Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-4311
Tsiviilasi
Ago Vineri hagi Elar Ilvese vastu võlgnevuse, viivise, intressi ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
23 377 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. märtsi 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elar Ilvese apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. oktoober 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Elar Ilves (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja (hageja): Ago Viner (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. märtsi 2014 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Elar Ilvese kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
täitmise tähtajast. Viivisenõue ei ületa põhinõuet, seega tuleb viivisenõuet pidada kohtupraktika valguses mõistlikus suuruses olevaks.
ülesütlemisega 03.02.2010 lõppes VÕS § 186 p 6 kohaselt pooltevaheline leping, mistõttu ei saa lepingu ülesütlemise järgselt kohalduda kostjale lepingus sätestatud intressimäär. Kohus, rahuldades viivisenõude lepingus sätestatud määras, on teinud VÕS § 113 lg-ga 1 vastuolus oleva kohtuotsuse. Kohus eksis ka viivise alandamise taotluse lahendamisel. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (3-2-1-66-05). Maakohus on diskretsiooniõigust rikkunud. Kohus jättis hindamata, kas lepingus ettenähtud viivisemäär (0,3% päevas ehk ca 110% aastas) on asjaolusid arvestades mõistlik ja proportsionaalne. Poolte huvide kaalumine viivise alandamisel ei saa seisneda nentimises, et kostja on viivisemääraga nõustunud ning pidi olema teadlik sellega kaasnevatest riskidest. Eelnevat seisukohta toetas ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12. Muuhulgas ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et kuivõrd M. P ei ole hagejalt viimase kinnitusel laenu tagasi nõudnud, ei saa hagejale olla laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumisest kahju tekkinud. Lisaks jättis kohus analüüsimata kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks põhjusel, et kahe sama funktsiooniga kõrvalnõude esitamine on liigkasuvõtjalik ja ebaproportsionaalne.
nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
kokkulepe summas 319 eurot oli poolte tahe, siis ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et leppetrahvi nõudmine (lisaks viivisele) on ebaproportsionaalne.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.