Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud
1.01.08.2012 esitas AS TALLINNA SADAM (hageja) Harju Maakohtule hagi Korruptsioonivastane OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.17.04.2013 esitas hageja taotluse tsiviilasjas lahendi tegemiseks, lugedes hageja nõude summas 716 651.02 eurot AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus, kohaldades analoogia alusel PankrS § 103 lõiget 8. Taotluse kohaselt oli hagi esitamine tingitud asjaolust, et 19.07.2012 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja, mistõttu jäi hageja nõue tunnustamata. Teised võlausaldajad ega pankrotihaldur nõudele vastu ei vaielnud. 03.03.2013 loovutas kostja oma nõude AS-i Semiramis (pankrotis) vastu summas 14 277 153.53 eurot Londonis asuvale äriühingule Dastrea Ltd-le, seega ei ole kostja enam AS-i Semiramis (pankrotis) võlausaldajaks ja tal puudub õiguslik huvi vastuväiteid esitada. Hageja leidis, et TsMS-is puudub regulatsioon, mis võimaldaks sellises olukorras kostja asendamist menetluses Dastrea Ltd-ga. Kuivõrd kostja ei ole enam AS-i Semiramis (pankrotis) võlausaldajaks, ei puuduta tema õigusi see, kas ja milline nõue on hagejal. Hageja hinnangul on PankrS § 103 lõikes 8 sätestatud põhimõte kohaldatav ka juhul, kui teise võlausaldaja nõudele vastu vaielnud võlausaldaja kaotab oma nõude põhjusel, et loovutab selle kolmandale isikule.
3.Kostja hageja seisukohaga ei nõustunud. PankrS § 103 lõikest 8 tulenev põhimõte ei ole kohaldatav juhul, kui teise võlausaldaja nõudele vastu vaielnud võlausaldaja loovutab oma nõude pankrotimenetluses kolmandale isikule. TsMS § 210 lõikest 2 tulenevalt ei mõjuta nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. 15.08.2013 kohtuistungil kinnitas kostja, et ei ole enam AS Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja, kuid leidis, et nõude loovutamine ei mõjuta menetlust, kostjaks jääb ikka Korruptsioonivastane OÜ. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 30.08.2013 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 1 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
5.Riigikohus on otsustes nr 3-2-1-107-01 ja nr 3-2-1-116-04 jõudnud järeldusele, et võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda hageja nõude tunnustamisele pankrotimenetluses. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja (hageja) saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. Asjas on esitatud tõendite põhjal tuvastatud, et kostja nõue AS-i Semiramis (pankrotis) vastu lõppes nõude loovutamisega Dastrea Ltd-le. Seega on kostja kaotanud oma võlausaldaja staatuse ega ole enam õigustatud isikuks hageja nõude tunnustamisele vastu vaidlema. Tulenevalt PankrS § 103 lõike 8 teisest lausest loetakse hageja nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses seega tunnustatuks ning eraldi kohtulahendit nõude tunnustamiseks vaja ei ole. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et hagi nõude tunnustamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine, see on hageja nõude tunnustamata jäämine AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses, ei ole käesoleval ajal enam võimalik.
6.Kohus leidis, et kuigi TsMS § 168 lõikest 2 tulenevalt tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, siis arvestades käesoleva menetluse asjaolusid, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. Hageja ei saanud hagi esitamise ajal ette näha, et kostja kaotab oma võlausaldaja staatuse AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses, samas hagi esitamata jätmisel oleks hageja nõue
jäänud pankrotimenetluses tunnustamata. Tulenevalt sellest oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes põhjendamatult ebaõiglane. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja määruskaebus ja seisukoht kostja määruskaebuse osas
7.13.09.2013 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt, tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Maakohus kohaldas hagi läbi vaatamata jätmisel vääralt PankrS-st ja rikkus menetlusnorme. Olukorras, kus kostja on kaotanud võlausaldaja seisundi (seda nii nõude loovutamise tõttu kui tulenevalt tema nõude tunnustamise hagi läbi vaatamata jätmisest tsiviilasjas nr 2-12-32032), pidanuks maakohus hagi rahuldama. PankrS § 100 lõikest 1, § 103 lõigetest 2 ja 7 ning § 106 lõikest 1 tuleneb, et võlausaldaja nõude tunnustamine peab nähtuma nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta. Kohtumäärust, millega on võlausaldaja nõude tunnustamise hagi jäetud läbi vaatamata, ei saa käsitleda kohtulahendina, millest nähtub võlausaldaja nõude tunnustamine. Kaevatava määruse resolutsioonist nähtub üksnes see, et hageja hagi nõude tunnustamiseks on jäetud läbi vaatamata. Asjaolu, et hagi jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kostja on kaotanud võlausaldaja staatuse ning et sellest tulenevalt tuleb hageja nõue lugeda PankrS § 103 lõike 8 teise lause järgi tunnustatuks, nähtub üksnes kohtumääruse põhjendavast osast, millel TsMS-i kohaselt õiguslikku mõju ei ole. Seega tuleks kohtu hinnangut sellele, kas nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja nõude saab PankrS § 103 lõike 8 teise lause alusel lugeda tunnustatuks või mitte, käsitleda asja sisulise lahendamisena ja teha sellekohane kohtuotsus. Sellist käsitlust toetab ka Riigikohtu seisukoht, et kohus saab asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus, mitte esitatud avalduse läbivaatamata jätmisel (lahend nr 3-2-1-5607, punkt 18). Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-116-04 ei jätnud Riigikohus analoogses olukorras mitte hagi läbi vaatamata, vaid lahendas asja otsusega, millega saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Uuel läbivaatamisel rahuldaski ringkonnakohus hagi põhjendusega, et kostja ei olnud võlausaldaja staatuse kaotamise tõttu enam õigustatud hageja nõudele vastu vaidlema.
9.Kuivõrd maakohus oleks pidanud hagi rahuldama, on valesti jagatud ka menetluskulud. Hagi rahuldamisel oleks kohus pidanud jätma menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotust puudutavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada isegi juhul, kui hagi läbi vaatamata jätmine oli õige. Olukorras, kus hagi esitamise ajal eksisteeris hagejal vaieldamatu õiguskaitse vajadus ning hiljem jättis kohus hagi läbi vaatamata üksnes kostjast sõltuvatel asjaoludel, oleks kohus pidanud analoogia korras kohaldama TsMS § 168 lõiget 5. Sellist käsitlust toetab ka Riigikohtu praktika. Nõude tunnustamise hagi puhul on tegemist tuvastushagiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-55-13 (punkt 13) selgitanud, et tuvastushagi esitamisel peab olema hagejal mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Praeguses asjas on hageja eesmärgiks hagi esitamisel olnud see, et tema nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses saaks tunnustatud. Selle eesmärgi on hageja saavutanud seeläbi, et kostja enda nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses jäi üksnes kostjast sõltuvatel asjaoludel tunnustamata.
10.Kostja määruskaebusele vaidles hageja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Muuhulgas leidis hageja, et kostjal puudub kaebeõigus. Kostja määruskaebus ja seisukoht hageja määruskaebuse osas
11.01.10.2013 esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Väär on maakohtu seisukoht, et tulenevalt võlausaldaja staatuse kaotamisest ei ole kostja enam õigustatud hageja nõudele vastu vaidlema, mistõttu tuleb hageja nõue lugeda PankrS § 103 lõike 8 teise lause järgi tunnustatuks. Kostja jäi oma varasema seisukoha juurde, et nõude loovutamine ei mõjuta käesolevat menetlust ja kostjaks jääb ikka Korruptsioonivastane OÜ.
12.Hageja määruskaebusele vaidles kostja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.08.2013 määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 667 lõike 2 teise lause alusel tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
15.Asjakohane on maakohtu põhjendus selle kohta, et kui menetluses on kahe võlausaldaja vaidlus nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses ja kostja kaotab menetluse kestel oma võlausaldaja staatuse, siis ei ole ta enam õigustatud hagile vastu vaidlema ning hageja nõude saab PankrS § 103 lõike 8 teise lause alusel lugeda tunnustatuks. Küll aga ei saa nõustuda maakohtuga selles, nagu saaks käesolevas asjas sellises menetluslikus olukorras rakendada TsMS § 423 lõige 1 punkti 1 ja jätta võlausaldaja hagi läbi vaatamata. Kolleegium nõustub AS-i Tallinna Sadam määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et PankrS § 100 lõikest 1, § 103 lõigetest 2 ja 7 ning § 106 lõikest 1 tuleneb, et võlausaldaja nõude tunnustamine peab nähtuma nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta. Kohtumäärust, millega on nõude tunnustamise hagi jäetud läbi vaatamata, ei saa käsitleda sellise kohtulahendina. Kohtumääruse resolutsioonist nähtub üksnes nõude läbi vaatamata jätmine. Kohtumääruse põhjendaval osal ei ole TsMS-i kohaselt õiguslikku mõju ei ole. Seega ei saa sellise lahendi alusel hageja oma nõudele tunnustust ega saavuta eesmärki, mille tõttu oli ta seaduse alusel kohustatud kohtusse pöörduma. Kolleegium ei välista, et olukorras, kus hageja nõudele vastu vaidlejaid oleks olnud rohkem, oleks neist ühe suhtes sarnases olukorras läbivaatamata jätmine olnud põhjendatud, sest teiste vastu esitatud hagi sisulise lahendamisega oleks hageja saavutanud eelpool nimetatud PankrS sätetes silmas peetud kohtulahendi. Käesolevas asjas on aga kostjaid vaid üks.
16.Eelmises määruse punktis esitatud seisukohad on asjakohased juhul, kui kostjana kohtumenetluses osalev võlausaldaja kaotab oma staatuse pankrotimenetluses põhjusel, et tema enda nõuet kohtumenetluses ei tunnustatud. Kuna käesolevas asjas jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2013 määrusega Harju Maakohtu määrus kostja hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-12-32023 läbi vaatamata jätmise
kohta, siis tuleb käesolevas menetluses nendest seisukohtadest lähtuda ja lahendada AS-i Tallinna Sadam hagi sisulise kohtuotsusega. Seejuures ei oma tähtsust, et kostja oli 03.03.2013 oma nõude loovutanud. Kostjal ja seega ka tema eriõigusjärglasel puudub nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses. Juhul, kui kostja ja läbi tema ka tema õigusjärglane omaks tunnustatud nõuet AS-i Semiramis (pankrotis) vastu, ei saaks teda lugeda võlausaldaja staatust kaotanuks, vaid lähtuda tuleks TsMS §-st 210, mille lõike 2 kohaselt nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Küll aga võib õigusjärglane astuda menetlusse vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul õiguseelneja asemel või nende nõusolekuta võib ta astuda või teda võib kaasata menetlusse kolmanda isikuna õiguseelneja poolel (sama sätte lõige 3).
17.TsMS § 173 lõike 3 alusel tuleb menetluskulud jaotada asja uuel lahendamisel.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.