Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõue A.K. on esitanud 14.11.2013 kohtusse hagi AS SEB Pank ja Viljandi kohtutäitur Janek Pooli vastu puude sotsiaaltoetuse 204,56 euro ja mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejal tuvastati 26.07.2013 keskmine puue, selleks määrati sotsiaaltoetus 51,14 eurot kuus. 22.08.2013 laekus A.K. arvele sotsiaaltoetus 146,60 eurot ja 05.09.2013 laekus sotsiaalabi 51,14 eurot, mille pank samal päeval kandis kohtutäitur Janek Pooli arvele. Vastavalt järelepärimisele, selgus, et kohtutäitur on A.K. arve arestinud 30.07.2012. Kostja 2 muutis oma varasema arestimismääruse 23.09.2013 ja hagejal on võimalik iga kuu miinimumpalga suurune summa kätte saada. Kohtutäitur keeldus tagastamas ebaseaduslikult kinni peetud summasid. Puudega inimese sotsiaaltoetus ei kuulu vastavalt Täitemenetluseseadustiku § 131 lg 1 p 2 arestimisele ja seda summat ei saa arvestada TMS § 132 alusel miinimumpalga arvestamisel. Hageja leiab, et kostja 1 rikkus teadlikult ja tahtlikult TMS § 131 lg 1 p 2, kui ta kandis hageja arvele laekunud puudega inimese sotsiaaltoetuse kohtutäituri arvele, pank pidi lähtuma seadusest ja puudega inimese sotsiaaltoetust mitte kinni pidama. Kuna ülekannetel oli märgitud, et tegemist on puudega inimese sotsiaaltoetusega, siis kostjal 1 oli selge, et neid summasid ei saa arestida ega neile sissenõuet pöörata. Kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 65 lg 2 alusel. Kostjate tegevuse tagajärjel hageja oli jäetud ilma ravita, abija sidevahendita üksinda iseenda hooleks, mis tekitas hagejale suure emotsionaalse pinge ja lootusetu tunde seega mittevaralise kahju. Kostja 1 põhjendused Kostjal 1 kui pangal ei ole ei kohustust ega õigust hinnata sisuliselt arestimisakti seaduslikkust ning seda osaliselt või täielikult täitmata jätta. Pangal puudub diskretsiooniõigus arestimisakti täitmise osas. Seetõttu on välistatud kostja 1 teo õigusvastasus VÕS § 1045 mõttes. Hageja on kostja 1 vastu nõuet esitades valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. TMS § 133 lg 1 sätestab võlgniku õiguse esitada kohtutäiturile avaldus arestimisele mittekuuluva sissetulekuaresti alt vabastamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-08 leidnud, et TMS § 133 lõikes 1 sätestatu näol on tegemist õiguskaitsevahendiga, mis peab tagama võlgniku õiguste kaitse käesolevaga analoogilistes olukordades. Kui võlgniku avalduse pinnalt tekib vaidlus, lahendatakse see võlgniku, kohtutäituri ja sissenõudja vahel. Pank kui arestitud konto pidaja ei kuulu võlgniku, kohtutäituri ning sissenõudja vahelisse õigussuhtesse ega vastuta sellest suhtest tekkivate võimalike nõuete eest. Hageja on kostjate vastu esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 kohaldamise eelduseks on teo õigusvastasus VÕS §-i 1045 alusel. Hageja on õigusvastasuse alusena toonud välja VÕS § 1045 lg 1 punktid 2 ja 5, mis sätestavad, et tegevus on õigusvastane, kui sellega põhjustati kannatanule tervisekahjustus või kahjustati tema omandit. Käesoleval juhul ei ole tõendatud ning hageja ei ole ka väitnud, et kostjate tegude tagajärjel oleks tal tekkinud tervisekahjustus või et kostjate teod oleksid kahjustanud hageja omandit. VÕS § 1045 lg 1 punktis 5 ei peeta silmas mitte omandit põhiseaduse mõttes vaid omandit asjaõigusseaduse mõttes. Termin „omand“ tähendab VÕS § 1045 lg 1 punkti 5 mõttes omaniku õigust talle kuuluva kehalise eseme e asja suhtes. Liigitunnusteta raha ei ole asi vaid asjastatud õigus ning kontol oleva raha näol on tegemist kontoomaniku nõudeõigusega panga vastu. Seega

ei saa kontolt raha teisele kontole kandmisega kahjustada kontoomaniku omandit asjaõiguse ega VÕS § 1045 lg 1 punkti 5 mõttes. Sellist kahju, mis on hagejale väidetavalt tekkinud, on VÕS § 1043 alusel võimalik nõuda ainult kas VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 (tegu rikub seadusest tulenevat kohustust) või 8 (tegu on vastuolus heade kommetega) alla kvalifitseeruva teo puhul. Käesoleval juhul ei ole hageja väitnud, ning selleks ei oleks ka alust, et kostja 1 oleks raha arestimisakti alusel kohtutäituri kontole kandes rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud vastuolus heade kommetega. Seega on kostja 1 vastutus VÕS § 1043 alusel välistatud. Taoliste rahaliste kaotuste puhul, mille korral ei ole võimalik tuvastada õigusvastast tegevust VÕS § 1045 alusel, on sobivaks õiguskaitsevahendiks alusetu rikastumise nõue. Hageja ei ole alusetu rikastumise nõuet esitanud ning kostja 1 vastu ei oleks seda nõuet võimalik ka esitada, kuna kostja 1 ei ole oma teo tagajärjel rikastunud. Hageja kontolt raha kohtutäituri kontole kandmise õigus tulenes kostjale 1 TMS §-dest 111 ja

seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-3-08 (punktid 13 ja 14). Riigikohus on selgitanud, et võlgniku tõhusa õiguskaitse tagamiseks ei või kohtutäitur oma ametialaselt arvelduskontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Lisaks on Riigikohus märkinud, et kontole laekuvate summade allikast saab kohtutäitur teada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel. Seega, kui hageja kontole laekub perioodiliselt summa, millele vastavalt seadusele ei saa pöörata sissenõuet, nt sotsiaaltoetus, siis tuleb hagejal avaldusega pöörduda kohtutäituri poole. Käesoleval juhul ei esitanud hageja sotsiaaltoetuse arestitavast summast välistamise avaldust koheselt pärast puude tuvastamise otsust 26. juulil 2013 (vähemalt ei nähtu hagi asjaoludest, et hageja oleks seda teinud) ega kasutanud seega tal olemasolevat õiguskaitsevahendit. Hageja esitas vastavasisulise dokumendi kohtutäiturile teabenõude vormis alles 19. septembril 2013, misjärel kohtutäitur 23. septembril 2013 väljastas uue korrigeeritud arestimise akti. Seega, kohe, kui hageja kasutas talle täitemenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendit, lõpetati sundtäitmisele mittekuuluva summa osas hageja õiguste piiramine oma raha kasutamisel. Samas on raske midagi ette heita ka täituri esimesele arestimisaktile, kuna see on välja antud varem, kui toimus hagejal puude tuvastamine ja sotsiaaltoetuse maksmise algus. Seega asjaolud muutusid pärast arestimisakti ja hageja ülesanne oli sellest täiturit teavitada. Pangal ei saa olla kohustust asuda täitmisaktide seaduslikkust sisuliselt hindama. Täitmisakti vastavuse seaduslikkuse peavad koostöös tagama kohtutäitur ja võlgnik, kellel on võimalik kohe pärast täitmisakti saamist (või avalduse aluseks olevast asjaolust teadasaamist) teha kohtutäiturile avaldusi selle sisu osas. Kui ka kohtutäitur ei pruugi olla teadlik sellest, milliseid sellist liiki sissetulekuid võlgnikul on, millele sissenõuet pöörata ei saa, on võlgnikul enda huvides kohustus teavitada kohtutäiturit sellistest asjaoludest hiljemalt pärast arestimisakti kättesaamist või avalduse aluseks olevast asjaolust teadasaamist. See kohustus ei lasu ega saagi lasuda pangal, kes täidab täitemenetluse formaliseerituse printsiipi järgides arestimisakti, olemata täitemenetluse osaliseks. Seadus ei näe pangale ette isegi teoreetilisi võimalusi arestimisakti vaidlustada, esitada kohtutäiturile arestimisakti sisu suhtes avaldusi vms. Pank ei kuulu võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri vahelisse suhtesse ning tal ei saa selles suhtes tekkivate nõuete osas lasuda ka vastutust. Puuduvad ka igasugused alused kohaldada solidaarvastutust kostja 1 ja kostja 2 suhtes VÕS § 65 lg 2 alusel. Solidaarkohustus tekib juhtudel, kui selline tagajärg on ette nähtud seaduses või pooltevahelises kokkuleppes. Käesoleval juhul ei ole tegemist lepingulise solidaarse vastutusega, samuti ei tulene solidaarne vastutus seadusest. Kostja 1 on põhjendanud, et ta on hageja konto arestimisega seotud toimingutes käitunud õiguspäraselt ning seadusest tulenevalt täidab kehtivaid arestimisakte. Hageja esitatud hagi sisuks on tegelikult kohtutäituri tegevuse vaidlustamine. Kuna kostja 1 ei ole hageja ja kohtutäituri vahelise õigussuhte pooleks, ei ole olemas sama sisuga kohustust, mida kostja 1 saaks või peaks koos kostjaga 2 solidaarselt hagejale täitma. Kostja leiab, et hageja väidetav mittevaraline kahju on tõendamata. Riigikohus on leidnud et mittevaralise kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Samuti tuleb iga kahjuliku tagajärje osas viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad (vt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-34-05 punkt 21). Riigikohtu lahendites 3-2-1-19-08 ja 3-2-1-152-09 on rõhutatud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldreeglina vaja tõendada nende asjaolude esinemine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja ei ole oma väidetavat mittevaralist kahju sisustanud. Hageja ei ole selgitanud, millised kostja 1 tegevusega põhjuslikus seoses olev mittevaralised kahjulikud tagajärjed on talle tekkinud. Hoolimata sellest, et hageja on oma tervisliku seisundi tõttu usutavasti kannatanud, on hageja poolt põhjendamata seisukoht, et ühe kuu sotsiaaltoetuse kättesaamata jäämine oleks hagejale põhjustanud sellisel määral täiendavaid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi, võrreldes olukorraga, kus ta oleks sotsiaaltoetuse kätte saanud, et oleks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine. Samuti ei ole hageja oma väidetavat mittevaralist kahju mitte millegagi tõendanud.

Kostja 1 on eelnevalt selgitanud, et arestimisakti täitjal ei ole õigust omal algatusel arestimisakti sisu muuta. See tuleneb TMS § 133 lõikest 1 ja TMS § 134 lõigetest 1 ja 2. Juhul kui kohtutäitur ei ole arestimisaktis märkinud isikule vabakskasutamiseks jäävat osa, on pank kohustatud täitma arestimisakti kogu konto jäägi ulatuses ja tegema vastavad kanded kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kostja 1 ei olnud ka praktikas võimalik jätta hageja sotsiaaltoetuse summa kohtutäiturile üle kandmata isegi, kui tal oleks olnud selleks õigus. Hageja avas konto kostja 1 juures 14. augustil 2013, millisel kuupäeval, pärast elektroonilise arestimissüsteemi kaudu vastava kontrolli teostamist, seati hageja kontole arest lähtuvalt 30. juuli 2013 arestimisaktile. Sel kuupäeval hageja kontol raha ei olnud. Kui isiku kontole on seatud arest kohtutäituri kasuks, toimub kontole laekuvate summade kohtutäituri kontole kandmine automaatselt ning ükski pangaametnik ei kontrolli, millised summad on kontoomaniku arvele laekunud ning sealt edasi kohtutäiturile kantud. Automaatne süsteem arvestab nii kontoomanikule arestimisaktiga vabaks kasutamiseks jäetud summat kui ka arestimisele kuuluvat summat kokku. Süsteem lähtub täpselt ja automaatselt arestimisakti alusel sisestatud andmetest. Kostja 2 põhjendused Hageja suhtes on 08.03.2012 algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 20.01.2011 a. kohtuotsus kriminaalasjas nr.1-10-16317 ja sissenõudja Eesti Vabariik avaldus. Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri toimetati võlgnikule kätte 24.05.2012 Ametlike Teadaannete vahendusel. Täitmisteate isiklik kättetoimetamine aadressile Mõisavahe 30-21, Tartu, ebaõnnestus, kuna võlgnik ilmselgelt vältis teate kättesaamist. Tema ainsast teadaolevast elukohast tagastati Eesti Post AS poolt täitmisteade hoiutähtaja möödumisel. Nõude katteks arestis kohtutäitur 30.07.2012 võlgnikule kuuluva pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Kohtutäiturile teadaolevalt sel ajahetkel omas võlgnik kontot ainult selles pangas. Vastavalt täitemenetluse seadustiku /TMS/ § 133 lg 1 märgiti arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Teistesse pankadesse tegi earesti. Tegemist on võlgniku konto arestimisaktiga, mis loetakse jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatavate kontode suhtes. Pankadel on kohustus isikule konto avamisel kontrollida earesti olemasolu ning kehtiva aresti puhul konto koheselt ka arestida. Neis arestimisaktides ei olnud arestivaba miinimumi kasutamise võimalusi ette nähtud – TMS § 132 lg 1 mõtte kohaselt on arestivaba miinimumi kasutamise võimalus ainult ühes pangas korraga. 23.09.2013 sai kostja 2 tänu võlgniku esindaja teabenõudele teatavaks, et võlgnik on avanud omale konto SEB Pank AS-s. Elektroonilise arestimissüsteemi info kohaselt on konto avamine toimunud 14.08.2013 ning avatud kontole rakendus e-arest. Arestimisakti alusel kanti kohtutäituri kontole ajavahemikus 22.08.2013 – 05.09.2013 195.56 eurot maksekorralduse selgitusega „455 Tartu Maakohtu 20.01.2011 a. kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr.1-1016317, täiteasi 171/2012/455“. Mis liiki laekumisega võlgniku kontole tegemist oli, ei ole siit võimalik kuidagi välja lugeda. Kohtutäitur leiab, et kui võlgnik saab selliseid sissetulekuid, mis vastavad TMS § 131 lg 1 tingimustele, on võlgniku enda kohustus kohtutäiturit teavitada taolistest sissetulekutest – on ta ju tegelikult ainus isik, kes kohtutäituri jaoks taolist infot valdab. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud) (TMS § 133 lg 1). Sellise avalduse esitas võlgnik 26.09.2013 ja alates sellest hetkest on võlgnikule tagatud võimalus arestivaba miinimumi kasutada SEB Pank AS-s. Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle TMS § 43 lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi TMS § 43 lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates (TMS § 43 lg 11). Käesoleval juhul on võlgnikule arestimisakt edastatud 03.08.2012 s.o. pärast konto aresti Danske Bank A/S Eesti filiaalis. 22.08.2013 laekunud summa on sissenõudjale edasi kantud 02.09.2013 ja 05.09.2013 laekunud summa on edasi kantud 16.09.2013.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-3-08 04.03.2008 p 16 analüüsinud olukorda, kus algne ekslik arestimine selgub tagantjärele. Riigikohus jõudis järeldusele, et sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama. Vastavasisulise selgituse saatis kohtutäitur ka hageja esindajale 26.09.2013. Nimetatud kohtulahendile viitamine on kohane, kuna ka see puudutab nn absoluutset arestimiskeeldu, mis on leidnud äramärkimist hageja 04.12.2013 selgitustes kohtule. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sätte eesmärgid on kannatanutele kahju heastamine ning kahju lepinguvälise tekitamise juhtumite välistamine tulevikus. Kahjuhüvitise arvestamisel tuleb võimalusel välistada kannatanu rikastumine (VÕS § 127 lg 5). Käesoleval juhul ei oleks materiaalse kahjunõude rahuldamine eesmärgipärane. Hageja on jätnud arvestamata, et täitemenetluse käigus on toimunud võlgniku kohustuste vähendamine täiteasjas 171/2012/455. Üheaegne kohustuste vähenemine ja materiaalse kahju väljamõistmine viib tegelikult hageja rikastumiseni, mitte endise olukorra taastamiseni. Vastavalt VÕS § 134 lg 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja 2 leiab, et täitemenetluse käigus (s.h pärast võlgniku 23.09.2013 esitatud teabenõuet) on ta selgitanud piisavalt võlgniku võimalusi arestitud raha tagasisaamiseks ja olen sellega täitnud TMS § 8 märgitud hoolsuskohustuse selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seda kinnitab ka hageja esitatud kirjavahetus kostja 2. Kohtutäituril on kohustus täitemenetluse käigus sisse nõutud raha edasi kanda sissenõudjatele (TMS § 43 lg 1). Kohtutäitur saab raha tagastada siis, kui see ülekanne on veel tegemata. Kohtutäitur on sõltumatu täitemenetluse läbiviija (KTS § 2 lg 1), mitte menetlusosaliste esindaja. Hüvitiskohustise tekkimiseks peavad ühe isiku (kahju väidetava tekitaja) tegu ja kahju (väidetav tagajärg) olema omavahel põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Samas ei tähenda põhjusliku seose kindlakstegemine teo ja kahju vahel veel seda, et tegu on õigusvastane ja et teo toimepanija on kahju tekitamises süüdi. Leian, et kõikide nende tegevuste võimatuse ja konto arestimise vahel puudub põhjuslik seos. Nagu Sotsiaalkindlustusameti vastusest näha, on isikul olnud usaldusalune, kelle arvele ta palus kanda oma (arestitava) sissetuleku pensioni näol. Seega oli hageja käsutuses ka rahalisi vahendeid – arestimisele mittekuuluva raha võinuks õigeaegsel reageerimisel kohtutäituri käest tagasi saada, seega olnuks rahaline kitsikus ajutine. Hagejale makstavatest sissetulekutest sai kohtutäitur tegelikkuses teadlikuks alles kohtust hagimaterjalid saanuna (Sotsiaalkindlustusameti vastus 6.9.TA28/588 09.01.2014) s.o. 20.02.2014. Kostja 2 on seisukohal, et oma õiguste kaitseks peab menetlusosaline ise kohtutäiturile esitama oma sissetulekute kohta õigeid andmeid, tegema seda õigeaegselt ja vajadusel olema valmis esitama ka täiendavaid dokumente, mis sissetulekute liiki kinnitavad. Ainult sel juhul on võimalik võlgnikule tagada täiendavate mittearestitavate sissetulekute kättesaamine. Sellise kohustuse saab välja lugeda ka TMS § 133 lg 1 sõnastusest: Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud. Täitemenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tuleb rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustikku /TsMS/. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega, kui võlgnik

väidab, et ta saab mittearestitavat sissetulekut, tuleb tal seda kohtutäiturile tõendada. Vastavalt VÕS § 1045 lg 2 p-le 1 ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. Võlaõigusseaduses ei loetleta võimalikke juhtumeid, millal kahju põhjustamine on kooskõlas seadusega. Eelkõige võib VÕS § 1045 lg 2 p 1 mõttes kõne alla tulla kahju tekitamine ametiseisundist tulenevate õiguste kasutamisel. Vastavalt TMS § 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks – see tähendab ka võlgnike konto arestimist. Võlgnikule kuuluva pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis (ja e-arest) arestiti minu poolt 30.07.2012. Vastavalt TMS § 133 lg 1 märkisin arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Seega oli arestimine kooskõlas täitemenetluse seadustiku regulatsiooniga. Süü kindlakstegemine toimub kahes etapis: kõigepealt peab olema kindlaks tehtud, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1) ning seejärel hinnatakse (mittetahtliku delikti puhul), kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Sotsiaalkindlustusamet on 09.01.2014 kohtule teatanud, et teostas hagejale väljamakseid (pension ja sotsiaaltoetus) alates 05.06.2013. Vastuseks minu järelepärimisele nad teatasid, et A.K.’ule (36002082717) on tema enda soovil pension välja makstud ajavahemikul 05.06.2013 kuni 30.09.2013 teise isiku Swedbank AS arveldusarvele ja sotsiaaltoetus tema enda SEB Pank AS arveldusarvele 10011651745227 (lisa 5). See annab aluse eeldada, et hageja on teadlikult tekitanud olukorra, kus arestimisele mittekuuluv summa arestitakse pangakontolt, kuid arestimist võimaldav summa on kantud kohustuse täitmisest kõrvalehoidumise eesmärgil kolmanda isiku kontole. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hagiavaldusest nähtuvalt hagejal tuvastati 26.07.2013 keskmine puue, selleks määrati sotsiaaltoetus 51,14 eurot kuus. 22.08.2013 laekus A.K.u arvele sotsiaaltoetus 146,60 eurot ja 05.09.2013 laekus sotsiaalabi 51,14 eurot, mille pank samal päeval kandis kohtutäitur Janek Pooli arvele. Hageja leiab, et kuna ülekannetel oli märgitud, et tegemist on puudega inimese sotsiaaltoetusega, siis kostja 1 ei oleks tohtinud neid summasid arestida ega neile sissenõuet pöörata. Kohus nõustub kostja 1 seisukohaga, et pank kui arestitud konto pidaja ei kuulu võlgniku, kohtutäituri ning sissenõudja vahelisse õigussuhtesse ega vastuta sellest suhtest tekkivate võimalike nõuete eest. Tulenevalt TMS § 115 lg 2 on kostjal 1 krediidiasutusena kohustus arestida konto arestimisakti saamisel täpselt selles ulatuses, mis on näidatud kohtutäituri poolt arestimisaktis. Kostjal 1, kui arestimisakti täitjal, ei ole õigust omal algatusel arestimisakti sisu muuta. Pank täidab täitemenetluse formaliseerituse printsiipi järgides arestimisakti. Ka on kostja 1 selgitanud, et kui isiku kontole on seatud arest kohtutäituri kasuks, toimub kontole laekuvate summade kohtutäituri kontole kandmine automaatselt. Seega kostjal 1 ei olnud võimalik ega kohustust kontrollida hagejale laekuvate summade allikat. Kohus nõustub kostja 1 seisukohaga, et kostja 1 ei ole hageja ja kohtutäituri vahelise õigussuhte pooleks ja ei ole olemas sama sisuga kohustust, mida kostja 1 saaks või peaks koos kostjaga 2 solidaarselt hagejale täitma.

Nõude katteks arestis kostja 2 30.07.2012 hagejale kuuluva pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mida hageja ei vaidlustanud. Hagejale ei saanud olla teadmata, et tema suhtes toimub täitemenetlus Tartu Maakohtu 20.01.2011 a. kohtuotsuse kriminaalasjas nr.1-10-16317 alusel. Danske Bank AS teatise kohaselt perioodil ajavahemikul 05.06.2013-24.09.2013 ei ole hageja kontol rahalisi liikumisi toimunud. Hageja oli avanud 14.08.2013 omale konto SEB Pank AS-s, kuhu hageja taotles Sotsiaalkindlustusametil maksta sotsiaaltoetuse. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab hageja pensioni ja sotsiaaltoetust alates 05.06.2013 ja hageja taotles alates 05.06.2013 kuni 30.09.2013 maksta pension välja teise isiku arveldusarvele. Seega nähtub, et alates pensioni ja sotsiaaltoetuste saamisest 05.06.2013 on hageja avanud uue arveldusarve SEB Pank AS-is ja täituri selgituse kohaselt ei kohaldatud AS-is SEB Pank ettenähtud arestivaba miinimumi, mis aga oli kohaldatud Danske Bank AS-is. Hagimaterjalidest nähtub, et kohtutäituri esimene arestimisakt on välja antud varem, kui toimus hagejal puude tuvastamine ja sotsiaaltoetuse maksmise algus. Seega asjaolud muutusid pärast arestimisakti ja hageja ülesanne oli sellest täiturit teavitada. Pigem hageja ei esitanud kohtutäiturile sotsiaaltoetuse arestitavast summast välistamise avaldust koheselt pärast puude tuvastamise otsust 26. juulil 2013. Kostja 2 ei pidanud teadma, et hagejal on tuvastatud puue. Kohus leiab, et kostja 2 on toiminud vastavalt kehtivale seadusele. Kohus leiab, et hagejale oli tagatud tõhusa õiguskaitse võimalus TMS § 133 lg 1 teise lause alusel. Hageja esitas 26.09.2013 kostja 2 arestimise peale avalduse ja kohtutäitur rahuldas hageja avalduse ning tagas võimaluse arestivaba miinimumi kasutada SEB Pank AS-s. Asjakohatu on hageja väide, et arestimisakt oli puudustega ja täitur peab suutma koostada sellise arestimisakti, mis ei aresti sihtotstarbelisi summasid. Kohus leiab, et kohtutäitur ei saa iga täitemenetluse algatamisel eeldada, et isik, kelle suhtes täitemenetlus algatatakse, võib täitemenetluse aja jooksul taotleda puuet. Kuigi puudega inimese sotsiaaltoetus ei kuulu vastavalt TMS § 131 lg 1 p 2 arestimisele ja seda summat ei saa arvestada TMS § 132 alusel miinimumpalga arvestamisel, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saanud kostja 1 teada, et tegemist on sotsiaaltoetusega ja kostja 2 ei saanud olla teadlik, et hagejal on tuvastatud puue ning hageja on avanud uue arveldusarve SEB Pank AS-is. Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Kohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-3-08 04.03.2008 p 16 analüüsinud olukorda, kus algne ekslik arestimine selgub tagantjärele. Riigikohus jõudis järeldusele, et sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtutäitur saab raha tagastada siis, kui ülekanne sissenõudjale on tegemata. Kohtutäitur on sõltumatu täitemenetluse läbiviija, mitte menetlusosaliste esindaja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks raha arestimisakti alusel kohtutäituri kontole kandes rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjate tegevuse tagajärjel oleks tal tekkinud tervisekahjustus või et kostjate teod oleksid kahjustanud hageja omandit. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole hageja poolt tõendatud nende asjaolude esinemine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlus8

osalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.