Kohtulahend

alusel, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel ja keskmise töötasu väljamõistmiseks töölepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest TLS § 100 lg 5 alusel. Harju Maakohus rahuldas nimetatud hagi oma 17.06.2014 otsusega, jättes kõik menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 17.06.2014. otsus jõustus 21.07.2014. Hageja esitas maakohtule menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt oli hageja menetluskuludeks õigusabikulud kokku koos käibemaksuga 1282,50 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palus kostjalt välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga. Kostja vastuväited Kostja ei nõustunud hageja avaldusega osaliselt. Kostja ei vaidlustanud hageja esindaja ühe tööühiku hinda. Kostja ei nõustunud hageja poolt välja toodud menetluskulude suurusega, kuna hageja nõutud menetluskulud õigusabile on liiga suured. Tegemist ei olnud mahuka ega keeruka vaidlusega, pealegi lahenes see juba esimese astme kohtus. Mõistlik õigusabikulu käesolevas asjas oleks 400 eurot. Selline on ka kostja õigusabikulu käesolevas asjas. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas SP avalduse osaliselt ja mõistis Osaühingult Megafort SP kasuks välja menetluskulud kokku summas 1084,50 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud arvetelt nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei vaidlusta hageja esindaja ühe tööühiku hinda. Arvestades, et õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, kusjuures seda ka näiteks hagita menetluses, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013 määruse punkt 14 tsiviilasjas 3-2-1-145-13, et eelnimetatud tunnihind ei ole kõrgem keskmisest lepinguliste esindajate turuhinnast, mistõttu pidas kohus tunnitasumäära 75 eurot (käibemaksuta), mõistlikuks ja asja keerukusega tasakaalus olevaks. Vastavalt õigusabiarvele nr 2013/355 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: kliendiga kohtumine, dokumentidega tutvumine ja nende analüüs, kompromissiläbirääkimised kostjaga (1 h, 75 eurot) ning hagiavalduse koostamine (4 h, 300 eurot). Kuigi kõikide eelnimetatud toimingute teostamine oli vajalik, ei ole, arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu (6 lk), põhjendatud selle koostamise ajakulu 4 h. Põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu on 3 h. Seega kuulub arve nr 2013/355 alusel hagejale hüvitamisele kokku 4 h, mille eest on tasu 300 eurot. Vastavalt õigusabiarvele nr 2014/412 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: kohtumine kliendiga ja kostja vastuse analüüs (0,6 h, 45 eurot) ning kostja vastusele omakorda vastuse koostamine (2,1 h, 157,50 eurot). Arvestades hageja vastuse mahtu ja sisu (2 lk) kuulub arve nr 2014/412 alusel kostja poolt hüvitamisele üksnes 150 eurot (2 h). Vastavalt õigusabiarvele nr 2014/441 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: kliendiga kohtumine ja kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5 h, 37,50 eurot) ning hageja kohtus esindamine (0,3 h, 22,50 eurot ja 2,25 h, 168,75 eurot). Ajakulu on mõistlik ja arve nr 2014/441 alusel kuulub hüvitamisele 228,75 eurot (3,05 h). Vastavalt õigusabiarvele nr 2014/461 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: arutelu kliendiga, kostjale e-kirja saatmine ja tutvumine kohtu kirjaga (0,5 h, 37,50 eurot) ning tähtaja pikendamise taotluse ja kohtuteeside koostamine, samuti suhtlemine kohtuga (3 h, 225 eurot). Arvestades, et kostja

2(4)

ei pea hüvitama hagejale tema esindaja poolt tähtaja pikendamise taotluse koostamise ajakulu, kuulub arve nr 2014/461 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 225 eurot (3,0 h). Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub käesolevas asjas kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu kokku 12,05 h eest, mille eest on tasu kokku 903,75 eurot, millele lisandub käibemaks 180,75 eurot, kokku 1084,50 eurot. Arvestades käesoleva asja mahukust ja keerukust, samuti hageja esindaja poolt avalduses väljatoodud toiminguid, on eelnimetatud summa hüvitamine kostja poolt hagejale käesoleval juhul põhjendatud, kuna õigusabikulud on asja keerukusega tasakaalus ja vastavuses ka üksnes maakohtus arutavate asjade õigusabikulude suurusega. Määruskaebus Kostja palub tühistada maakohtu määruse. Maakohus on küll märkinud, et arvestab menetluskulude vajalikkuse, põhjendatuse ja vaidluse asjaoludega, kuid pole seda teinud. Poolte vahel oli töövaidlus, mis ei olnud keerukas ega mahukas: asjas toimus kaks istungit, millest üks sisuline istung; asjas kogutud tõendite hulk oli minimaalne, eelkõige oli küsimuseks tõendite ja asjaolude hindamine; õiguslik vaidlus sisuliselt puudus. Kohus on hinnanud vaid seda, kas mingi menetlusdokument oli vaja koostada, kuid ei ole andnud hinnangut, kas sellises mahus õigusabikulu oli käesolevas asjas tõepoolest vajalik. Kostja hinnangul oli hagiavaldus põhjendamatult mahukas, aga samas pealiskaudne, mis tingis vajaduse hiljem asjaolusid täpsustada ja tõi kaasa lisatööd mitte üksnes kostjale, vaid ka hagejapoolse täpsustuse vajaduse (kohtu 18.02.2014 kiri). Ka hageja kohtukõne maht on ülemäärane ning kogu selle koostamise kulu ei olnud seetõttu vajalik kulu. Kohus on märkinud, et õigusabikulu on vastavuses I astmes arutatavate asjade õigusabikulude suurusega. Seejuures ei ole kohus arvestanud vaidluse spetsiifikat – asjaolu, et tegemist oli lihtsa töövaidlusega. Kohus on ebaõigesti võrrelnud õigusabikulu suurust muude I astmes arutatavate asjade õigusabikulude suurusega, selle asemel et võrrelda käesoleva asja õigusabikulu teiste lihtsamat sorti I astmes arutatavate töövaidluste õigusabikuludega. Vajalik ja põhjendatud õigusabikulude suurus käesolevas asjas on maksimaalselt 400 eurot. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse esitajale märgib ringkonnakohus järgmist. Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud kulude vajalikkuse ja põhjendatusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohtul hinnata iga menetlustoimingu vajalikkust ja põhjendatust ning sellele kulunud aega. Kohus ei ole seotud õigusabikulude väljamõistmisel kindla summaga vastavalt asja liigile ja keerukusele. Lähtudes

3(4)

TsMS § 175 lg-st 1 on maakohus hinnanud piisava põhjalikkusega iga hageja esindaja aruandes ja arvel märgitud tööd ja hinnanud selle põhjendatust. Hagiavalduse täpsustamine ja kohtu küsimustele vastamine 03.03.2014 menetlusdokumendis oli vajalik. Hageja kohtukõne teesid on sisult sama pikad kui kostja omad, seetõttu ei ole kostja etteheide nende pikkusele kohane. Käesolev töövaidlus lahendati töötaja kasuks. Kostja näide Riigikohtu praktikast ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna puudutab vaidlust, kus kaotajaks jäi töötaja. Riigikohus on leidnud viidatud lahendis 3-2-1-143-11, et töövaidluste lahendamisel tuleb töötajat käsitada töösuhte nõrgema poolena. Sellise käsitlusega ei ole kooskõlas töötaja kohtukulude vähendamine seetõttu, et tal tuli oma õigusi kaitsta kohtuvaidluses tööandjaga. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniõigus, siis ringkonnakohtul ei ole õigust sellesse sekkuda, kui maakohus ei ole rikkunud diskretsiooni piire. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.