2-13-8791
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2014, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
OÜ Järve Biopuhastus hagi T. V. (KoÜ Päikese 12) vastu võlgnevuse 120,95 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine / Riigilõivu tagastamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OÜ Järve Biopuhastus (RK xxx)
Hageja esindaja:
vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (e-post: [email protected] )
Kostja:
T. V. (IK xxx, elukoht xxx)
menetlusosalistele teadmiseks ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Viru Maakohtu menetluses on OÜ Järve Biopuhastus hagi T. V. (KoÜ Päikese 12) vastu võlgnevuse 120,95 euro ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja Kohtla-Järve linnavolikogu otsusega 19.12.2007 nr 245 määratud alates 01.01.2008 KohtlaJärve linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks. Hageja ja korterelamu Päikese 12, KohtlaJärve, korteriomanike, sealhulgas ka kostja vahel 01.08.2009 oli sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 6242. Hageja osutas korteriomanikele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenused ja on saatnud korteriomanikele arved osutatud teenuste eest, kuid korteriomanikud ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Hageja ei ole peatanud teenuse osutamist, kuigi korteriomanikud ei ole teenuse eest tasunud. Seisuga 31.01.2013 võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest 120,95 eurot. Korterelamu Päikese 12, Kohtla-Järve, korteriomanikud vastutavad hageja ees solidaarselt, see tähendab, et hageja võib nõuda võlgnevuse tasumist kõigilt korteriomanikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõuab võlgnevust 120,95 eurot kostjalt. Samuti soovib hageja nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata jäetud summadelt.
21. mai 2014 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde, võlgnevus ei ole vähenenud. Kostja oli teadlik võla olemasolust. Võlgnevuse hinna sees on ka veemõõturi maksumus. Kostja hagiga ei nõustunud, kostja teatas, et ei ole selles majas kunagi elanud ning vastutavaks isikuks oli V.. Kostja ei ole vett kasutanud, seega ei ole ta nõus maksma.
kätte 09.10.2014 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras ning ei ole vastuväiteid menetluskulude osas esitanud.
Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 01.09.2014 kohtuistungil loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel summas 60 eurot (tl. 13) ja kandnud õigusabikulusid kogusummas 283,33 eurot (tl. 78), kokku summas 343,33 eurot. Kostja vastuväiteid menetluskulude osas ei esitanud. Ülaltoodust lähtuvalt on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda ja nende väljamõistmine kostjalt TsMS § 168 lg 5 alusel, kuid mitte hageja esindaja poolt märgitud ulatuses, vaid põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Hageja esindaja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel juhindub kohus Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 kohtumäärusest nr. 3-2-1-143-11, mille kohaselt: „Kolleegium rõhutab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.“ Kohus leiab, et teenuse esitaja poolt kostja vastu teenuse eest võlgnevuse nõude puhul on käesoleval juhul tegemist tavapärasest vähem keeruka tsiviilasjaga. Hagiavaldus põhineb teenuse osutaja enda arvestustel osutatud teenuste ja nende eest võlgnetavate summade kohta. Hagiavaldusele lisatud tõendid on oma olemuselt sellised, mille kogumine ei nõua suurt ajakulu ega põhjalikumat analüüsi (arved, teatised jm). Toimikust ei nähtu, et asjas oleks tehtud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, toimus 2 kohtuistungit kestvusega 45 minutit ja 10 minutit. Hagiavalduses esile toodud õiguslikud põhjendused on kohtu hinnangul keskmisest lihtsamad. Hagiavaldusest olulise osa moodustavad tsitaadid õigusaktidest ning sisulisi õiguslikke põhjendusi on esitatud – vastavalt asja olemusele – üksnes väikeses mahus. Käesolevas asjas on hageja esindaja esitanud 01.09.2014.a seisuga menetluskulude nimekirja (tl 78), mille kohaselt on hageja saanud esindajalt õigusteenust järgmiselt: Hagiavalduse koostamine - 100 eurot; Kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine - 83,33 eurot, 21.05.2015 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine - 50 eurot; 01.09.2014 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine - 50 eurot.
Kohus ei saa nõustuda hageja esindaja poolt esitatud taotlusega alljärgnevas: Kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine - 83,33 eurot - hageja esindaja ei ole märkinud ei ajakulu ega ka 1 tunni maksumust, kostja poolt esitatud vastus on väga lühike, koosneb mõnest lausest, seega ei vaja sellega tutvumine olulist ajakulu. Hageja esindaja vastus on mitte eriti mahukas, standardne, koosneb viidetest seadusesätetele, seega leiab kohus, et nimetatud toimingute õigustatud maksumuseks on 50 eurot; Asjaks ettevalmistamine ja kohtuistung 01.09.2014, summas 50 eurot, Kohtuistung toimus 01.09.2014 kella 11.00-11.10, so 10 minutit. Kuna hageja esindajale oli teada, et kostja on võlgnevuse tasunud, siis oli esindajal võimalus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt esitada kohtule kirjalik taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, esindajal puudus vajadus kohtuistungile ilmumiseks ja sellega seotud liigsete, põhjendamatute kulude tekitamiseks. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja esindaja on nii 45 minutit kestnud istungi kui ka 10 minutit kestnud istungi eest esitanud ühesuguse arve – 50 eurot. Seega jätab kohus nimetatud summa osas esindaja taotluse rahuldamata, kuna leiab, et antud kulu ei ole põhjendatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes tuleb käesolevas asjas lugeda 200 (100+50+50) eurot. Nimetatud summa on kohtu arvates vastavuses asja olemuse ja keerukuse astmega. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks pöörata hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et antud juhul on hageja esindaja poolt toimunud põhjendamatu menetluse venitamine – kostja 26.03.2013 vastusele esitas hageja esindaja enda seisukoha alles 24.03.2014, so aasta hiljem. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad kokku 230 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust summas 30 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 200 eurot. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine põhjendatud summas 230 eurot ning antud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele vastavalt TsMS 168 lg 5. Õigusabikulud summas 83,33 eurot jätab kohus hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 60 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 30 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.