XXXhagi OÜ XXX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel ja keskmise töötasu väljamõistmiseks töölepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest TLS § 100 lg 5 alusel.
Tsiviilasja hind
2692,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindajad Elen Rohtla ja Thea Rohtla (Rohtla Law Office OÜ, asukoht Viru Väljak 2, Metro Plaza, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Katrin Prükk (Osaühing Advokaadibüroo Advocatus, registrikood 11045359, asukoht Pepleri 32, 51010 Tartu, e-post [email protected])
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 6. mail 2014.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et OÜ XXX poolt XXX18.06.2014.a. tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine.
Lõpetada XXXja OÜ XXX vahel 02.06.2009.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt 18.06.2013.a.
4.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXkasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis tema 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 2011,60 (kaks tuhat üksteist eurot ja 60 senti) eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 681,24 (kuussada kaheksakümmend üks eurot ja 24 senti) eurot. Menetluskulude jaotamine.
6.Jätta XXX menetluskulud täies ulatuses OÜ XXX kanda.
7.Jätta OÜ XXX menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.XXX töötas OÜ-s XXX poolte vahel 02.06.2009.a. sõlmitud töölepingu alusel müüjaklienditeenindajana (TVK t/l 16-23). Tööülesandeid täitis hageja Solarise keskuse XXX kaupluses.
2.XXX kauplus Solarise keskuses on avatud iga päev kell 10.00 kuni 21.00.
3.18.06.2013.a. tegi OÜ XXX personalijuht hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles teatas, et ütleb töötajale töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 18. 06.2013.a. põhjusel, et töötaja on korduvalt rikkunud oma ametijuhendi punktides 2.1; 2.2,
Lk (9)
2.4 ja 2.20 kirjeldatud töökohustusi. XXXsai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 18.06.2013.a. (TVK t/l 26).
4.XXXei nõustunud töölepingu ülesütlemisega ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus: - tunnustada töölepingu ülesütlemine tööandja poolt TLS § 104 alusel tühiseks; - lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi; - välja mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1954, 35 eurot ja - välja nõuda OÜ-lt XXX tööandja poolt esitamata tõend Eesti Töötukassale.
5.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 9. septembrist 2013.a. nr 4.4-1/1655 otsustati: - avaldus rahuldada; - tunnistada XXXja XXX OÜ 02.06.2009.a. töölepingu ülesütlemine XXX OÜ poolt 18.06.2013.a. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks ja lugeda, et XXX2. juuni 2009.a. tööleping XXX OÜ-ga ei lõppenud XXX OÜ 18. juuni 2013.a. ülesütlemisega; - lõpetada XXX02.06.2013.a. tööleping alates 18. juunist 2013.a. TLS § 107 lg 2 alusel; - välja mõista XXX OÜ XXXkasuks töölepingu ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 1954,35 eurot.
6.OÜ XXX ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja taotles töövaidluse läbivaatamist kohtus hagimenetluses. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
7.01.11.2013.a. esitatud hagiavalduses palus hageja: - tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; - lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; - mõista välja OÜ-lt XXX hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hageja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2011,60 eurot; - mõista välja OÜ-lt XXX hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis 681,24 eurot.
8.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest hageja ei ole toimepannud selliseid rikkumisi, mis oleks andnud aluse talle töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja väidetel täitis ta oma tööülesandeid 5 aasta jooksul kohusetundlikult ja nõuetekohaselt. Arvestades asjaoluga, et tööl oli kaupluses reeglina alati 2 klienditeenindajat, ei jäänud ükski kaupluse klientidest teenindamata ka siis, kui hageja kokkuleppel tööandjaga mõne minuti tööle hiljaks jäi või mõni minut varem töölt ära läks. Tööle hilinemine või varem töölt lahkumine tulenes tema bussigraafikust. Hageja nõustub kostjaga, et tema töökohaks olnud XXX kauplus Solarise keskuses pidi olema avatud klientidele igal päeval kella 10 – 21. See ei ole aga kooskõlas Solarise keskuse sisekorraeeskirjade p-ga 2.1, milles üürnik kohustab olema avatud ärikeskuse lahtioleku ajal, sest Solarise keskuse ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p. 6.1 ja 6.2 kohaselt on keskus
Lk (9)
avatud kell 9 – 22. Eeltoodust ei tulene seega, et hageja oleks toime pannud rikkumise, mis toonuks kostjale kaasa reaalse ohu tööandjale. Hageja ei eita, et 02.06.2013.a. ja 11.06.2013.a. suleti kauplus tõepoolest mõni minut varem, kuid sellega ei tekkinud kellelegi mingisugustki kahju. Hageja on seisukohal, et väidetavaid rikkumisi tööle hilinemise ja sealt varem lahkumise kohta tuleb vaadelda kooskõlas tema töögraafikuga. Hageja selgituse kohaselt ja tööaja graafikust nähtuvalt olid vähemalt alates 2013 veebruarist eri värvidega näha graafikus töötajate vahetuste algus- ja lõpuajad ning selgitused 6,7,8,10-tunniste vahetuste algus- ja lõpukellaaegade kohta. Hagejal olid tavapäraselt 11-tunnised vahetused, mõnikord ka lühemad vahetused. Hageja leiab, et kostja esindaja selgitused ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütlused hageja tööaja kohta on omavahel vastuolulised. Kostja esindaja väidetel algas hageja tööpäev graafikus märgitud tööpäeva algusega ja lõppes vastavalt graafikus ettenähtud tundide arvule ning sellele tuleb juurde liita 1-tunnine lõunapaus. Tunnistaja XXXütluste kohaselt tähendavad tööaja graafiku kõrval olevad kellaajad töötaja puhast tööaega. Hageja väidetel kinnitab nimetatu, et tema töölepingu ülesütlemise põhjus on otsitud ning kuivõrd hageja selle vaidlustas, püüab kostja väidetava lõunapausiga lühendada töötaja tegelikku tööaega ja süüdistada teda seega kokkulepitust varasemas töölt lahkumises. Ka 06.05.2014 kohtuistungil uuritud turvalindi salvestused kinnitasid, et kostja süüdistused hageja väidetavast tööle hilinemisest ja sealt varem lahkumisest on valed. Võrreldes tööaja graafikuid ja turvalindi salvestusi selgub, et: - 01.06.2013 oli hageja töövahetus graafiku järgi 8 tundi. Tööandja süüdistas teda hilisemas tööle jõudmises. Turvalindi kohaselt oli hageja kell 9.46 tööl ja lahkus sealt hageja sõnul 18.25 (turvalindi salvestust töölt lahkumise kohta ei esitatud). Seega töötas hageja sel päeval rohkem kui graafikus ette nähtud 8 tundi. - 02.06.2013 turvalindist nähtuvalt hakkasid 2 müüjat, sh hageja, vitriinidest kaupa kokku pakkima kell 20.55 ja hageja sulges 20.57 ühe turvakardina. Arvestades asjaoluga, et kauplusel on 2 turvakardinat, ei tähenda ühe turvakardina sulgemine veel kaupluse sulgemist. - 06.06.13 kell 20.57 alustas hageja kauba kokkupakkimist, kusjuures teine töötaja sulges turvakardina. - 11.06.13 kell 20.54 alustas hageja kauba kokkupakkimist, kell 20.58 suletakse 1 turvakardin. Turvalindilt nähtuvalt olid kaupluses küll 2 klienti, kuid nad ei jäänud teenindamata. Klientide kauplusest lahkumine näitab, et teine turvakardin oli avatud. - 15.06.13 kell 20.42 oli hagejat näha kaupluses välisriietes, kuid tema lahkumist lindilt näha ei olnud. Seega ei saa väita, et töötaja sel kellaajal töölt ka lahkus või kaupluse sulges. - 16.06.13 lahkub hageja töölt kell 18.28. Töötaja töövahetus oli 8-tunnine; tegelikku tööaega tuli rohkem kui 8 tundi. Seega oli näha eelpoolnimetatud turvalindilt, et hageja alustas kolmel päeval juunis kauba kokkupakkimist koos teise müüjaga 3-6 minutit enne kaupluse sulgemise aega, kuid hageja turvalindilt ei nähtu, et hageja oleks töölt lahkunud enne kella 21.00. Kahel päeval, kui hagejal olid 8 tunnised vahetused, töötas hageja rohkem kui 8 tundi. Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et kolmel päeval kaupade kokkupakkimine 3-6 minutit enne kaupluse sulgemist ei saanud olla põhjuseks hagejale töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ja temaga töölepingu lõpetamisel ilma etteteatamistähtaega järgimata.
9.Hageja on seisukohal, et tööandja ei ole teda ka hoiatanud töökohustuste rikkumise eest nagu tööandja väidab.
Lk (9)
On küll õige, et kaupluse juhataja poolt anti kogu kollektiivile koosolekul teada puudustest töös ja klientide teenindamisel, kuid seda ei saa pidada hagejale hoiatuse tegemiseks töölepingu lõpetamisest töölepingu seaduse mõttes. Hageja hinnangul ei saa hoiatuseks pidada ka tema ja XXXvestlust suitsunurgas, sest hoiatuse tegemine töötajale peaks andma talle selge hoiatava signaali, et järgnevate rikkumiste korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Isegi juhul kui lugeda sellist vestlust hoiatuseks, ei saa töölepingu ülesütlemise aluseks olla vähetähtis, ebaoluline rikkumine, mis tööandja tööd ei häiri. Nagu tunnistaja kohtuistungil väitis, otsustas juhtkond hagejaga töölepingu lõpetada videosalvestiste ja üldise käitumise pärast.
10.Hageja peab vajalikuks ka rõhutada, et kaupade kokkupakkimise alustamine kaupluses mõned minutid enne kaupluse sulgemist oli toimunud kogu hageja kaupluses töötamise aja ja selleks oli olemas kaupluse juhataja nõusolek. Nimetatut ei eitanud ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja. Asjaolu, et hageja lahkus töölt enne kella 21.00, v.a. tema 8 tunnistel tööpäevadel, kohtuistungil uuritud turvalindi vaatamisega tõendamist ei leidnud. Ka juhul kui hageja lahkus töölt enne kella 21.00, oli hagejal selleks kaupluse juhataja luba olemas. Seda kinnitas kohtuistungil tunnistaja.
11.Kostja ütles hagejale töölepingu üles sellest TLS § 97 lg 1 sätestatud etteteatamistähtaega järgimata. Hageja on seisukohal, et selleks ei olnud mingit põhjust, sest ilma etteteatamistähtaega järgimata oleks tööandja saanud töötajale töölepingu üles öelda üksnes siis kui selleks oleks olnud eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Käesoleval juhul sellist asjaolu ei esinenud.
16.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: töölepingu nr 97 koos lisadega, hageja ametijuhendi, 18.06.2013.a. tööandja poolt hagejale tehtud töölepingu ülesütlemise avalduse, hageja pangakonto väljavõtte Swedbankis kostja poolt üle kantud töötasu kohta, OÜ XXX tööaja graafikud 2013.a. jaanuarist kuni augustini. Hageja taotles kostjalt välja nõuda ka turvalintide salvestised. Kohus rahuldas taotluse 2013.a. juunikuu turvalintide salvestiste osas. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
17.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et töölepingu ülesütlemine hagejale on tühine, sest hageja rikkus kostja sõnul korduvalt oma töökohustusi mille eest teda ka hoiatati. Kostja sõnul algas töötaja tööpäev kaupluses tegelikult kell 9.30 ja pidi kestma tööajakavas ettenähtud tunnid + 1 lõunapausi tund. Töötaja pidi avama ja sulgema kaupluse õigeaegselt, panema välja enne kaupluse avamist kaubad ja pärast sulgemist need seifi tagasi panema. Töötaja kohustus oli teenindada kliente ja olla oma töökohal nagu nägi ette tema ametijuhend. Hageja rikkus oma töökohustusi pidevalt, s.o. hilines tööle, lahkus töölt varem, ei osalenud kaupade väljapanekul ja ärapanekul ning viis kauba seifi enne tööpäeva sulgemist. 2013.a. juunis pani hageja toime kostja väidetel järgmised rikkumised: - 1. juunil jõudis hageja tööle kell 10:02 ja lahkus 18:25;
Lk (9)
- 2. juunil asus hageja kaupa kokku pakkima kell 20:56 ja sulges siis ka trellid; - 6. juunil alustas hageja kauba kokkupakkimist 20:57 ja sulges siis ka trellid; - 11. juunil alustas hageja kauba kokkupakkimist kell 20:54, sulges trellid kell 20:58 ja jättis teenindamata kliendid;
15.juunil lahkus hageja töölt kell 20:42 ja
16.juunil lahkus hageja töölt kell 18:21. Kostja on seisukohal, et vaatamata sellele, et hageja tööajagraafikus on märgitud tema tööajaks kas 8 või 11 tundi, pidi ta tööle tulema tegelikult pool tundi varem ja lahkuma töölt pool tundi varem, sest tööaja graafikus märgitud töötunnid ei sisaldanud 1 tunnilist lõunapausi.
18.Kostja on seisukohal, et XXXpoolt hagejaga peetud vestlust 2013.a. aprillikuus saab pidada hageja hoiatamiseks, sest kaupluse juhataja juhtis vestluse käigus töötaja tähelepanu tema töökohustuste rikkumisele. Tööandja leiab, et isegi siis kui eelpoolnimetatud vestlust töötaja hoiatamiseks pidada ei saa, oli tööandja õigustatud lõpetama XXXtöölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata, sest töötaja pakkis kolmel korral 2013.a. juunikuus kauba kokku oma töökohal enne kaupluse sulgemise aega rikkudes sellega oma ametijuhendi p 2.1; 2.2; 2.4 ja 2.10 märgitut ning lõi sellega kostjale olulise kahju tekkimise ohu, sest vastavalt kostja ja Solaris keskus vahel sõlmitud üürilepingule oli kostja kohustatud hoidma üüripinna külalistele avatuna ajal mil Solarise keskus on avatud.
19.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada Kultuuri- ja vabaajakeskus „Solaris“ sisekorraeeskirjadega, OÜ XXX ja Solaris keskus vahel sõlmitud üürilepinguga. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana ka XXXja XXX. Kohus rahuldas taotluse XXXsuhtes. Kostja esitas kohtule turvalintide salvestised vaidlusaluste kuupäevade kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et: - XXXtöötas OÜ-s XXX poolte vahel 02.06.2009.a. sõlmitud töölepingu alusel müüjaklienditeenindajana (tõendab ka tööleping TVK t/l 16-23); - oma tööülesandeid täitis hageja Solarise keskuse XXX kaupluses; - XXX kauplus Solarise keskuses on avatud iga päev kell 10.00 kuni 21.00; - 18.06.2013.a. tegi OÜ XXX hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 18. 06.2013.a. Tööandja ütles töölepingu hagejale üles põhjusel, et töötaja on korduvalt rikkunud oma ametijuhendi punktides 2.1; 2.2, 2.4 ja 2.20 kirjeldatud töökohustusi. XXXsai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 18.06.2013.a. (tõendab ka töölepingu ülesütlemise avaldus TVK t/l 26).
Pooled vaidlevad selle üle
Lk (9)
-
-
kas kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemine on tühine tulenevalt TLS § 104 lg 1 sätestatust; kas hageja rikkus oma tööülesandeid ja ametist tulenevaid kohustusi mis saaks olla aluseks tööandjal talle tööleping üles öelda; kas tööandja hoiatas hagejat töökohustuste rikkumise eest; kas hagejapoolsed töölepingu rikkumised olid niivõrd tõsised, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlemapoolset huvi kaaludes oli tööandja õigustatud töölepingu töötajale üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata; kas hageja poolt toime pandud töökohustuste rikkumised lõid reaalse ohu kostjal kahju tekkimiseks.
21.Kohus võtab kõigepealt kohtuotsuses seisukoha selles kas OÜ XXX poolt töölepingu ülesütlemine XXXoli tühine või mitte. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. OÜ XXX ütles Sigrid Paasile töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja töötajale töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töölepingu ülesütlemise avalduses märgitu kohaselt rikkus hageja oma ametijuhendi p-des 2.1, 2.2, 2.4, ja 2.20 kirjeldatud töökohustusi, kirjeldamata milliseid töökohustusi hageja täpsemalt rikkus. Kohtuvaidluse käigus täpsustas kostja, et hagejapoolne töölepingu rikkumine seisnes järgnevas: - 1. juunil 2013.a. jõudis hageja tööle kell 10:02 ja lahkus 18:25; - 2. juunil 2013.a. asus hageja kaupa kokku pakkima kell 20:56 ja sulges siis ka trellid; - 6. juunil 2013.a. alustas hageja kauba kokkupakkimist 20:57 ja sulges siis ka trellid; - 11. juunil 2013.a. alustas hageja kauba kokku pakkimist kell 20:54, sulges trellid kell 20:58 ja jättis teenindamata kliendid; - 15. juunil 2013.a. lahkus hageja töölt kell 20:42 ja - 16. juunil 2013.a. lahkus hageja töölt kell 18:21. Arvestades asjaoluga, et hageja ei vaidlusta asjaolu, et 02.06.2013.a. ja 11.06.2013.a. suleti kauplus mõni minut enne kella 21.00 ja kohtuistungil tõendite uurimise käigus vaadeldud turvalindi salvestustega on tõendatud, et: 01.06.2013 kell 09:46 - 09:47 oli kaupluses tööl kaks müüjat, kellest 1 on hageja ning, et 01.06.2013 kell 18:25 kohta salvestis puudub; 02.06.2013 kell 20:55 võtsid müüjad, kellest 1 on hageja, vitriinidest ära kaupu, kell 20:56 võttis hageja ära kauplusest väljaspool ja Solarise Keskuse fuajees asuva välireklaami ning kell 20:57 sulges hageja kaupluse trellid;
Lk (9)
06.06.2013 kell 20:57 alustas hageja kaupluses kauba kokkupanekut vitriinidest ja teine töötaja lasi samal ajal alla kaupluse trellid; 11.06.2013 kell 20:54 alustas hageja kauba kokkupanekut vitriinidest, 20:58 lasti alla kaupluse trellid, misjuures kaupluses oli näha kahte klienti, kuid ei olnud näha, et nad oleksid soovinud midagi osta või, et nad oleks jäänud teenindamata. Kliendid lahkusid tõenäoliselt teise väljapääsu kaudu, sest kauplusel on 2 väljapääsu, millel mõlemal on ka trellid; 15.06.2013 kell 20:42 oli näha hagejat kaupluses välisriietes ja käekotiga, kuid hageja lahkumist kauplusest ei ole turvalindilt näha. 16.06.2013 kell 18:28 paneb hageja mantlit selga ja lahkub kauplusest kell 18:29. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et vastavalt kostja juures koostatud tööajagraafikule pidi hageja olema tööl 2013.a. 1. juunil. 8 tundi, 2. juunil 11 tundi 6. juunil 11 tundi, 11. juunil 11 tundi, 15. juunil 11 tundi ja 16. juunil 8 tundi, mida kinnitavad kostja poolt koostatud tööajagraafikud (t/l 172), ning ükski kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei kinnita kostja väidet nagu oleks OÜ XXX töötajad pidanud tegelikult tulema tööle pool tundi enne tööaja algust ja lahkuma töölt pool tundi pärast graafikus märgitud tööaja algust, sest tööaja graafikusse märgitud töötunnid on töötajate puhtad töötunnid ega sisalda lõunapausi 1 tunni ulatuses, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole veenvalt tõendanud oma väiteid hagejapoolsest tööle hilinemisest ja sealt varem lahkumisest, v.a. 02.06. ja 11.06.a. mil hageja ise tunnistab, et kauplus suleti tõepoolest mõni minut enne kella 21.00. Asjaolu, et kokkuleppel oli võimalik ühel müüjal pisut varem töölt lahkuda, on tõendatud tunnistaja XXXütlustega (t/l 179). Arvestades ka sellega, et XXXväidetavad tööle hilinemised ja/või sealt varem lahkumised avastati tunnistaja XXXsõnul seetõttu, et 2013.a. maikuus toimus Solarise keskuse XXX kaupluses vargus ja kui turvalinte võimaliku varga tabamiseks üle vaadati, tuvastati, et kaupluse trelle lastakse alla varem kui kell 21.00, samuti, et kohtu käsutuses puuduvad usaldusväärsed tõendid selles, et tööandja hoiatas XXXtema töökohustuste rikkumise eest, vaid tõendatud on üksnes tunnistaja XXXütlustega, et ta vestles XXX2013.a. mais viimase varem töölt ära minemise ja klientide juuresolekul istumise teemal, lubades teha rikkumiste jätkumise korral hagejale kirjaliku hoiatuse, on kohtu hinnangul kostja poolt hagejale töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu.
22.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole millegagi tõendanud ka asjaolu, et tal oli õigus tööleping hagejale üles öelda TLS § 97 lg 3 alusel ilma sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega järgimata. Kostja väidetel tekitas hageja oma käitumisega, s.o. kaupluse enne kella 21.00 sulgemisega, suure kahju tekkimise ohu, sest kostja ja Solaris Keskuse vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidid XXX kauplus olema avatud sama aja mis Solarise keskus. Nimetatud kostja väide ei vasta tegelikkusele juba üksnes seetõttu, et Solarise Keskus on üldteadaolevalt avatud kell 9.00 – 22.00, kauplus XXX aga 10.00 – 21.00, mille üle pooltel vaidlus puudub. Arvestades asjaoluga, et tõendatud on üksnes kahel korral, s.o. 02.06.2013.a. kaupluse sulgemine 3 minutit enne ja 11.06.2013.a. 2 minutit enne kella 21.00, kusjuures viimasel korral jäid lahti kindlasti ka kaupluse teised trellid, mille kaudu kaupluises olnud kliendid
Lk (9)
lahkusid, puudus kostjal alus hagejale tööleping üles öelda igal juhul ka enne TSL § 97 lg 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega.
23.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 21 seisukohale, et töölepingu ülesütlemine hagejale oli seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, tuleb kohtul lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
24.Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 22 ka seisukohale, et kostjal puudus alus hagejale töölepingut üles öelda TLS § 97 lg 2 sätestatud tähtaega järgimata, ja hageja oli töötanud kostja juures talle töölepingu ülesütlemise ajaks 4 aastat ja 16 päeva, oleks tulnud kostjal hagejale ette teatada talle töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 2).
25.Arvestades asjaoluga, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt hagejale oli tühine ja kostja ütles hagejale põhjendamatult töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 107 lõike 2 ja § 109 lõikes 1 alusel hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2011,60 eurot, arvestades asjaoluga, et hageja keskmine 6 kuu töötasu kostja juures töötamise ajal oli 670,53 eurot, mida kostja vaidlustanud ei ole, ning juhindudes TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 2 sätestatust on kostja kohustatud maksma hagejale hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest ehk 21 tööpäeva eest 681,24 eurot, mille väljaarvestamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostja samuti vaidlustanud. Menetluskulude jaotamine.
26.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500.- eurot, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuna hageja esitas kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise väljamõistmiseks 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2011,60 eurot, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks summas 681,24 eurot, on käesoleva hagi hinnaks 2692,84 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.