lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-9484/42

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-9484/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing ŠEKONAR10127305(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-9484

Tsiviilasi

Irina Kiržajeva hagi OÜ Šekonar vastu ehituse puuduste kõrvaldamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

313 213 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. juuli 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Kiržajeva apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Irina Kiržajeva (sünd. XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marina Valge

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustaja (kostja): OÜ Šekonar (registrikood 10127305), seaduslik esindaja Mihhail Ševtšenko Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 11. juuli 2008 otsus täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

siis võidakse menetluses.

kassatsioonkaebus

lahendada

kirjalikus

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Irina Kiržajeva esitas hagi OÜ Šekonar vastu lepingutingimuste ning garantiiremondi täitmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 19.03.2002 tellija Irina Kiržajeva ja töövõtja OÜ Šekonar vahel ehituse töövõtuleping (edaspidi leping). Ehituse objektiks oli majandus-olmeblokk XXX XX . Vastavalt lepingu punktile 4.3 pidid tööd lõppema 15.08.2002 ning objekt pidi olema tellijale üle antud üleandmis-vastuvõtu akti alusel vastavalt lepingu punktidele 7.2 ja 7.3. Objekti üleandmis- ja vastuvõtu akti ei vormistatud ega allakirjastatud, kuna selles olid loetletud puudused. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 641 lg 1 ja 2 p 1 peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. 11.07.2005 viis Narva-Jõesuu ehitusjärelevalve ametnik läbi visuaalse ülevaatuse, millega kinnitas, et tema ja linnavalitsuse peaarhitekti poolt oli avastatud ehitises defekte ning märgitud on, et töövõtulepingu p 7.2 ei ole täidetud. Kostja püüdis kahe aasta jooksul puudusi kõrvaldada, kuid on piirdunud vaid kosmeetiliste töödega. Kostja muutis projekti ja kasutas tehnilistele tingimustele mittevastavaid ehitusmaterjale. Projekti muudatusi hageja ega projekteerijaga ei kooskõlastatud. Hageja saatis 03.08.2003 kostjale pretensiooni palvega kõrvaldada ehituse puudused. Hiljem saatis hageja veel korduvalt täiendavaid kirju oma nõuete täpsustamisega. Kostja sellele ei reageerinud ning 2005. a osutas sellele, et garantiiaeg on lõppenud, millega hageja ei nõustu. Eelnevast lähtudes ei ole lepingu objekt töövõtja poolt üle antud ning garantiiaeg lähtuvalt sellest läbi saanud. VÕS § 230 lg 2 kohaselt algab garantiitähtaeg ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Hageja ei saa tänase päevani kasutada ehitist sihipäraselt, kuna ekspertiisiaktis märgitud kolle on ehitatud korstnasse mitte tulekindlast tellisest ja selle kasutamine on ohtlik. Selle puudusega kaasnesid hagejale lisakulutused elektrikütte paigaldamise ja kasutamise osas. Vastavalt VÕS § 646 lg-le 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 10.11.2005 oli hageja algatusel tehtud objektil teostatud tööde kvaliteedi ekspertiis. 14.02.2007 teostati OÜ Vinge Ehitus spetsialistide poolt maja täiendav ülevaatus ja koostati remondiehitustööde hindamisakt. Nende tööde maksumus moodustas 139 948 krooni. Ekspertiisi tulemusel selgitati välja järgmised puudused: Fassaad

1.Hoone fassaadil on rohkearvulised praod laiusega kuni 1 mm, värvikiht on lahti tulnud.
2.Siilus on kogu perimeetril sisse vajunud ja ei oma vastukallet.
3.Hoone sokliosas puuduvad ventilatsiooniavad Siseruumid
4.Kolle on tehtud korstnas tavalisest tellisest (mitte tulekindlast) tsemendiseguga.
5.Kaitsekilp esimesel korrusel on tehtud savifassaadtellisest, omab rohkearvulisi läbivaid pragusid.
6.Elutoas on lagi tehtud mittestandardsete mõõtmetega kipskartongplaatidest, on olemas praod plaatide liitumiskohtades.
7.Trepikoja, elutoa, köögi ja magamistoa seintel on praod tapeetide rebenditega.
8.Trepiluuk on paigaldatud majast garaaži väljapääsu kohal, mis ei kindlusta turvalist evakueerimist. Ülaltoodu alusel palus hageja kostjat teostama järgmised tööd: I. Fassaadi osas: hoone fassaad soojustada ja värvida; teha siilus hoone kogu perimeetril; teha ventilatsiooniavad hoone sokliosas ja paigaldada võred II. Siseruumides: Laduda ümber soojuskilbi müüritis I korruse tasemel ja teha koldekamber ning osa suitsukäigust tulekindlast tellisest kuumakindla saviga; Vahetada lae vooderdus elutoas, köögis, magamistoas ja trepikojas; Viia trepiluuk teise kohta. Kehtestada kostjale tööde teostamiseks tähtajaks kaks kuud. Kostja poolt loetletud tööde kehtestatud tähtajaks täitmatajätmise korral või nende täitmisest keeldumise korral välja mõista kostjalt hageja kasuks 139 948 krooni. 13.12.2007 taotles hageja hagisumma suurendamist ja palus lugeda hagi summaks 313 213 krooni, kuna seisuga 01.10.2007 moodustab kostja poolsete ehituse puuduste kõrvaldamise tööde ja materjalide maksumus 313 213 krooni.
2.OÜ Šekonar vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole üheski aktis hageja esindaja teinud märkusi kostja poolt lepingutingimuste rikkumise ja lepingust kõrvalekaldumiste kohta. Alla kirjutades valminud ehitise ülevaatuse kahepoolsele aktile 22.08.2002 ja saades ehitise kasutusloa nr 196 22.08.2002, tunnistas hageja objekti vastuvõtmise ja kasutusele üleandmise fakti. Lepingu tingimustega on ette nähtud garantiiaeg 2 aastat vastuvõtu-üleandmise akti allkirjastamise päevast. Garantiiaeg möödus 22.08.2004. Mingeid garantiilisi töid ajavahemikus 22.08.2002 kuni 21.08.2004 objektil ei teostatud. Esimene kiri pretensioonidega oli saadetud kostjale 03.08.2005, s.t garantiiaja lõppemisest aasta hiljem. Isegi kui lugeda osapoolte poolt sõlmitud leping pikaajaliseks, või eeldada, et võlaõiguslike

suhete tekkimise aeg tuleb lugeda objekti kasutusele võtmise ajast ja lähtuda alates 01.07.2002 kehtivast seadusandlusest, ei kuulu hagi rahuldamisele. Vastavalt VÕS § 230 lg-le 2, millele viitab hageja, algab garantiiaeg ajast, mil objekt antakse üle ostjale, kui lepinguga või garantiikirjaga ei ole ette nähtud hilisemat garantiiaja algust. Seega on lepinguga ette nähtud garantiiaeg 2 aastat vastuvõtu-üleandmise akti allakirjutamise ajast.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 11. juuli 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt vastas töö lepingutingimustele ja töövõtja ei ole lepingut rikkunud. Poolte vahel oli 19.03.2002 sõlmitud ehituse töövõtuleping. Ehituse töövõtulepingu punkti 4 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte kõigi lepingus nimetatud kohustuste täitmiseni. Tööde algus oli vastavalt lepingule – 15.04.2002 ja tööde lõpp vastavalt lepingule 15.08.2002. Kohus leidis, et alus aegumise kohaldamiseks puudub. TsÜS § 146 lg 2 ja 3 sätestab, et ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Hageja esitas 19.04.2006 hagi kostja vastu ehituse puuduste kõrvaldamiseks, s.o tähtaegselt. Hageja ja kostja olid ehituse töövõtulepingu punktis 9.1 kokku leppinud, et ilmnenud puudused ja defektid kõrvaldatakse töövõtja poolt objekti, tehniliste võrkude ja varustuse ekspluatatsiooni garantiiperioodi jooksul omal kulul ja mõistliku aja jooksul. Lepingu punkti 9.2 alusel kehtib garantiiaeg kahe aasta jooksul alates üleandmise-vastuvõtuakti allakirjutamise kuupäevast. Lepingus punktide 7.2 ja 7.3 3. lõikes on sätestatud, et objekt antakse töövõtjalt üle tellijale üleandmise-vastuvõtu aktiga. Lepingu sõlmimisel ega selle lepingu järgsete tingimuste täitmisel töövõtja seda punkti vaidlustanud ei ole, vaatamata sellele, et Eesti seadused sellist akti ette ei näe, seega see võeti vastu selliselt, nagu see on. Kohus oli seisukohal, et lepingu punkti 7.2 kohaselt allkirjastatud 22.08.2002 akt on valmis ehitise ülevaatuse akt. Hoonestaja kirjutas sellele alla, Mihhail Ševtšenko kirjutas sellele alla, ehitusprojekti koostas TÜ Modul ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse peaarhitekt Juri Gandšu. Gandšu oli nii projekteerija esindaja kui ka peaarhitekt. See akt on allkirjastatud ja lepingu punkti 7.2 tingimused täidetud. Kohus tuvastas, et tööde tegemisel ega garantiiaja jooksul hageja või tema esindaja ei esitanud ehituse puuduste kohta pretensioone. Järjelikult ei ole kostjal kohustust omal kulul puudusi kõrvaldada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.I. Kiržajeva taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 11. juuli 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole otsuses tuvastatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, nagu tööde lõppemist, milliseid töid tehti pärast lepingus sätestatud tööde tähtaja lõppu, kas hagi aegumine TsÜS § 121

lg 1 p 4 alusel ei katkenud, kui töövõtja puudusi tunnistas ja kõrvaldada lubas jne. Kohus ei ole otsuses analüüsinud tõendeid ega põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Esimese astme kohus ei ole üldse viidanud tõenditele, millel tema otsus rajaneb. Kohtu enda põhjendus on äärmiselt napisõnaline. Otsuse põhjendava osa moodustab enamuses hageja või kostja või veel kellegi arvamus; 2) oli lepingu punktidest 4.1 ja 4.4 tulenevalt 2,5 aastat kehtiva lepingu näol tegemist kestvuslepinguga. Kohus ei ole selles küsimuses oma seisukohta võtnud. Vastavalt 19.03.2002 sõlmitud lepingule objekti üleandmis-vastuvõtmisakti ei ole kirjalikult vormistatud ega allkirjastatud. Kuna vastustaja ei ole teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja nõutud ulatuses, siis ei ole apellant ehitist lepingu järgi vastu võtnud; 3) on põhjendamatu kohtu seisukoht, et lepingu punkti 7.2 kohane akt on allkirjastatud 22.08.2002. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud menetlusnormi, mis kohustab kohut otsuse põhjendavas osas märkima tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. 22.08.2002 on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse peaarhitekti J. Gandšu poolt koostatud valminud ehitise ülevaatuse akt ning selle alusel on saadud ka kasutusluba (22.08.2002, nr 196), kuid see akt ei ole võrdsustatav lepingujärgse üleandmis-vastuvõtmise aktiga. Vastustaja ei ole teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja nõutud ulatuses ning tegelikult ei ole ehitist lepingu järgi vastu võetud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-05 leidnud, et ehitise üleandmine-vastuvõtmine, milles osalesid riigiasutuste esindajad ja mille üheks põhiliseks eesmärgiks on hoonele kasutusloa saamine, ei asenda üldjuhul pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmistvastvõtmist, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Tegemist on kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgiga ning õiguslikku jõudu omava toiminguga. 22.08.2002 valminud ehitise ülevaatuse aktiga tehti kindlaks ehitise vastavus ehitusprojektile, eeskirjadele ja -normidele ning kontrolliti, kas puuduvad takistused kasutusloa andmiseks. Ehitustööde vastavust pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole aga ainuüksi selle aktiga võimalik tuvastada. Järelikult ei ole lepingu punkti 7.2 täidetud, üleandmis-vastuvõtmis akt puudub ning seega garantiiaeg kestab. Pärast 2002. a augustikuud avastati tellija/apellandi poolt järjepidevalt puudusi, mis ilmnesid objektil. Tellija poolt esitati pretensioone töövõtjale/vastustajale. Osad puudused töövõtja kõrvaldas kuni 2005. a. 03.08.2003 saatis tellija töövõtjale pretensiooni palvega kõrvaldada ehitises puudused. Ka hiljem on tellija saatnud mitmeid täiendavaid kirju oma nõuete täpsustamisega, millele töövõtja aga ei reageerinud. Töövõtja vastas tellijale alles 2005. a ja osutas garantiiaja lõppemisele; 4) on jäetud arvestamata, et ehituse käigus tegi vastustaja mitmeid muudatusi ehitusprojekti. Töövõtja/vastustaja kasutas ehitus- ja remonditööde tegemiseks tehnilistele tingimustele mittevastavaid ehitusmaterjale. Projekti muudatusi tellijaga (apellandiga) ega projekteerijaga ei kooskõlastatud. Samuti rikuti töövõtja poolt lepingu punkti 6.1, kuna kõik vundamendid on tehtud kasutusel olnud plokkidest. 11.07.2005 viis Narva-Jõesuu ehitusjärelvalve ametnik läbi ehitise visuaalse ülevaatuse ja kinnitas, et tema ja linnavalitsuse peaarhitekt avastasid ehitises defekte ning lepingu punkti 7.2 pole täidetud. Esitatud tõendi kohta ei ole kohus seisukohta võtnud. 10.11.2005 viidi apellandi algatusel lepingu objektil läbi teostatud tööde kvaliteedi ekspertiis. Eksperdi Niina Kostina poolt läbiviidud ja allkirjastatud ekspertiisi käigus selgus, et hoone fassaadi lõuna- ja edelaosal avastati krohvis rohkearvuliselt kaootilise ja vertikaalse suunaga juuspragusid, sest välisviimistlus ei ole tehtud projekteerimisdokumentide järgi. Sillutisriba on sisse vajunud ja sellel ei ole kallet maja poolt. Hoone soklis ei ole avasid põrandaaluse ventileerimiseks. Siseruumides – kolle on tehtud korstna sisse, mis tõi kaasa vältimatult vajumispragude tekke. Müüritis on tehtud tavalisest tellisest (mittetulekindlast)

tsementmördiga. Trepikojas, köögis, magamistoas on täheldatud vajumispragusid. Kamina juures on lagi vooderdatud güproki tükkidega, õmblused on lohakalt pahteldatud ja värvitud. Ekspert on teinud oma järeldused ja ettepanekud, muuhulgas märkides, et kolde tegemine mittetulekindlast tellisest korstnasse on lubamatu, sest see põhjustab punaste telliste lagunemist, kolde kasutamine on ohtlik. Ülalnimetatud tõendile ei ole kohus mingit tähelepanu pööranud. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta, kas ta arvestab või ei arvesta nimetatud tõendiga ja kui kohus seda tõendit ei arvestanud, siis oleks kohus pidanud põhjendama, miks ta seda ei arvesta. 14.02.2007 koostati OÜ Vinge Ehitus poolt akt, mis annab hinnangu objekti suhtes teostatud remondi- ja ehitustöödele. Puuduste kõrvaldamine läheks selle akti järgi maksma veebruar 2007. a seisuga 139 948 krooni. 30.11.2007 kirjas apellandile kinnitab OÜ Vinge Ehitus, et seoses ehitusmaterjalide hindade ja töö hinna tõusmisega läheb 14.02.2007 aktiga tuvastatud puuduste likvideerimine 2007. a novembri hindade seisuga maksma 313 213 krooni. Ka sellele apellandi poolt esitatud tõendi osas ei ole kohus mingit hinnangut andnud. Ainuüksi ülaltoodud puuduste alusel saab väita, et ehitis ei vasta lepingutingimustele. Töövõtja (vastustaja) on oma kohustusi rikkunud. Vaatamata sellele leiab kohus, et töö vastab lepingutingimustele, töövõtja ei rikkunud töövõtulepingut, põhjendamata, miks ja kuidas ning milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele tuli. Apellant leiab, et tuvastanud poolte lepinguliste kohustuste täpse sisu, eelkõige nõuded, millele ehitustööd peavad vastama, saab kohus anda hinnangu, kas ja millist kohustust on ehitaja rikkunud ning kas ja millist vastutust peab töövõtja kandma. Lisaks lepingule tuleb vaidluste lahendamisel arvestada seaduses sätestatuga. (Riigikohtu lahend 3-2-1-56-02); 5) on jäetud hindamata tunnistaja J. Gandšu ütlused. Muuhulgas soovib apellant veel juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistaja J. Gandšu poolt antud ütlustest nähtub, et tema pakkus välja kandidatuuri tehnilise järelevalve teostamise üle tellijale. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kõik pakutud kandidaadid omasid tegevuslubasid. Tehnilist järelevalvet omaniku poolt teostas Gennadi Krasnikov. Samas nähtub, G. Krasnikovile on antud tegevuslitsents alles 08.05.2002, see on hiljem, kui algasid ehitustööd. Järelikult ei omanud G.Krasnikov õigust teostada ehitusjärelevalvet kuni litsentsi saamiseni. Vaatamata litsentsi puudumisele teostas G.Krasnikov järelevalvet ning võttis vastu etapiviisilisi töid aprillis ja mais 2002.a. Litsentsi puudumine sai apellandile teatavaks alles vastustaja poolt esitatud tõendi alusel. Tunnistaja J.Gandšu teadis kohtus kinnitada, et objektil olid puudused, teab ka seda, et tellija käis puuduste peale kaebamas.

5.OÜ Šekonar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb Viru Maakohtu 11. juuli 2008 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus tuvastanud kõik asjaolud, sh ka tööde lõppemise kuupäeva 15.08.2002; 2) ei ole apellant esitanud tõendeid lepingust kõrvalekaldumise kohta, millised halvendavad tööd või muudest töö puudujääkidest ning nendest vastustajale teatamise kohta ei tööde ülevaatuse ja vastuvõtmise momendil, ega koheselt pärast nende tuvastamist. Kohus on tuvastanud, et „ei ehitustööde teostamise käigus, ega ka garantiitähtaja jooksul, ei hageja, ega ka tema esindaja, ehituse defektide ja puuduste tuvastamisel ei esitanud kostjale pretensioone. Seoses millega kostjal ei ole kohustust kõrvaldada puuduseid ja teostada maja remonti enda kulul“; 3) on ebaõige väide, et tegemist on kestvuslepinguga. Töövõtuleping võib mõningatel juhtudel olla kestvusleping, kui lepingu sisuks on korduva töö tegemine pikema aja jooksul. Antud asjas oli töövõtulepingu objektiks kahekorruselise plokk-konstruktsioonilise elumaja hoone, garaaži ja välisvõrkude, asukohaga XXX XX , ehitamine isiklikuks otstarbeks. Lepinguga oli kokku lepitud

tööde teostamise lõpp - 15.08.2002 ja lepingu lõppemise aeg vastuvõtu-üleandmise akti allakirjutamist;

2 aastat pärast ehitise

4) annab apellandi poolt kasutusloa saamine tunnistust hoone ülevaatusest, selle nõuetele vastavaks tunnistamisest ja selle hageja poolt kostjalt vastuvõtmisest. Allkirjastades 22.08.2002 valminud ehituse ülevaatuse kahepoolse akti ning saades 22.08.2002 kätte ehituse kasutusloa nr 196, tunnistas hageja objekti kasutuselevõtu üleandmise ja vastuvõtmise fakti; 5) on absurdne väide, et kuna vastustaja ei täitnud töid vastavalt nõuetele kvaliteetselt ja nõutavas mahus, siis apellant ehitist lepingu kohaselt vastu ei võtnud. Hageja ei pöördunud garantiitähtaja jooksul mitte ühtegi korda kostja poole mitte ühegi pretensiooniga teostatud tööde kvaliteedi suhtes; 6) on väljamõeldud ja asja materjalidega ümberlükatud väited selle kohta, et pärast 2002. a augustit oli tellija/apellandi poolt pidevalt leitud objektil puudusi. Tellija poolt oli töövõtjale/vastustajale esitatud pretensioonid. Mõned puudused töövõtja kõrvaldas kuni 2005. a. 10.06.2008 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate Look ja Gandšu ütlused on täielikult antud apellandi väite ümber lükanud. Samuti on ümber lükatud apellandi väited selle kohta, et Narva-Jõesuu ehitusjärelevalve ametnik teostas 11.07.2005 ehituse visuaalse ülevaatuse, millega kinnitas, et tema ja linnavalitsuse peaarhitekt avastasid ehitises defektid ning lepingu punkt 7.2 ei ole täidetud. Kohtuistungil 10.06.2008 üle kuulatud R. Sepp andis samuti ütlusi, et teda kutsuti kaks korda ehitusele, seejuures viibisid kohal ehitusfirma juht, tehnilise järelevalve töötaja. Tal oli tööžurnaal, kuhu kanti sisse kõik muudatused. Ta palus teha muudatused joonistesse. Kui muudatus on suur, siis kantakse see dokumentatsiooni. Peale selle on asja materjalidele lisatud R. Sepa vastus, milles ta selgitab, et ta kandis muudatusi tehnilisse dokumentatsiooni töökorras otse objektil. Tunnistaja Jefimovi ütlustega on tõendatud, et vastustaja ei saa kanda vastutust Jefimovi poolt eraisikulises korras, apellandi enda tellimisel (enda esindaja kaudu) ja vastustaja teadmata ehitatud ahju eest; 7) on väited, et 03.08.2003 saatis tellija töövõtjale pretensiooni palvega kõrvaldada puudused ehituses, ümber lükatud vastustaja poolt esitatud nimetatud kirjaga, millise kuupäevaks on 03.08.2005, mis tähendab apellandi poolt tõendite võltsimist. Kohus on andnud õige hinnangu vastustaja poolt esitatud tõendile, mis on kajastust leidnud ka kohtuotsuses; 8) on tõendamata apellandi viide tööde kvaliteedi ekspertiisile 10.11.2005, kuna see oli tehtud visuaalse vaatluse alusel inseneri Aleksejevi poolt. Apellant ei ole esitanud kohtule tõendeid, et Aleksejev on ekspert ning et tema visuaalne vaatlus võib olla ekspertiisi läbiviimise aluseks. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et visuaalse vaatluse korral on võimalik kindlaks määrata, kas krohvimine oli teostatud plastifikaatori kohaldamisega või mitte. Seoses sellega, et garantiitähtaeg lõppes 22.08.2004, ei oma apellandi poolt kohtule esitatud OÜ Vinge Ehitus 14.02.2007 akt mitte mingisugust tõenduslikku jõudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Viru Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.TsMS § 436 lg 6 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 438 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud ning

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohtuotsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud ning millised asjaolud kohus tuvastas. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendid ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 656 lg 1 p-st 5 tulenevalt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtus ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ning nimetatud puudust ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kelle seisukohti seal kirjeldatakse ning mida kohus nende seisukohtade (arvamuste, seletuste) põhjal tuvastas. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et ka vastustaja on kinnitanud, et kohtuotsus on olulises osas põhjendamatu ja arusaamatu.

8.Vaidlusalune leping sõlmiti 19.03.2002 ning lepingu punkti 4.3 järgi tuli tööd lõpetada 15.08.2002. VÕSRS § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuli vaidlus lahendada TsK tööettevõttu reguleerivate sätete alusel ning maakohus on vaidluse lahendamisel ekslikult juhindunud VÕS töövõtulepingut reguleerivatest sätetest. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et tegemist on kestvuslepinguga. TsK § 355 kohaselt on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Asja materjalidest nähtuvalt oli lepingu objektiks elumaja, sellega külgneva garaaži ja välisvõrkude ehitustööd 15.04.2002-15.08.2002. Kuna lepingu tähtaeg oli 4 kuud ja lepingus oli kokku lepitud kindlas mahus ehitustööde tegemine, siis ei ole sellel kestvuslepingule omaseid tunnuseid (kohustuste täitmise korduvus või perioodilisus ja seda pikema aja jooksul). Analoogilisele seisukohale on jõudnud mitmes lahendis ka Riigikohus (näiteks 01.06.2005 otsus nr 3-2-1-60-05, 15.11.2006 otsus nr 3-2-1-95-06).
9.Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamist või sellest keeldumise korral kulutuste hüvitamist. Esialgne hagi esitati kohtusse 19.04.2006. Lepingu punkti 9.2 järgi garantiiaeg kehtib 2 aasta jooksul alates üleandmise-vastuvõtu akti allakirjutamise kuupäevast ning üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise tähtaja tuvastamine on oluline TsK § 367 seisukohalt. Kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on pooltel vaidlus, kas ja millal on üleandmisevastuvõtmise akt alla kirjutatud. Kohus leidis, et üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise kuupäevaks tuleb lugeda 22.08.2002, kui kirjutati alla valminud ehitise ülevaatuse akt (t.l 39, I kd). Samas ei ole kohus põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta sellise järelduseni jõudis. Lepingu punkti 7.2 kohaselt objekti üleandmine töövõtja poolt ja selle vastuvõtmine tellija poolt vormistatakse aktina, millele kirjutavad alla mõlemad pooled. Projekteerija ja ehitusinspektsiooni töötaja osalemine objekti ekspluatatsiooni vastuvõtmisel on kohustuslik ja komisjoni kokkukutsumise kohustus on töövõtjal. Ehitise ülevaatuse aktist (t.l 39, I kd) nähtub, et ehitise ülevaatuse teostas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse peaarhitekt J. Gandšu ning otsustati võtta ehitis ekspluatatsiooni, kuna see vastab ehitusprojektile ja selles esitatud nõuetele, ehituseeskirjadele ja –normidele. Samas leiti, et ei ole

tehnilisi takistusi ehitisele kasutusloa andmiseks. Asja materjalidest nähtub, et aktiga samal päeval anti ehitisele kasutusluba (t.l 40, I kd). Apellant on viidanud Riigikohtu 07.11.2005 otsuse nr 3-2-1-110-05, mille punktis 15 on leitud, et ehitise üleandmine-vastuvõtmine, milles osalesid riigiasutuste esindajad ja mille üheks põhiliseks eesmärgiks oli hoonele kasutusloa andmine, ei asenda üldjuhul lepingujärgset tööde üleandmist-vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Ehitise ülevaatuse aktist (t.l 39, I kd) nähtub, et selle peamiseks eesmärgiks oli ehitisele kasutusloa andmine. Maakohus ei ole aga välja selgitanud, kas nimetatud akti saab käsitleda ka lepingujärgsete tööde üleandmise-vastuvõtmise aktina ning seda asjaolu ei ole võimalik ringkonnakohtul kindlaks teha. Hageja on väitnud maakohtu istungil, et lepingu punkti 7.2 kohane ehitise üleandmisevastuvõtmise akt on vormistamata ning esialgses hagis on ta taotlenud kostja poolt üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamist. Sellest tulenevalt pidi maakohus kindlaks tegema, milline tähendus on hageja allkirjal ehitise ülevaatuse aktil (t.l 39, I kd) ning kui see ei tähenda lepingujärgsete tööde üleandmist-vastuvõtmist, siis kas pooled tegid midagi lepingu punkti 7.2 täitmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal kohustus valmis töö üle anda ning tellijal on kohustus tehtud töö vastu võtta ning nimetatud kohustusi peavad lepingupooled täitma kooskõlas hea usu põhimõttega. Ei ole välistatud, et ka 22.08.2002 ehitise ülevaatuse akti saab käsitleda lepingujärgsete tööde üleandmisenavastuvõtmisena. Kui pooled ei ole esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldaksid hageja nõuet korrektselt lahendada, peab kohus seda pooltele selgitama kooskõlas TsMS §-dega 348 lg 1 ja 351. TsMS § 392 lg 1 kohaselt on eelmenetluse üheks ülesandeks poolte faktiliste ja õiguslike väidete ning tõendite väljaselgitamine. Maakohus on ekslikult lugenud poole seletuse tõendiks TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Maakohus peab välja selgitama, kas ja millal võeti ehitis hageja poolt kasutusse, kuna ka see asjaolu võib omada tähendust ehitise vastuvõetuks lugemisele hageja poolt. Hageja on samuti märkinud, et enne kohtusse pöördumist pöördus ta mitmel korral kostja poole puuduste kõrvaldamise avaldusega ning kostja kõrvaldas pisipuudusi. Sellest järelduvalt peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, millal hageja kostja poole pöördus, kas ja millal kostja mingeid puudusi kõrvaldas ning kas nendest pöördumistest saab järeldada ehitise vastuvõetuks lugemist hageja poolt. Maakohus peab andma hagejale võimaluse vastavate tõendite esitamiseks, kuna sellest sõltub TsK § 367 kohaldamine. Lepingu punktist 6.2.3 tulenevalt teostas ehitusobjektil järelevalvet tellija esindaja, kes tegutses tellija nimel ja tema arvel. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud isikuks oli G. Krasnikov. 14.08.2002 on töövõtja saatnud G. Krasnikovile objekti õigeaegseks üleandmiseks kaetud tööde akti jm dokumendid (t.l 24, II kd). G. Krasnikov on ka tellija nimel vastu võtnud tehtud tööde vastuvõtu aktid (t.l 153-175, I kd). Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas tehtud tööde vastuvõtu aktid olid vaid aluseks arve esitamisele töövõtjalt tellijale või tähendas tellijaesindaja allkiri nendel ka seda, et vastuvõetud töödel ei ole puudusi. Pooltel on õigus taotleda G. Krasnikovi tunnistajana ülekuulamist asja tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

10.Pärast käesoleva otsuse p-s 9 märgitud asjaolu tuvastamist (millal on ehitis tellijale üle antud) saab kohus hinnata, kas hagejal on õigus esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid (TsK §-d 367, 368). Juhul kui hagejal selline õigus on, tuleb hinnata kostja vastuväiteid ning vajaduse korral määrata ekspertiis. Kohus peab sel juhul välja selgitama, kas hageja märgitud puudused esinesid ehitise üleandmise ajal ning milline on puuduste rahaline väärtus.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab kohus asja uuel läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja