Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-11-40131 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg, osalenud isikud
OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu omanikuhüpoteegi kustutamise nõudes ja vastava tahteavalduse – nõusoleku andmise kohustamise nõudes 3 1476,65 eurot Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots, Neve Uudelt ja advokaat Karin Henno (Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX asukoht XXX), esindaja juhatuse liige XXX 17.06.2013, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja lepinguline esindaja advokaat Karin Henno
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi AS-i XXX vastu, milles palus AS-le XXX kuuluvale kinnistule, mis oli kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriossa nr XXX ja selle IV jakku kande nr 1 all AS-i XXX kasuks sisse kantud hüpoteegi kustutamist. Lisaks palus hageja tuvastada, et AS-l XXX on kohustus anda nõusolek - tahteavalduse kande kustutamiseks. Kuivõrd AS XXX võõrandas menetluse käigus kinnistu, millel asus eelmainitud hüpoteek tema kasuks, XXXOÜ-le 21.09.2012, siis kaasas kohus hüpoteegi kustutamise ja vastava tahteavalduse andmise kohustamise nõudes menetlusse hageja taotlusel 26.09.2012 kostjana ka XXXOÜ (I kd lk 154). Kuna kinnistu kuulus XXXOÜ-le, hüpoteek oli aga seatud endise omaniku ja omanikuhüpoteegipidaja AS-i XXX kasuks ja vastava kande kustutamiseks oli vaja ka kinnisasja omaniku vastavat tahteavaldus, siis paluski hageja järgmist: „Kohustada XXXOÜ-d andma tahteavaldus selleks, et kustutada Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriosa nr XXX IV jao kande nr 1 all AS-i XXX kasuks sisse kantud hüpoteek ja vastav kanne hüpoteegi kohta.“ Hageja leidis, et AS XXX ja XXXOÜ olid selle müügitehingu tegemise ajal seotud isikuteks, muuhulgas kattus AS-i XXX juhatuse liige XXXOÜ juhatuse liikmega, kelleks oli tehingu tegemise ajal XXX. 15.05.2013 täpsustas hageja nõuet. Asjaolude kohaselt võõrandas menetluse käigus AS XXX hüpoteegi, mis oli kantud kinnistusosakonna registriossa nr XXX tema kasuks, kostjale. Sellel ajal oli XXX AS-l keelatud hagi tagamise määrusega 29.08.2011 kõigi tehingute ja toimingute tegemise, mis olid suunatud viidatud hüpoteegi võõrandamisele, sundtäitmisele. Viidatud AS XXX ja XXXOÜ vaheline hüpoteegi võõrandamise, käsutamise tehing on tühine TsÜS § 88 lg 1 alusel. 29.08.2011 määrusest olid teadlikud nii AS XXX kui XXXOÜ, kelle juhatuse liige oli sellele ajal R. Valk, kes vaidlustas ka määruse. Samas pole see oluline, sest AÕS § 332 lg 1 kohaselt siis, kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist. XXXOÜ on AS-i XXX eriõigusjärglane kinnistu võõrandamise osas ja eriõigusjärglane ka hüpoteegi võõrandamise osas. Hageja palub 15.05.2013 täpsustatud hagis kohustada XXXOÜ-d andma järgmise sisuga tahteavaldus, lugedes tahteavalduse tehtuks kohtuotsusega: „XXXOÜ palub kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriosa nr XXX IV jao kande nr 1 all XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks sisse kantud vastav hüpoteek ja vastav kanne hüpoteegi kohta.“ Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles esialgselt tema vastu esitatud hagile vastu. Kostja leiab, et ta pole AS-i XXX õigusjärglane. Hageja on esitanud hagi AS-i XXX vastu, kes ei ole vaidlusaluse kinnistu ega ka hüpoteegi omanik, nii hüpoteegi kui ka kinnistu omanikuks on kostja ning kostja vastu hageja eraldiseisvat nõuet esitanud ei ole, mh ei ole hageja pöördunud kordagi kostja poole kohtuväliselt, mistõttu on hageja käitumine pahatahtlik. Kostja ei ole mistahes kohustustest hoidunud ega sõlminud ühtegi tehingut eesmärgil hageja õigusi kahjustada. Hagejal on jätkuvalt kohtulik hüpoteek kostja omandis oleval kinnistul, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks, milles hageja õiguste rikkumine seisneb ning milles seisneb müügitehingu väidetav ebakohane eesmärk. Hageja täpsustustele 15.05.2013 ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 2 (3)
Kohtu põhjendused Asjaõigusseaduse (AÕS) § 328 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks, lg 2 kohaselt toimub omanikuhüpoteegi seadmine omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse. AÕS § 332 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist, lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti § 328 alusel tekkinud hüpoteegi kohta, lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes. AÕS § 364 kohaselt muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtule esitatud kinnistusraamatu andmete väljavõttest nähtuvalt oli seatud kinnisasjale nr XXX (Pärnu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek 492500 kr hageja kasuks (lk 12) 4. jaos
Kuna hagejale kuuluv hüpoteek 985000 kr, mis tagab jõustunud otsusest nr 2-09-36383 tulenevat nõuet, asub tagapool (on teisel järjekohal) kostjale kuuluvat hüpoteeki (1. järjekohal) ja kuna kostja on saanud vaidlusaluse koormatud kinnisasja nr XXX ning 1. järjekohal asuva hüpoteegi omanikuks (üks ja sama isik), on hagejal õigus nõuda AÕS § 332 lg 1 alusel selle 1. järjekoha hüpoteegi kustutamist. Kuivõrd mainitud 1. järjekorra hüpoteek ei ole omandatud kostja poolt AÕS § 328 lg 1, 2 alusel, ei ole takistusi 1. järjekorra hüpoteegi kustutamiseks hageja nõudel AÕS § 332 lg 2 järgi. Kuna hüpoteegi kustutamiseks peab olema hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku nõusolek AÕS § 330 ja KRS § 34.1 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi, siis on hagejal õigus nõuda TsÜS § 68 lg 5 järgi kostjalt vastava kustutamiskande tegemiseks tahteavalduse ehk nõusoleku andmist. Sellisel juhul asendab jõustunud otsus TsÜS § 68 lg 5 ja KRS 34.1 lg 8 alusel kostja kui puudutatud isiku kande kustutamise nõusolekut. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kohustada XXXOÜ-d andma AS XXX (registrikood XXX) kasuks järgmise sisuga tahteavaldus: „XXXOÜ palub kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriosa nr XXX IV jao kande nr 1 all XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks sisse kantud hüpoteek (492 500 kr) ja vastav kanne hüpoteegi kohta“. Jõustunud kohtuotsus asendab XXXOÜ eelviidatud tahteavaldust–nõusolekut. Kuna hagi kuulus rahuldamisele ülaltoodud motiividel, et oma tähtust kostja väide sellest, kas hageja käesolev nõue on AS XXX vastu põhjendatud või ei, sest hageja nõue käesolevas vaidluses AS XXX vastu on rahuldatud osa-tagaseljaotsusega 13.12.2012 (II kd lk 20) ja hageja nõue AS XXX vastu asjas nr 2-09-36383 on rahuldatud otsusega (seda tagab 2. järjekorra hüpoteek vaidlusalusel kinnistul). Samuti ei ole tähtsust poolte väidetel, mis puudutab kinnisasja müügitehingut AS–i XXX ja kostja vahel. Samuti ei ole tähtust sellel, kas AS XXX ja XXXOÜ vaheline hüpoteegi võõrandamise, käsutamise tehing on tühine TsÜS § 88 lg 1 alusel põhjusel, kas 29.08.2011 määrusest olid teadlikud AS XXX ja XXXOÜ, kelle juhatuse liige oli sellel ajal R. Valk ja kes vaidlustas ka määruse. Ka ei ole tähtsust kostja väitel, kas kostja on AS-i XXX eriõigusjärglane (õigusjärglane) või mitte. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123, § 122 lg 1 ja 2, § 126 lg 3 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagi esitamise ajal olev hagihind. Hüpoteegi enda nimele kandmiseks või kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagi esitamisel on hagi hind 1/10 hüpoteegisummast. Käesoleval juhul on hagihinnaks 3 1476,65 eurot. 4 (3)
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
5 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.