Tsiviilasi nr 2-14-16067
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-16067
Tsiviilasi
M.M. hagi OÜ XXXX vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 314.45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja M.M. (isikukood XXXX; XXXX)
•
Hageja esindaja ([email protected])
•
Kostja OÜ XXXX (registrikood XXXX), juhatuse liige E.S.
•
Kostja esindaja vandeadvokaat ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
advokaat
Marko
Karina
Paabumets
Lõhmus-Ein
09.10.2014.a
Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud Jätta menetluskulud M.M. kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
laenusummad üle kostja arveldusarvele. Kostja on laenu tagastanud 2007.a viie maksega, 2009.a kolme maksega ja 2013.a kahel korral. Kokku on kostja hagejale tasunud 34 159.26 eurot. Seega on kostja hagejale võlgu 13 710.56 eurot. Hageja esitas kostjale 09.09.2013.a avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudis võla viivitamatut tagastamist. Hageja loeb laenulepingu üles öelduks alates 12.11.2013.a ning nõuab laenu tagastamist VÕS § 398 lg 1 alusel. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel alates 12.11.2013.a kuni võla tasumiseni. Hageja leidis, et kostja vastuväited hageja ja E.S. ühise äritegevuse kohta ei ole tõendatud. Laenulepingu esialgne summa oli 503 000 krooni ning hiljem seda summat suurendati. Kostja ei ole tõendanud, et laenuleping oli tähtajaline. Väide, et hageja majanduslik seisu ei võimaldanud hagejal laenu anda, on põhjendamatu. Hageja nõue ei ole aegunud. Kuna kostja räägib laenulepingu tähtajalisusest, võtab ta omaks, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Hageja oli nõus kostja väitega, et kostja ei ole hagejale 2013.a ülekandeid teinud. Hageja esitas menetluse kestel alternatiive nõude alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätete järgi. Hageja palub kostjalt 13 710.56 eurot välja mõista VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1023 lg 1 alusel. Käsundita asjaajamise aluseks on see, et hageja finantseeris kostja äritegevust. Raha ülekandmine toimus kostja huvides ja tema teadmisel. Hageja sai 26.05.2014.a teada, et kostja laenulepingu olemasolu ei tunnista ja tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Nõue ei ole aegunud. Lisaks palub hageja välja mõista intress 8690.40 eurot VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel ning edasine intress TsMS § 367 alusel.
Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hageja kandis kostjale arveldusarvele järgmised summad: 01.02.2007.a 31 572.35 eurot; 01.02.2007.a 575.20 eurot; 10.02.2007.a 7988.96 eurot; 12.03.2007.a 383.47 eurot; 12.03.2007.a 255.65 eurot; 12.03.2007.a 639.12 eurot; 02.04.2007.a 6455.08 eurot; • kostja kandis hagejale arveldusarvele järgmised summad: 16.02.2007.a 8564.16 eurot; 18.02.2007.a 12 782.33 eurot; 26.02.2007.a 4473.82 eurot; 15.05.2007.a 1917.35 eurot; 24.07.2007.a 1278.23 eurot; 26.01.2009.a 2556.47 eurot; 29.01.2009.a 639.12 eurot; 10.02.2009.a 1597.79 eurot; • kostja vastuväite tõttu loobus hageja väitest, et kostja kandis hagejale summad 05.10.2013.a ja 03.11.2013.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et neid makseid ei toimunud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate pangaväljavõtetega (tl 8-18) tõendatuks, et ülekanded on tehtud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ülekanded tehti poolte vahel sõlmitud laenulepingu katteks. Kostja on palunud kohaldada hagi aegumist.
poolele teha enne raha ülekandmist. Hagejal pidi juba raha üle kandmisel olema selge, millisel õiguslikul alusel ta toimingu teeb. Samuti ei saa kostja ülekannete selgitusi käsitleda tahteavaldustena, kuna ka need tahteavaldused tuli teha enne raha saamist. Lepingu saab lugeda sõlmituks alles pärast mõlemapoolsete tahteavalduste vahetamist. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud lepingu sõlmimise tõendamiseks ühtegi muud dokumenti, loeb kohus, et poolte vahelise lepingulise suhte olemasolu ei ole tõendatud. Kostja ei ole hagi rahuldamata jätmise alusena viidanud mõnest lepingulisest suhtest tulenevale vastuväitele. Seega ei ole kostjal kohustust tõendada, et pooled oleksid sõlminud lepingu. Kuna kohus ei loe laenulepingu olemasolu tõendatuks, ei ole otsuses põhjust käsitleda laenulepingu tähtajalisust ning hageja võimet laenu anda.
saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja on nõude aegumist hakanud lugema 26.05.2014.a, kuna siis sai hageja teada, et kostja laenulepingut ei tunnista. Kohus leiab, et hageja pidi juba summasid üle kandes aru saama, et tal ei ole kostjaga sõlmitud laenulepingut või et ta ei suuda lepingu olemasolu tõendada. Aegumine ei saa hakata kulgema ajast, kui kostja hagiavaldusele vastas. Hageja teada saamine õiguslike suhete iseloomust ei saa sõltuda sellest, kas kostja võtab hagi õigeks või vaidleb hagile vastu. Ka Riigikohus on 02.04.2014.a otsuses nr 3-2-1-162-13 p 43 leidnud, et „Üldjuhul saab TsÜS § 151 lg 1 esimese lause järgi lugeda nõude aegumise algusajaks aega, mil isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumist ja rikastumise põhjustaja isikut. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust.“ Hageja pidi juba makseid tehes aru saama, et tal on õigus nõuda nende tagastamist. Iga tasutud summa puhul algas aegumine makse tegemisega. Kostja tegi hagejale tagasimakseid erinevates summades, viimane ülekanne toimus 10.02.2009.a. Kuna kohus tuvastas, et kostja maksed on hageja tehtud rahaülekannete tagastamiseks, katkes hageja nõude aegumine TsÜS § 158 alusel iga kostja tehtud maksega. Viimati katkes hagi aegumine 10.02.2009.a ning algas uuesti. Seega hakkas hagi aegumine kulgema alates 11.02.2009.a ning viimaseks hagi esitamise päevaks on 10.02.2012.a. Pärast seda esitatud hagi loetakse kostja taotlusel aegunuks. Hagiavaldus on esitatud 14.04.2014.a. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue on aegunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.