselt intressinõue, mille suurus arvutatakse vastavalt laenulepingu tingimustele. Aruraamatuks jääb, kuidas sai maakohus sellises olukorras teha järelduse, et kostja loovutas OÜ-le Comintec olematu nõude. Maakohus on sellist järeldust põhjendanud viitega, et kuna täitemenetluse tulemusena anti uuele võlausaldajale (OÜ Comintec) üle 37 749 612,82 krooni, kuid nõue oli üksnes 35 041 736,38 krooni, ei olnud nõuet ületavas osas nõuet olemas, mistõttu on põhjendatud alusetult saadu väljamõistmine kostjalt kui olematu nõude loovutanud isikult VÕS § 1031 alusel. Maakohtu järeldus ei ole õige juba põhjusel, et VÕS § 1031 võimaldab erandina nõude loovutaja vastu alusetu rikastumise nõuet esitada juhul, kui loovutaja väidab endal olevat nõue, mida tegelikkuses ei eksisteeri (või mida ei eksisteeri väidetud suuruses) ning loovutab sellise olematu nõude, mille omandaja seejärel sisse nõuab. Sellisel juhul on olematu nõude sissenõudmisest tekkiv rikastumine omistatav nõude loovutajale, mis põhjendab VÕS § 1031 kohaldamist ning rikastumisnõude esitamise võimaluse andmist tema vastu. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kostja ei ole OÜ-le Comintec loovutanud olematut nõuet ega ka nõuet suuremas ulatuses, kui see tegelikkuses eksisteeris. Asjaolu, et loovutatud nõude omandanud võlausaldaja arvutas nõudelt intressi ja viiviseid valesti ja vastuolus nende aluseks oleva lepinguga, ei ole võrdsustatav olematu nõude loovutamisega VÕS § 1031 tähenduses. Ka nõude omandanud isikul seeläbi tekkinud alusetu rikastumine ei ole omistatav kostjale kui nõude loovutanud isikule. Seega ei ole käesolevas vaidluses tuvastatud asjaolude pinnalt võimalik kohaldada kostja suhtes VÕS § 1031 sätestatud rikastumisnõuet. Lisaks tõusetub VÕS § 1031 rakendamise põhjendatuse küsimus arvestades kostja poolt maakohtus esitatud väidet ja tõendeid, et apellant ei ole vastustaja arvelt alusetult rikastunud. Kostja jääb oma maakohtus esitatud väite juurde, et ta ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostjale tasuti nõude eest 24 527 442,38 krooni, seega ei ole kostja saanud OÜ-lt Comintec isegi loovutatud nõude aluseks olevast laenu põhiosa summaga võrdset summat. Maakohtu seisukoht, et OÜ Comintec poolt teise laenu intresside katteks summa kandmisega on üritatud varjata, et kogu kinnistute müügist saadu on kantud kostjale, on äärmiselt kummastav, ebaõige, vastuolus tõenditega ning kostjale kui krediidiasutusele krediidiasutuste seadusest laienevate hoolsus- ja järelevalvekohustustega. Seega on täielikult välistatud olukord, kus kostja kui krediidiasutus saaks sõlmida kolmandate isikutega mistahes kaheldava sisuga kokkuleppeid, et nn varjata tegelikku tulu alust, nagu maakohus on kaevatavas otsuses meelevaldselt järeldanud. Kostja jääb ka oma seisukoha juurde, et hüpoteegilepinguga ei ole tagatud mitte kitsalt konkreetsed lepingulised võlgnevused, vaid kõik OÜ Comintec võimalikud nõuded Humala Invest OÜ vastu, ning kuivõrd OÜ Humala Invest juhatus ei esitanud augustis 2008 mingeid vastuväiteid täitemenetlusele ja selles teostatud väljamaksetele, siis on tõendatud, et OÜ Humala Invest tunnustas OÜ Comintec ja kostja nõuete olemasolu eelkirjeldatud ulatuses ega pidanud vajalikuks esitada alusetu rikastumise nõudeid. Asjaolu, et OÜ Comintec jätkas Humala Invest OÜ-le 2008.a jaanuari kuni juuni töövõtulepingu alusel arvete esitamist, isegi kui viimasel oli jooksev võlgnevus, oli tingitud sellest, et töövõtjal, OÜ Comintec oli tulenevalt hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise ning hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu p-dest 2.2.1. ja 2.2.2. piisav tagatis oma nõuete rahuldamiseks. Sel põhjusel lepiti nimetatud lepingupunktides selgelt kokku ka nõuete rahuldamise järjekord – esmalt OÜ Comintec ja seejärel kostja nõuded. Vastupidised maakohtu järeldused on väärad. Kostja viitas Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-4508 ja 3-2-1-44-09 märkides, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kuna kostja oli lepingu pooleks ja loovutas OÜ-le Comintec kostjale kuulunud nõude, siis on kostja praeguses menetluses ainus isik, kes saab kinnitada, milline oli poolte tegelik tahe 21.12.2007.a lepingu sõlmimisel. Maakohus ei saa

Tsiviilasi nr: 2-11-37160 ilma konkreetsetele ja vastupidist tahet kinnitavatele tõenditele toetumata asuda vastupidisele seisukohale. Sellekohaseid tõendeid aga esitatud ei ole. Vastupidiselt maakohtu poolt järeldatule, on kirjeldatud kokkulepe nõuete rahuldamise järjekorra kohta ka eluliselt usutav ja loogiline, kuna vastupidisel juhul jääks ebaselgeks nõude ja hüpoteegi omandamise kui tehingu majanduslik sisu ja vajalikkus OÜ Comintec jaoks. Kostja jääb ka oma maakohtu menetluses esitatud väite juurde, et hageja poolt väidetavalt nõude omandamine on näilik tehing. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et vastastikused nõude loovutamised hageja, S.Ta ja Humala Invest OÜ vahel on esitatud tõendeid ja väiteid analüüsides majanduslikult loogilised, faktiliselt tõendatud ja põhjendatud ning kajastavad asjaolude tegelikku kujunemist. Kohus on antud kontekstis jätnud hindamata Humala Invest OÜ pankrotihalduri kirjaliku vastuse. Ühtlasi ei ole kohus analüüsinud kostja väiteid, mis puudutavad hageja majandustegevuses esitatud aruandeid, nendes esitatud andmete vastuolu hageja väidetega, samuti tunnistaja S.Ta antud ütluste ja hageja esitatud väidete vastuolusid. Nii selgitas tunnistaja S.T, et ta võttis hagejalt laenu summades ja intressiga, milline väide on oluliselt erinev hageja väidetest ning hageja majandusaasta aruandes kajastatust. Seega on põhjendatud alus kahelda, et väidetav nõude loovutamise tehingu struktuur konstrueeriti tagantjärele ja eesmärgiga nõuda kostjalt alusetuid summasid. Samuti ei tunnista kostja jätkuvalt viivisenõuet ega kohtukulude hüvitamise kohustust. Kostja jääb oma maakohtus esitatud seisukoha ja taotluse juurde. Viivise suurust palub kostja vähendada selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks põhjendatud viivise nõudmine perioodi eest, mis jääb hagi esitamise ja võlgnevuse tasumise vahele. Põhjendatud ei oleks viivise väljamõistmine perioodi eest, kui eksisteeris väidetav nõue (millest kostja ehk kohustatud isik midagi ei teadnud ega väidetav nõude omanik teda ka ei teavitanud). Vastustaja seisukoht

8.Kuigi hageja väitis apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagetava summa ulatuses loovutatud nõuet ei eksisteerinud, ei saa selle väitega nõustuda. Kostja on läbivalt, kogu menetluse kestel väitnud, et tema loovutas nõude selles suuruses nagu maakohus selle õigesti tuvastas. Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline see, et täitemenetluses, mille raames vaidlusalune nõue sisse nõuti, realiseeriti veel ühte nõuet (väidetav töövõtulepingust tulenev nõue, mis tulenes väidetavalt OÜ Comintec ja Humala Invest OÜ vahelisest töövõtulepingust). Juhul, kui viimatinimetatud nõuet ei eksisteeri, ei anna see õigust nõuda VÕS § 1031 alusel tegeliku nõude loovutajalt raha tagastamist. Täitemenetluses nõuete rahuldatuks lugemisel ei saa toimida viisil, et võlgnik valib, millise nõude ta täitemenetluses täidetuks loeb. Nõustuda tuleb kostjaga, et sissenõudja määras, sissenõudja ja võlgniku vahelisele kokkuleppele tuginedes, et täitemenetluses täidetakse esmalt töövõtulepingust tulenevad nõuded ning seejärel, ülejäävas osas kostja poolt loovutatud nõuded. Kostja tugines käesolevas menetluses vastavale kokkuleppele. Teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendil ei ole käesolevas tsiviilasjas siduvat jõudu ning teises asjas tehtud lahendil saab käesolevas tsiviilasjas olla üksnes dokumentaalse tõendi kaal. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ja võlausaldaja võivad ka hüpoteegiga tagatud nõuete puhul etteulatuvalt kindlaks määrata, millised nõuded varasemalt täidetuks loetakse. Pooled on sellise kokkuleppe sõlminud ja käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis sellise kokkuleppe olemasolus kahtlemiseks alust annaksid. Isegi, kui nõuete täitmise järjekorda peaks teisiti suhtuma, ei annaks see VÕS § 1031 kohaldamiseks alust, sest see, kui sissenõudja oleks mingid rahasummad omandanud täitemenetluses isegi täiesti alusetult, ei tähendaks see seda, et selle eest peaks vastutama tegeliku ja eksisteeriva nõude loovutaja. Nõude loovutaja vastutab VÕS § 1031 alusel üksnes selle eest, kui loovutatud nõuet ei eksisteeri, mitte aga nõude omandaja poolse, peale nõude omandamist toimuva, väidetavalt ebaseadusliku tegevuse eest.

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid