Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

1(9)

2-06-9484 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eelnev menetlus I K esitas 19. aprillil 2006 hagi OÜ Šekonar vastu lepingutingimuste ning garantiiremondi täitmise nõudes. Vastuseks kohtu nõudele hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja 23. novembril 2006 kohtule hagiavalduse ehituslike puudujääkide kõrvaldamiseks (täiendav ja täpsustav). Vastuseks kohtu täiendavale nõudele hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja 07. märtsil 2007 kohtule hagiavalduse ehitise puuduste kõrvaldamiseks, hagi hinnaks märkis hageja 139 948 krooni (8944,31 eurot). Viru Maakohus võttis 07. märtsi 2007 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hageja esitas 13. detsembril 2007 kohtule avalduse nõude suurendamiseks 313 213 kroonini (20 017,96 eurot), kuna peale esmase hagiavalduse esitamist on toimunud ehitusmaterjalide ja ka töökulude kallinemine. Hageja avaldas, et seisuga 01. oktoober 2007 moodustab ehitise puuduste kõrvaldamise tööde ja materjalide maksumus 313 213 krooni (20 017,96 eurot). Viru Maakohtu 11. juuli 2008 kohtuotsusega jättis kohus I K hagi OÜ Šekonar vastu ehitise puuduste kõrvaldamise nõudes rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 02. märtsi 2009 kohtuotsusega tühistas ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuli 2008 kohtuotsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Alates 01. detsembrist 2009 menetleb tsiviilasja kohtunik Aarne Lõhmus. Hageja nõue Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 22. oktoobril 2010 kohtule hagi täpsustamise ja nõude suurendamise avalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista ehitise puuduste kõrvaldamise kulu hüvitis 512 280 krooni. Viru Maakohtu 25. aprilli 2012 kohtuistungil jättis kohus hagi muutmise käiguta ning kohustas hagejat tasuma nõude muutmiselt täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 17. septembril 2012 kohtule avalduse, milles teatas, et hageja jääb esialgses hagiavalduses ja 13. detsembri 2007 nõude suurendamise avalduses esitatud nõude juurde, sealjuures hageja täpsustas ehitise puuduste kõrvaldamiseks nõutavate tööde loetelu. Hageja loobus haginõuetest järgmiste tööde osas: põrandate ümber tegemine vastavalt projekti nõuetele; 2(9)

2-06-9484 garaaži vahelae ümbertegemine betoonist; vihmaveetorude kinnituste asendamine tugevamatega ja garaaži ja maja siseruumide vahelise ukse vahetus tulekindla vastu. Kohtuistungil 11. juunil 2013 avaldas hageja, et loobub rahalisest nõudest (ehitise puuduste kõrvaldamise kulu hüvitis 512 280 krooni) kostja vastu. Kohus võttis hageja loobumise vastu. Kohus andis samal istungil hagejale tähtaja esitada selge nõue ehitise puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 10. juulil 2013 kohtule hagiavalduse nõudega ehitise puuduste kõrvaldamiseks. Kohtuistungil 10. aprillil 2014 kinnitas hageja, et jääb oma 10. juuli 2013 esitatud nõude juurde. Kohus menetleb hageja nõuet lähtuvalt hageja 10. juuli 2013 avaldusest (t.l.-110-111, IV kd). Hageja nõudeks on kohustada kostjat kõrvaldama ehitise asukohaga XXX puudused, milleks teostada järgmised tööd:

2-06-9484 püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast mõned sentimeetrid kõrgemale.

4(9)

2-06-9484 Hageja saatis 03. augustil 2003 kostjale pretensiooni palvega kõrvaldada ehituse puudused. Hiljem saatis hageja veel korduvalt täiendavaid kirju oma nõuete täpsustamisega. Kostja sellele ei reageerinud ning 2005. aastal teatas hagejale, et garantiiaeg on lõppenud. Narva-Jõesuu ehitusjärelevalve ametnik viis 11. juulil 2005 läbi ehitise visuaalse ülevaatuse, millega kinnitas, et tema ja linnavalitsuse peaarhitekti poolt oli avastatud ehitises defekte. Hageja algatusel oli 10. novembril 2005 tehtud ehitise XXX teostatud tööde kvaliteedi ekspertiis. OÜ Vinge Ehitus spetsialistide poolt teostati 14. veebruaril 2007 maja täiendav ülevaatus ja koostati remondi-ehitustööde hindamisakt. Ekspertiisi tulemusel selgitati välja järgmised puudused: hoone fassaadil on rohkearvulised praod laiusega kuni 1 mm, värvikiht on lahti tulnud; sillus on kogu perimeetril sisse vajunud ja ei oma vastukallet; hoone sokliosas puuduvad ventilatsiooniavad; kolle on tehtud korstnas tavalisest tellisest (mitte tulekindlast) ja tsemendiseguga; kaitsekilp esimesel korrusel on tehtud savifassaadtellisest, omab rohkearvulisi läbivaid pragusid; elutoas on lagi tehtud mittestandardsete mõõtmetega kipskartongplaatidest, on olemas praod plaatide liitumiskohtades; trepikoja, elutoa, köögi ja magamistoa seintel on praod tapeetide rebenditega; trepi luuk on paigaldatud majast garaaži väljapääsu kohal, mis ei kindlusta turvalist evakueerimist. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hagiga. Kostja selgitab, et poolte vahel oli 19. märtsil 2002 sõlmitud ehituse töövõtuleping ja lepingus määrati kindlaks garantiiaeg kestvusega 2 aastat. Pooled koos projekteerijaga ja Narva-Jõesuu peaarhitekti osavõtul teostasid 22. augustil 2002 ehitise ülevaatuse ja allkirjastasid „Valminud ehitise ülevaatuse akti“. Objekt aadressil XXX anti ekspluatatsiooni kooskõlas üleandmis- ja vastuvõtu aktile vastavuses lepingu p.7.2., mis oli sõlmitud 22. augustil 2002. Hageja poolt ei ole esitatud tõendeid lepingust taganemise kohta ehiustööde puuduste tõttu, ta ei teatanud kostjale puudustest töö üle vaatamise ega töö vastuvõtu ajal ega ka koheselt puuduste avastamisel. Kostja leiab, et ehitise vastuvõtmise akt oli osapoolte poolt allkirjastatud 22. augustil 2002 ja töö oli sellega vastu võetud. Lepingu tingimustega on ette nähtud garantiiaeg kaks aastat vastuvõtuüleandmise akti allkirjastamise päevast. Garantiiaeg möödus 22. augustil 2004. Hageja garantiiajal pretensioone ei esitanud. Mingeid garantiilisi töid ajavahemikus 22. august 2002 kuni 21. august 2004 objektil ei teostatud. Esimene kiri pretensioonidega oli saadetud kostjale 03. augustil 2005 s.o garantiiaja lõppemisest aasta hiljem. Aastatel 2002 kuni 2005 ei teavitati kostjat teostatud tööde mittevastavusest lepingu tingimustele. Hageja võttis objekti vastu ja kasutab seda. Peale selle arvab kostja, et hageja poolt on mööda lastud hagi esitamise tähtaeg ja hagi on aegunud. Puuduste kohta selgitab kostja, et ventilatsioonivõrgud ei ole vajalikud seoses põranda konstruktsiooni muutmise tõttu, kooskõlastatud projektorganisatsiooniga. Soojustuskiht on paigaldatud vastavalt projektile, millega hageja oli nõus. Eelarvesse olid sisse kantud seinte vooderdustööd - kipsplaatidega katmine. Nimetatud tööd ei olnud samuti projektiga ette nähtud. Sillutis on terve, kalded vastavad projektile. Kostja on arvamusel, et vesi ehitise seinte juures tekib hageja enese süü tõttu, kuna hageja rajas muru sillutisest kõrgemale. 5(9)

2-06-9484 Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõista välja hagejalt. III isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik toetas täies ulatuses hageja seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja sõlmisid 19. märtsil 2002 töövõtulepingu, mille esemeks oli kahekorruselise elumaja aadressil XXX ehitamine. Hageja sõlmis lepingu eraisikuna (kodanikuna). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Töövõtuleping oli sõlmitud 19. märtsil 2002 ning seega kohaldub lepingule enne 01. juulit 2002 kehtinud seadus ehk Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 366 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtja poolt tehtud töö vastu võtma ja selle üle vaatama. Kui ta ei teatanud viivitamatult tööettevõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumistest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Lepingutingimustest kõrvalekaldumistest ja teistest puudustest töös, mida töö tavalise vastuvõtu viisi juures ei võidud avastada, on tellija kohustatud teatama tööettevõtjale viivitamatult pärast nende avastamist. Kohtuistungil 15. juulil 2014 leppisid hageja ja kostja kokku (t.l.-122 pöördel, V kd), et töö oli vastu võetud 22. augustil 2002 ning sellest päevast algas töövõtulepingu p-s 9.2. kokku lepitud garantii tähtaeg kaks aastat, mis kestis kuni 22. augustini 2004. Töö vastuvõtmisel allkirjastasid pooled „Valminud ehitise ülevaatuse akti“ (t.l.-39, I kd). Pooled nõustuvad, et nimetatud akti allkirjastamisega on toimunud valmis ehitise üleandmine ja vastuvõtmine töövõtulepingu p 7.2. sätestatud korra kohaselt. Samuti ei vaidle pooled, et hageja teostas ehitise vastuvõtmisel ehitise ülevaatuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 1 kohaselt arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus järeldab, et töö vastuvõtmise aeg 22. augustil 2002 ei ole vaidluse all ning seega ei ole vaja seda eraldi tõendada. Samuti ei ole vaja tõendada asjaolu, et hageja vaatas töö vastuvõtmisel töö üle. Hageja väitel oli ehitise ülevaatamise käigus avastatud töös puudused ning sellest oli avaldatud kostjale 18. augustil 2002. Lisaks on hageja suuliselt teatanud kostjale ehitise puudustest ka peale ehitise vastuvõtmist ning kostja on ka puuduseid jooksvalt kõrvaldanud. Kostja esitas vastuväite, et ehitise ülevaatusel puuduseid ei tuvastatud ning hageja ei ole kostjale teatanud võimalikest puudustest töö vastuvõtmisel ei töö vastuvõtmisel ega ka peale seda. Kostja 6(9)

2-06-9484 mingeid töid peale ehitise vastuvõtmist 22. augustil 2002 hageja ehitusel teinud ei ole. Esimest korda sai hageja puudustest teada 03. augusti 2005 pretensioonkirjast. Hageja poolt 28. augustil 2005 Narva linna Tarbijakaitseteenistusele esitatud kaebuses (t.l.-13-14, I kd) märgib hageja (kaebuse p 4.), et aastatel 2003 kuni 2005 on hageja korduvalt suuliselt teatanud kostjale ehitise puudustest. Tähitud kirjaga oli teatatud puudustest 2005. aasta juunis. Lõpuks saadeti töövõtjale 03. augustil 2005 pretensioonkiri, milles oli kostjale esitatud nõue kõrvaldada puudused mõistliku aja jooksul. Hageja märgib 03. augusti 2005 nõudluskirjas (t.l.-13, I kd) p-s 2., et aastatel 2002 kuni 2005 on hageja korduvalt teatanud kostjale ehitise puudustest. Kirja p-s 3. on märgitud, et kostja tunnistas oluliste defektide olemasolu ja mõned tööd nende eemaldamiseks on tehtud. Ekspertiisiotsus objektil tehtud tööde kvaliteedi kohta (t.l.-34-35, I kd) on koostatud 10. novembril 2005, otsuse p-s 2.1. on märgitud, et objekti visuaalne ülevaatus toimus 10. novembril 2005. Remoni-ehitustööde hindamise akt (t.l.-79, I kd) on koostatud 12. veebruaril 2007. Tarbijakaitse Liidu 11. juuli 2005 kirjas nr 2.37-453 (t.l.-187, I kd) on märgitud ehitise defektid fikseeriti 10. juunil 2005 visuaalse vaatluse käigus. OÜ Vinge Ehitus 30. novembri 2007 kirjast (t.l.-188, I kd) selgub, et ehitise ülevaatus teostati 12. veebruaril 2007, mille käigus selgitati välja puudused ja rikkumised. Kohus järeldab, et nimetatud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja oleks ehitise ülevaatusel teatanud kostjale võimalikest puudustest töö vastuvõtmisel. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks teatanud ehitise võimalikest puudustest kostjale enne 03. augustit 2005. Kostja on nõustunud, et sai esimese teate ehitise puudustest 03. augusti 2005 pretensioonkirjast. Hageja väidet ei tõenda ka tsiviilasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused. Hageja vande all antud ütlused on vastupidised kostja poolt vande all antud ütlustega ning poolte ütlused on teineteist välistavad. Hageja ja kostja sisuliselt kordavad oma väiteid ning seega ei loe kohus poolte vande all antud ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Kuigi hageja on oma 28. augusti 2005 kaebuses tarbijakaitsele ja 03. augusti 2005 nõudluskirjas märkinud, et on esitanud kostjale pretensioone aastatel 2002 kuni 2005, ei kinnita seda teised tsiviilasjas kogutud tõendid v.a hageja enda vande all antud ütlused. Tegemist on hageja enda koostatud dokumentidega ning nendes dokumentides märgitu väljendab hageja enda subjektiivset seisukohta nagu ka hageja enda vande all antud ütlused, mille lükkavad ümber kostja vande all antud ütlused. Täiendavaid tõendeid selle kohta, et hageja oleks teatanud kostjale ehitise vastuvõtmisel või peale seda kuni 03. augustini 2005 ehitise puudustest, hageja ei esitanud. Tsiviilasjas korraldatud ekspertiisi tulemusel on ekspert 11. juuli 2011 ekspertarvamuses jõudnud järeldusele, et seisuga 22. august 2002, s.o ehitise vastuvõtmisel, nähtavaid ehituslikke puuduseid ei olnud. Hoone kasutamise esimestel aastatel ilmnesid defektid. Ülejäänud hageja enda poolt tellitud ekspertarvamused (t.l.-34-35, I kd, t.l.-79, I kd, t.l.-188, I kd, t.l.-36, III kd, t.l.-112, IV kd) ei sisalda andmeid võimalike puuduste kohta perioodil 22. august 2002 kuni 03. august 2005. Kohus järeldab, et hageja ei teatanud kostjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumistest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, viivitamatult peale ehitise ülevaatamist ja vastuvõtmist 22. augustil 2002. Hageja teatas lepingutingimustest kõrvalekaldumistest ja teistest puudustest töös kostjale 03. augustil 2005. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks peale hageja poolt töö vastuvõtmist asunud kõrvaldama töö puuduseid või üldse teinud mingeid töid hageja ehtusobjektil peale 22. augustit 2002. 7(9)

2-06-9484 TsK § 367 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagi tööettevõtja kõrvalekaldumiste üle lepingu tingimustest, mis halvendavad tööd, või muude puuduste üle töös võib tellija esitada 6 kuu jooksul, arvates töö vastuvõtmise päevast, kui aga puudusi ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtmise juures – ühe aasta jooksul. Hagi nende puuduste üle ehitistes või rajatistes, mida ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtu viisi juures, võidakse esitada kolme aasta jooksul, arvates töö vastuvõtmise päevast, kui vähemalt üks pooltest on kodanik. Vastavalt TsK § 367 lg 3, kui seaduse või tööettevõtulepinguga on ette nähtud garantiitähtaeg ja avaldus töö puuduste kohta on tehtud selle tähtaja piires, algab aegumistähtaja kulg puuduste kohta avalduse tegemise päevast. Nimetatud sätteid tuleb tõlgendada kooskõlas TsK § 366 lg 1 ja lg 2, millest tuleneb, et kui hageja ei teatanud töö ülevaatamisel kostjale nähtavatest puudustest töös, on hageja kaotanud õiguse esitada hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kui seaduse või tööettevõtulepinguga on ette nähtud garantiitähtaeg ja hageja ei teatanud kostjale töö varjatud puudustest garantiiaja jooksul, on hageja peale garantiiaja möödumist kaotanud õiguse hagiga nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist. Vaidlust ei ole, et töövõtulepingu p-s 9.2 on pooled kokku leppinud, et garantiiaeg on kaks aastat töö vastuvõtmisest. Töö vastuvõtmine toimus 22. augustil 2002, millest algas garantiitähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Garantiiaja lõpp saabus 22. augustil 2004, millest lõppes hageja õigus nõuda kostjalt töö puuduste kõrvaldamist, kuna kohus tuvastas, et hageja ei teatanud peale töö ülevaatamist ja vastuvõtmist kostjale puudustest enne kui 03. augustil 2005, s.o peale garantiiaja lõppu. Ka ei teinud kostja peale ehitise vastuvõtmist hageja ehitusobjektil mingeid töid, millest saaks järeldada, et kostja vabatahtlikult kõrvaldas töö puuduseid ja sellega tunnistas hageja nõuet. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda hagis kostjalt ehitise puuduste kõrvaldamist, hageja õigus lõppes garantiiaja lõppemisega 22. augustil 2004. Kuna hageja on garantiiaja lõppemisega kaotanud õiguse esitada hagi kostja vastu ehitise puuduste kõrvaldamiseks, ei oma tähtsust asjaolu, kas ehitisel olid üldse puudused, millised puudused võisid olla avastatavad ehitise ülevaatamise ajal ning millised puudused võisid olla varjatud. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist hageja nõudele. Kohus on seisukohal, et kuna garantiiaja lõppemisega lõpeb ka hageja õigus nõuda kostjalt töö puuduste parandamist, ei saa hageja nõudele kohaldada aegumist. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind Hagiavalduses on esitatud ehitise puuduste kõrvaldamise nõudes. Hageja väitel moodustab seisuga 01. oktoober 2007 ehitise puuduste kõrvaldamise tööde ja materjalide maksumus 313 213 krooni (20 017,96 eurot) (t.l.-108,109, I kd). Vastavalt TsMS 123 võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Lähtuvalt hagi täiendamise ajal 13. detsember 2007 kehtinud TsMS § 122 lg 2, hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 8(9)

2-06-9484 Et hagis taotleb hageja ehitise puuduste kõrvaldamist, milleks vajalike tööde ja materjalide maksumus on 313 213 krooni ehk 20 017,96 eurot, moodustab hagihind samuti 20 017,96 eurot (313 213 krooni). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis hagi rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 167 lg 2, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulud tema enda kanda ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.