Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-40131
Tsiviilasi
OÜ Morelia hagi Suur-Jõe Arenduse OÜ vastu tahteavalduse andmisele kohustamiseks. OÜ Morelia avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Suur-Jõe Arenduse OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Morelia (registrikood 10195223, asukoht Laastu 7, 76506 Saue), esindaja v/adv Neve Uudelt Kostja Suur-Jõe Arenduse OÜ (registrikood 12075374, asukoht Laki 14a, 10621 Tallinn), esindaja v/adv Jüri Ploom
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus osaliselt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Teha uus määrus, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2761.45 eurot ning mõista nimetatud summa Suur-Jõe Arenduse OÜ-lt välja OÜ Morelia kasuks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
1.28.06.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ Morelia (hageja) hagi Suur-Jõe Arenduse OÜ (kostja) vastu tahteavalduse andmisele kohustamiseks ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus võttis 16.10.2013 määrusega menetlusse ja jättis 30.01.2014 määrusega läbi vaatamata. Maakohtu otsus jõustus koos ringkonnakohtu määrusega 18.02.2014.
2.26.08.2013 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning 19.03.2014 avalduse täienduse ja täiendava kulude nimekirja. Avalduse kohaselt on kostja poolel osalenud kaks juriidilist isikut: AS Knoke ja Suur-Jõe Arenduse OÜ. AS-i Knoke suhtes rahuldas Harju Maakohus hagi 13.12.2012 tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja palus AS-ilt Knoke mõista välja menetluskulud selliselt, et AS Knoke kannab hageja kulud õigusabile tervikuna nende toimingute eest, mis tehti enne Suur-Jõe Arenduse OÜ menetlusse kaasamist ning pooles ulatuses nende toimingute eest, mis tehti pärast Suur-Jõe Arenduse OÜ menetlusse kaasamist kuni tagaseljaotsuse tegemiseni. Hagile ja 28.08.2011 hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu palus hageja AS-ilt Knoke välja mõista 50% ulatuses.
3.Samadest põhimõtetest lähtus hageja ka käesolevas avalduses. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku 5435.85 eurot, so kostja menetlusse astumisest (kaasati menetlusse 26.09.2012 määrusega) kuni 13.12.2012 poole summa ulatuses, 1509.85 eurot (3019.70/2) ja pärast 13.12.2012 täies ulatuses, summas 3926 eurot ning pool hagiavalduse eest tasutud riigilõivust 254.05 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Taotletavad õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 5739.90 eurot ja viivise. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Avaldusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid. Kostja vastuväide
4.22.04.2014 esitas kostja vastuväite ning 21.05.2014 täpsustava vastuväite, nõustudes hageja avaldusega osaliselt. Hageja esindaja tunnihind on kohati ebamõistlikult kõrge, kõikudes vahemikus 98–204 eurot. Kostja palus vähendada esindaja tunnihinda mõistliku suuruseni, so 120 euroni tunnis (käibemaksuga). Ka ajakulu ei ole toodud ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kulud, mis tekkisid enne kostja kaasamist, sh riigilõiv 254.05 eurot, palus kostja jätta temalt välja mõistmata. Hagi tagamise riigilõivu hüvitamise osas kostjal vastuväited ei olnud. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 27.05.2014 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 3984.55 eurot ning viivise.
6.Kohus andis esmalt hinnangu kohtukuludele, mis koosnesid riigilõivust 254.05 eurot, sh hagi tagamise taotluse riigilõiv 50 eurot. Nähtuvalt toimikust on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 508.09 eurot (t I kd lk 61) ja hagi tagamise avalduse
esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot (t II kd lk 104). Hageja soovib kostjalt välja mõista pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ning hagi tagamiselt tasutud kogu riigilõivu. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda ulatuses, mis on tehtud enne kostja kaasamist menetlusse.
7.Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega hagiavalduselt riigilõivu välja mõistmata jätmise osas. Asjaolu, et kostja ei osalenud menetluses algusest peale, ei muuda seda, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu ning riigilõiv on tasutud käesoleva tsiviilasja raames. Ainuüksi selgitus, et hageja on nimetatud kulutuse teinud enne kostja menetlusse kaasamist, on põhjendamata ning alusetu. Tagaseljaotsusega jäi kostja ASi Knoke kanda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50%. Seega on põhjendatud, et ülejäänud 50% riigilõivust jääb teise menetlusosalise kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
8.Kuna kostja hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõivu osas vastuväiteid ei esitanud ning riigilõivu tasumine on tõendatud, rahuldas kohus hageja taotluse selles osas täielikult.
9.Järgnevalt andis kohus hinnangu hageja kohtuvälistele kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus. Kohus kontrollis hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 5435.85 eurot. Kostja hinnangul on hageja esindaja tunnihind ebamõistlikult kõrge ega ole esitatud ulatuses põhjendatud. Kuna kostja on esitanud vastuväite hageja esindaja õigusabikulude ulatuse osas, kontrollis kohus, kas menetluskulude nimekirjas ja arvete spetsifikatsioonides toodud kulutused on põhjendatud ja vajalikud.
10.Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast on hageja esindaja tunnihind arvete nr 122283, nr 122465 ja nr 122744 alusel 160 eurot, arve nr 122944 alusel 98 eurot, arve nr 130140 alusel 204 eurot ning arvete nr 131221, nr 131963, nr 132489, nr 131375 ja nr 140036 alusel vastavalt 170, 70 või 110 eurot. Kohtu arvestuste kohaselt keskmiseks esindaja tunnitariifiks tuleb seega ca 146 eurot. Antud tunnimäär ei ole oluliselt kõrgem kohtupraktikas väljakujunenud esindajatasu tunnimäärast (120 eurot + käibemaks) ja seega lähtus kohus hageja menetluskulude nimekirja arvete spetsifikatsioonis toodud tunnitasu tariifidest.
11.Arves nr 122283 toodud kulude osas leidis kohus, et nähtuvalt toimikust on hageja septembris 2012 esitanud vastuse taotlusele menetluskulude katteks tagatise andmiseks (t I kd lk 120-121, 2 lk), mille osas on arve spetsifikatsioonist nähtuvalt kulunud 1,2h ja 3,3h (kokku 4,5h). Kohtu hinnangul 2 lk dokumendi koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 2,5h. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindajal 21.09.2012 koostatud dokumendile (t I kd lk 140-143, ca 4 lk) kulunud aega 7,2h. Kohtu hinnangul ca 4 lk dokumendi koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 4h. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuna kohtumenetlus venis (sh tuli istungeid korduvalt edasi lükata, kostjatele dokumentide edastamine oli raskendatud), siis saab pidada põhjendatud ja vajalikeks kuludeks hageja esindaja (telefoni/e-kirja teel) infovahetust kohtuga. Nimetatud kulu saab pidada kliendi huvide kaitseks TsMS § 175 lõike 1 mõttes, eelkõige kui see kiirendab menetlust ning vähendab sellega poolte menetluskulusid. Seega käesolevas ja edaspidistes arvetes pidas kohus põhjendatud ja vajalikeks neid kulusid, mis on seotud asjaga seotud info vahetamiseks kohtuga. Muud arves nimetatud
kulud on kohtu hinnangul vajalikud ning põhjendatud ja selle arve alusel on kokku vajalik esindaja ajakulu 7,4h ning menetluskulu vastavalt 1184 eurot (7,4*160).
12.Arves nr 122465 toodud kulude osas leidis kohus, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab olla 1h (infovahetus kohtuga, vt arve nr 122283 selgitust). Seega on käesoleva arve alusel põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 2,8h, seega 448 eurot (2,8*160).
13.Arves nr 122744 toodud kulude osas leidis kohus, et kõik spetsifikatsioonis toodud teenused on põhjendatud ja vajalikud ning seetõttu kuulub rahuldamisele esindajakulu 256 eurot (1,6h*160).
14.Hageja palus arvete nr 122283, nr 122465 ja nr 122744 alusel esitatud õigusabiteenuse eest välja mõista 50% arvel esitatust. Kohtu hinnangul nimetatud arvete eest põhjendatud ja vajalik kuluks oli 1888 eurot (1184+448+256), seega kuuluvad hüvitamisele hageja menetluskulud summas 944 eurot (1888/2).
15.Arvetes nr 122944, nr 130140 ja nr 130416 toodud kulude osas leidis kohus, et üldjuhul ei saa lugeda menetluskulude nimekirja koostamist kuluks, mis kuulub menetluses hüvitamisele, kuid antud juhul on hageja taotlenud 10.12.2012 toimunud kohtuistungil, kuhu kostjad ei ilmunud, tagaseljaotsuse tegemist kostja AS-i Knoke suhtes ning tulenevalt TsMS § 1741 lõikest 3 määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Nimetatud menetluskulude nimekirja esitamine oli vajalik tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud (t II kd lk 2-15) ning kohus on 13.12.2012 tagaseljaotsuses hüvitavad menetluskulud kindlaks määranud (t II kd lk 20), siis kohtu hinnangul kuuluvad nimetatud dokumendi esitamise kulud hüvitamisele. Muud kulud kohtu hinnangul käesolevate arvete alusel on põhjendatud ja vajalikud.
16.Ehkki hageja on palunud kohtul pärast tagaseljaotsuse tegemist AS-i Knoke suhtes (13.12.2012) mõista kulud kostjalt välja tervikuna, siis kostja hinnangul tuleks kulud kuni toiminguni 18.02.2013 (arvel nr 130416) mõista kostjalt välja pooles ulatuses, kuna hageja kulud selle ajani olid seotud ka AS-iga Knoke. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited arvete nr 122944, nr 130140 ja nr 130416 osas põhjendatud. Kuna kohus tuvastas eespool, et arvete spetsifikatsioonides toodud teenused on põhjendatud ja vajalikud ning põhjendatud on kulutuste hüvitamine pooles ulatuses, siis kuulub rahuldamisele arve nr 122944 alusel 171.50 eurot (343/2) ja arve nr 130140 alusel 255 eurot (510/2). Arve nr 130416 kuulub rahuldamisele kuni 18.02.2013 pooles ulatuses, so 95 eurot (0,95h*100/2), ning peale 18.02.2013 täies ulatuses, so 10 eurot (0,1*100), kokku seega 105 eurot.
17.Arves nr 131221 toodud kulude osas leidis kohus, et spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulutanud 2h, kostja hinnangul mõistlik ajakulu oleks 1h. Kohus nõustus kostja vastuväitega ning pidas põhjendatud ja vajalikuks ettevalmistamise ajaks 1h. Kostja hinnangul hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud aeg 1,8h ei ole põhjendatud ja tuleks vähendada 1h-ni. Nähtuvalt toimikust on hagi tagamise avaldus (t II kd lk 98-100) ca 2 lk, seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu hageja märgitud 1,8h. Eeltoodust tulenevalt põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 6h ning hüvitamisele kuulub 1020 eurot (6*170).
18.Arves nr 131375 toodud kulude osas leidis kohus, et kostja hinnangul ei saanud käesolevat asja pidada niivõrd keerukaks, et oleks põhjendatud kahe esindaja kulude hüvitamine ning nende väljamõistmine kostjalt. Nähtuvalt esitatud arve spetsifikatsioonist ei kattu hageja esindajate teenused ning asjaolu, et hagejat esindas erinevatel menetluse etappidel vastavalt võimalusele erinevad esindajad, ei ole kohtu hinnangul suurendanud hageja menetluskulu. Kostja hinnangul, kuna hageja esindaja on eelnevaks kohtuistungiks (arve nr 131221 alusel) soovinud menetluskulude hüvitamist istungiks ettevalmistamise eest, siis ei ole põhjendatud enam käesoleva arve alusel sama tegevuse eest menetluskulude väljamõistmine. Kohus kostja hinnanguga ei nõustunud, kuna istungite vahele jäi enam kui kuu aega, siis pidas kohus põhjendatuks istungiks ettevalmistamise ajakulu, samas ei saa pidada põhjendatuks ajakulu 2,9h ning vajalik ettevalmistusaeg antud menetluse staadiumis, kus kahe istungi vahel ei ole kostja poolt esitatud ühtegi dokumenti, millega hageja peab end kurssi viima, oleks 1h. Kokku on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1,9h, so 215 eurot (0,1*170+(1+0,8)*110).
19.Arves nr 131963 toodud kulude osas leidis kohus, et ehkki hageja on põhjendanud 26.08.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja esitamist enne otsuse jõustumist (otsus jõustus 18.02.2014) asjaoluga, et kostjale oli maakohtu otsuse kättetoimetamine raskendatud ega olnud teada, millal otsus jõustub, ei oma see asjaolu tähendust, kuna üldjuhul menetluskulude avalduse esitamise kulu ei peeta menetluskulude hulka kuuluvaks ning seega jättis kohus selles osas kulud kostjalt välja mõistmata ning pidas põhjendatuks käesoleva arve alusel teenused 0,1h ulatuses, summas 17 eurot (0,1*170).
20.Arvetes nr 132489 ja nr 140036 toodud kulude osas leidis kohus, et kostja on ekslikult välja toonud, nagu ei oleks tema apellatsioonkaebust menetlusse võetud ja seetõttu ei ole põhjendatud arvetes nr 132489 ja nr 140036 toodud teenused. Nähtuvalt toimikust on kohus 16.10.2013 võtnud apellatsioonkaebuse menetlusse (t II kd lk 200) ning hageja on 05.11.2013 esitanud vastuse kaebusele (t II kd lk 205-210), seega kohtu hinnangul kõik käesolevates arvetes toodud teenused on vajalikud ning põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses, arve nr 132489 alusel summas 531 eurot ning arve nr 140036 alusel summas 422 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt olid seega hageja esindaja menetluskulud kokku 3680.50 eurot (944+171.5+255+105+1020+215+17+531+422). Kuna põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas ning hageja riigilõivude tasumine on tõendatud ja nende hüvitamine põhjendatud, rahuldas kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hagejale välja kokku 3984.55 eurot (254.05+50+3680.50). Määruskaebus
22.26.06.2014 esitas kostja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ja teha uus määrus, millega mõista kostjalt välja hageja põhjendatud ja vajalike kuludena mitte rohkem kui 750 eurot.
23.Tunnihind 146 eurot on enam kui 20% kõrgem kohtupraktikas väljakujunenud mõistlikust esindajatasu tunnimäärast ja seda tuleb vähendada vähemalt 120 euroni.
24.Olukorras, kus hageja on avaldanud, et nõuab nende kulude hüvitamist, mis tekkisid enne kostja kaasamist üksnes AS-ilt Knoke, jääb arusaamatuks kohtu seisukoht seoses kostjalt väljamõistetud riigilõivuga. Sealjuures ei oma mistahes tähtsust kui suures osas rahuldati hageja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks AS-ilt Knoke. Poolelt ei saa mõistlikult mõista välja kulusid, mis tekkisid enne tema menetlusse kaasamist, mistõttu tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata osas, millega hageja nõuab kostjalt riigilõivu hüvitamist summas 254.05 eurot.
25.Arve nr 122283 alusel on kohus mõistnud kostjalt välja ka osa, mis olid tekkinud enne kostja kaasamist (st kulu enne 21.09.2012 menetlusdokumendi koostamist, mis vastab 4,7h). Vastavas osas tuleb hageja taotlus jätta tervikuna rahuldamata. Ka ei ole 21.09.2012 menetlusdokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks 4h. Vastava dokumendi sisuline külg on 2,5lk-d, mistõttu ei saa pidada vajalikuks rohkem kui 3h. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväite osas, et menetlusdokumendi edastamiseks e-kirja koostamine ei saa võtta kauem kui 0,1h, mistõttu tuleb ka vastavat ajakulu vähendada. Kostja ei nõustu, et igasugune suhtlus kohtuga on põhjendatud ja vajalik. Kohtu vastav järeldus on ebamõistlikult üldistav ning kohus oleks vastavate toimingute vajalikkust ja põhjendatust pidanud hindama eraldiseisvalt.
26.Arve nr 122465 alusel väljamõistetava kulu osas ei nõustu kostja, et telefoninõupidamised kohtuga menetlusdokumentide kättetoimetamise ja istungiga seonduvalt on põhjendatud ja vajalikuks kuluks ning kostjale jääb arusaamatuks ka kohtu seisukoht, justkui oleksid vastavad toimingud aidanud kaasa asja kiiremale lahendamisele. Menetlusdokumentide kättetoimetamisega ja kohtukutse edastamisega tegeleb kohus, mistõttu ei saa seda kulu kostjalt välja mõista. Kohus ei ole võtnud seisukohta seoses kostja vastuväitega, et põhjendatud ja vajalik ei ole 17.10.2012 e-kirja koostamisega seotud kulu. Vastavat kulu ei saa kostjalt hagejale välja mõista.
27.Arve nr 122744 alusel väljamõistetava kulu osas ei nõustu kostja ei nõustu, et arvelt nähtuv 07.12.2012 telefoninõupidamine kohtuga oli vajalik ja põhjendatud. Kohus ei hinnanud antud kulu põhjendatust, mistõttu tuleb määrus vastavas on tühistada ja jätta selles osas hageja taotlus rahuldamata. Kohus on jätnud ühtlasi põhjendamatult vähendamata hageja taotluse seoses istungiks ettevalmistamisele kulunud ajaga, mis kostja hinnangul ei saa olla rohkem kui 0,5h (arvestades ennekõike asjaolu, et ca 1,5 kuud varem kulus hagejal samale toimingule arvelt nr 122465 nähtuvalt ca 2h).
28.Arve nr 122944 alusel väljamõistetava kulu osas ei nõustu kostja kohtuga, justkui tuleks antud juhul teha üldisest praktikast erand ning mõista kostjalt välja ka kulud, mis kaasnesid menetluskulude nimekirja koostamisega. Kulu ei muuda põhjendatuks ka asjaolu, et hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kuna tegemist ei olnud lõpliku lahendiga ning kulude jaotus määrati kindlaks alles 28.06.2013 otsusega.
29.Arve nr 130140 alusel väljamõistetava kulu osas ei nõustunud kostja, et temalt mõisteti välja kulud seoses AS-i Knoke kaja menetlemisega. Vastavate kulude väljamõistmine kostjalt on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna kostja ei saanud mõjutada antud kulude tekkimist. Seega tuleb vastavas osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks ei saa pidada 04.01.2013 telefoninõupidamisega kaasnenud kulu, kuna see ei ole seotud kostjaga. Ühtlasi on kohus jätnud põhjendamatult vähendamata hageja nõude seoses istungiks ettevalmistamisega, mida tuleb kostja hinnangul vähendada 1h-ni.
30.Arve nr 130416 alusel väljamõistetava kulu osas leidis kostja, et kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et antud arvest on kostjaga seotud üksnes kulu, mis kaasnes kohtutoimikuga tutvumisega ning ka vastavas osas tuleb kahe kostja vahel jagada kulu pooleks (1,4h/2).
31.Arve nr 131221 alusel väljamõistetava kulu osas leidis kostja, et vähendada tuleb hagi tagamise avalduse koostamise ajakulu. Kohus on vastavat seisukohta põhjendanud sellega, et dokumendi maht oli ca 2lk, kuid jätnud hindamata dokumendi tekstiosa pikkuse. Üksnes lehekülgede arvu alusel ei saa teha järeldusi kulu põhjendatuse osas.
32.Arve nr 131375 alusel väljamõistetava kulu osas leidis kostja, et väär on kohtu seisukoht, et erinevate esindajate kasutamine ei suurendanud hageja menetluskulusid, kuna kostja nõuab kahel järjestikusel kuul istungi ettevalmistamisega kaasnenud kulusid erinevate esindajate poolt, st et kahe esindaja kasutamine suurendas ka hageja kulusid. Seetõttu tuleb viidatud arvelt nähtuv ajakulu istungiks ettevalmistamisega seonduvalt jätta tervikuna rahuldamata, kuna antud asi ei olnud sedavõrd keerukas, et kahe esindaja kasutamist saaks pidada põhjendatuks ning juhul, kui 17.06.2013 istungi aeg hageja esindajale ei sobinud, oleks ta saanud sellest kohut teavitada ja kohus oleks määranud uue istungiaja, millisel juhul kõnealust lisakulu tekkinud ei oleks.
33.Arvete nr 132489 ja nr 140036 alusel väljamõistetava kulu osas leidis kostja, et Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2014 määrusega jäeti kostja apellatsioonkaebus käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sealjuures hoiatati kostjat, et puuduste tähtaegsel kõrvaldamata jätmisel jätab kohus kaebuse menetlusse võtmata. Kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, jättis ringkonnakohus kaebuse 30.01.2014 läbi vaatamata. Seetõttu on kummastav kohtu seisukoht, et kaebus siiski võeti menetlusse ning kaevatav määrus on vastavas osas ebaõige. Kuna kostja apellatsioonkaebus jäeti 30.01.2014 määrusega läbi vaatamata, tuleb jätta hageja taotlus kõnealuste arvete osas tervikuna rahuldamata. Mistahes kohtupoolsed võimalikud eksimused menetluse juhtimisel, sh võimaliku vastuse palumine hagejalt olukorras, kus kaebust ei ole menetlusse võetud, ei saa kaasa tuua vastava kulu väljamõistmist kostjalt, kuna tegemist on selgelt põhjendamatu ja ebavajaliku kuluga. Vastustaja seisukoht
34.Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
35.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus tuleb osaliselt väljamõistetavate õigusabikulude suuruse osas tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulu 1223.10 euro võrra. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
37.Kolleegium nõustub põhimõtteliselt maakohtu poolt käesolevas asjas rakendatud kostjate vahel menetluskulude kindlaksmääramise sellise põhimõttega, et Suure-Jõe Arenduse OÜ on kohustatud 28.06.2013 Harju Maakohtu otsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel hüvitama need hageja kulud, millised tekkisid tema osalemisest menetluses ning et kulud, millised tekkisid ajal, kui menetluses osales 2 kostjat, tuleb jaotada nende vahel võrdselt. Selline jaotus vastab kulude ettenähtavuse põhimõttele ja selliste kulude tekkimist oli kostjal oma käitumisega võimalik (vähemalt osaliselt) ära hoida. Samas ei saa nõustuda, nagu tuleks seejuures lähtuda advokaadibüroo poolt arvete esitamise ajast, nagu tegid hageja ja maakohus. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, millised tuleb kaasatud kostjal hüvitada, tuleb tuvastada vastavalt arvetel nähtuvate toimingute tegemise ajast ja nende toimingute seotusest kaasatud kostjaga. TsMS § 165 lõike 2 kohaselt ei kanna kaaskostja menetluses teise kaaskostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. Seega ka perioodil, mil menetluses osales kaks kostjat, tuleb põhjendatud ja vajalike kulude väljaselgitamiseks analüüsida kulusid nö toimingupõhiselt.
38.Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole põhjendatud ja vajalikuks vandeadvokaadist hageja esindaja tunnihinnaks rohkem kui 120 eurot (käibemaksuta). Hageja esitatud arvetelt nähtuvad erinevad esindaja tunnihinnad vahemikus 98 eurost kuni 204 euroni. Riigikohus on senises praktikas lugenud mh põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga (lahend nr 3-2-192-13) ja sama summa ilma käibemaksuta (lahendid nr 3-2-1-115-13). Käesolevas asjas puuduvad asjaolud (nt vaidluse eriline keerukus), mis annaks aluse lugeda põhjendatud ja vajalikuks esindaja tunnitasuks keskmisest oluliselt kõrgema tasu. Õige ei ole ka võtta esindajatasu arvestusel aluseks mitme esindaja (vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi) keskmine tunnihind. Arvestades, et nende tehtud toimingud on oma ajakulult erinevad, annab selline lähenemine hageja esindajate kulude vajalikkusest ja põhjendatusest moonutatud pildi.
39.Hageja esitas taotluse kaasata Suur-Jõe Arenduse OÜ menetlusse täiendava kostjana 21.09.2012 (t I kd lk 139-144). Kuna taotlus oli põhjendatud, siis on hageja vajalikeks ja põhjendatud kuluks, milline seondub kaebuse esitajaga, 05.10.2012 arvel nr 122283 märgitust: 1) 21.09.2012 menetlusdokumendi ning selle saatmiseks kohtule kaaskirja ja e-kirja ettevalmistamine (t I kd lk 138, 139, 140-144); 2) maakohtu 26.09.2012 määrusega täiendava kostja kaasamise kohta tutvumine (t I kd lk 154-155). Kaasatud kostja ei saanud põhjustada hagejale kulusid seoses algse kostja AS-i Knoke taotlusega menetluskulude tagatise määramiseks, 12.09.2012 kohtuistungi aja kooskõlastamiseks, sama kuupäeva määrusega (AS Knoke taotluse rahuldamata jätmise kohta) tutvumiseks ega seoses 10.09.2012 e-kirja ettevalmistamisega. 21.09.2012 menetlusdokumendiga seonduvat kulu maakohus vähendas, leides, et selle koostamise mõistlikuks ja vajalikuks ajaks oli 7,2h asemel 4h. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Kolleegium nõustub maakohtuga. Kostja seisukohaga, et vajalikuks kuluks peab olema 3h, kolleegium ei nõustu. Maakohus rakendas otsustuse vastuvõtmisel talle kuuluvat diskretsiooniõigust, ei ületanud seejuures diskretsioonipiire ja ringkonnakohus ei näe alust teistsuguse seisukoha võtmiseks. Küll aga ei näe kolleegium alust mõista kaaskirja ja e-kirja vormistamisega seonduvalt kostjalt välja rohkem kui 0,2h. Nende vormistamine piirdub vaid tehnilise tööga ning on seetõttu pigem sekretäri kui vandeadvokaadi töö. 26.09.2012 määrusega tutvumiseks kulunud 0,1h on vajalik kulu. Seega kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale arve nr 122283 alusel ajakulu 4,3h eest
arvestusega 120 eurot tund, so 516 eurot ja põhjendatud ei ole selle summa pooleks jagamine.
40.Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväidetega arve nr 122465 alusel väljamõistetud ajakulule 2,8h. Maakohus vähendas 29.10.2012 kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud ajakulu 2,8h-lt 1h-le. Muus osas nõustus maakohus hagejaga. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Kostja vaidlustab kohtuniku sekretäriga peetud telefoninõupidamiste (0,3h+0,1h) ja 17.10.2012 e-kirja koostamise (0,2h) ajakulu vajalikkuse. Kolleegium nõustub maakohtuga, et telefoninõupidamised 17.10.2012 ja 25.10.2012 kohtuniku sekretäriga olid vajalikud põhjusel, et kohtu poolt dokumentide edastamine oli raskendatud ka kaasatud kostjale ja esindaja koostöö kohtuga oli menetluse kiirendamise eesmärgil ilmselt hageja huvides. Tsiviilasja toimikust nähtub, et seisuga 17.10.2012 ei olnud võimalik anda kätte kaasatud kostjale kohtudokumente registrijärgsel aadressil Laki 14a Tallinnas (t I kd lk 162, 163-164) ega juhatuse liikme aadressil Vuti 32 Tallinnas (samas lk 172, 187). Veel kohtuistungi toimumise ajaks 29.10.2012 ei olnud kostja kohtumaterjale kätte saanud ja kätte toimetamine toimus avalikult Ametlike Teadeannete kaudu (samas lk 182). Seega tuleb kaebuse esitajal hüvitada hagejale 2,8h eest, arvestusega 120 eurot tund, so 336 eurot.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, millised seonduvad arvel nr 122744 nähtuvate ajakuludega. Maakohtu põhjendused ei ole küll väga põhjalikud, kuid 07.12.2012 hageja esindaja kulutatud 0,1h telefoninõupidamisele kohtuniku sekretäriga ning 0,8h kohtuistungiks ettevalmistamisele ja 0,7h istungil osalemiseks olid ilmselt põhjendatud ajakulu. Toimikust nähtub, et 07.12.2012 olid mõlema kostja juhatuse liikmed võtnud e-kirja teel ühendust kohtuga ning väljendanud kas arusaamatust enda seotuse kohta asjaga (kaasatud kostja juhatuse liige R.Valk; t I kd lk 202) või palunud istung edasi lükata, kuna kostja juhatuses oli uus liige (AS Knoke juhatuse liige E.Prikenfeld; samas lk 201). Igal juhul oli kujunenud menetluses uus olukord, mis ilmselt õigustas hageja esindaja poolt enda telefoni teel olukorraga kurssi viimist. Arvestades, et kohtumenetlustes aktiivselt osaleval vandeadvokaadil on samaaegselt mitu klienti, kelle erinevate menetlustega ta pidavalt peab tegelema, siis on vajalik enne kohtuistungit asja meelde tuletada, seda enam, et vaidluse sisulise lahendamiseni ei olnud selles menetluses 10.12.2012 seisuga veel jõutudki ja eelmisest istungist oli möödunud enam kui 1 kuu. Seega oli põhjendatud istungiks ettevalmistamine 0,8h. Seega tuleb kaebuse esitajal hüvitada hagejale 1,6h eest, arvestusega 120 eurot tund, so 192 eurot.
42.Kolleegium nõustub kostjaga, et arvel nr 122944 kajastatud kuludest ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vormistamisega seotud kulu selline, mille hüvitamise kohustus lasub kaasatud kostjal. Hageja esindaja esitas kulude nimekirja seonduvalt esmase kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemisega 13.12.2012 (t II kd lk 14, 20). Tagaseljaotsuse tegi maakohus hageja taotluse alusel põhjusel, et kostja AS Knoke ei ilmunud 10.12.2012 kohtuistungile. Seega oli käsitletav kulu otseses seoses nimetatud kostja, mitte aga kaebuse esitaja, osalemisega menetluses. Maakohus luges kõik sellelt arvelt nähtuvad kulud põhjendatuteks ja teistele kulude kaebuses vastu ei vaielda. Seega on seonduvalt kaebuse esitaja osalemisega menetluses põhjendatud ajakuluks selle arve alusel 0,3h. Kaebuse esitajal tuleb hüvitada 0,3h eest, arvestusega 98 eurot tund, 29.40 eurot.
43.Kolleegium nõustub kostja väitega, et AS-i Knoke kaja menetlemisega seotud kulusid ei saa kostjalt välja mõista. TsMS § 169 lõike 2 järgi jäävad tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kaja esitaja kanda. Hagejal oli võimalik taotleda menetluskulude jaotamist maakohtu 13.02.2013 kaja menetlusse võtmisest keeldumise määruses selle täiendamise või selle peale määruskaebuse esitamise kaudu. Asjaolu, et maakohtu määrus (t II kd lk 66) jõustus selliselt, et selles ei oli kaja esitamisega seotud kulusid jaotatud, ei anna alust mõista kasvõi osa neist välja teiselt kostjalt. Seega tuleb kostjalt väljamõistetavat õigusabikulu vähendada vastavalt arvel nr 130140 olevale 04.01.2013 telefoninõupidamisele kulunud 0,1h võrra ning arvel nr 130416 olevatele toimingutele, va 1,4h toimikuga tutvumisele, kulunud 0,6h võrra. Seega arve nr 130140 alusel tuleb kaebajal hüvitada 2,4h eest, arvestusega 120 eurot tund, 288 eurot. Kulu, millest on maha arvestatud kajaga seonduvad kulutused, jagamine kostjate vahel põhjendatud ei ole.
44.Arve nr 130416 alusel tuleb kaebajal hüvitada 1,4h eest, arvestusega 100 eurot tund, 140 eurot. Maakohus mõistis sellest välja 1⁄2 ja seda hageja ei vaidlustanud. Kuna sel ajal oli menetluses ka AS-i Knoke kaja, siis on põhjendatud 06.02.2013 kohtutoimikuga tutvumiseks kulunud aja kostjate vahel jagamine. Seega tuleb arve nr 130416 alusel kaebuse esitajalt välja mõista 140:2=70 eurot.
45.Arve nr 131221 osas kolleegium kaebajaga esindaja ajakulu arvestamise osas ei nõustu. Maakohus pidas sellel näidatud ajakulust põhjendatuks kokku 6h ja kaebus ei sisalda põhjendusi, mis annaksid apellatsioonikohtule aluse maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Seega tuleb selle arve alusel hüvitada kaebajal 120x6=720 eurot.
46.Samadel seisukohtadel on kolleegium ka arve nr 131375 suhtes esitatud kaebaja pretensioonide osas. Isegi juhul, kui oleks juunikuu istungiks valmistanud ette sama esindaja, oleks tal olnud õigus kulutada aega eelnevalt materjalide meelde tuletamiseks. Ka on teise esindaja tunnihind odavam, kui hagejat tavaliselt esindanud vandeadvokaadil. Maakohus vähendas hageja arvel näidatud ajakulu ja selle täiendavaks vähendamiseks kolleegium alust ei näe. Kaebajal oli võimalus istungitega seotud kulutusi ära hoida, kui ta oleks nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, millest aga kohtu vastavasisulisele küsimusele vastuseks juhatuse liige R.Valk selgesõnaliselt keeldus (t II kd lk 78). Hageja oli andnud nõusoleku asja kirjalikuks menetlemiseks juba algses hagiavalduses. Seega, arvestades tunnihindadega vastavalt 120 eurot ja 110 eurot, tuleb kaebajal arve nr 131375 alusel tasuda (0,1x120)+(2,7x110)=309 eurot.
47.Apellatsioonimenetlusega seonduvate kulude osas kuulub kaebus rahuldamisele, kuid seda mitte kaebuses esile toodud asjaoludel, vaid põhjusel, et apellatsioonimenetluse osas puudub menetluskulude jaotuse kohta jõustunud kohtulahend TsMS § 173 lõike 1 mõttes, mille alusel saaks § 174 lõike 1 kohaselt kulude rahalist suurust kindlaks määrata. Selle asjaolu jättis maakohus tähelepanuta. Ringkonnakohus saab sellele tugineda TsMS § 659 ning § 656 lõigete 2 ja 3 alusel. Nimelt nähtub 30.01.2014 määrusest (t III kd lk 17-18), et ringkonnakohus ei määranud kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tehtud lahendis menetluskulude jaotust. Kuna vastustaja ei esitanud taotlust täiendava määruse tegemiseks TsMS § 463 lõike 2 ja § 448 lõike 1 punkti 3 alusel ega esitanud määruskaebust, jõustus ringkonnakohtu määrus algsel kujul. Peale lahendi jõustumist ei saa ringkonnakohus oma määrust enam muuta. Vastuseks määruskaebusele soovib kolleegium selgitada, et apellatsioonikohus tõepoolest jättis
kaebuse läbi vaatamata, kuid seda alles peale seda, kui oli kaebuse esmalt menetlusse võetud ja nõudnud hagejalt ka vastust. Seega ei ole TsMS-i kohaselt asjakohane kaebuse väide, nagu oleks apellatsioonikohus keeldunud kostja kaebuse menetlusse võtmisest.
48.Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata, kuna ülejäänud kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning õigusabitoimingutele kulunud aeg on mõistlik. Ringkonnakohus nõustub eespool käsitlemata osas maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohtu poolt käsitlemata kostja vastuväidetele on maakohus juba vaidlustatavas määruses vastanud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ülejäänud osas hageja avalduse rahuldamisel ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita.
49.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõivu kokku 304.05 eurot ja esindajatasu 516+336+192+29.40+288+70+720+309=2457.40 eurot, so kokku 2761.45 eurot.
50.TsMS § 178 lõike 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.