AS Kiviõli Soojus hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5 498, 82 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
AS Kiviõli Soojus (RK xxx, Aasa 19, 43122 Kiviõli)
Hageja lepinguline esindaja:
Anne Talviste (Condor Inkasso OÜ Postiaadress: Pallasti 28, pk 1292, 11402 Tallinn; e-post: [email protected])
Kostja:
S. K. (IK xxx xxx)
RESOLUTSIOON
AS Kiviõli Soojus hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S. K.lt hageja AS Kiviõli Soojus kasuks 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 36 senti, millest 263, 24 eurot on põhivõlg ja 3, 12 eurot seisuga 24.07.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista kostjalt S. K.lt hageja AS Kiviõli Soojus kasuks viivis alates 25.07.2014.a - 07.08.2014 põhinõudelt 600, 76 eurot ja alates 08.08.2014 põhinõudelt 263, 24 eurot kuni põhinõude (263, 24 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 65% menetluskuludest jääb hageja AS Kiviõli Soojus, 35% kuludest kostja S. K. kanda.
4.Jätta rahuldamata AS Kiviõli Soojus taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Kostja S. K. on xxx korteri omanik. Viru 19 korterelamus ei ole moodustatud korteriühistut. Hageja on võrguettevõtjana Viru 19 elamut, sh kostja korterit kütnud ning osutatud teenuse eest esitanud korteriomanikule arved.
2.Esialgse hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 5 055, 43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 26,62 eurot, viivise TsMS § 367 alusel 0,0029 % päevas põhinõudest ajavaemiku eest alates 25.07.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on õigusabikulu 260 eurot ja riigilõiv 425 eurot. Hageja palub väljamõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel . Hagi kohaselt on kostja võlg hageja ees kujunenud ajavahemikus 30.06.2003-30.06.2014 ja 24.07.2014 seisuga on võlg hageja ees 5 555, 43 eurot. 27.01.2014. Viru Maakohtu määrusega (maksekäsk, tsiviilasjas nr 2-13-56527) kohustai S. K.t tasuma hagejale põhivõla katteks 500 eurot. Hageja arvestab 500 eurot põhivõlast maha 5 555, 43 – 500= 5 055, 43 eurot. Hageja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks 01.07.2014.a. Hageja arvestab viivist 01.07.2014 -24.07.2014 23 päeva eest 0,0029 % päevas ehk 26, 62 eurot.
3.Pärast kostja vastuväidete saamist täpsustas hageja oma nõuet. Hageja loobus nõudest ajavahemiku 30.06.2003 -31.12.2010 eest kogusumas 4 454, 73 eurot (aegumise tõttu). Lõpliku nõude aluseks on täpsustatud hagi kohaselt tasumata arved ajavahemiku eest 01.01.2011 kuni 30.06.2014.a. Märgitud arvete alusel ei ole nõue tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 158 lg 2 aegunud. Hageja märgib, et: 01.01.2011 - 31.12.2011 esitati kostjale tasumiseks arveid kogusummas 1041, 67 eurot. Kostja tasus nimetatud perioodil 1 006, 65 eurot. Tasumata jäi 35, 02 eurot. 01.01.2012 – 31.12.2012 väljastati kostjale arveid kogusummas 1 166, 94 eurot, millele lisandub eelmise perioodi võlg 35, 02 euro, kokku 1 201, 96 eurot. Kostja tasus viidatud perioodil 925, 96 eurot. Tasumata jäi 276, 72 eurot.
01.01.2013 - 31.01.2013 väljastati arveid 873, 20 eurot, millele lisandub eelmise perioodi võlg 276, 72 eurot, kokku 1 149, 92 eurot. Kostja tasus samal perioodil hagejale 481, 40 eurot. Tasumata jäi 668, 58 eurot. 01.01.2014 - 30.06.2014 on hageja kostja esitanud arveid kogusumas 432, 18 eurot, millele lisandub eelmise periooi võlg kokku 668, 58 eurot, kokku 1100, 76 eurot. Hagi esitamise hetkeks so 24.07.2014.a seisuga oli põhiosa võlg 1 100, 76 eurot. Viiviseid kogu perioodi eest juurde ei arvestatud. 07.08.2014.a tasus kostja hagejale 337, 52 eurot. Märgitud summa arvestab hageja 30.06.2014.a seisuga sissenõutavaks muutunud põhioa võlgnevusest maha. 01.01.2011-30.06.2014.a eest on kostjal tasumata 763, 24 eurot.
4.Hageja lõplikuks nõudeks jäi välja mõista kostjalt: 01.01.2011 - 30.06.2014 ajavahemiku eest põhivõlg 763, 24 eurot, seisuga 24.07.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis 8,98 eurot; viivis 25.07.2014 - 07.08.2014 põhinõudelt 1 100, 76 eurot ja alates 08.08.2014 põhinõudelt 763, 24 eurot kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 määras menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 260 eurot viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõutumisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et 27.01.2014 tsiviilasjas nr 2-13-56527 mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks 500 eurot ning menetluskulud 212 eurot. Kohtumäärus jõustus ning lahendi alusel on algatatud täitemenetlus nr 042/2014/754 Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova büroos). Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja leiab, et nõue ajavahemiku eest 30.06.2003 kuni 30.06.2011 on aegunud (summas 4 282, 66). Kostja märgib, et ajavahemiku eest 30.06.2011 kuni 30.06.2014 on kostja võlg hageja ees 5 044, 43 – 4 282, 66 = 772, 77 eurot Kostja on sel ajavahemikul ülalnimetatud summa hagejale kütte eest tasunud ja eelöeldut tõendab pangaväljavõttega.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Esialgses hagis nõudis hageja kostjalt välja mõista võlg ajavahemiku 30.06.200330.06.2014 eest 5 555, 43 eurot. 27.01.2014.a Viru Maakohtu määrusega (maksekäsk, tsiviilasjas nr 2-13-56527) kohustati S. K.t tasuma hagejale põhivõla katteks 500 eurot. Hageja arvestas 500 eurot põhivõlast maha 5555, 43 – 500= 5 055, 43 eurot (tl 3-6). 10.10.2014. a täpsustas hageja nõuet ning loobus kostja aegumise vastuväidetega nõustudes nõudest ajavahemiku 30.06.2003-31.12.2010.a eest kogusummas 4 454, 73 eurot. (tl 62-66). Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 ja § 158 lg 2 sätestatut ei ole hageja arvates aegunud nõue 01.01.2011-30.06.2014.a esitatud arvete alusel.
8.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hagi esitamise ajaks 24.07.2014.a oli kostja põhiosa võlg hageja ees 1 100, 76 eurot. 07.08.2014 tasus kostja hagejale 337, 52 eurot ning hageja lõplikuks nõudeks jäi 763, 24 eurot (tl 63-66).
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja on xxx korteri omanik ning kohustatud talle osutatud kommunaalteenuste eest tasuma vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. Kostja märgib kirjalikus vastuses, et võlga hageja ees ei ole (tl 34-36).
10.Kohus sellega ei nõustu. Arvelduste seisust (tl 68-72) tulenevalt on kostjal ajavahemiku 01.01.2011 – 30.06.2014 tasumata 1 100, 76 eurot. Hageja arvestab võlgnevusest maha kostja poolt 07.08.2014.a tasutud 337, 52 eurot, nõudes põhivõlga 763, 24 eurot. Kohus juhib tähelepanu sellele, et põhivõlast tuleb maha arvestada ka tsiviilasjas nr 2-1356527 maksekäsuna sama perioodi eest välja mõistetud 500 eurot, mille täitmiseks on algatatud täitemenetlus. Eeltoodut ei muuda ka hageja osaline loobumine nõudest (aegumisele tuginedes). Viidatud tsiviilasjas (KIS andmed) ei esitanud hageja nõude põhjendust kohtu määratud tähtajaks, mistõttu keeldus kohus maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud nõuet menetlemast. Seega on ajavahemiku 01.01.2011-30.06.2014.a eest kostjal tasumata 763, 24 -500= 263, 24 eurot.
11.Kuivõrd kostja on omapoolseid kohustusi täitnud osaliselt, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (so käesoleval juhul AS Kiviõli Soojus) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr.
Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.
12.Hageja nõuab viivist alates 01.07.2014 kuni hagi esitamiseni so kuni 24.07.2014 põhinõudelt 1 100, 76 24 päeva eest 1100, 76 x 8, 15% x 24 /360 = 5, 98 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist alates 25.07.2014.a kuni 07.08.2014.a põhinõudelt 1 100, 76 eurot ning alates 08.08.2014.a põhinõudelt 763, 24 eurot kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 seadusjärgses määras.
13.Kuna hageja ei ole põhivõlast maha arvestanud maksekäsuna väljamõistetud 500 eurot, muutub ka viivise arvestus: Alates 01.07.2014 kuni 24.07.2014 tuleb kostjal tasuda viivist põhinõudelt 600, 76 eurot arvestusega 600, 76 x 8,15% / 100 = 48, 96 eurot aastas; 48, 96: 365 = 0,13 eurot päevas; 0,13 x 24 päeva = 3, 12 eurot . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnimetatud sättest tulenevalt tuleb kostjal alates 25.07.2014.a tasuda viivist 25.07.2014 07.08.2014 põhinõudelt 600, 76 eurot ja alates 08.08.2014 põhinõudelt 263, 24 eurot kuni põhinõude (263, 24 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulude poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt 35% ulatuses (lõplikust nõudest), seega 65% menetluskuludest jääb hageja, 35% kuludest kostja S. K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
16.Hageja palub tagastada enam tasutud riigilõiv 225 eurot Condor Inkasso arveldusarvele. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Menetluse kestel nõude vähendamine / nõudest osaline loobumine ei anna alust riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. AS Kiviõli Soojus esitas kohtule hagi hagihinnaga 5 498, 82 eurot, millelt RLS § 57 lg 1 ja RLS Lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu 425 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.