lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-29938/24

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-29938/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1673
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-15
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-05-05
Garantiikiri
Riigikohus · Väljaminev kiri · 2022-05-30
Hankija vastus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2025-09-30
Tähtaja pikendamise taotlus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2025-08-12
Üürilepingu lõpetamise kokkulepe
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2024-12-31

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 103 lg 8PankrS § 100TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 210Vaidlusaluse eseme võõrandamineTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-29938/34Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.03.20142-12-29938/43Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-12-1633/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.01.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts TALLINNA SADAM10137319(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-29938

Tsiviilasi

AS-i TALLINNA SADAM hagi Korruptsioonivastane OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2013 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i

TALLINNA

SADAM

määruskaebus Korruptsioonivastane OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS TALLINNA SADAM (registrikood 10137319; asukoht Sadama 25,15051 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

ja

Kostja Korruptsioonivastane OÜ (registrikood 12027760; asukoht Nõlva 9, 10416 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Hadži Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 30.08.2013 määrus tühistada. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebused rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud
1.01.08.2012 esitas AS TALLINNA SADAM (hageja) Harju Maakohtule hagi Korruptsioonivastane OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.17.04.2013 esitas hageja taotluse tsiviilasjas lahendi tegemiseks, lugedes hageja nõude summas 716 651.02 eurot AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus, kohaldades analoogia alusel PankrS § 103 lõiget 8. Taotluse kohaselt oli hagi esitamine tingitud asjaolust, et 19.07.2012 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja, mistõttu jäi hageja nõue tunnustamata. Teised võlausaldajad ega pankrotihaldur nõudele vastu ei vaielnud. 03.03.2013 loovutas kostja oma nõude AS-i Semiramis (pankrotis) vastu summas 14 277 153.53 eurot Londonis asuvale äriühingule Dastrea Ltd-le, seega ei ole kostja enam AS-i Semiramis (pankrotis) võlausaldajaks ja tal puudub õiguslik huvi vastuväiteid esitada. Hageja leidis, et TsMS-is puudub regulatsioon, mis võimaldaks sellises olukorras kostja asendamist menetluses Dastrea Ltd-ga. Kuivõrd kostja ei ole enam AS-i Semiramis (pankrotis) võlausaldajaks, ei puuduta tema õigusi see, kas ja milline nõue on hagejal. Hageja hinnangul on PankrS § 103 lõikes 8 sätestatud põhimõte kohaldatav ka juhul, kui teise võlausaldaja nõudele vastu vaielnud võlausaldaja kaotab oma nõude põhjusel, et loovutab selle kolmandale isikule.
3.Kostja hageja seisukohaga ei nõustunud. PankrS § 103 lõikest 8 tulenev põhimõte ei ole kohaldatav juhul, kui teise võlausaldaja nõudele vastu vaielnud võlausaldaja loovutab oma nõude pankrotimenetluses kolmandale isikule. TsMS § 210 lõikest 2 tulenevalt ei mõjuta nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. 15.08.2013 kohtuistungil kinnitas kostja, et ei ole enam AS Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja, kuid leidis, et nõude loovutamine ei mõjuta menetlust, kostjaks jääb ikka Korruptsioonivastane OÜ. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 30.08.2013 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 1 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
5.Riigikohus on otsustes nr 3-2-1-107-01 ja nr 3-2-1-116-04 jõudnud järeldusele, et võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda hageja nõude tunnustamisele pankrotimenetluses. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja (hageja) saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. Asjas on esitatud tõendite põhjal tuvastatud, et kostja nõue AS-i Semiramis (pankrotis) vastu lõppes nõude loovutamisega Dastrea Ltd-le. Seega on kostja kaotanud oma võlausaldaja staatuse ega ole enam õigustatud isikuks hageja nõude tunnustamisele vastu vaidlema. Tulenevalt PankrS § 103 lõike 8 teisest lausest loetakse hageja nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses seega tunnustatuks ning eraldi kohtulahendit nõude tunnustamiseks vaja ei ole. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et hagi nõude tunnustamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine, see on hageja nõude tunnustamata jäämine AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses, ei ole käesoleval ajal enam võimalik.
6.Kohus leidis, et kuigi TsMS § 168 lõikest 2 tulenevalt tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, siis arvestades käesoleva menetluse asjaolusid, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. Hageja ei saanud hagi esitamise ajal ette näha, et kostja kaotab oma võlausaldaja staatuse AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses, samas hagi esitamata jätmisel oleks hageja nõue

jäänud pankrotimenetluses tunnustamata. Tulenevalt sellest oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes põhjendamatult ebaõiglane. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja määruskaebus ja seisukoht kostja määruskaebuse osas

7.13.09.2013 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt, tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Maakohus kohaldas hagi läbi vaatamata jätmisel vääralt PankrS-st ja rikkus menetlusnorme. Olukorras, kus kostja on kaotanud võlausaldaja seisundi (seda nii nõude loovutamise tõttu kui tulenevalt tema nõude tunnustamise hagi läbi vaatamata jätmisest tsiviilasjas nr 2-12-32032), pidanuks maakohus hagi rahuldama. PankrS § 100 lõikest 1, § 103 lõigetest 2 ja 7 ning § 106 lõikest 1 tuleneb, et võlausaldaja nõude tunnustamine peab nähtuma nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta. Kohtumäärust, millega on võlausaldaja nõude tunnustamise hagi jäetud läbi vaatamata, ei saa käsitleda kohtulahendina, millest nähtub võlausaldaja nõude tunnustamine. Kaevatava määruse resolutsioonist nähtub üksnes see, et hageja hagi nõude tunnustamiseks on jäetud läbi vaatamata. Asjaolu, et hagi jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kostja on kaotanud võlausaldaja staatuse ning et sellest tulenevalt tuleb hageja nõue lugeda PankrS § 103 lõike 8 teise lause järgi tunnustatuks, nähtub üksnes kohtumääruse põhjendavast osast, millel TsMS-i kohaselt õiguslikku mõju ei ole. Seega tuleks kohtu hinnangut sellele, kas nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja nõude saab PankrS § 103 lõike 8 teise lause alusel lugeda tunnustatuks või mitte, käsitleda asja sisulise lahendamisena ja teha sellekohane kohtuotsus. Sellist käsitlust toetab ka Riigikohtu seisukoht, et kohus saab asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus, mitte esitatud avalduse läbivaatamata jätmisel (lahend nr 3-2-1-5607, punkt 18). Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-116-04 ei jätnud Riigikohus analoogses olukorras mitte hagi läbi vaatamata, vaid lahendas asja otsusega, millega saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Uuel läbivaatamisel rahuldaski ringkonnakohus hagi põhjendusega, et kostja ei olnud võlausaldaja staatuse kaotamise tõttu enam õigustatud hageja nõudele vastu vaidlema.
9.Kuivõrd maakohus oleks pidanud hagi rahuldama, on valesti jagatud ka menetluskulud. Hagi rahuldamisel oleks kohus pidanud jätma menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotust puudutavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada isegi juhul, kui hagi läbi vaatamata jätmine oli õige. Olukorras, kus hagi esitamise ajal eksisteeris hagejal vaieldamatu õiguskaitse vajadus ning hiljem jättis kohus hagi läbi vaatamata üksnes kostjast sõltuvatel asjaoludel, oleks kohus pidanud analoogia korras kohaldama TsMS § 168 lõiget 5. Sellist käsitlust toetab ka Riigikohtu praktika. Nõude tunnustamise hagi puhul on tegemist tuvastushagiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-55-13 (punkt 13) selgitanud, et tuvastushagi esitamisel peab olema hagejal mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Praeguses asjas on hageja eesmärgiks hagi esitamisel olnud see, et tema nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses saaks tunnustatud. Selle eesmärgi on hageja saavutanud seeläbi, et kostja enda nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses jäi üksnes kostjast sõltuvatel asjaoludel tunnustamata.
10.Kostja määruskaebusele vaidles hageja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Muuhulgas leidis hageja, et kostjal puudub kaebeõigus. Kostja määruskaebus ja seisukoht hageja määruskaebuse osas
11.01.10.2013 esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Väär on maakohtu seisukoht, et tulenevalt võlausaldaja staatuse kaotamisest ei ole kostja enam õigustatud hageja nõudele vastu vaidlema, mistõttu tuleb hageja nõue lugeda PankrS § 103 lõike 8 teise lause järgi tunnustatuks. Kostja jäi oma varasema seisukoha juurde, et nõude loovutamine ei mõjuta käesolevat menetlust ja kostjaks jääb ikka Korruptsioonivastane OÜ.
12.Hageja määruskaebusele vaidles kostja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.08.2013 määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 667 lõike 2 teise lause alusel tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
15.Asjakohane on maakohtu põhjendus selle kohta, et kui menetluses on kahe võlausaldaja vaidlus nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses ja kostja kaotab menetluse kestel oma võlausaldaja staatuse, siis ei ole ta enam õigustatud hagile vastu vaidlema ning hageja nõude saab PankrS § 103 lõike 8 teise lause alusel lugeda tunnustatuks. Küll aga ei saa nõustuda maakohtuga selles, nagu saaks käesolevas asjas sellises menetluslikus olukorras rakendada TsMS § 423 lõige 1 punkti 1 ja jätta võlausaldaja hagi läbi vaatamata. Kolleegium nõustub AS-i Tallinna Sadam määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et PankrS § 100 lõikest 1, § 103 lõigetest 2 ja 7 ning § 106 lõikest 1 tuleneb, et võlausaldaja nõude tunnustamine peab nähtuma nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta. Kohtumäärust, millega on nõude tunnustamise hagi jäetud läbi vaatamata, ei saa käsitleda sellise kohtulahendina. Kohtumääruse resolutsioonist nähtub üksnes nõude läbi vaatamata jätmine. Kohtumääruse põhjendaval osal ei ole TsMS-i kohaselt õiguslikku mõju ei ole. Seega ei saa sellise lahendi alusel hageja oma nõudele tunnustust ega saavuta eesmärki, mille tõttu oli ta seaduse alusel kohustatud kohtusse pöörduma. Kolleegium ei välista, et olukorras, kus hageja nõudele vastu vaidlejaid oleks olnud rohkem, oleks neist ühe suhtes sarnases olukorras läbivaatamata jätmine olnud põhjendatud, sest teiste vastu esitatud hagi sisulise lahendamisega oleks hageja saavutanud eelpool nimetatud PankrS sätetes silmas peetud kohtulahendi. Käesolevas asjas on aga kostjaid vaid üks.
16.Eelmises määruse punktis esitatud seisukohad on asjakohased juhul, kui kostjana kohtumenetluses osalev võlausaldaja kaotab oma staatuse pankrotimenetluses põhjusel, et tema enda nõuet kohtumenetluses ei tunnustatud. Kuna käesolevas asjas jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2013 määrusega Harju Maakohtu määrus kostja hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-12-32023 läbi vaatamata jätmise

kohta, siis tuleb käesolevas menetluses nendest seisukohtadest lähtuda ja lahendada AS-i Tallinna Sadam hagi sisulise kohtuotsusega. Seejuures ei oma tähtsust, et kostja oli 03.03.2013 oma nõude loovutanud. Kostjal ja seega ka tema eriõigusjärglasel puudub nõue AS-i Semiramis (pankrotis) pankrotimenetluses. Juhul, kui kostja ja läbi tema ka tema õigusjärglane omaks tunnustatud nõuet AS-i Semiramis (pankrotis) vastu, ei saaks teda lugeda võlausaldaja staatust kaotanuks, vaid lähtuda tuleks TsMS §-st 210, mille lõike 2 kohaselt nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Küll aga võib õigusjärglane astuda menetlusse vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul õiguseelneja asemel või nende nõusolekuta võib ta astuda või teda võib kaasata menetlusse kolmanda isikuna õiguseelneja poolel (sama sätte lõige 3).

17.TsMS § 173 lõike 3 alusel tuleb menetluskulud jaotada asja uuel lahendamisel.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval