lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-54098/22

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-54098/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 115 lg 2Sissenõude pööramine võlgniku kontoleTMS § 131 lg 1Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 133 lg 1Sissetuleku aresti alt vabastamineTMS § 26Teabe nõudmise õigusTMS § 43 lg 11Raha väljamaksmine sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontoltVÕS § 127 lg 4, 5Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusIKS § 10 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-54098/15Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja03.06.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-54098

Tsiviilasi

A.K. hagi AS SEB Pank ja Viljandi kohtutäitur Janek Pool vastu varalise kahju 204,56 euro ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3 704,56 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuni 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. u apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): A.K. (isikukood: XXXX, esindaja Lembit Auväärt; Vastustaja I (kostja I): AS SEB Pank (registrikood: 1004252, esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher, vandeadvokaadi abi Kerstin Linnart; Vastustaja II (kostja II): Viljandi kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 3. juuni 2014. a otsus muutmata ja A.K. u apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE

1.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.K. u kanda.
2.Mõista A.K. ult Eesti Vabariigi kasuks välja hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) eurot 11 (ühetistkümne) võrdse osamaksena summas à 50 (viiskümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
PS § 28
TMS § 130Sissetuleku arestimine
TMS § 59 lg 1Teabe andmise kohustus
TsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 190 lg 2Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 442 lg 1Otsuse sisu
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 65 lg 2Solidaarvõlgnikud
3.Esimene osamakse summas 50 (viiskümmend) eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud kolm osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva kolme kuu jooksul igakuuliselt summas 50 (viiskümmend) eurot iga kuu 20. kuupäevaks.
4.Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole, märkides makse selgituseks „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13-54098“.
5.Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.K. (hageja) esitas 15. novembril 2013 Tartu Maakohtule hagi AS SEB Pank (kostja I) ja Viljandi kohtutäitur Janek Pool (kostja II) vastu varalise kahju 204,56 euro ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuvastati hagejal 26. juulil 2013 keskmine puue. 22. augustil 2013 laekus A. K. arvele sotsiaaltoetus 146,60 eurot ja 05. septembril 2013 sotsiaalabi 51,14 eurot, mille pank kandis samal päeval kohtutäitur Janek Pooli arvele. Vastavalt järelepärimisele selgus, et kohtutäitur arestis 30. juulil 2012 A. K. arve. 23. septembri 2013 uue arestimisakti alusel oli hagejal võimalik igal kuul saada kätte miinimumpalga suurune summa. Kohtutäitur keeldus tagastamast ebaseaduslikult kinni peetud summasid. Hageja leidis, et kuna puudega inimese sotsiaaltoetus ei kuulu vastavalt täitemenetluseseadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-le 2 arestimisele ja seda summat ei saanud arvestada TMS § 132 alusel miinimumpalga arvestamisel, rikkus kostja 1 teadlikult ja tahtlikult TMS § 131 lg 1 p 2, kui ta kandis hageja arvele laekunud puudega inimese sotsiaaltoetuse kohtutäituri arvele. Pank pidi lähtuma seadusest ja puudega inimese sotsiaaltoetust mitte kinni pidama. Kuna ülekannetel oli märgitud, et tegemist on puudega inimese sotsiaaltoetusega, siis pidi kostjal 1 olema selge, et neid summasid ei saa arestida ega neile sissenõuet pöörata. Alusetu

on kostja II seisukoht, et hageja pidanuks temale puudetoetuse saamisest teatama. Kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 65 lg 2 alusel. Kostjate tegevuse tagajärjel tekkis hagejal mittevaraline kahju, kuna ta jäeti ilma ravita, abi- ja sidevahendita üksinda iseenda hooleks, mis tekitas hagejale suure emotsionaalse pinge ja lootusetuse tunde.

2.AS SEB Pank (kostja 1) vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole pangal kohustust ega õigust hinnata sisuliselt arestimisakti seaduslikkust ning seda osaliselt või täielikult täitmata jätta. Pank kui arestitud konto pidaja ei kuulu võlgniku, kohtutäituri ning sissenõudja vahelisse õigussuhtesse ega vastuta sellest suhtest tekkivate võimalike nõuete eest. Hageja ei ole ka tõendanud ega väitnud, et kostjate tegude tagajärjel oleks tal tekkinud tervisekahjustus või et kostjate teod oleksid kahjustanud hageja omandit. Hageja kontolt raha kohtutäituri kontole kandmise õigus tulenes kostjale I TMS §-dest 111 ja 115. TMS § 115 lg-st 2 tulenevalt oli kostjal I krediidiasutusena kohustus arestida konto arestimisakti saamisel täpselt selles ulatuses, mis on näidatud kohtutäituri poolt arestimisaktis. Kostjal I ei ole õigust omal algatusel muuta arestimisakti sisu. Kostjal I puudus ka seadusest tulenev õiguslik alus hageja märgitud isikuandmete (s.o kontole kantud laekumiste info) töötlemiseks. Hageja ei ole esitanud tema sotsiaaltoetuse arestitavast summast välistamise avaldust koheselt pärast puude tuvastamise otsust ega kasutanud seega tal olemasolevat õiguskaitsevahendit. Hageja väidetav mittevaraline kahju on tõendamata. Hageja ei ole oma väidetavat mittevaralist kahju sisustanud ega selgitanud, millised kostja I tegevusega põhjuslikus seoses olevad mittevaralised kahjulikud tagajärjed on talle tekkinud. Hageja poolt on põhjendamata seisukoht, et ühe kuu sotsiaaltoetuse kätte saamata jäämine oleks hagejale põhjustanud sellisel määral täiendavaid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi, võrreldes olukorraga, kus ta oleks sotsiaaltoetuse kätte saanud, et oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine.
3.Kohtutäitur Janek Pool (kostja II) vaidles hagile vastu. Kostja II põhjenduste kohaselt on hageja suhtes sissenõudja Eesti Vabariigi avalduse alusel algatatud 8. märtsil 2012 täitemenetlus Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2011 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-10-16317 täitmiseks. Nõude katteks arestis kohtutäitur 30. juulil 2012 võlgnikule kuuluva pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Kohtutäiturile teadaolevalt omas võlgnik sel ajahetkel kontot ainult selles pangas. Vastavalt TMS § 133 lg-le 1 oli arestimisaktis märgitud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Teistesse pankadesse tegi kohtutäitur e-aresti. Tegemist on võlgniku konto arestimisaktiga, mis loetakse jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatavate kontode suhtes. Pankadel on kohustus isikule konto avamisel kontrollida e-aresti olemasolu ning kehtiva aresti puhul konto koheselt ka arestida. Neis arestimisaktides ei olnud arestivaba miinimumi kasutamise võimalusi ette nähtud – TMS § 132 lg 1 mõtte kohaselt on arestivaba miinimumi kasutamise võimalus ainult ühes pangas korraga.
23.septembril 2013 sai kostja II võlgniku esindaja teabenõudest teada, et hageja on avanud konto AS-is SEB Pank. Arestimisakti alusel kanti kohtutäituri kontole ajavahemikus
22.augustist 2013 kuni 05. septembrini 2013 195,56 eurot maksekorralduse „455 Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2011 kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-10-16317, täiteasi XXXX“. Laekumisest ei olnud võimalik välja lugeda, mis liiki laekumisega oli tegemist. Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kandis kohtutäitur vastavalt TMS § 43 lg-le 1 sissenõudjale.

Kohtutäitur leidis, et kui võlgnik saab TMS § 131 lg 1 tingimustele vastavaid sissetulekuid, on võlgniku enda kohustus nendest sissetulekutest kohtutäiturit teavitada. Avalduse, mis tagas võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS § 133 lg 1), esitas võlgnik alles

26.septembril 2013, millisest kuupäevast alates on võlgnikule tagatud võimalus kasutada arestivaba miinimumi AS-is SEB Pank. Oma õiguste kaitseks peab menetlusosaline ise kohtutäiturile esitama oma sissetulekute kohta õigeid andmeid, tegema seda õigeaegselt ja vajadusel olema valmis esitama ka täiendavaid dokumente, mis sissetulekute liiki kinnitavad. Ainult sel juhul on võimalik võlgnikule tagada täiendavate mittearestitavate sissetulekute kättesaamine. Sotsiaalkindlustusamet teatas kostja II järelepärimisele, et hagejale on tema enda soovil välja makstud pension ajavahemikul 05. juunist 2013 kuni 30. septembrini 2013 teise isiku Swedbank AS-is asuvale arveldusarvele ja sotsiaaltoetus tema enda SEB Pank AS arveldusarvele XXXXX. Nimetatud asjaolu annab aluse eeldada, et hageja on teadlikult tekitanud olukorra, kus arestimisele mittekuuluv summa arestitakse pangakontolt, kuid arestimist võimaldav summa on kantud kohustuse täitmisest kõrvalehoidumise eesmärgil kolmanda isiku kontole.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsusega jäeti A. K. hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus nõustus kostja I seisukohaga, et pank kui arestitud konto pidaja ei kuulu võlgniku, kohtutäituri ning sissenõudja vahelisse õigussuhtesse ega vastuta sellest suhtest tekkivate võimalike nõuete eest. Puudub ka sama sisuga kohustus, mida kostjad saaksid solidaarselt hagejale täita. Tulenevalt TMS § 115 lg-st 2 on kostjal I krediidiasutusena kohustus arestida konto arestimisakti saamisel täpselt selles ulatuses, mis on näidatud kohtutäituri poolt arestimisaktis. Kostjal I kui arestimisakti täitjal ei ole õigust omal algatusel arestimisakti sisu muuta. Pank täidab täitemenetluse formaliseerituse printsiipi järgides arestimisakti. Ka on kostja I selgitanud, et kui isiku kontole on seatud arest kohtutäituri kasuks, toimub kontole laekuvate summade kohtutäituri kontole kandmine automaatselt. Seega kostjal I ei olnud võimalust ega kohustust kontrollida hagejale laekuvate summade allikat. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja temale kuuluva pangakonto arestimist vaidlustanud ning ta pidi teadma, et tema suhtes toimub täitemenetlus Tartu Maakohtu
20.jaanuari 2011 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-10-16317. Kohtutäituri esimene arestimisakt on välja antud enne hagejal puude tuvastamist ja sotsiaaltoetuse maksmise algust. Seega muutusid asjaolud pärast arestimisakti ja hageja ülesanne oli sellest täiturit teavitada, esitades kohtutäiturile avalduse sotsiaaltoetuse arestitavast summast välistamiseks. Kostja II ei pidanud teadma, et hagejal on tuvastatud puue. Maakohus leidis, et kostja II on toiminud vastavalt kehtivale seadusele. Hagejale oli tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel. Maakohus pidas asjakohatuks hageja väidet, et arestimisakt oli puudustega ja et kohtutäitur pidi suutma koostada sellise arestimisakti, mis ei aresti sihtotstarbelisi summasid. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei saa iga täitemenetluse algatamisel eeldada, et isik, kelle suhtes täitemenetlus algatatakse, võib täitemenetluse aja jooksul taotleda puude määramist. Kuigi puudega inimese sotsiaaltoetus ei kuulu vastavalt TMS § 131 lg 1 p 2 arestimisele ja seda summat ei saa arvestada TMS § 132 alusel miinimumpalga arvestamisel, ei saanud kostja I teada, et tegemist on

sotsiaaltoetusega ja kostja II ei saanud olla teadlik, et hagejal on tuvastatud puue ning et hageja on avanud uue arveldusarve SEB Pank AS-is. Maakohus nõustus kostja II viitega Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks raha arestimisakti alusel kohtutäituri kontole kandes rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjate tegevuse tagajärjel oleks tal tekkinud tervisekahjustus või et kostjate teod oleksid kahjustanud hageja omandit. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole hageja poolt tõendatud nende asjaolude esinemine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.A. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) näitab kostja seisukoht, et kontole laekuvate summade kohtutäituri kontole kandmine toimub automaatselt, seda, et pangad kasutavad süsteemi, mis kannab ebaseaduslikult üle selliseid summasid, mis ei kuulu arestimisele. Selline süsteem on seadusevastane ja seda tuleb muuta. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta lähtub TMS § 115 lg-st 2, mitte aga TMS § 131; 2) on ebaõige ja eksitav kostja II seisukoht, et kuna Danske Bank AS Eesti filiaali arestimisaktis oli ette nähtud arestist miinimumpalga suuruse summa vabastamine, siis hageja SEB Panga arve arestimisel ta miinimumpalga suurust summat arestist ei vabastanud. Sotsiaaltoetused ja teised TMS §-s 131 märgitud summad on eriotstarbelised ja neid ei saa miinimumpalga arvestamisel sissetuleku sisse arvestada; 3) on kohtutäituri arestimisakt õigusvastane, sest selle alusel peavad pangad kinni ka need summad, mida TMS § 131 kohaselt ei tohi arestida. Alusetu on hageja süüdistamine, et ta ei esitanud kohtutäiturile sotsiaaltoetuse arestitavast summast välistamise avaldust koheselt pärast puude tuvastamise otsust. Kostja ei ole viidanud ühelegi sättele, millest selline nõue tuleneks. Kohtutäitur tunnistab ka ise, et teatud summad tuleb välistada arestimisest nende liigi alusel. Arestimisakt oli puudustega. Täitur peab suutma koostada sellise arestimisakti, mis ei aresti sihtotstarbelisi summasid; 4) on arusaamatu, et kohus leiab, et kostja I ei saanud teada, et tegemist on sotsiaaltoetusega. Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud ülekandel on märgitud raha liik. Kas kohtutäitur teab, et võlgnikul on puue, ei ole asjassepuutuv. Kohtutäitur peab tegema sellise arestimisakti, mis välistab TMS § 131 loetletud summade arestimise; 5) on asjakohatu kohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08. Nimetatud lahendis on käsitletud kaasust, kus kohtutäitur eksis miinimumpalga arvestamisel. Antud juhul on aga arestitud need summad, mida ei tohi üldse arestida; 6) on väär kohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud varalise kahju olemasolu. Kostjad on seaduse rikkumisega põhjustanud hagejale kahju 204,56 eurot; 7) on paljasõnaline ja faktiliste asjaoludega vastuolus kohtu seisukoht, et mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole hageja tõendanud nende asjaolude esinemine, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus ei ole täpsustanud, millised on need asjaolud. On

tõendatud, et vaidlusalune summa oli mõeldud jalaluu murdnud hageja raviks, ravimite ostmiseks ja hageja suhtlemiseks talle vajalike inimestega. Kostjad võtsid temalt võimaluse seda teha ja hageja pidi kostjate õigusvastase käitumise tõttu taluma füüsilist ja psüühilist valu. Kostjad ei ole ka menetluse käigus teinud midagi oma õigusrikkumiste hüvitamiseks ja hageja kannatuste leevendamiseks.

6.Kohtutäitur Janek Pool vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendatud väide, et pank täidab kohtutäituri saadetud arestimisakti. Pank ei ole täitemenetluse läbiviija – tal puudub kogu informatsioon käimasoleva täitemenetluse kohta; 2) on võlgnikul kohustus teha kohtutäiturile teatavaks summad, mis on eriotstarbelised ega kuulu vastavalt TMS §-le 131 arestimisele. Hageja avaldusest ei nähtu, et kohtutäitur olnuks teadlik 26. juulil 2013 võlgnikul tuvastatud puudest ja määratud sotsiaaltoetusest – vastav dokument esitati alles kohtumenetluses kohtule. Kohtutäiturit ei puuduta mitte niivõrd isikule määratud puue, vaid selle alusel määratud sotsiaaltoetus. Käesoleval juhul piisanuks sotsiaaltoetuse kättesaamiseks ka arestivaba miinimumi ümberseadmisest – võlgniku kontole laekuv raha jäi alla miinimumi niikuinii (seda enam, et arestitav sissetulek oli suunatud kolmandale isikule). Reeglina puudub kohtutäituritel info selle kohta, milliseid sissetulekuid isiku pangakontole kantakse. Et vältida mittearestitava summa arestimist, tuleb võlgnikul aktiivselt menetluses osaleda, esitades vastavad andmed kohtutäiturile. Ka arestimisaktis on olemas viide mittearestitavatele summadele; 3) tuleneb mittearestitava sissetuleku alus sellise sissetuleku määranud isiku otsusest (või nt peretoetuse puhul ka seadusest), mitte maksekorralduse selgitusest. Ametiisikute otsused või võlgniku ülalpeetavate andmed ei ole kindlasti kättesaadavad arestimisakti täitma kohustatud kolmandale isikule (sh pangale); 4) on viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 täiesti asjakohane, sest selles selgitatakse raha tagastuse korda. Ei ole vahet, kas arestimisaktis oli valesti märgitud arestivaba miinimum või muu arestimisele mittekuuluv summa. Kuna kohtutäitur oli koostanud arestimisakti talle teadaoleva info põhjal, on alusetu väide, nagu oleks 31. juuli 2012 arestimisakti (sh e-arest vastavalt kohtutäiturimäärustiku §-le 53 jj) koostamisel eksitud; 5) on hageja jätnud arvestamata, et täitemenetluse käigus on toimunud võlgniku kohustuste vähendamine täiteasjas 171/2012/455. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur Janek Pooli ametialasele kontole võlgniku kontolt laekunud 195,56 eurot. Üheaegne kohustuste vähenemine ja materiaalse kahju väljamõistmine viib hageja rikastumiseni, mitte endise olukorra taastamiseni. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud; 6) on tõendamata 204,56 euro kasutamise otstarve. Kohtutäitur ei vaidle selle üle, et puudetoetus on isikule määratud õiguspäraselt – selline vaidlus pole kohtutäituri pädevuses. Samas ei ole hageja tõendanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitiskohustise tekkimiseks vajalikke seoseid (VÕS § 127 lg 4);

7) on isiku PS §-s 28 sätestatud õigus tagatud sotsiaaltoetuste seaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatuga, seega puudub vastuolu TMS § 115 lg 2 ja PS § 28 vahel.

7.AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant väitnud ega tõendanud, et vastustajate tegude tagajärjel oleks tal tekkinud tervisekahjustus või et vastustajate teod oleksid kahjustanud hageja omandit (VÕS § 1045 lg 1 p-d 2 ja 5). Kontolt raha teisele kontole kandmisega ei saa kahjustada kontoomaniku omandit asjaõiguse ega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Maakohus leidis oma otsuses õigesti, et apellant ei ole tõendanud, et vastustaja 1 oleks raha arestimisakti alusel kohtutäituri kontole kandes rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunuid vastuolus heade kommetega; 2) ei ole vastustaja 1 rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust ega käitunud vastuolus heade kommetega. Isegi kui vastustaja I tegevus liigituks mõne VÕS § 1045 lg 1 punkti alla (millega vastustaja 1 ei nõustu), ei oleks vastustaja I käitumine siiski olnud õigusvastane, kuna tema tegevuse õigustus tuleneb TMS § 115 lg-st 2. Krediidiasutuselt ei saa lisaks täitemenetluse formaliseeritusse printsiibile oodata omaalgatuslikku võlgniku sissetuleku jaotamist kohtutäiturile makstava ning võlgnikule jäetava osa vahel ka seetõttu, et pangal puudub õigus töödelda andmeid võlgniku kontole laekunud raha sihtotstarbe kohta (nt sotsiaaltoetus). Füüsilise isiku kontole kantud laekumiste info on Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 kohaselt isikuandmeteks, mille töötlemine on IKS § 10 lg 1 kohaselt lubatud vaid andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastustajal I puudus seadusest tulenev õiguslik alus apellandi märgitud isikuandmete töötlemiseks; 3) ei ole TMS § 115 lg 2 vastuolus PS §-ga 28 ega TMS §-ga 131. Apellant ei ole ka selgitanud, milles seisneb TMS § 115 lg 2 ja tervise kaitse põhiõiguse vastuolu. Puudub ka vastuolu TMS § 131 ja TMS § 115 lg 2 vahel, kuna seadus sätestab piisavad võimalused tagamaks arestimisakti kooskõla TMS §-is 131 sätestatud loeteluga. Täitemenetluse algatamisel ning arestimisakti koostamisel kontrollib kohtutäitur seda, millisele võlgniku varale on võimalik sissenõuet pöörata ning koostab arestimisakti sellest lähtuvalt. Käesoleval juhul ei sisaldanud arestimisakt infot apellandi sotsiaaltoetuse kohta seetõttu, et arestimisakti koostamise hetkel apellandile veel sotsiaaltoetust määratud ei olnud. Kui hageja kontole laekub perioodiliselt summa, millele vastavalt seadusele ei saa pöörata sissenõuet, nt sotsiaaltoetus, siis tuleb hagejal avaldusega pöörduda kohtutäituri poole (TMS § 133 lg 1). Apellant ei esitanud sotsiaaltoetuse arestitavast summast välistamise avaldust koheselt pärast puude tuvastamise otsust 26. juulil 2013 ega kasutanud seega tal olemasolevat õiguskaitsevahendit; 4) ei saa pangal olla kohustust asuda täitmisaktide seaduslikkust sisuliselt hindama. Täitmisakti vastavuse seaduslikkuse peavad koostöös tagama kohtutäitur ja võlgnik, kellel on võimalik kohe pärast täitmisakti saamist (või avalduse aluseks olevast asjaolust teadasaamist) teha kohtutäiturile avaldusi selle sisu osas. Kui ka kohtutäitur ei pruugi olla teadlik sellest, milliseid sellist liiki sissetulekuid võlgnikul on, millele sissenõuet pöörata ei saa, on võlgnikul enda huvides kohustus teavitada kohtutäiturit sellistest asjaoludest hiljemalt pärast arestimisakti kättesaamist või avalduse aluseks olevast asjaolust teadasaamist. See kohustus ei lasu ega saagi lasuda pangal, kes täidab täitemenetluse formaliseerituse printsiipi järgides arestimisakti, olemata täitemenetluse osaliseks. Seadus ei näe pangale ette isegi teoreetilisi võimalusi arestimisakti vaidlustada, esitada kohtutäiturile arestimisakti sisu suhtes avaldusi vms;

5) on maakohtus õigesti leidnud, et apellant ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud mittevaraline kahju. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei ole apellandile väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju võimalik liigitada ühegi VÕS §-s 134 kirjeldatud mittevaralise kahju liigi alla. Apellant ei ole selgitanud, millised vastustaja 1 tegevusega põhjuslikus seoses olevad mittevaralised kahjulikud tagajärjed on talle tekkinud. Hoolimata sellest, et apellant on oma tervisliku seisundi tõttu usutavasti kannatanud, on apellandi poolt põhjendamata seisukoht, et ühe kuu sotsiaaltoetuse kätte saamata jäämine oleks talle põhjustanud sellisel määral täiendavaid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi, võrreldes olukorraga, kus ta oleks sotsiaaltoetuse kätte saanud, et oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et A. K. apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjad ei ole rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, samuti ei ole hageja tõendanud kostjate tegevuse tagajärjel temale kahju tekkimist. A. K. poolt esitatud vastuväited on alusetud ja paljasõnalised. Maakohus ja kostjad on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, milles Riigikohus on selgitanud TMS § 130-136 sätestatud sissetuleku arestimise erisusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9.A. K. on õigesti viidanud sellele, et temale laekunud sotsiaaltoetus on TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt mittearestitav sissetulek. Olukorras, kus kohtutäitur ei tea, et võlgnik sellist sissetulekut saab, ei ole aga sotsiaaltoetusena kontole laekuva summa aresti alt vabastamine automaatne. TMS § 133 lg 1 sätestab, et kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Järelikult on alusetu apellandi vastuväide, et seadusest ei tulene nõuet esitada kohtutäiturile taotlus, välistamaks sotsiaaltoetus arestitavast summast. Menetluses puudub vaidlus selle üle, et A. K. l tuvastati puue 26. juulil 2013 (tl 5), s.o pärast täiteasjas nr XXXXarestimisakti koostamist 30. juulil 2012 (tl 8). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et A. K. ei esitanud kohtutäiturile teavet temale puudetoetuse laekumisest ega ka avaldust sellise sissetuleku arestitavast summast välistamiseks. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kohtutäitur ei saanud teada A. K. le puudetoetuse määramisest ja sellest tulenevalt ei saanud ka määrata, et A. K. pangakonto arest ei laieneks kontole laekuvale sotsiaaltoetusele.
10.Vaidluse all ei ole asjaolu, et 30. juuli 2012 arestimisakti koostamise ajal oli A. K. l vaid üks pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja hiljem avas A. K. konto ka AS-is SEB Pank. Kohtutäitur on 30. juuli 2012 arestimisakti kooskõlas TMS § 132 lg-ga 1 määranud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa ühe miinimumpalga ulatuses (tl 59). Vastavalt TMS § 115 lg-le 5 oli arestimisakt jõus ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Riigikohus on selgitanud, et arestimise piirang TMS § 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (TMS § 132 lg 1) (RKTKo 3-2-1-3-08 p 11). Pangakonto avamisel AS-is SEB Pank laienes 30. juuli 2012 arestimisakt ka viimati nimetatud kontole, kuid arestimispiirang miinimumpalga ulatuses oli vaid ühel pangakontol (s.o Danske Bank A/S Eesti filiaalis oleval pangakontol). Pooled ei vaidle ka selle üle, et pärast puudest tuleneva sissetuleku laekumisest AS-i SEB Panga kontole teatamist muutis kohtutäitur arestimisakti (tl 12).

Danske Bank A/S Eesti filiaal on kinnitanud, et A. K. le oli võimaldatud kasutada miinimumpalka perioodil 30. juulist 2012 kuni 24. septembrini 2013, kuid 5. juunist 2013 kuni

24.septembrini 2013 A. K. nimetatud võimalust ei kasutanud ja rahalisi liikumisi sel perioodil tema kontol ei olnud (tl 60). Järelikult juhul, kui A. K. le määratud sotsiaaltoetus oleks laekunud tema pangakontole Danske Bank A/S Eesti filiaalis, ei oleks olnud võimalik selle sissetuleku arestimine, isegi kui A. K. ei oleks teatanud temale puude ja sellest tuleneva sotsiaaltoetuse määramisest.
11.Paljasõnaline on apellandi väide, et kohtutäitur peab juba algselt koostama sellise arestimisakti, mis automaatselt arvestab TMS § 131 mittearestitavate summadega. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et arestimisaktis on olemas viide TMS §-st 131 tulenevatele mittearestitavatele summadele. Samas ei tähenda see automaatset piirangut mittearestitavate summade kasutamisele nõude täitmiseks täitemenetluses. Mittearestitava sissetuleku kannab kohtutäitur arestimisakti temale teadaoleva info põhjal. TMS § 59 lg 1 järgi on võlgnikul oma vara kohta teabe andmise kohustus kohtutäiturile. Kohtutäituril on küll teabe nõudmise õigus võlgnikult, kolmandatelt isikutelt, krediidiasutustelt ja riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt (TMS § 26), kuid kohtutäiturilt ei saa mõistlikult eeldada, et ta esitab selliseid teabenõudeid pidevalt. Seetõttu ei saa kohtutäitur teada võlgniku sissetulekuallika muutumisest või lisandumisest enne, kui see mõjutab täitmisel oleva nõude katteks rahaliste vahendite laekumist. Järelikult ei olnud kohtutäituril võimalik teada saada ka sellest, et A. K. le laekub puude tõttu sotsiaaltoetus. Lisaks eeltoodule ei ole ei kohtutäituril ega ka krediidiasutusel kontrolli selle üle, millistest allikatest laekuvad summad kantakse edasi kohtutäituri kontole. Samuti on kostjad õigesti põhjendanud, et kohtutäituril ei ole formaliseerituse printsiibist tulenevalt ja krediidiasutusel arestimisakti täitmise kohustuse tõttu (TMS § 115) võimalik omaalgatuslikult jätta TMS § 131 lg 1 mõttes mittearestitav sissetulek arestimata või kohtutäituri kontole üle kandmata. Sissetulek kantakse konto aresti tõttu kohtutäituri kontole üle automaatselt, olenemata makse päritolust ja eesmärgist. Kohtutäituril puudub pangasaladuse tõttu juurdepääs võlgniku konto andmetele.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et A. K. käitumine täitemenetluses on olnud pahatahtlik. Võlgnik, kes eelnevalt teab täitemenetlusest ja konto arestimisest, peab olema ise hoolas, et jälgida oma konto seisu ja saada teada tema konto debiteerimisest, et tal oleks võimalik TMS § 43 lg 11 märgitud tähtaja jooksul (s.o kolme päeva jooksul enne kohtutäituri kontole kantud rahaliste vahendite ülekandmist sissenõudjale) esitada kohtutäiturile vajadusel taotlus mittearestitava summa võlgnikule tagastamiseks. Sotsiaaltoetus laekus pangakontole AS-is SEB Pank ja kanti kohtutäituri kontole edasi 22. augustil 2013 ja 5. septembril 2013. Võlgnik pöördus kohtutäituri ja krediidiasutuse poole alles 19. septembril 2013 (tl 7, teabenõudes on ilmselt eksitud kuupäevaga, märkides aastaks 2012). Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on A. K. palunud maksta tema pension välja teise isiku pangakontole AS-is Swedbank ja sotsiaaltoetus AS-i SEB Pank (tl 62). Eeltoodust saab järeldada, et A. K. käitumine täitemenetluse kestel on olnud pahatahtlik, kuna tema käitumisest nähtub soov vältida tema puudest tuleneva sissetuleku (s.o sotsiaaltoetuse ja pensioni) laekumist täiteasjas nr XXXX täitmisel oleva nõude katteks. Puudub ka vaidlus selle üle, et uue pangakonto AS-is SEB Pank avas A. K. pärast temale puude määramist.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et A. K. ei ole tõendanud temale kahju tekkimist. Puuduvad alused A. K. le kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel. Isegi kui täitemenetluses on toimunud nõude täitmine eksliku arestimise tulemusel, ei ole see iseenesest kahju hüvitamise aluseks. A. K. suhtes täiteasjas nr XXXXtäitmisel olev nõue vähenes. Samuti ei nähtu A. K. käitumisest, et tema pangakontole AS-is SEB Pank laekunud raha oleks olnud

temale hädavajalik ravimite jm vajaliku soetamiseks ja abi saamiseks, nagu tuleneb apellatsioonkaebusest. Esimene sotsiaaltoetuse laekumine toimus 22. augustil 2013 ja A. K. esindaja pöördus teabenõudega kohtutäituri ja krediidiasutuse poole alles 19. septembril 2013, s.o ligi kuu aega pärast esimest laekumist. Sellest on võimalik järeldada, et kuu aja jooksul oli A. K. l võimalik enda ravimiseks kasutada muid rahalisi vahendeid. Samuti ei ole A. K. tõendanud, et tema tervis oleks kostjate tegevuse tõttu halvenenud või oleks kostjate tegevus põhjustanud temale muid vaevusi.

14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. K. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. juuli 2014 otsuse muutmata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

A. K.

kanda.

15.Tartu Maakohtu 18. veebruar 2014 määrusega on A. K. le antud menetlusabi ning ta on vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivude 60 eurot ja 250 eurot tasumisest täies ulatuses. Ringkonnakohus on lugenud 2. juuli 2014 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses menetlusabi jätkuvaks ka apellatsiooniastmes. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb A. K. lt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta vabastati käesolevas menetluses hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaõigesti määranud hagihinna (mh on maakohus jätnud selle TsMS § 442 lg 1 p 51 rikkudes otsusesse märkimata), millest tulenevalt on valesti määratud ka hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. TsMS § 134 lg 1 kohaselt tulnuks hagihinda arvutades liita hagiavalduses esitatud nõuded, mitte aga arvestada riigilõiv iga nõude kohta eraldi. Hagihind oli nii maa- kui ka ringkonnakohtus 3 704,56 eurot (s.o 3 500 eurot mittevaralise kahju nõue ja 204,56 eurot varalise kahju nõue). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-st 1 ja lisast 1 tulenevalt, kuid arvestades Riigikohtu
10.detsembri 2013 otsust kohtuasjas nr 3-4-1-20-13, oleks hagiavalduse esitamisel tulnud tasuda riigilõivu 275 eurot. Samas suuruses tulnuks riigilõivu tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel, seega kokku 550 eurot. Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb riigilõiv 550 eurot välja mõista A. K. lt riigi tuludesse TsMS § 190 lg 2 alusel. Arvestades A. K. majanduslikku seisundit, peab ringkonnakohus võimalikuks kohustada apellanti tasuma riigilõivu osamaksete kaupa, s.o 11 võrdse osamaksena summas à 50 eurot.

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja