Tsiviilasi nr 2-14-16094
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-16094
Tsiviilasi
Tartu Elamuhalduse AS hagi Alvar Kaljurand, Helen Kastein ja Milvi-Adelaide Persidski vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
51.85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824; aadress Tehase 16A, Tartu 50107)
•
Hageja esindaja Rein Pärtel ([email protected])
Kostjad •
Alvar Kaljurand
•
Helen Kastein (isikukood 46802230300; aadress
Milvi-Adelaide Persidski (isikukood 43102272753; aadress
Kostjate esindaja Alvar Kaljurand (XXXXXX)
• • Kohtuistungi toimumise aeg
(isikukood
35611010319;
aadress
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
esitanud viiviste nõude kogusummas 51.85 eurot ning viiviste arvestamise tabeli. Tabelist nähtuvalt on viivise määraks arvestatud 0.15% päevas. Esitatud tõenditest nähtub, et elamus ei ole moodustatud korteriühistut. Elamu haldamisega seotud otsuseid võtab korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 8 alusel vastu korteriomanike ühisus. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Kohtule on esitatud korteriomanike ühisuse 12.12.2012.a üldkoosoleku protokoll nr 13, kus on kinnitatud elamu valitsemise kord. Protokolli p 5.30 sätestab, et omanikud kohustuvad igakuiselt tasuma järgmisel kuul korteriomandi haldamise ja hooldamise eest kolmandatele isikutele tasumisele kuuluvate rahaliste maksete katteks rahasumma, mis võimaldab valitseja poolt kitsendusteta ja häireteta täita korteriomanike igakuised kohustused kolmandate isikute ees /.../. Sellise majandamiskulude maksmisega viivitamisel pärast valitseja poolt esitatud arvet on valitsejal õigus nõuda korteriomanikult viivist 0.15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast (tl 12-13). Protokolli kohaselt on valitsemiskord kinnitatud 3 poolthäälega. Seega on korteriomanike ühisuse otsuse alusel viivise määraks 0.15% päevas ning hagejal on õigus nõuda viiviseid korteriomanike ühisuse 12.12.2012.a otsuse p 5.30 ja KOS § 13 lg 1, § 15 alusel. Kostjad leidsid, et hageja esitatud 2012.a üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja sellist otsust ei ole vastu võetud. Kohtule on esitatud allkirjastatud protokoll, millele on lisatud ka osavõtjate nimekiri koos allkirjadega. Kostjad ei ole kohtule teatanud, et nad oleksid nõudnud otsuse kehtetuks tunnistamist 1 kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist (KOS § 15 lg 4) või et otsus oleks seadusega vastuolus. Seega tuleb kohtul lähtuda üldkoosoleku otsustest. Kuna kõik kostjad on korteri kaasomanikud (Alvar Kaljurand ja Helen Kastein seejuures ühisomanikud), vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja esitatud viiviste arvestust ning kohus seda ei kontrolli. Kohus on kontrollinud, et hageja lähtub õigest viivise määrast 0.15% päevas. Kohus mõistab kostjatelt eeltoodu alusel solidaarselt hageja kasuks välja 51.85 eurot.
Kohus loeb riigilõivu ja päringute tegemise kulu menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1, lg 2 ja § 143 p 2 alusel. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Meiliaadressist nähtuvalt on Rein Pärtel hageja töötaja, lisaks on esindajatasu välja arvestatud hageja hinnakirja alusel. Kohus leiab, et hageja viidatud hinnakiri võib küll olla aluseks korteriomanike ühisusele nõude esitamiseks, kuid selle alusel ei saa välja mõista menetluskulusid tsiviilkohtumenetluses kostjalt. Hageja taotlusest ei nähtu, et hageja taotleks sõidukulude hüvitamist, seega tuleb kogu esindaja tasu jätta kostjatelt välja mõistmata. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruseks 63 eurot ja mõistab selle kostjatelt välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.