3 027,04 eurot Hageja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Ergma (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski (Advokaadibüroo K.Roosalu, Paldiski mnt 177-50, 13518 Tallinn, e-post [email protected]) 30.09.2014 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Ergma Kostja XXX Kostja esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX põhinõue 2 030,72 (kaks tuhat kolmkümmend eurot ja 72 senti) eurot ja viivis 804,42 (kaheksasada neli eurot ja 42 senti) eurot KÜ XXX kasuks.
Välja mõista XXX viivis 0,07% päevas põhinõudelt (2 030,72 eurolt) alates 29.10.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa KÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud 100% ulatuses KÜ XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-56087 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Alates 10.04.2001 kuulus kostjale 1⁄2 kaasomandist kinnistust asukohaga XXX, Tallinn. Alates 18.09.2013 kuulub kostjale ainuomanikuna korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, reaalosana eluruum number 2 (tl 37-38).
2.Hageja on moodustatud XXX, Tallinn ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks (tl 39).
3.Hageja esitas 26.11.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja ja XXX vastu võla saamiseks. 22.01.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. 12.03.2014 esitas hageja hagi kostja vastu võla saamiseks. Hageja märkis, et on nõus lõpetama menetluse XXX suhtes. 26.03.2014 keeldus kohus hagi XXX osas menetlusse võtmast. 14.04.2014 määrusega võttis kohus hagi kostja vastu menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub hagiavalduse täpsustuse kohaselt kostjalt välja mõista põhinõude 2 030,72 eurot, viivise 477,47 eurot, viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates 13.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas määras kui põhinõue ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 5, § 151 lg 1, KOS § 13 lg 1, VÕS § 76 lg 1, lg 2, § 88 lg 1, lg 6 p 1, § 108 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • kostja ei ole tasunud majandamiskulude arveid nõuetekohaselt; • kostja ei ole makse selgitustesse märkinud, millise arve eest ta tasub, tasumised on olnud kaootilised, ebamäärased ja hilinenult teostatud; • hageja on lugenud kostja poolt tehtud laekumised varasemalt tekkinud kohustuste katteks; • kostja ei ole hagejale garaaži võtmeid tagastanud ega garaaži valdust üle andnud; • garaaži kasutamise eest on kehtestatud tasu KÜ eelarve ja üldkoosoleku otsusega; • kostja väited pretensioonide esitamise kohta on paljasõnalised. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab hagi 634,35 euro ulatuses (tl 211). Kostja ei tunnista arveid garaaži kasutamise tasu osas.
7.Kostja märgib, et: • hageja poolt esitatud andmed kostja poolt majandamiskulude tasumise ja võla suuruse kohta ei vasta tegelikkusele; • kõik perioodil 03.08.2012-13.02.2014 tehtud ülekanded tuleb arvestada samal perioodil esitatud arvete katteks; • akende ja rõduukse vahetamise töid teostati ebakvaliteetselt ja tööd on lõpule viimata;
2-13-56087 • kostja ei ole alates 2012.a algusest garaaži kasutanud ning tegi pangaülekande selgitusse märkuse, et ei tasu garaaži eest; • kostja on tasunud kütte eest osaliselt, kuna köögi ja vannitoa kütmisega on olnud pärast radiaatorite vahetamist probleeme ja radiaatorid olid külmad mitmeid aastaid. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriühistuseadusest
(KÜS),
korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Puudub vaidlus, et alates 10.04.2001 kuulus kostjale 1⁄2 kaasomandist kinnistust asukohaga XXX, Tallinn. Alates 18.09.2013 kuulub kostjale ainuomanikuna korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, reaalosana eluruum number 2 (tl 37-38). Hageja on moodustatud XXX, Tallinn ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks (tl 39). Kostja on hageja liige. Puudub vaidlus ka selles, et kostja kasutas alates 2003.a oktoobrist garaažiboksi aadressil XXX/XXX, milline kuulub hagejale vallasasjana ja mille haldamine on hageja kohustus. Garaažiboksi kasutamist teatud ajaperioodil on kostja kohtuistungil ka tunnistanud (tl 209).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma garaaži kasutamise eest perioodil 03.08.2013-31.01.2014, kas kostja on kohustatud tasuma rõduukse akna vahetuse eest ning küttearvete eest täies ulatuses ning kui palju on kostjal tasumata majandamiskulu arveid perioodist 03.08.2012-31.01.2014.
2-13-56087
14.Ajavahemikul 31.08.2012-31.01.2014 esitatud majandamiskulu arvetel on mh märgitud igakuiselt garaaži kasutamise tasu suuruseks 15,98 eurot (tl 81-98). Hageja väidete kohaselt kehtestati garaaži kasutamise tasu suurus hageja eelarvega, üldkoosoleku otsusega (tl 211). Kostja ei ole vastu vaielnud garaažiboksi kasutamise igakuise tasu suurusele. Kostja on märkinud, et ei kasutanud alates 2012.a algusest garaažiboksi ja kirjutas selle kohta märkuse arvete tasumise ülekande selgitustesse. Kostja tunnistas istungil, et garaaži võtmeid ta hagejale tagastanud ei ole ja garaaži kasutas tema poeg, kelle käes ka võtmed (tl 209). Kohtu hinnangul on hagejal ja kostjal garaažiboksi kasutamiseks vastavalt VÕS §-le 271 üürilepingu laadne suhe ja asjaolu, et hageja ei ole omanikuna kinnistusraamatusse kantud ei muuda poolte vahelise suhte õiguslikku tähendust. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg-st 1 tulenevalt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hageja poolt 03.08.2012-31.01.2014 esitatud arvetel märgitud garaaži kasutamise tasu, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks garaaži valduse hagejale üle andnud. Kostja väited, et ta ei ole garaaži kasutanud, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et kostja märkused ülekande selgituse real selle kohta, et ta ei maksa garaaži tasu, kuna ei kasuta garaaži, ei ole piisavad, kuivõrd kostja valduses on jätkuvalt garaaži võtmed ning kostjale on tagatud ligipääs garaaži kasutamiseks. Faktiline kasutamine on kostja valik. Nähtuvalt poolte vahel peetud kirjavahetusest on hageja selgitanud kostjale, et kui kostja soovib loobuda garaažikasutamise õigusest, siis tuleb selle kohta esitada vastav avaldus ja tagastada võtmed (tl 200). Kostja ei ole tõendanud vastava avalduse esitamist, ega võtmete tagastamist. Kohus märgib, et hageja ei saa iseseisvalt valdust taastada luku lõhkumise teel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue garaaži kasutamise eest tasu nõudmise osas on põhjendatud.
15.Hageja poolt 03.08.2012 esitatud arve nr 10 kohaselt on arve esitatud akende vahetuse eest summas 353,93 eurot (tl 80). Poolte vahel puudub vaidlus, et 2012.a vahetati kostja korteris rõduuksega aken. Kostja väidete kohaselt töid teostati ebakvaliteetselt ja tööd on lõpule viimata. Kostja oleks nõus akende vahetuse eest tasu maksma, kui tööd viiakse lõpule (tl 211). Kohus märgib, et VÕS § 644 lg-st 1 tulenevalt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtuistungil kostja selgitustest ilmnes, et ta teavitas hageja juhatust akende paigaldamisel tekkinud puudustest, misjärel juhatuse liige XXX korraldas kostja akende parandustööde tegemise akende paigaldajate poolt. Kostja ei jäänud parandustöödega rahule, kuid juhatuse liiget XXX ei teavitanud sellest. Kohus leiab, et kostja väited ebakvaliteetse töö osas on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest (tl 199-203) ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud ning täpselt kirjeldanud, milles puudused seisnesid. Kohus märgib, et isegi kui tehtud töös esinesid teatavad puudused, puudub kostjal alus keelduda kogu arve tasumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudub õiguslik alus keelduda akna vahetamise eest esitatud arve nr 10 (tl 80) tasumisest summas 353,93 eurot.
16.Hageja on perioodil 31.08.2012-31.01.2014 esitatud arvetega kostjalt nõudnud kütte eest tasumist kokku 991,87 eurot (tl 81-98). Kostja märgib, et on tasunud kütte eest 30% ulatuses vähem, kuna köögi ja vannitoa kütmisega on olnud probleeme. Kohtuistungil selgitas kostja, et
2-13-56087 radiaatoritega tekkisid probleemid peale radiaatorite vahetust, mis toimus umbes 4-5 aastat tagasi. Kostja ei teavitanud koheselt juhatust, et radiaatorid on külmad, vaid tegi seda vastavalt istungil antud selgituse kohaselt vist paar aastat hiljem (tl 211). Seega kostja ise ei tea kui kaua radiaatorid olid külmad ja millal ta sellest hagejat teavitas. Kohus leiab, et kostjal oli kohustus koheselt hageja juhatust teavitada, kui radiaatorite vahetamisel ilmnesid radiaatorite kuumenemisega probleemid. Sellisel juhul oleks hageja saanud fikseerida olukorra ning nõuda radiaatori paigaldajalt puuduste kõrvaldamist garantii perioodil. Antud juhul on kostja väited radiaatoritega kaasnevate probleemide osas tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei saa üksnes enda äranägemise järgi tasuda vähem kütte eest. Kohus märgib, et küte on käsitatav vajaliku majandamiskuluna, mille tasumises peab kostja hageja liikmena KÜS § 151 alusel osalema. Kohus märgib, et kostjal hageja liikmena on kohustus teavitada hageja juhatust tekkinud probleemidest, mis on seotud ühiselt hallatavate seadmetega, et tagada süsteemi töötamise terviklikkus. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kütte eest tasumise osas põhjendatud.
17.Hageja on esitanud kostjale perioodil 03.08.2012-31.01.2014 majandamiskulude arveid kogusummas 3 896,01 eurot (tl 80-98). Hageja arvestuse kohaselt on perioodil 03.08.201231.01.2014 esitatud majandamiskulude arvetest kostjal tasumata 2 030,72 eurot (tl 67-68 ja tl 75-78). Kostja hageja arvestusega ei nõustu. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 4 p-de 1-4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Hageja konto väljavõttest perioodil 01.01.2012-15.03.2014 (tl 100-102) nähtub, et kostja on perioodil 03.08.2012-13.02.2014 tasunud hagejale kokku 2 905,14 eurot. Kostja arvates, tuli kõik perioodil 03.08.2012-13.02.2014 tasutud maksed arvestada vastava perioodi eest esitatud arvete katteks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 29.08.2012-13.02.2014 teostatud maksete selgitusse märkinud üksnes seitsmel korral, millise kuu eest soovib kostja vastava ülekandega tasuda, so 10.07.2013 maksekorraldusega nr 61 sooritatud maksega 2013.a märtsikuu eest, 10.07.2013 maksekorraldusega nr 62 sooritatud maksega 2013.a veebruarikuu eest, 15.07.2013 maksekorraldusega nr 64 sooritatud maksega 2013.a jaanuarikuu eest, 15.07.2013 maksekorraldusega nr 65 sooritatud maksega 2013.a juunikuu eest, 16.12.2013 maksekorraldusega nr 46 sooritatud maksega 2013.a novembrikuu eest, 31.01.2014 maksekorraldusega nr 7 sooritatud maksega 2013.a detsembrikuu eest ja 13.02.2014 maksekorraldusega nr 12 sooritatud maksega 2014.a jaanuarikuu eest (tl 101). Nähutvalt hageja arvestustabelist on hageja eelnevalt nimetatud maksed arvestanud nende arvete katteks, milliste katteks on kostja soovinud makseid teha (tl 67-68). Ülejäänud maksete selgitusse ei ole kostja märkinud, milliste kuude või arvete eest ta vastava makse sooritab. Kohus möönab, et hageja oleks pidanud kostjat tulenevalt VÕS § 88 lg 4 p-st 1 teavitama, millise nõude katteks on hageja makse arvestanud. Eelnimetatud tegevus eeldab täiendavat tööd, seega ka hageja majandamiskulude suurenemist, mis tuleb kinni maksta hageja liikmetel. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas hageja seda tegi või mitte. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja oli õigustatud arvestama kostja poolt sooritatud makseid ka kostja varasemate võlgnevuste katteks, kui kostja ei märkinud, millise arve katteks ta ülekande on teinud. Kohus märgib, et hagejal tuleb igakuuliselt maksta saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele sõltumata sellest kas kõik korteriomanikud on tasunud tähtaegselt makseid või mitte. Hageja kui korteriühistu rahalised vahendid moodustuvad liikmete poolt tasutud summadest, seega hagejal puuduvad muud rahalised sissetulekud. Hageja on toonud välja
2-13-56087 põhjaliku arvestuse, kuidas on hageja arvestanud kostja poolt tasutud summasid perioodil 30.09.2010-13.02.2014 esitatud arvete katteks (tl 75-78). Väljavõttest nähtub, et kostja ei maksnud igakuuliselt arveid, vaid oli regulaarses makseviivituses alates septembrist 2010. Maksed ei vastanud arves näidatud suurusele. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal puudusid enne 03.08.2013 võlgnevused hageja ees ning et kostja tasus varasemaid majandamiskulude arveid nõuetekohaselt. Kostjal lasus KÜS § 151 tulenevalt kohustus kanda majandamiskulusid. Hageja on märkinud, et kostja on seda teinud kaootiliselt ja hilinemistega, mida kinnitab hageja pangakonto väljavõte. Kostja on tasunud oma äranägemise järgi määratud summades hagejale majandamiskulude arveid ja olnud ebamõistlikus viivituses maksete sooritamisega. Nähtuvalt pangakonto väljavõttest on kostja tasunud näiteks 2013.a veebruari- ja märtsikuu eest 10.07.2013 (tl 101). Hageja arvestustest (tl 40-42, tl 75-78 ja tl 67-68) ja pangakonto väljavõtetest (tl 100-101) nähtub, et hageja on arvestanud 03.08.2013-31.01.2014 esitatud arvete katteks laekumisi kokku summas 1 865,29 eurot. Seega on kostjal tasumata nimetatud perioodil esitatud arvetest 2 030,72 eurot, so 3 896,01 - 1 865,29. Hageja põhinõue on seega põhjendatud ja tõendatud.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud perioodil 03.08.2012-31.01.2014 esitatud vaidlusaluste arvete (tl 80-98) tasumisega viivitamise eest seisuga 12.03.2014 viivist summas 477,47 eurot (tl 69). Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt alates 13.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude summa. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Alates 13.03.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 28.10.2014 (230 päeva) lisandub seega viivis summas 326,95 eurot, so 2 030,72x0,07/100x230. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis 804,42 eurot, so 477,47+326,95 ja edasi viivis põhinõudelt (2 030,72 eurolt) 0,07% päevas alates 29.10.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 2 030,72 eurot, viivis 804,42 eurot ja viivis põhinõudelt (2 030,72 eurolt) 0,07% päevas alates 29.10.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud
20.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.