30.oktoobril 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-3798
Tsiviilasi
XXX hagi Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 023/2013/1861
Hagihind
6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, Tallinn); Kostja volitatud esindaja Taago Pähkel (e- post: [email protected]).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2014.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja volitatud esindaja Taago Pähkel
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 023/2013/1861 lubamatuks viivise nõude osas summas 28 965,33 eurot, seega on sundtäitmine lubatav viivisnõude osas summas 2 903,32 eurot.
3.Jätta menetluskulud 91 % ulatuses hageja kanda ja 9 % ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXX esitas kohtule Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 023/2013/1861. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja OÜ XXX08.01.2007.a. Tallinna notari Kristel Akermani juures Tallinnas XXX asuva korteriomandi müügilepingu. Müügilepingu tagamiseks seati Nordea Bank Finland PLC kasuks ühishüpoteek müügilepingu esemele ja hagejale kuuluvale, Tallinnas Tammepärja 4 asuvale kinnistule, mis on kantud kinnistusregistrisse registriosa nr. 2085401 all. Hüpoteegilepingu punkti 4.2.2 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kostja nõuded OÜ XXX vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kolme lepingu alusel väljastati laene kokku 2 675 992,26 krooni ja tagastati 2 208 827,55 krooni. Põhiosa võlg seega 467 164,71 krooni, s.o. 29 857,27 eurot. Täiteasjas nr. 027/2012/1278 pöörati kostja avalduse alusel täitmisele Tallinna notari Kristel Akermani juures sõlmitud kinnisasja müügi ja hüpoteegileping nr. 103 OÜ-le XXX kuulunud Tallinnas XXX korteriomandi müümiseks 19.06.2012.a. enampakkumisel alghinnaga
eurot. Nimetatud korteriomand müüdi teisel kordusenampakkumisel 30.10.2012.a. hinnaga 33 750 eurot. Hageja leiab, et kostja täitmisavaldus on põhjendamatu ja sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada täitmisavalduses märgitud järgmiste nõuete ulatuses: (i) 04.01.2007.a. laenulepingust nr. XXX alusel 12 076,44 euro ulatuses (viivisenõue); (ii) 04.01.2007.a. laenulepingu nr. XXX alusel 17 929,03 euro ulatuses (viivisenõue); (iii) 27.09.2007.a. laenulepingu nr. XXX alusel 1863,18 euro ulatuses (viivisenõue). Kokku 31 868,65 euro ulatuses.
2.Nõude sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et kostja ei ole hageja kui hüpoteegiga koormatud vara omaniku suhtes käitunud heas usus. Viivisevõla tekkimine ei ole tingitud hagejast. Kostja ei ole hagejat informeerinud laenusaaja OÜ XXX (endine XXXOÜ) võlgadest, ega võlgade suurusest, sellest kui suures ulatuses on laenusaaja saadud laenusid tagastanud, sellest, et laenude tagatiseks olnud võlgniku varast ei piisanud kohustuste täitmiseks ning kuidas on juhtunud nii, et laenusaaja viivisevõla suurus on kasvanud põhivõlaga võrdseks, ilma, et hagejat oleks sellest informeeritud ja antud talle võimalust laenu tagajana täita kohustus enne niivõrd suurte viiviste lisandumist. Hageja on nõus tasuma täitmisavalduses esitatud põhivõla ja intressivõla. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostjal on hageja vastu viivisenõue, siis teeb hageja käesolevaga menetlusliku tasaarvestuse ja tasaarvestab kostja viivisenõude hagejale samas ulatuses kostja vastu oleva kahjunõudega summas 31 868,65 eurot. Hageja leiab, et kokku 29 857,25 euros ulatuses põhinõuete juures 31 868,65 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja sellest veel suureneva viivise nõudmine ei ole poolte võlasuhet, käesoleva kaasuse asjaolusid ning poolte majanduslikku seisundit võrreldes ja arvestades mõistlik. Kuivõrd hageja on nõus tasuma tagatise andjana kostjale laenusaaja põhivõla ja intressivõla, siis palub hageja kohtul alternatiivselt vähendada viivisenõuet 31 868,65 eurolt mõistliku suuruseni, mis hageja hinnangul oleks intressivõlgnevuste suurus 2 577,32 eurot. Veel ühe alternatiivina võiks
mõistlikuks viivisesuuruseks olla laenulepingut nr. XXX puudutavas osas põhivõla suurus 1 384,62 eurot. Kostja täitmisavalduses nõuab kostja aga 1 384,62 euro suuruse põhivõla kõrval 1 2076,44 euro suurust viivist, mis ületab sellest laenulepingust tuleneva põhivõla suurust ligi 10 korda. Õige ei ole kostja väide, et hageja ja XXX on elukaaslased. XXX ja XXX abielu lahutati 31.03.2009.a. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 023/2013/1861 lubamatuks viiviste nõude, s.o. 31 868,65 euro ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostjal oli suuline kokkulepe laenusaaja esindajaga, et täitemenetlust ei alustata ning kostja võimaldab võlad likvideerida ilma neid sisse nõudmata pikema aja vältel, kuna laekumisi äriühingul praktiliselt ei olnud, kuid anti lubadusi, et võlad likvideeritakse. XXX , kes on hageja elukaaslane ning elab hagejaga samal aadressil XXX oli saadetud 12.03.2012.a. kiri selle kohta, et XXX OÜ-ga sõlmitud laenulepingud on lõppenud. Kuna kostjal ei olnud hagejaga sõlmitud võlaõiguslikke lepinguid ning XXX sõlmitud suulise kokkuleppe alusel pidi esmalt realiseeritama tagatis aadressiga XXX ning peale seda ülejäänud nõude pidi hageja võtma enda kanda. Hagejat ei teavitatud 2012.a. kostja poolt lepingute lõppemisest. Kostja on seisukohal, et tegemist on pahatahtliku venitamisega kuni nii hageja kui laenusaaja esindaja olid teadlikud oma kohustustest kostja ees ning soovi korral oleksid saanud vältida viivisnõude tekkimist varasemalt avaldades soovi kas kohustused üle võtta või tekkinud võlgnevuse tasuda. Kõik nõuded, mis kostjal on hageja või laenusaaja vastu, olid tagatud tulenevalt ühishüpoteegiga koormamise lepingust nr. 103-08.01.2007.a. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 11.06.2014.a. kohtumääruses (t/l 129) kui ka 23.09.2014.a. kohtuistungil (t/l 143-145).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas täitemenetlus täiteasjas nr. 023/2013/1861 on lubatav viivisnõude 31 868,65 euro osas. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt viiviste summas 31 868,65 eurot tasumist ning seetõttu on sundtäitmine selles osas lubamatu. Kostja nimetatuga ei nõustu.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige
põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
8.TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
9.Kohtule esitatud 31.10.2013.a. täitmisavalduse kohaselt tuleneb nõue laenulepingutest nr. XXX, XXX, XXX ja 08.01.2007.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust nr. 103 (t/l 12-13). Täitedokumendiks täiteasjas nr. 023/2013/1861 on Tallinna notar Kristel Akerman 08.01.2007.a. hüpoteegi kustutamise avaldus, ühishüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (t/l 34-62) ning laenulepingud nr. XXX (t/l 24-28), XXX (t/l 1923), XXX (t/l 14-18).
10.Eelpool nimetatud laenulepingute poolteks olid OÜ XXX ja kostja ning notariaalse lepingu poolteks olid m.h. OÜ XXX(seaduslik esindaja XXX) ja XXX ning kostja. Notariaalse lepingu punkt 4.2.2 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik nõuded ostja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja ostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (t/l 56) ning punkti 4.1 kohaselt seab ostja hüpoteegipidaja kasuks lepingu punktis 1.1 nimetatud lepingu esemele I esimesele järjekohale ning omanik seab hüpoteegipidaja kasuks lepingu punktis 1.3 nimetatud lepingu esemele II esimesele järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 3 564 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (t/l 55-56).
11.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejale kuulub eelpool nimetatud hüpoteegiga koormatud kinnisasi XXX, Tallinn (t/l 79-80). Samuti ei ole vaidlust selles, et eelpool nimetatud laenulepingute järgi moodustab laenu põhiosa võlgnevus summas 29 857,25 eurot (28 472,63 + 1 384,62) ja intress summas 2 577,32 eurot (27,51 + 1 301,96 + 1 247,85) (t/l 12-13). Pooled on erimeelt selles, kas hageja peab kostjale tasuma viivisnõude kogusummas 31 868,65 eurot.
12.Hageja leiab, et kuivõrd kostja on viivitanud täitemenetluse alustamise avalduse esitamisega, ei ole hagejal kohustust tasuda viivisnõuet või alternatiivselt tasuda seda täies ulatuses. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu asjaolule, et kostja pole käitunud täitmisavalduse esitamisel heas usus (VÕS § 6 lg 1, 2). Ka on hageja arvamusel, et hageja, kui tagatisvara omanik ei saanud oma kohustust täita kostjast tulenevatel asjaoludel (VÕS § 113 lg 4) ning alternatiivselt palub hageja tasaarvestada kostja viivisnõude hagejale samas ulatuses kostja vastu oleva kahjunõudega summas 31 868,65 eurot (VÕS § 186 p 2).
13.Kohus hageja nimetatud käsitlustega ei nõustu. Käesoleval juhtumil on kostja piisavalt põhistanud, et täitemenetlust ei alustatud seetõttu, et kostjal oli suuline kokkulepe laenusaaja esindajaga, et täitemenetlust ei alustata ning kostja võimaldab võlad likvideerida ilma neid sisse nõudmata, kuid kahjuks kokkulepetest kinni ei peetud (t/l 114 pöördel, 144). Seega ei saa võlgnikule vastutulekut kostjale ette heita ning eelpool viidatud alustel hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
14.Hageja on ka arvamusel, et temapoolne käitumine ei ole tinginud sellises summas viivise võlgnevuse tekkimist, kuivõrd kostja ei ole hagejat teavitanud laenusaaja võlgnevuse tekkimisest. Ka kostja on kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil kinnitanud, et kostja poolt hagejat lepingute lõppemisest 2012.a. teavitatud ei ole (t/l 115, 144). Samuti pole kostja enne täitemenetluse algatamist täiteasjas nr. 023/2013/1861 hageja poole pöördunud võlgnevuse tasumiseks.
15.Kostja viited selle kohta, et laenusaaja ja hageja olid elukaaslased, on paljasõnalised. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millise kohaselt hageja ja laenusaaja vaheline abielu lahutati 31.03.2009.a. (t/l 123, 140). Seega oli abielu lahutatud enne väidetavaid kostja ja laenusaajavahelisi läbirääkimisi, mistõttu ei saa nendest teadmist omistada hagejale.
16.Hageja leiab, et kostja poolt täitmisele esitatud viivisnõue on liialt suur ning palub seda kohtul vähendada. Kostja ei ole hagejat informeerinud, et laenusaaja ei ole täitnud endale võetud kohustust ning et kostja ei ole andnud võimalust hagejal täita kohustust enne viiviste lisandumist. Samuti leiab hageja, et kokku 29 857,25 euro ulatuses põhinõuete juures 31 868,65 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja sellest veel suureneva viivise nõudmine ei ole poolte võlasuhet ning poolte majanduslikku seisundit võrreldes ja arvestades mõistlik. Kohus nõustub nimetatud hageja seisukohaga. Sellest tulenevalt esinevad antud juhul alused viivise vähendamiseks.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nagu nähtub normi sõnastusest, on tegemist lahtise loeteluga. Võlaõigusseadus ei sea piiranguid kohtule, milliste asjaoludega võib kohus leppetrahvi suuruse vähendamisel arvestada.
18.Seega on leppetrahvi vähendamine kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Vaata ka Riigikohtu 26.10.2010.a. kohtuotsust kohtuasjas nr. 3-2-187-10 või 21.11.2012.a. kohtuotsust kohtuasjas nr. 3-2-1-132-12.
19.Kohus, arvestades tekkinud võlasuhet ja võrreldes poolte majanduslikku seisundit (eraisikust hageja ning krediidiasutus), on seisukohal, et antud juhul on kostja poolt nõutav viivis kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid kogumis arvestades ülemäära suur, mistõttu kasutab kohus talle antud diskretsiooniõigust hageja poolt esitatud viivisnõude vähendamiseks.
20.Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, millise kohaselt on hageja kohtunud kostjaga 06.09.2013.a. (t/l 144). Nimetatud kohtumisel on menetlusosalised rääkinud nõuetest ja hagejale on esitatud pangaväljavõtted (t/l 144). Seega leiab kohus, et hageja on hiljemalt nimetatud kuupäeval saanud teada laenulepingujärgsetest võlgnevustest ning sellest tulenevalt tuleb nimetatud kuupäev võtta aluseks viivise vähendamisel. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks asunud nõuet täitma vältimaks viivisnõude kasvamist, kohtule esitatud ei ole, kuigi hageja on kohtuistungil avaldanud, et tal on võimalik põhiosa ja intressid ühe summana ära tasuda (t/l 143).
21.Viivise vähendamisel lähtub kohus järgmisest. Laenulepingu nr. XXX p. 7.1 kohaselt on viivisemäär 25 % aastas, kuid siiski mitte vähem kui laenu intressimäär pluss 10 % aastas (t/l 15). Nimetatud laenulepingu alusel on tekkinud võlgnevus summas 1 384,62
eurot (t/l 13). Kuivõrd kohus leiab, et kostjal on viivisnõue alates 06.09.2013.a., mil kostja on teavitanud hagejat võlgnevusest, tuleb ka viivist arvestada alates nimetatud perioodist. Seega on viivisvõlgnevus tekkinud alates 07.09.2013.a. kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 27.01.2014.a. Seega on antud juhul eelpool nimetatud laenulepingu alusel kostja viivise nõue 134,64 eurot (1 384,62 x 0,068 % x 143 päeva).
22.Laenulepingu nr. XXX p. 7.1 kohaselt on viivisemäär 25 % aastas, kuid siiski mitte vähem kui laenu intressimäär pluss 10 % aastas (t/l 20). Nimetatud laenulepingu alusel on tekkinud võlgnevus summas 28 472,63 eurot (t/l 13). Kuivõrd kohus leiab, et kostjal on viivisnõue alates 06.09.2013.a., mil kostja on teavitanud hagejat võlgnevusest, tuleb ka viivist arvestada alates nimetatud perioodist. Seega on viivisvõlgnevus tekkinud alates 07.09.2013.a. kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 27.01.2014.a. Seega on antud juhul eelpool nimetatud laenulepingu alusel kostja viivise nõue hageja vastu 2 768,68 eurot (28 472,63 x 0,068 % x 143 päeva).
23.Laenulepingu nr. XXX p. 7.1 kohaselt on viivisemäär 25 % aastas, kuid siiski mitte vähem kui laenu intressimäär pluss 10 % aastas (t/l 25). Nimetatud laenulepingu alusel on tekkinud intressivõlgnevus 27,51 eurot ja viivis põhiosa võlalt 1 863,18 eurot (t/l 12). Kuivõrd kohus leiab, et kostjal on viivisenõue alates 06.09.2013.a., mil kostja on teavitanud hagejat võlgnevusest, asub kohus seisukohale, et antud juhul on kostja viivise nõue summas 1 863,18 eurot põhjendamata. Hageja on hagiavalduses viidanud asjaolule, et nimetatud laenulepingu alusel on kostjale tasutud laenusaaja poolt 20 891,13 eurot, millest laenu põhiosa 19 173 eurot ja intress 1 718,13 eurot. Kostja vastupidist tõendanud ei ole ning seetõttu leiab kohus, et viivisenõue nimetatud laenulepingu alusel ei ole põhjendatud.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele ja kostjal on õigus nõuda lisaks põhivõlgnevusele ja intressivõlgnevusele viivist kokku summas 2 903,32 eurot (2 768,68 + 134,64). Seega on sundtäitmine lubamatu 28 965,33 euro (31 868,65 – 2 903,32) ulatuses.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
27.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulu 91 % ulatuses jätta hageja kanda ja 9 % ulatuses kostja kanda.
28.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt
näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.