OÜ Ahtri Maja hagi AS-i Luterma (pankrotis) pankrotihaldurite Veli Kraavi ja Rein Vaiksaar, AS-i Luterma (pankrotis), aktsiaseltsi Rubla (likvideerimisel) ja Finance House OÜ vastu 3 657 508 euro suuruse nõude tunnustamiseks AS-i Luterma (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2015.a määrus menetluskulude kindaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Ahtri Maja ja aktsiaseltsi Rubla (likvideerimisel) määruskaebused Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja I): OÜ Ahtri Maja (registrikood 11140158), tehingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja vandeadvokaadi abi Kristiina Reinson Kostja I: pankrotihaldur Veli Kraavi (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja II: pankrotihaldur Rein Vaiksaar (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja III: AS Luterma (pankrotis, registrikood 10000952) Kostjate I, II, III esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder Kostja IV (määruskaebuse esitaja II): aktsiaselts Rubla (likvideerimisel, registrikood 10046724), tehingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi vanemabi Ilo-Hanna Keres 1(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633
Kostja V: Finance House OÜ (registrikood 11453532), tehinguline esindaja Alari Avamägi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2015.a määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 26,2 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada OÜ Ahtri Maja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks 5357,75 euro ulatuses ning jätta rahuldamata 3958,80 euro ulatuses.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Rahuldada OÜ Ahtri Maja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning rahuldada avaldus 5357,75 euro ulatuses.
2.2.Mõista AS-ilt Luterma (pankrotis) välja hageja I ja II astme menetluskulud summas 3024,93 eurot, OÜ Ahtri Maja kasuks.
2.3.Mõista aktsiaseltsilt Rubla (likvideerimisel) välja hageja I ja II astme menetluskulud summas 649,51 eurot, OÜ Ahtri Maja kasuks.
2.4.Mõista Finance House OÜ-lt hageja I ja II astme menetluskulud summas 1008,31 eurot, OÜ Ahtri Maja kasuks.
2.5.Mõista AS-ilt Luterma (pankrotis) ja aktsiaseltsilt Rubla (likvideerimisel) hageja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitiseks solidaarselt välja 525 eurot ja AS-ilt Luterma (pankrotis) täiendavalt 150 eurot OÜ Ahtri Maja kasuks.
2.6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il Luterma (pankrotis), aktsiaseltsil Rubla (likvideerimisel) ja Finance House OÜ-l tasuda OÜ-le Ahtri Maja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.7.Jätta rahuldamata OÜ Ahtri Maja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 3958,80 euro ulatuses.
2.8.Jätta rahuldamata OÜ Ahtri Maja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks AS-i Luterma (pankrotis) pankrotihalduritelt Veli Kraavi ja Rein Vaiksaar.
5.Määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.11.01.2012.a esitas hageja kostjate vastu hagi oma nõude tunnustamiseks kostja III pankrotimenetluses, mille Harju Maakohus jättis 30.01.2012.a otsusega rahuldamata. Hageja esitas Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. 14.10.2014.a rahuldas Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse ning jättis hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades kostjate kanda ning iga kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostjate enda kanda. 13.11.2014.a esitasid kostjad I-IV kassatsioonkaebused. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 23.04.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 kassatsioonkaebused rahuldamata, jättes kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt kostja III pankrotihaldurite Veli Kraavi ja Rein Vaiksaar ning kostja IV kanda.
2(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633
2.Hageja esitas 28.04.2015.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega. Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust kokku 594,55 eurot ja lepingulise esindaja tasust 8722 eurot (käibemaksuta), kokku 9316,55 eurot. Hageja palus vastavalt menetluskulude jaotusele mõista I ja II astme menetluskulud kokku summas 6457,55 eurot alljärgnevalt: kostjalt V 1291,51 eurot, pankrotihalduritelt solidaarselt 2583,02 eurot, kostjalt III 1291,51 eurot ja kostjalt IV 1291,51 eurot. Samuti palus hageja mõista kassatsiooniastmes kantud kulud (kokku summas 2859,00 eurot) solidaarselt välja pankrotihalduritelt Veli Kraavi ja Rein Vaiksaar, kostjalt III ja kostjalt IV.
3.Kostjad I-III leidsid, et hageja on vääralt pankrotihaldureid käsitlenud iseseisvate menetlusosalistena ning palunud kohtul kohustada pankrotihaldureid kandma menetluskulusid isiklikult. Kuivõrd haldurite tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja on pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 teise lause järgi võlgnik, on menetluskulud võimalik välja mõista üksnes kostjalt III. Hageja taotlus tuleb jätta seega rahuldamata osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist pankrotihalduritelt. Kostja IV leidis, et hagejat on menetluses esindanud üksnes vandeadvokaat Anton Sigal. Kristiina Reinson, Maris Ukanis, Maret Hallikma ja Rutt Värk, kellele õigusteenuse spetsifikatsioonis viidatakse, ei ole hageja esindajatena teinud ühtegi menetlustoimingut. Hageja ei ole neid enda esindajatena ka menetlusdokumentides kajastanud. Seega saavad kolleegid olla käsitletavad hageja (kohtuväliste) nõustajatena. Nõustajate kulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 2 alusel kostjatelt välja mõista ei saa. Põhjendatud ja hüvitatavad on seega vaid seoses vandeadvokaadi Anton Sigal esindusega kantud lepingulise esindaja kulud ja riigilõivud. Kostja V nõustus kostja IV poolt esitatud vastuväidetega.
4.Harju Maakohus rahuldas 26.06.2015.a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse 5331,55 eurot. Maakohus mõistis kostjalt III hageja esimese ja teise astme menetluskulud summas 2793,93 eurot hageja kasuks, kostjalt IV summas 931,31 eurot hageja kasuks. Kohus mõistis kostjalt III välja hageja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 225 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kohustatud isikutel tasuda menetluskuludelt viivist. Maakohus jättis hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata 3895 euro ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust kokku 69,15 tundi, millest 23,2 tundi (maksumusega 2859 eurot) kulus õigusteenusele kassatsiooniastme menetlusega seonduvalt. Vandeadvokaadid Maret Hallikma ning Anton Sigal osutasid teenust 21,7 tunni ulatuses (tunnihinnaga 140 eurot) ning büroo muud töötajad (Kristiina Reinson, Maris Ukanis ja Rutt Värk) 47,45 tunni ulatuses (tunnihinnaga 100 eurot ja 120 eurot). Kohus ei nõustunud kostja IV ja kostja V väidetega, et hagejat on menetluses esindanud üksnes vandeadvokaat Anton Sigal, ning büroo muud töötajad (Maret Hallikma, Kristiina Reinson, Maris Ukanis ja Rutt Värk), kellele õigusteenuse spetsifikatsioonis viidatakse, ei ole hageja esindajatena teinud ühtegi menetlustoimingut ning neid tuleks käsitleda vaid hageja (kohtuväliste) nõustajatena. Toimiku materjalidest nähtub, et spetsifikatsioonis viidatud esindajad on kohtumenetluse vältel menetlusdokumentides esindajatena kajastunud (nt hagiavaldus, kassatsioonkaebus, dokumentide edastamisega seonduv kirjavahetus jne). Maret Hallikma esindus nähtub ka etoimikust. Samas on Riigikohtu seisukoha kohaselt teiste esindajate isikute avaldamine menetluskulude aspektist ebaoluline, kuna kulud kuuluvad väljamõistmisele olenemata sellest, kas õigusabi toimingu teostaja nimi on teada.
3(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 Kohus ei pidanud põhjendatuks aga menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud hagi ettevalmistamise ja kohtule esitamise (05.01.2012.a – 11.01.2012.a) kulu kokku 5,25 t ulatuses. Hagiavaldus oli sisuliselt 2,5 lk pikk ning arvestades hageja esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, leidis maakohus, et mõistlik kulu seoses hagi ettevalmistamisega ja kohtule esitamisega on mitte rohkem kui 3 t (summas 420 eurot). Kohus ei pidanud põhjendatuks ka 03.09.2013.a määrusele määruskaebuse koostamise (10.09.2013.a – 18.09.2013.a) kulu kokku 3 t ulatuses. Toimiku materjalidest nähtus, et määruskaebus oli sisuliselt 2 lk pikk. Arvestades aga hageja esindajate praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, leidis kohus, et mõistlik kulu seoses määruskaebuse koostamisega on mitte rohkem kui 2 t (summas 200 eurot). Kohus leidis, et on põhjendamatu ka menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud 28.01.2014.a õigusliku analüüsi, vastuse koostamise ja kohtule esitamise kulu 1,5 h ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et 28.01.2014.a seisukoht on sisuliselt 0,5 lk pikk. Arvestades hageja esindajate praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, leidis kohus, et mõistlik kulu seoses 28.01.2014.a seisukoha koostamisega on mitte rohkem kui 1 t ulatuses (summas 140 eurot). Kohus ei pidanud põhjendatuks ka samaaegselt nii Kristiina Reinsoni kui ka Anton Sigali poolt maakohtu otsusega tutvumise kulu kokku 1,75 t ulatuses. Kohtu hinnangul oli piisav kulu maakohtu otsusega tutvumiseks vaid vandeadvokaadi Anton Sigali poolt määratud ulatuses, s.o 0,75 t (summas 105 eurot). Kohus ei pidanud põhjendatuks ka 03.02.2014–03.03.2014.a apellatsioonkaebuse koostamise kulu kokku 14,55 t ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et apellatsioonkaebus on sisuliselt 3,5 lk pikk. Arvestades hageja esindajate praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, leidis kohus, et mõistlik kulu seoses apellatsioonkaebuse koostamisega on mitte rohkem kui 4 t ulatuses (summas 530 eurot). 16.09.2014.a seisukoha koostamise kulu, kokku 3,5 t ulatuses, oli kohtu hinnangul samuti põhjendamatu. Toimiku materjalidest nähtub, et 16.09.2014.a seisukoht on sisuliselt 1,5 lk pikk. Kohus leidis, et mõistlik kulu seoses 16.09.2014.a seisukoha koostamisega on mitte rohkem kui 1,5 t ulatuses (summas 200 eurot). Kohtu hinnangul oli põhjendamatu ka menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud 14.01.201503.02.2015.a kassatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu kokku 19,95 t ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et vastus kassatsioonkaebusele on sisuliselt 4,5 lk pikk. Arvestades hageja esindajate praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu seoses kassatsioonkaebuse vastuse koostamisega mitte rohkem kui 5 t ulatuses (summas 675 eurot). Kohus leidis, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud olid vajalikud ja põhjendatud, arvestades tsiviilasja keerukust. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 100 – 140 eurot/ tund. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohus nõustus pankrotihalduritega ning leidis, et hageja on vääralt pankrotihaldureid käsitlenud iseseisvate menetlusosalistena ning palunud kohtul kohustada pankrotihaldureid kandma menetluskulusid isiklikult. Tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p 2 läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sama põhimõte tuleneb PankrS § 43 lg 1 ja § 541 lg 1 kolmandast lausest. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja on PankrS § 541 lg 1 teise lause järgi võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-74-11 p 31; 3-2-1-89-12 p 30; 3-2-1-40-13 p 12). Kostja I ja kostja II tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja on kostja III. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kostja I ja kostja II kanda jäetud menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt III. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 5331,55 eurot (s.o riigilõiv kokku 594,55 eurot + lepingulise esindaja kulu 4737 eurot (sh kassatsiooniastmes kantud kulud 675 eurot).
4(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633
5.Harju Maakohtu määrusele esitas hageja määruskaebuse, vaidlustades määruse osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata. Hageja leidis, et dokumentide lehekülgede arv ei ole adekvaatne mõõde dokumentide koostamiseks põhjendatud aja tuvastamiseks ning käesolevas menetluses vaidluse all olevatest dokumentidest nähtub, et dokumentide koostamisel on teostatud põhjalik õiguslik analüüs. Kompaktse dokumendi koostamine on keerukam ja ajamahukam, kui pika ja „laialivalguva“ teksti koostamine. Kohus lähtus kulude hindamisel levinud eeldusest, et ühe lehekülje teksti kirjutamiseks kulub üks töötund. See eeldus on vale ja Eesti kohtumenetluse kultuurile otseselt kahjulik. Kohtumenetluses peaks väärtustama eelkõige menetlusdokumentide lihtsust, struktuuri ning loetavust, mitte nende mahtu. Lihtsa, struktureeritud ja loetava dokumendi koostamiseks kulub oluliselt rohkem aega, kui kõigi argumentide esitamiseks järjest ja pikemalt. Et koostada pika dokumendi asemel lühike dokument, peab tegema sama palju ettevalmistavat analüütilist eeltööd ning seejärel rohkem tööd tekstiga. Analüütilise eeltöö maht on üldiselt sama, kuna esindaja peab enne dokumendi koostamist alati veenduma selles, et kõik asjassepuutuvad õiguslikud ja tõenduslikud probleemid on temale selged. Teksti koostamisele kuluv aeg on aga lühikese dokumendi puhul pikem, kuna lühike dokument eeldab teadlikke valikuid oluliste ja ebaoluliste argumentide vahel, samuti tõsisemat ja läbimõeldud tööd dokumendi struktureerimisega ja sõnastamisega. Põhjendatud ajakulu arvestamisel ei saa lähtuda tavalisest kirjutamise kiirusest. Riigikohus on ka praktikas lähtunud eelkõige menetlusdokumentide sisulisest kvaliteedist, pidades dokumendi liigset pikkust dokumendi puuduseks. Vaidlusaluste dokumentidega tutvumisel (nii sisuliselt kui puhtalt tekstile peale vaadates) on selge, et dokumentide koostamisel on lisaks teksti kirjutamisele ja töötlemisele viidud läbi ka põhjalik õiguslik analüüs. Muuhulgas on hagi kirjutamisel töötatud läbi Riigikohtu otsused asjades 3-2-1-64-09 ja 3-2-1-120-09. Samuti on viidatud seotud menetlustele (Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtu menetlus, viidatud otsuse tühistamise menetlus 2-09-37654). Lisaks sisalduvad hagis viited muude dokumentide sisule (nt halduri ettekanne), hagil on 7 lisa ja see sisaldab endas hagi tagamise taotlust. Hageja hinnangul tuleks ainuüksi hagi koostamiseks läbi töötatud materjalidest lähtuvalt pidada tegelikku koostamiseks kulunud aega 5,25 t põhjendatuks. 18.09.2013.a määruskaebuse kirjutamisel töötati läbi mh Riigikohtu otsused asjades 3-2-1-62-11, 3-2-1-24-07 ja 3-2-1-68-09. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on viidatud, et kaebuse koostamise aeg sisaldab kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüsi. Hageja leidis, et koostamisele kulunud aeg 3 t on määruskaebuse pikkust (2 lk) ja teostatud õigusanalüüsi arvestades põhjendatud. 28.01.2014 vastuse koostamisel on läbi töötatud Riigikohtu otsused asjades 3-2-1-113-09 ja 3-2-1-163-11 ning ringkonnakohtu otsused seotud asjas (2-10-40414). Spetsifikatsioonis on selgitatud, et ajakulu 1,5 t sisaldab lisaks vastuse koostamisele nii õiguslikku analüüsi kui dokumendi kohtule esitamist. Apellatsioonkaebuse koostamiseks kulus 14,55 t, millest kohtu hinnangul oli põhjendatud 4 t. Dokumendis on viidatud Riigikohtu otsustele asjades 3-2-1-113-09, 3-2-1-163-11, 3-2-1-5507, 3-2-1-14-03 ja 3-2-1-116-10 ning ringkonnakohtu otsustele asjades 2-12-29938 ja 2-121646. Kuna maakohtu otsuses tõstatusid Eesti õiguses ammendavalt reguleerimata küsimused (nt nõude loovutuslepingu kehtetuse tagajärgede kohta pankrotimenetlusele), oli põhjalik õigusanalüüs vajalik loodavale pretsedendile vajaliku õigusliku konteksti selgitamiseks. 16.09.2014.a seisukoht sisaldas endas varasemate hageja ja kostjate seisukohtade kokkuvõtet ja analüüsi ning viiteid Riigikohtu praktikale seotud asjas. Samuti on viidatud asjakohasele kohtupraktikale (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-152-13 ja ringkonnakohtu otsus asjas 2-12-1646) ning õiguse analoogiale. Kassatsioonkaebuse vastus sisaldas põhjalikku analüüsi nõude loovutamise ja loovutuslepingu kehtetuse tagajärgede küsimuses. Õigusanalüüsi teostamist kinnitavad nt viited Riigikohtu otsustele asjades 3-2-1-14-03, 3-2-1-152-13, 3-2-1-55-07, 3-11-43-13, 3-2-1-156-12; 3-2-1-163-11, 3-2-1-142-12, 3-2-1-18-06; ringkonnakohtu otsustele
5(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 asjades 2-12- 1646, 2-11-30128, 2-12-29938 ja õiguskirjandusele. Hageja leidis, et ainuüksi asjaolu, et Riigikohus viidatud asja arutas, väljendas vaidlusküsimustes õiguspraktika aspektist uusi seisukohti ning sisuliselt üksmeelele ei jõudnud, tähendas et põhjalik analüüs ja töö dokumendiga oli põhjendatud. Kohus leidis täiendavalt, et põhjendatud on üksnes ühe esindaja poolne maakohtu otsusega tutvumine. Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 175 lg 3, mille kohaselt mitme esindaja kulu hüvitatakse, mh kui kulu on tingitud asja keerukusest. Samas on maakohus õigusteenuse tunnihinda analüüsides asja keerukust ja kestvust arvestades leidnud, et tunnihind on põhjendatud. Hageja leidis, et asja keerukust (mis nähtub nt asjaolust, et menetlus jõudis Riigikohtuni, kus pooled esitasid kumbki oma arvamuse ning Riigikohus leidis esitatud seisukohtadele veel kolmanda õigusliku alternatiivi) ja kestvust (hagiavaldus esitati 11.01.2012.a, st menetlus vältas üle kolme aasta) hinnates oli põhjendatud maakohtu otsusega tutvumine mitme esindaja poolt. Maakohus on ilma täiendavate selgitusteta aktsepteerinud haldurite seisukohta, mille kohaselt haldureid ei saa käsitleda iseseisvate menetlusosalistena (ning mistõttu ei kanna nad seega menetluskulusid isiklikult). Hageja on 21.05.2015.a menetluskulude osas esitatud seisukohas selgitanud, et (a) menetluskulude jaotus on ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt juba selgeks määratud ning kuna kulud jäeti ka haldurite kanda (st kulud jäeti kostjate kanda ja halduritele viidati kui eraldi kostjatele), ei saa menetluskulude kindlaksmääramise etapis asuda jaotust muutma ja (b) menetluskulusid käsitletakse (sh ka Riigikohtu poolt) massikohustusena, mille tasumise eest haldurid vastutavad seaduse alusel. Maakohus ei ole eeltoodut arvestanud või oma määrust selles osas põhjendanud.
6.Kostja IV esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse p 3 tühistada ning mõista kostjalt IV hageja kasuks välja mitte enam kui 549,71 eurot. Kostja IV leidis, et maakohus tuvastas õigesti järgmised asjaolud: 1) Vandeadvokaadid Maret Hallikma ja Anton Sigal osutasid õigusteenust kokku 21,7 tunni ulatuses, büroo muud töötajad (Kristiina Reinson, Maris Ukanis ja Rutt Värk) 47,45 tunni ulatuses; 2) põhjendatud õigusabi eest tasutav tunnitasu on antud asja keerukust ja mahukust arvestades 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks; 3) vandeadvokaat Maret Hallikma oli kohtumenetluses hageja esindaja; 4) I ja II astme menetluses kandis hageja kohtukulusid kokku 594,55 eurot. Kuna menetluskulude nimekirja järgi on Anton Sigal osutanud Riigikohtu astmes õigusabi mahus 3,75 t, järelikult osutasid lepingulised esindajad Anton Sigal ja Maret Hallikma hagejale I ja II astme menetluses õigusteenust mahus 17,95 t. Kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinnaga korrutatuna on õigusabikulu 17,95 t * 120 = 2154 eurot. Kuna kostjad olid kohustatud hüvitama õigusabikulu võrdsetes osades, ei saa üheltki kostjalt eraldivõetuna I ja II astme menetluses kantud kohtuvälistest kuludest mõista välja enam kui 2154 / 5 = 430,80 eurot. Sellele lisandub 594,55/5= 118,91 eurot ehk kokku ei saa üheltki kostjalt I ja II astme menetluskulude hüvitisena välja mõista enam kui 430,8 + 118,91 = 549,71 eurot. Kostja IV ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et advokaadibüroo Red Baltic muud töötajad (K. Reinson, R. Värk ja M. Ukanis) on kohtumenetluse vältel kajastanud menetlusdokumentides esindajatena. Selline seisukoht on ebaõige. Vastavalt TsMS § 338 lg 1 p 1, § 442 lg 8, 465 lg 2 p 4 tuleb kohtule esitatavates menetlusdokumentides ja kohtulahendites (nii otsustes kui ka määrustes) kajastada menetlusosalist esindavate isikute andmed. Puudub vaidlus, et menetlusdokumentides on esindajatena määratletud üksnes M. Hallikma (esialgu, hiljem enam mitte) ja A. Sigal. K. Reinson, R. Värk ja M. Ukanis üheski menetlusdokumendis esindajana ei kajastu. Vajalik on hinnata, kas K. Reinson, R. Värk ja M. Ukanis on ka tegelikult käitunud esindajatena. Kostja IV leidis, et kuivõrd nimetatud advokaadibüroo töötajad ei ole esitanud menetlusdokumente enda nimel, vaid on seda alati rõhutatult teinud vandeadvokaat
6(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 Anton Sigali palvel, ei saa neid pelgalt menetlusdokumentide esitamise tõttu esindajaks pidada. Tõepoolest, nad küll abistasid esindajat, ent ei olnud ise esindajad. Osas, mis puudutab nende büroo töötajate sisulist tööd, on käsitletavad kohtuväliste nõustajatena. Esindamine on menetlustoimingute tegemine nii, et see on menetlusosalisele siduv (s.o avalduste tegemine kohtule, esindamine istungil jne). Selliseid töid on teinud üksnes M. Hallikma ja A. Sigal. Kohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb õigusabikulu välja mõista ka juhul, kui õigusabi osutaja ei ole teada, jääb arusaamatuks. TsMS § 175 lg 1 ei võimalda välja mõista muu kui esindaja kulusid, kusjuures lepinguliseks esindajaks peetakse konkreetselt esindavat advokaat või muud isikut § 218 lg kohaselt. Selleks, et kulu oleks hüvitatav, peab kohus tuvastama, et tegemist on § 175 lg 1 nimetatud isiku kuludega. Riigikohus ei ole lahendis 3-2-1-98-13 p 13 avaldanud midagi, millest võiks järeldada, et lisaks esindajakuludele on võimalik välja mõista ka kohtuväliste nõustajate kulud. Asi 3-1-1-14-14 on kriminaalasi, kus menetluskulude hüvitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mis ei tee erisusi kohtuväliste nõustajate osas. TsMS § 175 lg 2 otsesõnu välistab kohtuvälise nõustaja kulude hüvitamise.
7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 26.06.2015.a kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue lahendi. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada.
9.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis menetluskulud välja kostjatelt III, IV ja V. Kostja IV esitas määruskaebuse, kuid kostjad III ja V seda ei teinud. Seega kostjate III ja V osas ei saa ringkonnakohus väljamõistetud menetluskulude summat vähendada. Kostjate III ja V osas on võimalik ringkonnakohtul menetluskulusid välja mõista ainult suuremas ulatuses, arvestades hageja määruskaebust. Kostja IV osas on võimalik menetluskulusid nii suurendada kui ka vähendada, arvestades nii hageja kui ka kostja IV kaebuste ulatust.
10.Esiteks analüüsib ringkonnakohus kostja IV määruskaebuse põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub kostja IV määruskaebusega osas, et TsMS § 175 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 218 lg 1 alusel ei ole võimalik mõista hüvitist välja advokaadibüroo töötajate töötundide eest, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise esindajana. Eeltoodud menetlusõigusnorme on maakohus rikkunud, leides vastupidiselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo kõikide töötajate kulusid ega advokaadibüroo kulusid. Muuhulgas sätestab TsMS § 218 lg 1 p 1, et lepinguline esindaja võib kohtus olla üksnes advokaat. Advokaadibüroo ei saa seega samuti olla lepinguline esindaja. Kui isik nõustab menetlusosalist, ilma kvalifitseerimata TsMS § 218 lg 1 kohaselt lepinguliseks esindajaks, võib olla tegemist nõustajaga, kelle kulusid TsMS § 175 lg 2 lause 2 mõttes ei hüvitata. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. See kui isik osaleb nähtavalt menetluses esindajana (allkirjastab dokumente, osaleb kohtuistungitel, tutvub talle saadetud asja materjalidega), on kulu, mis on kontrollitav. Lepingulisel esindajal ei ole keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel samas advokaadibüroos töötavate töötajate (sh juristide, sekretäride ja teiste
7(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 advokaatide) abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt.
11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et advokaadist lepingulise esindaja töötunni hinnas peaks sisalduma mh sekretäride, juristide jm sellised kulud, mis seonduvad sellega, et advokaadist lepinguline esindaja saaks enda poolt õigusteenust osutada efektiivselt ja kvaliteetselt (delegeerides teatud ülesandeid, mis ei vaja advokaadi kvalifikatsiooni, kolmandatele isikutele), kuid selliste isikute töötundide eest ei saa välja mõista hüvitist eraldiseisvana TsMS § 175 lg 1 alusel. Advokaadi töötundide eest ei saa välja mõista hüvitist ka näiteks siis, kui advokaat küll koostab menetlusdokumendi, kuid menetlusosaline allkirjastab ise menetlusdokumendid, kajastamata advokaati enda lepingulise esindajana. Sellisel juhul ei ole advokaat tegutsenud lepingulise esindajana TsMS mõttes, olenemata sellest, et neil võis olla kliendileping sõlmitud ning advokaat koostas dokumente ja esindas sellega kliendi huve. Märkides isikuid esindajatena ning allkirjastades dokumente esindajana ei ole ainult formaalne tähendus (sh kontaktisiku tähendus) nii nagu väitis hageja enda vastuses kostja IV määruskaebusele. Lepingulisel esindajal on nii TsMS-ist kui ka advokatuuriseadusest tulenevalt konkreetsed õigused, kohustused ja vastutus ning lepinguliste esindajatena TsMS mõttes ei saa käsitleda automaatselt kõiki, kes töötavad samas advokaadibüroos nähtava esindajaga, on kohtuasja asjaoludega kursis, tegutsevad menetlusosalise huvides või on abistanud menetlusdokumentide koostamisel. Ringkonnakohtu arvates ei saa TsMS § 175 lg-t 1 tõlgendada laiendavalt, vastasel juhul muutuks menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontroll võimatuks.
12.Hageja seisukoht, et menetluskulude nimekirjas pole vajalik välja tuua toimingu teostajaid, on asjakohatu, sest käesoleval juhul on hageja seda teinud ning küsimus on selles, kas õigusteenuse osutamine isikute poolt, kes pole menetlusosalise lepingulise esindajana TsMS mõttes menetluses osalenud, kuulub hüvitamisele teise poole poolt. Ringkonnakohus ei nõustu, et toimingu teostaja isik ei ole toimingu hindamisel määrava tähtsusega. Sellisel juhul läheks TsMS 175 lg 1 vastuollu mh TsMS-is sätestatud esindaja regulatsiooniga ja ka advokatuuriseadusega. Olukorras, kus menetluskulude nimekirjas on lepinguline esindaja ise välja toonud, et ta teostas vaid u 30% esitatud tundidest, ei saa lepinguline esindaja eeldada, et teiselt poolelt mõistetakse välja hüvitis muude isikute töötundide eest, kes pole lepingulised esindajad TsMS mõttes. Ettenähtavuse põhimõte ei tähenda seda, et kui menetlusosalisel on lepinguline esindaja, peab teine pool ette nägema, et kõigi büroo töötajate kulusid võetakse arvesse. Asjakohatu on ka asjakohaste kulude vastuväide, kuna ringkonnakohus ei vähenda kulusid põhjusel, et toimingud on asjakohatud, vaid põhjusel, et isikud, kelle õigusteenuse tundide eest hüvitamist nõutakse, ei ole lepingulised esindajad TsMS mõttes ning nende kulud ei kuulu TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele. Seega on asjakohatu ka viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-14-14. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalkohtumenetluse praktika ei ole kohaldatav tsiviilvaidluste puhul.
13.Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et lepingulise esindajana on tegutsenud vaid vandeadvokaadid Maret Hallikma (menetluse alguses), Anton Sigal (terve menetlus) ning vandeadvokaadi abi Kristiina Reinson (menetluskulude jätkumenetluses). Kusjuures on mitmete menetlusdokumentide lõpus ka eraldi kinnitatud (esindusõiguse kinnitus), et isikud, kes on menetlusdokumendi päises märgitud esindajatena, on ka lepingulised esindajaid. Ka sellest võiks järeldada, et teisi lepingulisi esindajaid ei olnud. Maris Ukanis ega Rutt Värk ei ole üheski menetlusdokumendis kajastatud lepingulise esindajana. Seega ei kuulu Maris Ukanis’e ega Rutt Värk’i kulud hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 alusel. Kristiina Reinson on allkirjastanud menetlusdokumente esindajana alates kassatsioonimenetlusest (13.01.2015.a-
8(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 03.02.2015.a), osaledes kassatsioonkaebuse vastuse koostamisel ning esitades vastuse kassatsioonkaebusele ning samuti osaledes menetluskulude kindlaksmääramise jätkumenetluses. Varasemalt Kristiina Reinson menetluses nähtava lepingulise esindajana osalenud ei ole ning ta ei oleks seda ka tohtinud olla TsMS § 218 lg 1 p 1 alusel, arvestades, et advokatuuri andmebaasi kohaselt on Kristiina Reinson advokatuuri liige ning vandeadvokaadi abi alates 02.09.2014.a. Seoses kassatsioonimenetlusega võib TsMS § 218 lg 3 kohaselt hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Eeltoodust tulenevalt ei saanud TsMS § 218 lg 3 kohaselt lepinguline esindaja Riigikohtu menetluses olla vandeadvokaadi abi, vaid ainult vandeadvokaat, ning Kristiina Reinsoni menetluskulud kassatsiooniastmes ei kuulu TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele. Seoses sellega, et Kristiina Reinson sai advokatuuri liikmeks alles 02.09.2014.a ning enne nimetatud kuupäeva on õigusteenuste spetsifikatsiooni kohaselt Kristiina Reinson osalenud suures mahus kohtudokumentide ettevalmistamisel, märgib ringkonnakohus veel täiendavalt, et AdvS § 40 lg 3 kohaselt ei või advokaadibüroo kaudu ega vahendusel õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed. Seega on asjakohatu ka hageja väide seoses M. Hallikma asendumisega K. Reinsoniga. Kui advokaat tahab mitteadvokaatidest töötajate abi kasutada, ei pea vastaspool hüvitama sellest tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oleks tulnud jätta rahuldamata Rutt Värk’i, Maris Ukanis’e ja Kristiina Reinson’i poolt osutatud õigusteenuse kulude osas, kuid arvestades, et määruskaebuse esitas ainult kostja IV, tuleb sellest lähtuvalt vähendada vaid kostjalt IV väljamõistetavaid menetluskulusid.
14.Määruskaebuses leidis kostja IV, et maakohus tuvastas õigesti, et vandeadvokaadid Maret Hallikma ja Anton Sigal osutasid õigusteenust kokku 21,7 tunni ulatuses ning büroo muud töötajad 47,45 tunni ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et selles osas on maakohtu poolt tehtud arvutusviga. Menetluskulude avalduses taotles hageja Anton Sigal’i ja Maret Hallikma õigusteenuste kulu kokku 22,7 tunni (22 t ja 42 min) eest ning muude töötajate eest seega 46,45 (46 t ja 27 min) tundi. Arvestades, et kassatsiooniastmes osutati lepingulise esindaja poolt õigusabi 3,75 t ulatuses, siis esimeses ja teises astmes osutati Anton Sigali ja Maret Hallikma poolt õigusabi 22,7-3,75 = 18,95 tundi (18 t ja 57 min). Nimetatud tundide arv on kostja IV puhul maksimaalne menetluskulude hüvitise summa. Kostja IV on enda määruskaebuses ka nõustunud nimetatud lepinguliste esindajate tundidega, kuid on arvutusvea tõttu märkinud 18,95 tunni asemel 17,95 tundi. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt, kuna kostja IV vaidlustas vaid lepingulisteks esindajateks mitteolevate isikute osas menetluskulude vajalikkuse ja põhjenduse, vähendab ringkonnakohus vaid kostja IV osas menetluskulusid. Samas tuleb kostjalt IV menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka hageja määruskaebusega, kes taotles menetluskulude avalduse rahuldamist täies ulatuses. Seega arvutab ringkonnakohus kostjalt IV väljamõistetava menetluskulude hüvitise suuruse välja, arvestades hageja määruskaebuse põhjendatust.
15.Seoses hageja määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et maakohus on osaliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Arvestades aga seda, et ringkonnakohus leidis juba, et lepingulisteks esindajateks mitteolevate töötajate osas ei saa menetluskulusid hüvitada, ei saa ringkonnakohus nimetatud töötajate osas menetluskulude hüvitist suurendada ei kostja III, IV ega V osas ning väljamõistetud menetluskulude summat saab suurendada vaid lepinguliste
9(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 esindajate tehtud töö osas, eeldusel et lepingulise esindaja tehtud töö ületab maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist.
16.Maakohus vähendas 05.01.2012.a-11.01.2012.a menetluskulusid 5 t ja 15 min ulatuses hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 t ja 15 min võrra. Hageja leidis määruskaebuses, et põhjendatud on 5 t ja 15 min. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on maakohus ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et arvestades hagiavalduse sisu (viiteid soetud menetlustele, mille läbitöötamist hagi koostamine eeldas), selle sisutihedust (teksti kompaktsust) ning lisade arvu, sisu ja mahtu (48 lk) on põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagiavalduse esitamiseks 5 t ja 15 min ning selles osas ei ole alust vähendada nimetatud ajakulu vaid lähtudes hagiavalduse lehekülgede arvust. Lehekülgede arv ei ole adekvaatne mõõde tehtud töö vajalikkusele ja põhjendatusele. Lisaks vähendas maakohus ka 28.01.2014.a menetluskulusid 1,5 t ulatuses 28.01.2014.a seisukoha esitamiseks kolmanda isiku kaasamise taotluse osas 0,5 t võrra. Hageja leidis määruskaebuses, et põhjendatud on 1,5 t. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on maakohus ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et arvestades seisukoha sisu ja sisutihedust ning seda, et seisukoha esitamine eeldas vastaspoole taotluse ja selle lisade (kokku maht u 25 lk) läbitöötamist, on põhjendatud ja vajalik menetluskulu seisukoha esitamiseks 1 t ja 30 min ning selles osas ei ole alust vähendada nimetatud ajakulu vaid lähtudes seisukoha lehekülgede arvust. Seega kokku suurendab ringkonnakohus maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulu 2 t ja 45 min ulatuses.
17.Määruskaebuses vaidlustatakse ka 18.09.2013.a määruskaebuse koostamise, maakohtu otsusega tutvumise, apellatsioonkaebuse koostamise, 16.09.2014.a seisukoha koostamise ja kassatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu. Arvestades aga, et nimetatud menetlusdokumentidega tutvumise/koostamise lepingulise esindaja Anton Sigali kulu ei ületa maakohtu poolt väljamõistetud kulu, ei saa ringkonnakohus suurendada maakohtu poolt väljamõistetud summat Kristiina Reinsoni poolt osutatud teenuse osas, arvestades et nimetatud isiku kulude hüvitamist TsMS ette ei näe.
18.Seoses pankrotihaldurite vastutusega märgib ringkonnakohus vastuseks hageja määruskaebusele, et menetluskulude jaotuses menetluskulude pankrotihaldurite kanda jätmine ei tähenda seda, et seda saaks neilt ka välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu ka hageja väide, et mõistes pankrotivõlgnikult jaotuse alusel haldurite kanda jäetud menetluskulud, asub kohus menetluskulude jaotust muutma. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega osaleb haldur menetluses võlgniku asemel seadusest tuleneva ametikohustusena ning mitte enda huvides. Seetõttu sätestab ka PankrS § 541 lg 1 lause 2, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja on võlgnik, mitte pankrotihaldur. Seega mõistis maakohus õigesti pankrotihaldurite menetluskulud välja kostjalt III. Kui kohus jätab jaotusega menetluskulud küll pankrotihaldurite kanda ning mõistab kulud välja pankrotivõlgnikult, ei muuda see asjaolu, et tegemist on PankrS § 148 lg 1 mõttes massikohustustega ning seega on hageja sellekohane vastuväide asjakohatu.
19.Arvestades TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõju ning et kostjad III ja V ei esitanud määruskaebust, ei saa kostjate III ja V osas ringkonnakohus väljamõistetud menetluskulusid vähendada. Kostja IV osas kuulub väljamõistmisele aga ainult lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu jaotuse kohaselt. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti võrdsetes osades kostjate kanda ning riigikohus jättis kassatsiooniastme kulud solidaarselt kostjate I, II ja IV
10(11)
Tsiviilasi nr 2-12-1633 kanda. Seoses kostja IV määruskaebuse väitega, et kostja IV nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et põhjendatud õigusabi eest tasutav tunnitasu on 120 eurot tunnis, märgib ringkonnakohus, et maakohus on määruses analüüsinud, et keskmine tunnitasu 120 eurot (õigusabi osutamine tunnimääraga 100 eurot kuni 140 eurot tunnis) tunnis on mõistlik ja põhjendatud, arvestades asja keerukust ja kestvust. Sealhulgas pidas maakohus põhjendatuks ka tunnihinda 140 eurot tunnis. Arvestades, et tunnitasuga 100-120 eurot ei osutanud teenuseid lepingulised esindajad TsMS § 175 lg 1 mõttes, on lepingulise esindaja poolt õigusteenust osutatud ainult 140 eurot tunnis. Ringkonnakohus leiab, et 140-eurone tunnihind on advokaadi puhul vajalik ning põhjendatud, arvestades asja keerukust ning teenuse osutaja kvalifikatsiooni ja kogemust. Seega tuleb lepinguliste esindajate menetluskulude arvestamisel lähtuda 140eurosest tunnitasu määrast. Arvestades seda, et ringkonnakohus suurendas hagiavalduse koostamise ja 28.01.2014.a seisukoha koostamise kulusid 2 t ja 45 min ulatuses, tuleb kostjatelt III, IV ja V esimeses ja teises astmes täiendavalt välja mõista 385 eurot (2,75*140), mis jaotudes kõigi kostjate vahel tähendab, et kostjalt III tuleb välja mõista täiendavalt 231 eurot (385/5*3), kostjatelt IV ja V tuleks aga mõlemalt välja mõista täiendavalt 77 eurot (385/5). Kostjalt III tuleb seega välja mõista 3024,93 eurot (2793,93+231). Kostjalt V tuleb välja mõista 1008,31 eurot (931,31+77) Kuivõrd kostja IV aga esitas määruskaebuse, kuulub temalt väljamõistetav hüvitis vähendamisele, arvestades ainult advokaatidest lepinguliste esindajate kulu, mis on kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud. I ja II astme menetluses on lepinguliste esindajate ajakulu, mille ringkonnakohus leiab määruskaebuse alusel põhjendatud ja vajalikuna, kokku 18 t ja 57 min (18,95 t) ehk 2653 eurot (18,95*140), millele lisanduvad kohtukulud 594,55 eurot (kokku 3247,55). Jaotades selle kostjate vahel kuuluks sellise mahuga menetluskulude puhul igalt kostjalt välja mõistmisele 649,51 eurot (3247,55/5). Seega tuleb kostjalt IV esimese ja teise astme menetluskulude eest väljamõistetavat summat vähendada 281,80 euro võrra (931,31649,51) ning mõista kostjalt IV välja 649,51 eurot.
20.Seoses kassatsiooniastmega on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud võrdseteks osadeks. Riigikohus mõistis menetluskulud välja solidaarselt, mis tähendab, et igalt menetlusosaliselt oleks maakohus pidanud välja mõistma kõik põhjendatud ja vajalikud kulud kassatsiooniastmes. Maakohus mõistis välja kostjalt III 450 eurot ning kostjalt IV 225 eurot. Arvestades aga, et hageja vaidlustas menetluskulude suuruse ka kassatsioonkaebuse osas (ulatuses, milles maakohus jättis rahuldamata), kostja III määruskaebust ei esitanud ning kostja IV esitas määruskaebuse töötundide osas, mida ei teinud lepinguline esindaja, siis kostja III osas saab maakohtu poolt määratud summat ainult suurendada (arvestades lepingulise esindaja kulusid). Lepingulise esindaja kulud vastavalt menetluskulude nimekirjale olid kassatsiooniastmes 525 eurot (3,75*140) ning maakohus pidas põhjendatuks 675 eurot. Kostja III osas seda suurendada pole põhjust, kuna mittelepinguliste esindajate võrra seda teha ei saa. Kuna kostja IV esitas määruskaebuse, siis tema osas saab seega kassatsiooniastme menetluskulusid välja mõista maksimaalselt 525 eurot (lepinguliste esindajate kulu). Kostja III osas ei saa nimetatud summani hüvitist vähendada, kuid arvestades solidaarvõlasuhet, tuleb 525 eurot mõista kostjalt III ja IV välja solidaarvõlgnevusena ning seda ületav osa 150 eurot (675525) ainult kostjalt III.
21.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.