Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja leiab kostja vastuse osas, et kostja vastuväited ei saa olla isegi nende tõelevastavuse korral 02.06.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingu tühisuse tuvastamise aluseks. Kostja väidetel pidasid AS XXX juhatuse liige ja AS XXX nõukogu esimees XXXning AS XXX juhatuse liige XXXselleks (aktsiate ostmiseks turuhinnast madalama hinnaga) läbirääkimisi XXXja XXX, kellest viimane sai mõjutada otsuste vastuvõtmist hageja nõukogu poolt. Lisaks olevat hageja juhatuse liikmed nõudnud müügilepingu sõlmimiseks AS XXX juhatuse liikmelt mingite eritingimuste täitmist. Hageja on veendunud, et eelnimetatud kostja väited ei vasta tõele ning müügilepingus väljendatud hageja tahe (sh aktsiate müügihind) oli kujunenud välja tegelikest asjaoludest õiget ettekujutust omades ilma, et seda oleksid hageja nõukogu tolleaegse liikme XXXvõi juhatuse liikmed moonutatud. AS XXX aktsiate võõrandamise näol oli tegemist hageja igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga, milleks vastavalt hageja põhikirjale ja ÄS § 317 lg 1 p-le 1 oli vajalik hageja nõukogu nõusolek. Hageja nõukogu arutas vastavat küsimust 12.05.2008 koosolekul, nõustudes juhatuse ettepanekuga võõrandada aktsiad hinnaga 7,2 miljonit krooni, kusjuures vastava otsuse vastuvõtmise poolt olid 6 koosolekul osalenud nõukogu liiget. Otsuse langetamisel lähtus nõukogu hageja juhatuse poolt esitatud materjalidest – ülevaatest AS XXX vara ja majandustegevuse kohta, AS XXX 27.03.2008 ja 21.04.2008 kirjadest (sh viimasele kirjale lisatud AS XXXekspertarvamusest AS-le XXX kuuluvate kinnisasjade väärtuse kohta) ning AS XXX kasumiaruandest ja bilansist 30.06.2007 seisuga. Eelnevast nähtub seega, et AS XXX aktsiate võõrandamiseks oli vajalik hageja nõukogu otsus, nõukogu otsus aktsiate võõrandamiseks 7,2 miljoni krooni eest võeti vastu 6 nõukogu liikme poolt ning vastava otsuse vastuvõtmise aluseks oli hageja juhatuse poolt nõukogule edastatud tõene teave. Samas isegi juhul, kui kostja väited vastaksid tõele (millega hageja ei nõustu), ei saa nendest tuleneda müügilepingu vastuolu heade kommetega. Sisuliselt tugineb kostja sellele, et hageja juhatuse liikmed rikkusid müügilepingu sõlmimisel lojaalsus- ja hoolsuskohustust hageja ees (eelkõige ilmselt ÄS § 306 lg 2 sätestatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil), samuti et oma kohustusi hageja ees rikkus ka nõukogu liige XXX . Teisisõnu öeldes tugineb kostja hageja esindajate kohustuste rikkumisele müügilepingu sõlmimisel ja selle sõlmimise otsustamisel. Lisaks on kostja esialgses hagivastuses viidanud ka võimalikule pettusele (et hagejat mõjutati sõlmima müügilepingut turutingimustest erinevatel tingimustel). Kostja esitatud asjaolud oleksid nende tõelevastavuse korral võinud teoreetiliselt anda aluse müügilepingu tühistamiseks pettuse või esindaja kohustuste rikkumise tõttu (vastavalt TsÜS § 94 või § 131 alusel), kuid kumbki pooltest müügilepingut tühistanud ei ole ning seaduses tehingu tühistamiseks sätestatud tähtajad möödusid hiljemalt 2011 augustis. Kostja on väitnud, et hageja nõukogu liige XXX ja juhatuse liikmed on tekitanud müügilepingu sõlmimisega kahju Eesti riigile. Selline väide on igal juhul ekslik, kuna müügilepingu esemeks olnud aktsiad kuulusid hagejale, mitte Eesti Vabariigile. Hageja kui eraõigusliku juriidilise isiku vara ei kuulu riigile, seega ei saa hageja vara (AS XXX aktsiate) võõrandamise tulemusena riigile ka kahju tekkida. Seega teoreetiliselt (kostja väidetud asjaolude tõelevastavuse korral) võib hageja juhatuse liikmete ja nõukogu liikme vastu olla kahju hüvitamise nõue hagejal endal (kuivõrd just hageja enda ees on nimetatud isikud oma kohustusi väidetavalt rikkunud), samamoodi võib hagejal teoreetiliselt olla ÄS § 2892 lg 2 alusel nõue AS XXX juhatuse liikme ja AS XXX nõukogu esimehe XXXning AS XXX juhatuse liikme XXXvastu, kes väidetavalt hageja juhatuse liikmeid ja nõukogu liiget mõjutasid. Kostja väidetest lähtuvalt tuleks müügileping lugeda heade kommete vastaseks ja tühiseks seetõttu, et hagejale kuulunud aktsiate müümisega nende turuhinnast madalama hinnaga tekitati hagejale kahju. Samas on vaieldamatu, et müügilepingu esemeks olevad aktsiad on käesolevaks ajaks väärtusetud (AS XXX on pankrotis), seega praegust olukorda arvestades oli aktsiate müümine hagejale igal juhul kasulik. Hagejale tekiks kahju just müügilepingu tühiseks lugemise korral - sellisel juhul peaksid mõlemad pooled tagastama teineteisele tehingu järgi saadu, st hageja jääks 183 AS XXX aktsiate omanikuks (mis on väärtusetud) ning peaks tagastama AS-le XXX (pankrotis) viimase poolt tasutud müügihinna osa 1 440 000 krooni (92 032,77 eurot). Põhjendamatu ja tõendamata on kostja väide, nagu oleks hageja müünud müügilepingu alusel aktsiad odavamalt nende turuhinnast. Kostja väited, mille

kohaselt oli müügilepingu järgne aktsiate müügihind (7,2 miljonit krooni) madalam nende turuväärtusest, põhineb kostja 12.11.2012 menetlusdokumendist järelduvalt esiteks AS-i XXX 2007/2008 majandusaasta aruandest nähtuval AS XXX omakapitali suurusel, ning teiseks AS-le XXX kuuluvate XXX-XXXja XXX kinnisasjade väidetaval turuväärtusel, mida kostja väidetel kinnitavad tema 12.11.2012 a menetlusdokumendi lisadena 2-5 esitatud tõendid. Hageja hinnangul ei saa AS-i XXX 2007/2008 majandusaasta aruandest teha järeldust, et äriühingu aktsiate turuväärtus oli 02.06.2008 seisuga kõrgem müügilepingus kokkulepitud hinnast, veel vähem aga seda, et hageja (või hageja juhatuse ja nõukogu liikmed) olid teadlikud väidetavast asjaolust, et aktsiate turuväärtus on müügilepingus sätestatud müügihinnast kõrgem. 2008 aruanne on koostatud 30.06.2008 seisuga ja see kinnitati AS XXX aktsionäride üldkoosoleku poolt alles 18.12.2008. On selge, et hageja ei saanud müügilepingu sõlmimisel arvestada 2008 aruandest nähtuvate asjaoludega, kuna müügileping sõlmiti ca 1 kuu enne 2008 aruande bilansipäeva ja enam kui 6 kuud enne selle kinnitamist üldkoosoleku poolt. Mh ei saanud hageja müügilepingu sõlmimisel 02.06.2008 a teada, milline on AS XXX omakapitali suurus ligi kuu aega hiljem. Järelikult kostja väidet, et hageja (või tema juhatuse liikmed) olid teadlikud, et aktsiate turuhind on nende müügihinnast kõrgem, ei saa 2008 aruanne kuidagi kinnitada. 2008 aruanne kajastas AS XXX omakapitali suurust vääralt, seda tingituna AS XXX juhatuse poolt pärast müügilepingu sõlmimist äriühingu kinnisvarainvesteeringute väärtusele antud (ekslikust) hinnangust. 2008 aruandest nähtuvalt oli AS XXX omakapital 30.06.2007 a seisuga vaid 21 155 890 krooni. Aruandes 30.06.2008 a seisuga kajastatud omakapitali suurus 172 562 110 krooni oli tekkinud tulenevalt viimase (so 30.06.2008 a lõppenud) majandusaasta puhaskasumist summas 151 406 221 krooni. Bilansi ja aruande lisa 5 järgi oli kasum tekkinud peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse (üleshindamise) tulemusena. Kuna varade hindamine viiakse läbi majandusaasta aruande koostamisel (pärast aruandeaasta lõppemist), siis järelikult leidis kinnisvarainvesteeringute üleshindamine aset pärast müügilepingu sõlmimist. Sellest järeldub, et müügilepingu sõlmimise hetkel oli AS XXX omakapital oluliselt (vähemalt ca 136,9 miljoni krooni võrra) väiksem kui oli kajastatud 2008 aruandes (30.06.2008 a seisuga). AS XXX viitas hagejale 21.04.2008 saadetud kirjas XXXAS poolt koostatud eksperthinnangule, mille kohaselt oli AS XXX kinnisasjade väärtuseks ca 30 miljonit krooni. Seega on ilmselge, et kinnisvarainvesteeringute üleshindamine toimus alles pärast müügilepingu sõlmimist. Kui 30.06.2007 seisuga oli kinnisvarainvesteeringute väärtus bilansi järgi ca 45,65 miljonit krooni, siis 30.06.2008 seisuga juba ca 187,74 miljonit krooni, kusjuures 2008 aruande lisast 5 oli väärtuse kasvust ligi 136,9 miljonit krooni tekkinud just investeeringute ümberhindluse tulemusena. Samuti leiab hageja, et AS XXX kinnisvarainvesteeringute üleshindamine 2008 aruande koostamisel 172 562 110 kroonini oli põhjendamatu (ei kajastanud õigesti AS-le XXX kuulunud kinnisvara väärtust) ning 2008 aruanne kajastas ka tervikuna valesti äriühingu omakapitali suurust. 2008 aruandest ei nähtu, mille alusel oli AS XXX juhatus kinnisvarainvesteeringute väärtuse üles hinnanud, st millel põhines juhatuse hinnang, et kinnistute väärtus on enam kui 172,5 miljonit krooni. Seejuures nähtub aruandele lisatud sõltumatu audiitori aruandest, et audiitor keeldus andmast arvamust aruande õigsuse kohta, seda mh põhjusel, et temale ei esitatud piisavat tõendusmaterjali kinnisvarainvesteeringute väärtuse õigsuse kohta. Juba ainuüksi nendel põhjustel on 2008 aruandes kajastatud kinnisvarainvesteeringute väärtus ja sellest tulenevalt ka omakapitali suurus äärmiselt kaheldav; mõni kuu enne müügilepingu sõlmimist, 2008 märtsis oli AS XXX tellinud temale kuuluvate kinnisasjade turuväärtuse hindamiseks eksperthinnangu AS-lt XXX , kelle arvamuse kohaselt oli kinnisasjade turuväärtuseks hoonestamata kujul vaid ca 30 miljonit krooni. Nimetatud asjaolu nähtub hageja nõukogu 06.05.2008 a koosoleku materjalidest. Seega veidi enam kui 3 kuud enne 2008 aruande bilansipäeva oli ekspert hinnanud AS XXX kinnisasjade väärtust peaaegu 6 korda madalamaks kui on kajastatud 2008 aruandes; juba 27.11.2008 esitas AS XXX hagejale taotluse müügilepingu järgi 01.12.2008 tasumisele kuulunud müügihinna teise osa 5 760 000 krooni tasumise tähtaja pikendamiseks nii AS XXX kui AS-i XXX halvenenud majandusliku olukorra tõttu (mille alusel sõlmitigi 22.12.2008 vastav kokkulepe). Kui AS XXX aktsiate turuväärtuseks

oleks olnud 172 561 110 krooni (omakapitali väidetav suurus) või 240 694 120 krooni (AS-le XXX kuulunud kinnisasjade väidetav turuväärtus), ei oleks hagejale 5 760 000 krooni tasumine (nt sellel eesmärgil vastava summa laenamine aktsiate tagatisel) olnud AS-i XXX jaoks kindlasti probleemiks. 2011 veebruaris kuulutas Harju Maakohus välja AS XXX pankroti, seda võlgniku enda 13.12.2010 avalduse alusel. Pankrotimääruse järgi oli üheks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seejuures 2010 suvel teostatud kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine. Seega 2 aastat pärast kinnisvara väärtuse üleshindamist hindas AS XXX juhatus kinnisvara väärtuse uuesti alla, mis viitab sellele, et eelnev kinnisvarainvesteeringute väärtuse üleshindamine oli põhjendamatu. Samuti ei ole hageja hinnangul tõenäoline, et AS XXX oleks juba 2010 lõpuks olnud püsivalt maksejõuetu, kui tema 2008 aruandes kajastatud varade väärtus ja omakapitali suurus oleksid vastanud tegelikkusele. Hagejale teadaolevalt on AS XXX haldurid pärast pankroti väljakuulutamist korduvalt üritanud müüa XXX-XXX ja XXX asuvaid kinnisasju, mille väärtus oli kostja väidetel enam kui 15,3 miljonit eurot. Esialgu müüdi kinnistuid enampakkumisel alghinnaga 6 miljonit eurot, misjärel vähendati alghinda kõigepealt 5 miljonile eurole ja seejärel 4 miljonile eurole, kuid ostjat ei ole seni õnnestunud leida. Käesoleval hetkel on kuulutatud välja enampakkumine, kus kinnistute alghinnaks kokku on 3,5 miljonit eurot, seega kordades vähem kui kinnistute väärtus kostja väidete järgi. Nendel asjaoludel leiab hageja, et AS XXX majanduslikku olukorda müügilepingu sõlmimise hetkel ja seega ka aktsiate väärtust kajastab oluliselt õiglasemalt 30.06.2007 seisuga koostatud majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli AS XXX kinnisvarainvesteeringute väärtuseks kokku ca 45,6 miljonit krooni ja omakapitali suurus ca 21,2 miljonit krooni. Kuivõrd hagejale kuulus 18,3 % aktsiatest, oli nende väärtuseks eelnimetatud omakapitali suurust arvestades vaid ca 3,9 miljonit krooni (sellele asjaolule on viidatud ka hageja juhatuse poolt nõukogule esitatud ülevaates). Kui lisaks sellele arvestada muid hageja juhatuse poolt nõukogule esitatud materjalides kajastatud asjaolusid, sh seda, et hagejal oli AS-s XXX vähemusosalus, mis ei andnud sisuliselt mingit otsustusõigust nimetatud äriühingu tegevuse juhtimisel, siis on ilmselge, et hageja ei müünud AS-i XXX aktsiaid nende turuhinnast madalama hinnaga, vaid pigem sõlmiti müügileping hagejale soodsamatel tingimustel. Kostja 12.11.2012 a menetlusdokumendi lisadena 2-5 esitatud tõendid ei ole asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleks TsMS § 238 lg 1 p.1 alusel keelduda. Kostja soovib kõnealuste tõenditega tõendada AS-le XXX kuulunud kinnisasjade (XXX-XXXja XXX ) väärtust, võrdsustades siinkohal müügilepingu esemeks olnud aktsiate väärtuse kinnisasjade väidetava väärtusega. Selline lähenemine on täiesti meelevaldne ja asjatundmatu, kuna äriühingu aktsiate väärtust ei saa võrdsustada äriühingule kuuluva kinnisvara väärtusega, arvestamata äriühingu muud vara ja kohustusi. Nt 2008 aruande kohaselt oli AS-l XXX kohustusi ca 41,5 miljonit krooni, pankroti väljakuulutamise hetkeks aga juba ca 387 miljonit krooni. Seega ei saa AS XXX kuuluvate kinnisasjade väärtust kuidagi võrdsustada äriühingu aktsiate väärtusega. Teiseks märgib hageja, et kostja 12.11.2012 a menetlusdokumendi lisadena 2-5 esitatud tõendid ei saa kuidagi tõendada AS-le XXX kuulunud kinnisasjade väärtust. Tallinna Linnavalitsuse korraldus, istungi protokoll ja 01.02.2007 leping näitavad ainult seda, et on astutud teatavaid samme XXX sadama piirkonna arendamiseks elu- ja äripiirkonnaks. Ainuüksi selle alusel ei ole võimalik anda hinnangut kinnistute turuväärtusele. XXX OÜ eksperthinnang on aga antud XXX kinnistu turuväärtuse kohta, mitte AS-le XXX kuuluvate kinnistute turuväärtuse kohta, kusjuures hinnang on antud seisuga 20.12.2010 a. Seega AS-le XXX kuulunud kinnistute väärtuse (02.06.2008 a seisuga) tõendamise seisukohalt on nimetatud tõend täiesti asjakohatu ning ka ilmselgelt vastuolus eelpool p.-s 2.2.3 toodud asjaolude ja tõenditega, mille kohaselt oli AS XXX kinnistute väärtus kordades madalam. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et 02.06.2008 aktsiate müügileping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja leiab, et AS-il XXX (pankrotis) puudub võlgnevus hageja ees, vaid hoopis hagejal on võlgnevus AS-il XXX (pankrotis) ees. Kostja leiab,

et müügileping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, kuna nimetatud müügitehinguga seotud asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud kriminaalasi nr 11700000217. Juhul, kui uurimine tuvastab, et AS XXXvõi tema juhtorganite või esindajate tegevuses esinevad kuriteo tunnused võib see kaasa tuua tehingu vastuolu heade kommetega, st. tehing on tühine algusest peale ja pooled peavad teineteisele tagastama tehingu alusel saadu. 13.02.2012 esitasid AS XXX (pankrotis) ja XXX OÜ Riigiprokuratuurile avalduse, milles asus AS XXX seisukohale, et AS-i Tallinn Sadam ja AS-i XXX vahel 02.06.2008 sõlmitud AS-i XXX aktsiate ostu-müügilepingu ning AS-i XXX ja OÜ XXX vahel 26.03.2008 sõlmitud Nõustamisteenuste lepingu puhul ei ole välistatud mõjuvõimuga kauplemine AS-i XXXjuhtkonna poolt, XXX OÜ esindajate XXX ja XXX ning nendega seotud XXX poolt petmine rahaliste vahendite saamise eesmärgil, s.o. nende tegudes võib esineda KarS § 209 ettenähtud kuriteo koosseis, teiste KarS-is ettenähtud kuritegude sooritamine eelpool nimetatud isikute poolt. Kostja märgib, et XXX (AS XXX (pankrotis) juhatuse liige perioodil alates 16.03.2001 kuni 21.10.2004 ning alates 05.12.2007 kuni 01.08.2011; AS XXX (pankrotis) juhatuse liige perioodil alates 18.03.2010 kuni 08.06.2012; AS XXX (pankrotis) nõukogu esimees perioodil 01.01.2008 kuni 01.02.2010) ja XXX (AS XXX (pankrotis) juhatuse liige perioodil alates 26.11.1997 kuni 18.03.2010) saadud andmetel 2007 aastal sügisel-talvel toimusid kohtumised XXX ja XXX vahel, milliste käigus XXX teatas XXX sellest, et XXX saab organiseerida nii, et AS XXX omandaks AS-lt XXXviimasele kuuluvad 183 AS XXX aktsiat väga soodsatel tingimustel, s.o omandada aktsiaid võimalikult madala hinnaga. XXX sõnul temal olid vastavad sidemed ja võimalused AS XXXnõukogu otsustele mõjutamiseks. Kohtumistel pakkus XXX nimetatud tehingu organiseerimist, teatades, et tehingu organiseerimisega ja teostamisega tegeleb tema tuttav XXX , kes koos XXX oli IRL liige. Tol ajal XXX oli AS XXX nõukogu liige ning temal oli võimalus mõjutada AS XXXnõukogu otsuste vastuvõtmisele. Eelpoolnimetatud kohtumised toimusid AS XXX kontoris asukohaga XXX , Tallinn. Kohtumistest osalesid XXX , XXX , XXXja XXX . Kohtumistel pakkusid XXX ja XXXsõlmida nende poolt märgitud äriühinguga, s.o XXX OÜ-ga nõustamisteenuste lepingut, mille raames AS-le XXX osutatakse teenused 183 AS XXX aktsiate AS-lt XXXvõimalikult madala hinnaga omandamiseks. Nimetatud nõustamisteenuste leping oli koostatud XXX poolt ning allkirjastatud AS-i XXX juhatuse liikme XXX ́i ja XXX OÜ juhatuse liikme XXX poolt 26.03.2008.a XXX kontoris asukohaga XXX , Tallinn; - pärast nõustamislepingu allkirjastamist XXXmõjutas AS XXXnõukogu, mille tulemusel AS XXXnõukogu võttis vastu otsuse 183 AS XXX aktsiate AS-le XXX võõrandamiseks hinnaga 7 200 000 EEK. Aktsiate müügilepingu sõlmimiseks nõudsid AS XXXjuhatuse liikmed XXX ja XXX „eritingimuste“ täitmist XXX i poolt, mille seoses on algatatud kriminaalasi. Asjaolu, et 02.06.2008.a aktsiate müügilepinguga müüs hageja AS-le XXX AS XXX aktsiaid alandatud hinnaga tõendab AS XXX 2007/2008 majandusaasta aruanne, millest nähtuvalt AS XXX omakapital 30.06.2008 seisuga moodustas 172 562 110 EEK. Aktsiaselts XXX ühe aktsia väärtuse arvestamisel võtab kostja aluseks Aktsiaselts XXX omakapitali suuruse 30.06.2008 seisuga, so 172 562 110 EEK-i, mille jagamisel aktsiate koguarvuga (1000) on tulemuseks 172 562,11 EEK-i. Sellest tulenevalt hagejale kuuluvate 183 Aktsiaselts XXX aktsiate tegelikuks väärtuseks on 02.06.2008 seisuga 31 578 866,13 EEK-I. AS XXX peamine vara on Tallinnas XXX-XXXja XXX asuvad kinnisasjad, milliseid 02.06.2008 seisuga saab hinnata väärtuses 15 383 158 eurot, kui kinnisasjade hindamisel võtta arvesse, et 05.oktoobril 2005.a tegi Tallinna Linnavalitsus korralduse nr XXX „XXX arengut korraldava lepingu heakskiitmine ja volituste andmine lepingu sõlmimiseks“, 01.02.2007.a sõlmisid Tallinna linn, AS XXX , XXX AS, XXX AS, XXX OÜ, OÜ XXX , AS XXX , AS XXX, XXX AS, AS XXX ja AS XXXlepingu, mille esemeks on lepingu sõlminud osapoolte vahelise koostöö korraldamine ja vastastikuste õiguste ja kohustuste määratlemine, kavatsusega välja arendada Tallinnas asuv XXX sadamate ala kooskõlas linna avalike huvidega ning maaomanike üksikhuvidega. Lepingu punkti 2.2.2 kohaselt seadsid pooled oma koostöö eesmärgiks XXX sadamate ala väljaarendamise äri-, elamu-, puhke- ja rohealade piirkonnaks.

30.mail 2007.a toimus Tallinna Linnavalitsuse istung järgmise päevakorraga: XXX sadamate-ala hõlmava linnaruumilise lahendusettepaneku „XXX sadama-ala struktuurplaan“ heakskiitmine. Nimetatud istungil otsustati kiita heaks XXX sadamate ala hõlmav linnaruumiline lahendusettepanek „XXX sadama-ala struktuurplaan“ Juunil 2007.a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatati XXX-XXXja XXX kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamine ning koostamise aluseks võeti eelnimetatud struktuurplaan. Samad asjaolud esinevad ka naaberkinnisasjal XXX ning nimetatud asjaolusid arvestades 20.12.2010.a tegi riiklikult tunnustatud ekspert XXX tsiviilasjas nr 2-10-2569 hindamisaruande nr XXX naaberkinnisasja XXX suhtes. Nimetatud hindamisaruandes ekspert hindas XXX asuva kinnisasja väärtuseks 13 000 000 eurot arvestusega 4210 EEK/m2. Hindamisaruandes märkis ekspert, et XXX asuva kinnistu arenduse finantsanalüüs põhineb XXX sadama-ala planeeringu kontseptsioonil, XXX sadama-ala struktuurplaanil ja XXX OÜ poolt 2008.a XXX /XXX mahulisel eskiislahendusel. Eeltoodust tulenevalt AS-le XXX (pankrotis) kuuluvate XXX-XXXja XXX asuvate kinnisasjade turuväärtust on võimalik hinnata hindamisaruandes nr XXX kasutatud hindamismetoodika järgi. Sel juhul AS-le XXX (pankrotis) kuuluvate XXX-XXXja XXX asuvate kinnisasjade tegelik turuväärtus moodustab 15 383 158 eurot (57 172 m2 x 4210 EEK/m2= 240 694 120 EEK, mis on ekvivalentne 15 383 158 euroga). Sellest tulenevalt hagejale kuuluvate 183 Aktsiaselts XXX aktsiate väärtuseks on 02.06.2008 seisuga 44 047 023,96 EEK. Seega 02.06.2008.a aktsiate müügilepingu sõlmimisel teadis hageja, et temale kuuluvate 183 Aktsiaselts XXX aktsiate tegelik väärtus 02.06.2008 seisuga on vähemalt 31 578 866,13 EEK-i, kuid vaatamata sellele hageja müüs nimetatud aktsiad AS-le XXX hinnaga 7 200 000 EEK, s.o hinnaga, mis on üle neli korda väiksem kui aktsiate tegelik turuväärtus. Nimetatud asjaolud viitavad üheselt sellele, et AS XXXnõukogu liikme XXXning juhatuse liikmete XXX ja XXX tegevuses esinevad kuriteo tunnused (KarS § 293, 2981) seoses 02. juuni 2008.a AS XXX (pankrotis) aktsiate võõrandamise tehinguga, 02. juuni 2008.a AS XXX (pankrotis) aktsiate võõrandamise tehinguga on AS XXXnõukogu liige XXXning juhatuse liikmed XXX ja XXX tekitanud Eesti riigile kahju summas vähemalt 24 378 866,13 EEK (31 578 866,13 EEK (aktsiate tegelik miinimumväärtus) – 7 200 000 EEK (aktsiate müügihind 02.06.2008.a aktsiate müügilepingu järgi)). Kostja leiab, et AS XXXpeab tagastama AS-le XXX (pankrotis) tühise tehingu alusel saadu, s.o 130 379,76 eurot. Hageja nõue AS-i XXX (pankrotis) vastu on põhjendamatu. AS XXX (pankrotis) ei võlgne AS-le XXXmitte mingisuguseid summasid, vaid hoopis AS XXXon kohustatud tagastama AS-ile XXX (pankrotis) summa suuruses 130 379,76 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud

nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Harju Maakohtu 29.02.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-294 kuulutati välja AS XXX (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Urmas Ustav. Hageja esitas 16.03.2012 AS-i XXX (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 716 651.02 eurot pandiga tagamata nõudena, s.o. PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. AS XXX võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.07.2012, kus hageja nõudele esitas vastuväite kostja XXX OÜ. Hageja nõude aluseks on 02.06.2008 sõlmitud aktsiate müügileping, kus AS XXX (pankrotis) ostis hagejalt 183 AS-i XXX aktsiat, mis moodustasid 18,3% nimetatud äriühingu aktsiakapitalist. Hageja nõue AS XXX (pankrotis) vastu moodustab kokku 716 651.02 eurot, millest põhivõlg, tasumata aktsiate müügihinna osa, on 368 131. eurot, tasumata intressid 12 782.32 eurot ja viivised 335 737.60 eurot. Kostja 12.11.2012 esitatud vastuväidetest järelduvalt on ta seisukohal, et hageja ja võlgniku AS XXX (pankrotis) vahel 02.06.2008 sõlmitud AS XXX aktsiate müügileping on heade kommete vastane ja seega tühine põhjusel, et hageja endine nõukogu liige XXXja hageja juhatuse liikmed on pannud toime kuriteo ning tekitanud Eesti Vabariigile kahju, müües hagejale kuulunud aktsiad võlgnikule turuhinnast madalama hinnaga. Kohus märgib, et TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses (määruses), millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2013 määruse suuniste kohaselt peab võlausaldaja nõude tunnustamine nähtuma nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2013 määrusega on jõustunud Harju Maakohtu määrus kostja hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-12-32023 läbi vaatamata jätmise kohta, mistõttu ei ole kostja AS XXX (pankrotis) võlausaldaja. Kostjal ja tema eriõigusjärglasel puudub nõue AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-116-04 p 46 märkinud, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ja võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse PankrS § 103 lg 8 kohaselt see nõue tunnustatuks.

Seega võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda hageja nõude tunnustamisele AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses ning hageja nõue tuleb lugeda tunnustatuks. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja on esitanud menetluse kestel taotluse tunnistajate XXX , XXX ja XXX ülekuulamiseks, kohus jätab taotluse rahuldamata, sest tema kui võlausaldaja vastuväidet ei arvestata PankrS § 103 lg 8 kohaselt. Kostja taotles kaasata XXX LTD menetlusse kostjana senise kostja asemel või alternatiivselt kolmanda isikuna kostja poolele. Kuna XXX LTD ei osutu võlausaldaja staatust omavaks isikuks, ei oma tema kaasamine TsMS § 210 lg 6 ja § 460 kohaselt tähtsust. Kostja asendamine TsMS § 208 lg 1 kohaselt toimub hageja taotlusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et kostja ei ole AS XXX (pankrotis) võlausaldaja, ei oma tema esitatud vastuväiteid tähtsust ning puudub vajadus neid tõendada. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.