lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-29938/43

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-29938/43
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts TALLINNA SADAM10137319(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-29938

Tsiviilasi

Aktsiaselts

TALLINNA

SADAM

hagi Korruptsioonivastane OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korruptsioonivastane OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319, asukoht Sadama 25,15051 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja: Korruptsioonivastane OÜ (registrikood 12027760, asukoht Nõlva 9, 10416), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Hadži

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 22.05.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.07.03.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus aktsiaselts TALLINNA SADAM (hageja) hagi Korruptsioonivastane OÜ (kostja) vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 10.04.2014.
2.21.04.2014 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 250 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõivust 25 eurot, sõidukulust 4,70 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 3667,86 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 31 tunni ja 53 minuti ulatuses tunnihinnaga 115,04 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 3947,56 eurot. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
3.Vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetele ja nende spetsifikatsioonidele koosneb hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenus järgmistest toimingutest: 26.07.2012 hagiavalduse koostamine nõude tunnustamiseks AS Semiramis panrotimenetluses – 3h 16min (375,80 eurot); 27.08.2012 tutvumine kostja vastusega hagile – 20 min ja 31.08.2012 sesiukoha kujundamine kostja 27.08.2012 vastuse ja taotluste osas – 2h 46 min, kokku 3h 6min (356,62 eurot); 12.11.2012 AS Semiramis 12.11.2012 vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine – 59min, 18.11.2012 seiuskoha koostamine kostja 12.11.2012 tõendite ja taotluste kohta – 1h 48min ja 19.11.2012 seiuskoha koostamine kostja 12.11.2012 tõendite ja taotluste kohta – 2h 54min, kokku 5h 41min (653,81 eurot); 12.02.2013 vastuse koostamine kostja 11.02.2013 taotlustele – 52min, 18.02.2013 ettevalmistus istungiks ja kriminaalasja nr 11700000217 menetluse lõpetamise määrusega tutvumine – 1h 49min ja 19.02.2013 esindus kohtuistungil Harju Maakohtus – 1h 36min, kokku 4h 17min (492,75 eurot); 13.09.2013 kohtupraktika analüüs, määruskaebuse koostamine Harju Maakohtu 30.08.2013 määrusele – 4h15min (488,92 eurot); 02.10.2013 vastuse koostamine kostja määruskaebusele Harju Maakohtu 30.08.2013 määrusele – 4h 38min (533,02 eurot); 06.02.2014 telefonivestlus kohtuga – 11min, 14.02.2014 Dastrea LTD ja kostja 11.02.2014 taotluse läbitöötamine ja analüüs, seisukoha koostamine- 38min, 17.02.2014 seisukoha koostamine Dastrea LTD ja kostja 11.02.2014 taotluse osas, e-kiri kohtule – 1h 41min, 19.02.2014 ettevalmistus istungiks – 2h 05min ja 20.02.2014 esindus istungil – 25min, kokku 5h (575,20 eurot); 07.03.2014 Harju Maakohtu 07.03.2014 otsuse läbitöötamine ja memo koostamine kliendile – 1h 12min (138,05 eurot); 15.04.2014 e-kiri kohtule seoses otsuse jõustumisega – 2min ja 17.04.2014 kohtu e-kirja läbitöötamine, e-kiri kleindile ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine – 26min, kokku 28min (53,69 eurot).
4.25.04.2014 määrusega edastas Harju Maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kostjale ja märkis, et kostjal on õigus esitada avaldusele kirjalikult vastuväiteid 7 päeva jooksul määruse ja lisade kättesaamisest. Kostja sai maakohtu määruse kätte 28.04.2014, kuid ei esitanud tähtaegseid vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus
5.22.05.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3779,89 eurot. Samuti määras maakohus, et kostjal tuleb hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 167,67 euro osas.
6.Kohus märkis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 viidates, et hageja 21.04.2014 avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on tähtaegne ja samuti

vastab see TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kohus tugines määruses ka TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 143 p-le 2, § 144 p-dele 1 ja 2 ning § 175 lg-tele 1 ja 4. Kohus märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-11 p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitas, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

7.Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot (I kd, tlk 38, maksekorraldus) ja 13.09.2013 määruskaebuselt 25 eurot (II kd, tlk 369, maksekorraldus). Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
8.Analüüsides hageja sõidukulude põhjendatust ja vajalikkust märkis kohus, et avalduse ja sellele lisatud arve nr 1402012 kohaselt oli hageja menetluskuluks taksosõidukulu 4,70 eurot, mis on tekkinud kohtuistungil osalemisega seonduvalt. Riigikohus on lahendi nr 32-1-65-13 p-s 17 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Hageja esindaja ei ole otsese sõidukulu tekkimist kohtule tõendanud. Lisaks oli kohus seisukohal, et põhjendatud võiks olla asulatevahelise liikumise tõttu tekkinud transpordikulude hüvitamine. Kuna aga kohtuistungid toimusid Tallinnas, s.o linnas, kus asuvad ka hageja lepingulise esindaja bürooruumid, ei ole antud kulud 4,70 euro ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning vastaspool ei pea seda hagejale hüvitama. Hageja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis õigustaksid takso kui mugavusteenuse kasutamist.
9.Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 1402012 spetsifikatsioonist nähtuv hageja esindaja ajakulu 2h 5min 20.02.2014 kohtuistungiks valmistumiseks on ülemäärane. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 30min. Hageja esindaja oli asja materjalidega varasemalt hästi tuttav, samuti on hageja esindaja puhul tegemist professionaalse õigusteenuse osutajaga. Arvestades kohtuistungiks valmistumise mõistlikku ajakulu, leidis kohus, et eelnimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1h 5min võrra.
10.Hageja on menetluskuluna märkinud ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamiseks kulunud aja – arve nr 1404004 – kohtu e-kirja läbitöötamine, e-kiri kliendile, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine – ajakulu 26min. Kohus oli seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Menetluskulud jaotatakse asjas menetlust lõpetava lahendiga (TsMS § 173 lg 1). Eeltoodust tulenevalt saab asja menetlust lõpetava lahendiga määrata kohus üksnes nimetatud lahendini kantud menetluskulude jaotuse, mitte aga otsustada tulevikus tekkivate või tekkida võivate menetluskulude üle. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus menetlusdokumentide koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd need esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise puhul on tegemist eraldiseisva hagita menetlusega pärast põhimenetluse lõppemist jõustunud kohtulahendiga. Antud menetluse raames tekkinud kulud ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Seepärast on kohtu hinnangul tegemist mittevajaliku kuluga ning nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu 20min ulatuses hüvitamisele ei kuulu.

Kohtu e-kirja läbitöötamise ja kliendile e-kirja saatmise luges kohus 0,1h ulatuses põhjendatuks.

11.Analüüsinud kõiki ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ning nende ajakulu, leidis kohus, et kõik ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ning vajalikud asjatundliku õigusteenuse osutamiseks. Eelpool analüüsimata kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka on õigusabi tunnihind mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega.
12.Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 30h 28min (31h 53min-1h 25min), mis hageja esindaja tunnihinda (115,04 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 3504,89 eurole. Hageja menetluskulud on kokku põhjendatud mahus 3779,89 eurot (lepingulise esindaja kulu 3504,89 eurot + riigilõiv 275 eurot), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
13.Käesoleva tsiviilasja hind on 3500 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal (01.04.2013) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei ületa seaduse alusel kehtestatud piirmäära. Määruskaebus
14.26.09.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 22.05.2014 määruse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3779,89 eurot ja teha selles osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 1275 eurot.
15.Väär on maakohtu seisukoht, et hageja menetluskulud summas 3779,89 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus ei ole hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud. Maakohtu määrus on põhjendamatu ja kuulub osaliselt tühistamisele. Kostja leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt summas 3779,89 eurot ei ole põhjendatud ega proportsionaalne sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga ega faktiliselt asjas kantud kuludega. Kostja on seisukohal, et väljamõistetavad kulud peavad olema proportsionaalsed ja arvestama vaidluse keerukust ja mahtu. Hageja poolt esitatud menetlusdokumendis märgitud hageja lepingulise esindaja kulud eelviidud põhimõttele ei vasta. Tegemist on ülepaisutatud õigusabikuludega.
16.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik suurus moodustab maksimaalselt 1275 eurot – hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 25 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 1000 eurot (käibemaksuta). Kostja leiab, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja kulutanud kokku maksimaalselt 10 töötundi. Kohtupraktika kohaselt on õigusabi mõistlik tunnihind 100 eurot. Vastus määruskaebusele
17.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

19.Põhjendamatu on määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt ei ole maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulud proportsionaalsed ega arvesta vaidluse keerukust ja mahtu. Kostja, leides, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud üksnes 1000 euro ulatuses (ilma käibemaksuta), ei ole selgitanud, milliste konkreetsete menetlustoimingute ajakulu ja mis põhjustel ei ole tema arvamuse kohaselt kooskõlas vaidlustatud maakohtu määrusega väljamõistetud kuluga. Seoses määruskaebuse väidetega õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohta peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabikulude kostjalt väljamõistmise osas arvestades menetlusdokumentide mahtu, menetluse käiku ja tulemust, õiglane ja põhjendatud.
20.Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud. Toimingute osas, mille kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses, ei nähtu maakohtu määrusest, millistel kaalutlustel kohus sellisele seisukohale jõudis. Selles osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul määrust piisavalt põhjendanud. Eeltoodu ei anna siiski alust lõppjärelduses õige maakohtu määruse tühistamiseks, kuivõrd nimetatud toimingute osas on maakohus õigesti leidnud, et nende kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Vastupidisele järeldusele kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas ei võimalda jõuda ka määruskaebuse väited.
21.Arvestades vaidluse asjaolusid, asjas toimunud kohtuistungite arvu ning esitatud menetlusdokumentide arvu ja mahtu on ilmselgelt põhjendamatu kostja seisukoht, mille kohaselt on hageja esindaja käesolevas tsiviilasjas kulutanud kokku maksimaalselt 10 töötundi. Alust vaidlustatud maakohtu määruse muutmiseks ei anna ka määruskaebuse väide, et kohtupraktika kohaselt on õigusabi mõistlik tunnihind 100 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja vandeadvokaadist esindaja õigusabi tunnihinda 115,04 eurot ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika, kuivõrd Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-13 pidanud vajalikuks ja põhjendatuks ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
22.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.