Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

MAAKOHTU LAHEND

Kohus leidis, et tegemist on tavapärasest vähem keeruka tsiviilasjaga. Hagi põhineb teenuse osutaja arvestustel osutatud teenuste ja nende eest võlgnetavate summade kohta. Hagiavalduse õiguslikud põhjendused on keskmisest lihtsamad. Hagiavaldusest olulise osa moodustavad tsitaadid õigusaktidest ning sisulisi õiguslikke põhjendusi on esitatud (vastavalt asja olemusele) üksnes väikeses mahus. Hagiavaldusele lisatud tõendid on oma olemuselt sellised, mille kogumine ei nõua suurt ajakulu ega põhjalikumat analüüsi (arved, teatised jm). Toimikust ei nähtu, et asjas oleks tehtud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, toimus kaks kohtuistungit kestusega 45 minutit ja 10 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja saanud oma esindajalt õigusteenust järgmiselt: - hagiavalduse koostamine 100 eurot; - kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine 83,33 eurot, - 21.05.2015 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 50 eurot; - 01.09.2014 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 50 eurot. Kohus ei nõustunud esitatud taotlusega alljärgnevas: - kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine 83,33 eurot – hageja esindaja ei ole märkinud ei ajakulu ega ka 1 tunni maksumust; kostja vastus on väga lühike, seega ei nõudnud sellega tutvumine olulist ajakulu; hageja esindaja vastus ei ole mahukas, on standardne ja koosneb viidetest seadusesätetele. Kohus leidis, et nimetatud toimingute õigustatud maksumuseks on 50 eurot; - asjaks ettevalmistumine ja kohtuistung 01.09.2014. a 50 eurot – kohtuistung kestis 10 minutit; kuna hageja esindajale oli teada, et kostja on võlgnevuse tasunud, siis oli esindajal võimalus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt esitada kohtule kirjalik taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Esindajal puudus vajadus kohtuistungile ilmumiseks ja sellega põhjendamatute kulude tekitamiseks. Hageja esindaja on nii 45 minutit kestnud istungi kui ka 10 minutit kestnud istungi eest esitanud ühesuguse arve – 50 eurot. Kohus jättis nimetatud summa osas taotluse rahuldamata, kuna kulu ei ole põhjendatud. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes on 200 eurot. Nimetatud summa on vastavuses asja olemuse ja keerukusega. Kohus märkis, et hageja esindaja on menetlust põhjendamatult venitanud – kostja 26.03.2013 vastusele esitas hageja esindaja oma seisukoha alles 24.03.2014, s.o aasta hiljem. Ülaltoodust lähtuvalt moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 230 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 30 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud 200 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2) ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Kohus peab asja arutamisel lähtuma menetlusökonoomia põhimõttest. Kui hagi on esitatud vale isiku vastu, siis saab kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmast, kuna hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus rikkus nõuetele mittevastava hagi menetlusse võtmise ja menetlemisega oluliselt materiaalõiguse norme, mis tekitas täiendavaid menetluskulusid, mida hageja nüüd kostjalt alusetult sisse nõuab. Kohus rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-st 2 tulenevat hea usu põhimõtet ning tekitas kostjale otsest materiaalset kahju; 3) põhistas kostja hagivastuses veenvalt, et T. Vassiljeva ei ole antud hagis kostja ja seega esitati hagi vale kostja vastu, mis tingiski hageja poolt hagist loobumise. Tulenevalt TsMS § 8 lg-st 3 ning § 168 lg-test 1 ja 4 peab hageja kandma kõik kostja menetluskulud. Menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine on mõistlik, sest hageja viis oma pahauskse käitumisega kohut ja vastaspoolt eksitusse tegelikest asjaoludest ning põhjustas T. Vassiljeva suhtes alusetu kohtumenetluse algatamise.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Toimikus on olemas vastav tõend (tl 71): koopia kostja 25.08.2014 maksekorraldusest, millega kostja on tasunud hagejale 178,31 eurot selgitusega „VIIVISARVE V140022176, X-XX, XXX (kupüürid 178,31/2,60 EUR)“. Samal toimiku lehel on ka koopia hageja arvest maksetähtajaga 31.08.2014 summas 70,34 eurot (sisaldab viivist), milline summa koos hagis nõutud põhivõlgnevusega 107,97 eurot moodustabki tasutud 178,31 eurot (selline arvestus on toodud ka käsikirjaliselt tl 71 oleval arve ja maksekorralduse koopial). Seega tasus kostja võlgnevuse pärast hagi esitamist ja maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Asjaolu, et kostja on võlgnevuse hagejale pärast hagi esitamist tasunud, ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Määruskaebuses esitatud väited seonduvalt hageja poolt pahauskselt vale kostja nimetamise, kohtu poolt kostjale kahju tekitamise jms kohta ei ole antud vaidluse (s.o maakohtu poolt hageja hagist loobumisel menetluskulude jaotamise ning kostjalt väljamõistmise seaduslikkuse ja põhjendatuse küsimuse) lahendamisel asjakohased.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.