Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 10.11.2005 oli hageja algatusel tehtud objektil teostatud tööde kvaliteedi ekspertiis. 14.02.2007 teostati OÜ Vinge Ehitus spetsialistide poolt maja täiendav ülevaatus ja koostati remondiehitustööde hindamisakt. Nende tööde maksumus moodustas 139 948 krooni. Ekspertiisi tulemusel selgitati välja järgmised puudused: Fassaad

suhete tekkimise aeg tuleb lugeda objekti kasutusele võtmise ajast ja lähtuda alates 01.07.2002 kehtivast seadusandlusest, ei kuulu hagi rahuldamisele. Vastavalt VÕS § 230 lg-le 2, millele viitab hageja, algab garantiiaeg ajast, mil objekt antakse üle ostjale, kui lepinguga või garantiikirjaga ei ole ette nähtud hilisemat garantiiaja algust. Seega on lepinguga ette nähtud garantiiaeg 2 aastat vastuvõtu-üleandmise akti allakirjutamise ajast.

MAAKOHTU LAHEND

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

lg 1 p 4 alusel ei katkenud, kui töövõtja puudusi tunnistas ja kõrvaldada lubas jne. Kohus ei ole otsuses analüüsinud tõendeid ega põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Esimese astme kohus ei ole üldse viidanud tõenditele, millel tema otsus rajaneb. Kohtu enda põhjendus on äärmiselt napisõnaline. Otsuse põhjendava osa moodustab enamuses hageja või kostja või veel kellegi arvamus; 2) oli lepingu punktidest 4.1 ja 4.4 tulenevalt 2,5 aastat kehtiva lepingu näol tegemist kestvuslepinguga. Kohus ei ole selles küsimuses oma seisukohta võtnud. Vastavalt 19.03.2002 sõlmitud lepingule objekti üleandmis-vastuvõtmisakti ei ole kirjalikult vormistatud ega allkirjastatud. Kuna vastustaja ei ole teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja nõutud ulatuses, siis ei ole apellant ehitist lepingu järgi vastu võtnud; 3) on põhjendamatu kohtu seisukoht, et lepingu punkti 7.2 kohane akt on allkirjastatud 22.08.2002. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud menetlusnormi, mis kohustab kohut otsuse põhjendavas osas märkima tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. 22.08.2002 on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse peaarhitekti J. Gandšu poolt koostatud valminud ehitise ülevaatuse akt ning selle alusel on saadud ka kasutusluba (22.08.2002, nr 196), kuid see akt ei ole võrdsustatav lepingujärgse üleandmis-vastuvõtmise aktiga. Vastustaja ei ole teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja nõutud ulatuses ning tegelikult ei ole ehitist lepingu järgi vastu võetud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-05 leidnud, et ehitise üleandmine-vastuvõtmine, milles osalesid riigiasutuste esindajad ja mille üheks põhiliseks eesmärgiks on hoonele kasutusloa saamine, ei asenda üldjuhul pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmistvastvõtmist, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Tegemist on kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgiga ning õiguslikku jõudu omava toiminguga. 22.08.2002 valminud ehitise ülevaatuse aktiga tehti kindlaks ehitise vastavus ehitusprojektile, eeskirjadele ja -normidele ning kontrolliti, kas puuduvad takistused kasutusloa andmiseks. Ehitustööde vastavust pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole aga ainuüksi selle aktiga võimalik tuvastada. Järelikult ei ole lepingu punkti 7.2 täidetud, üleandmis-vastuvõtmis akt puudub ning seega garantiiaeg kestab. Pärast 2002. a augustikuud avastati tellija/apellandi poolt järjepidevalt puudusi, mis ilmnesid objektil. Tellija poolt esitati pretensioone töövõtjale/vastustajale. Osad puudused töövõtja kõrvaldas kuni 2005. a. 03.08.2003 saatis tellija töövõtjale pretensiooni palvega kõrvaldada ehitises puudused. Ka hiljem on tellija saatnud mitmeid täiendavaid kirju oma nõuete täpsustamisega, millele töövõtja aga ei reageerinud. Töövõtja vastas tellijale alles 2005. a ja osutas garantiiaja lõppemisele; 4) on jäetud arvestamata, et ehituse käigus tegi vastustaja mitmeid muudatusi ehitusprojekti. Töövõtja/vastustaja kasutas ehitus- ja remonditööde tegemiseks tehnilistele tingimustele mittevastavaid ehitusmaterjale. Projekti muudatusi tellijaga (apellandiga) ega projekteerijaga ei kooskõlastatud. Samuti rikuti töövõtja poolt lepingu punkti 6.1, kuna kõik vundamendid on tehtud kasutusel olnud plokkidest. 11.07.2005 viis Narva-Jõesuu ehitusjärelvalve ametnik läbi ehitise visuaalse ülevaatuse ja kinnitas, et tema ja linnavalitsuse peaarhitekt avastasid ehitises defekte ning lepingu punkti 7.2 pole täidetud. Esitatud tõendi kohta ei ole kohus seisukohta võtnud. 10.11.2005 viidi apellandi algatusel lepingu objektil läbi teostatud tööde kvaliteedi ekspertiis. Eksperdi Niina Kostina poolt läbiviidud ja allkirjastatud ekspertiisi käigus selgus, et hoone fassaadi lõuna- ja edelaosal avastati krohvis rohkearvuliselt kaootilise ja vertikaalse suunaga juuspragusid, sest välisviimistlus ei ole tehtud projekteerimisdokumentide järgi. Sillutisriba on sisse vajunud ja sellel ei ole kallet maja poolt. Hoone soklis ei ole avasid põrandaaluse ventileerimiseks. Siseruumides – kolle on tehtud korstna sisse, mis tõi kaasa vältimatult vajumispragude tekke. Müüritis on tehtud tavalisest tellisest (mittetulekindlast)

tsementmördiga. Trepikojas, köögis, magamistoas on täheldatud vajumispragusid. Kamina juures on lagi vooderdatud güproki tükkidega, õmblused on lohakalt pahteldatud ja värvitud. Ekspert on teinud oma järeldused ja ettepanekud, muuhulgas märkides, et kolde tegemine mittetulekindlast tellisest korstnasse on lubamatu, sest see põhjustab punaste telliste lagunemist, kolde kasutamine on ohtlik. Ülalnimetatud tõendile ei ole kohus mingit tähelepanu pööranud. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta, kas ta arvestab või ei arvesta nimetatud tõendiga ja kui kohus seda tõendit ei arvestanud, siis oleks kohus pidanud põhjendama, miks ta seda ei arvesta. 14.02.2007 koostati OÜ Vinge Ehitus poolt akt, mis annab hinnangu objekti suhtes teostatud remondi- ja ehitustöödele. Puuduste kõrvaldamine läheks selle akti järgi maksma veebruar 2007. a seisuga 139 948 krooni. 30.11.2007 kirjas apellandile kinnitab OÜ Vinge Ehitus, et seoses ehitusmaterjalide hindade ja töö hinna tõusmisega läheb 14.02.2007 aktiga tuvastatud puuduste likvideerimine 2007. a novembri hindade seisuga maksma 313 213 krooni. Ka sellele apellandi poolt esitatud tõendi osas ei ole kohus mingit hinnangut andnud. Ainuüksi ülaltoodud puuduste alusel saab väita, et ehitis ei vasta lepingutingimustele. Töövõtja (vastustaja) on oma kohustusi rikkunud. Vaatamata sellele leiab kohus, et töö vastab lepingutingimustele, töövõtja ei rikkunud töövõtulepingut, põhjendamata, miks ja kuidas ning milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele tuli. Apellant leiab, et tuvastanud poolte lepinguliste kohustuste täpse sisu, eelkõige nõuded, millele ehitustööd peavad vastama, saab kohus anda hinnangu, kas ja millist kohustust on ehitaja rikkunud ning kas ja millist vastutust peab töövõtja kandma. Lisaks lepingule tuleb vaidluste lahendamisel arvestada seaduses sätestatuga. (Riigikohtu lahend 3-2-1-56-02); 5) on jäetud hindamata tunnistaja J. Gandšu ütlused. Muuhulgas soovib apellant veel juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et tunnistaja J. Gandšu poolt antud ütlustest nähtub, et tema pakkus välja kandidatuuri tehnilise järelevalve teostamise üle tellijale. Tunnistaja kinnitas kohtus, et kõik pakutud kandidaadid omasid tegevuslubasid. Tehnilist järelevalvet omaniku poolt teostas Gennadi Krasnikov. Samas nähtub, G. Krasnikovile on antud tegevuslitsents alles 08.05.2002, see on hiljem, kui algasid ehitustööd. Järelikult ei omanud G.Krasnikov õigust teostada ehitusjärelevalvet kuni litsentsi saamiseni. Vaatamata litsentsi puudumisele teostas G.Krasnikov järelevalvet ning võttis vastu etapiviisilisi töid aprillis ja mais 2002.a. Litsentsi puudumine sai apellandile teatavaks alles vastustaja poolt esitatud tõendi alusel. Tunnistaja J.Gandšu teadis kohtus kinnitada, et objektil olid puudused, teab ka seda, et tellija käis puuduste peale kaebamas.

tööde teostamise lõpp - 15.08.2002 ja lepingu lõppemise aeg vastuvõtu-üleandmise akti allakirjutamist;

2 aastat pärast ehitise

4) annab apellandi poolt kasutusloa saamine tunnistust hoone ülevaatusest, selle nõuetele vastavaks tunnistamisest ja selle hageja poolt kostjalt vastuvõtmisest. Allkirjastades 22.08.2002 valminud ehituse ülevaatuse kahepoolse akti ning saades 22.08.2002 kätte ehituse kasutusloa nr 196, tunnistas hageja objekti kasutuselevõtu üleandmise ja vastuvõtmise fakti; 5) on absurdne väide, et kuna vastustaja ei täitnud töid vastavalt nõuetele kvaliteetselt ja nõutavas mahus, siis apellant ehitist lepingu kohaselt vastu ei võtnud. Hageja ei pöördunud garantiitähtaja jooksul mitte ühtegi korda kostja poole mitte ühegi pretensiooniga teostatud tööde kvaliteedi suhtes; 6) on väljamõeldud ja asja materjalidega ümberlükatud väited selle kohta, et pärast 2002. a augustit oli tellija/apellandi poolt pidevalt leitud objektil puudusi. Tellija poolt oli töövõtjale/vastustajale esitatud pretensioonid. Mõned puudused töövõtja kõrvaldas kuni 2005. a. 10.06.2008 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate Look ja Gandšu ütlused on täielikult antud apellandi väite ümber lükanud. Samuti on ümber lükatud apellandi väited selle kohta, et Narva-Jõesuu ehitusjärelevalve ametnik teostas 11.07.2005 ehituse visuaalse ülevaatuse, millega kinnitas, et tema ja linnavalitsuse peaarhitekt avastasid ehitises defektid ning lepingu punkt 7.2 ei ole täidetud. Kohtuistungil 10.06.2008 üle kuulatud R. Sepp andis samuti ütlusi, et teda kutsuti kaks korda ehitusele, seejuures viibisid kohal ehitusfirma juht, tehnilise järelevalve töötaja. Tal oli tööžurnaal, kuhu kanti sisse kõik muudatused. Ta palus teha muudatused joonistesse. Kui muudatus on suur, siis kantakse see dokumentatsiooni. Peale selle on asja materjalidele lisatud R. Sepa vastus, milles ta selgitab, et ta kandis muudatusi tehnilisse dokumentatsiooni töökorras otse objektil. Tunnistaja Jefimovi ütlustega on tõendatud, et vastustaja ei saa kanda vastutust Jefimovi poolt eraisikulises korras, apellandi enda tellimisel (enda esindaja kaudu) ja vastustaja teadmata ehitatud ahju eest; 7) on väited, et 03.08.2003 saatis tellija töövõtjale pretensiooni palvega kõrvaldada puudused ehituses, ümber lükatud vastustaja poolt esitatud nimetatud kirjaga, millise kuupäevaks on 03.08.2005, mis tähendab apellandi poolt tõendite võltsimist. Kohus on andnud õige hinnangu vastustaja poolt esitatud tõendile, mis on kajastust leidnud ka kohtuotsuses; 8) on tõendamata apellandi viide tööde kvaliteedi ekspertiisile 10.11.2005, kuna see oli tehtud visuaalse vaatluse alusel inseneri Aleksejevi poolt. Apellant ei ole esitanud kohtule tõendeid, et Aleksejev on ekspert ning et tema visuaalne vaatlus võib olla ekspertiisi läbiviimise aluseks. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et visuaalse vaatluse korral on võimalik kindlaks määrata, kas krohvimine oli teostatud plastifikaatori kohaldamisega või mitte. Seoses sellega, et garantiitähtaeg lõppes 22.08.2004, ei oma apellandi poolt kohtule esitatud OÜ Vinge Ehitus 14.02.2007 akt mitte mingisugust tõenduslikku jõudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohtuotsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud ning millised asjaolud kohus tuvastas. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendid ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 656 lg 1 p-st 5 tulenevalt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtus ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ning nimetatud puudust ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kelle seisukohti seal kirjeldatakse ning mida kohus nende seisukohtade (arvamuste, seletuste) põhjal tuvastas. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et ka vastustaja on kinnitanud, et kohtuotsus on olulises osas põhjendamatu ja arusaamatu.

tehnilisi takistusi ehitisele kasutusloa andmiseks. Asja materjalidest nähtub, et aktiga samal päeval anti ehitisele kasutusluba (t.l 40, I kd). Apellant on viidanud Riigikohtu 07.11.2005 otsuse nr 3-2-1-110-05, mille punktis 15 on leitud, et ehitise üleandmine-vastuvõtmine, milles osalesid riigiasutuste esindajad ja mille üheks põhiliseks eesmärgiks oli hoonele kasutusloa andmine, ei asenda üldjuhul lepingujärgset tööde üleandmist-vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Ehitise ülevaatuse aktist (t.l 39, I kd) nähtub, et selle peamiseks eesmärgiks oli ehitisele kasutusloa andmine. Maakohus ei ole aga välja selgitanud, kas nimetatud akti saab käsitleda ka lepingujärgsete tööde üleandmise-vastuvõtmise aktina ning seda asjaolu ei ole võimalik ringkonnakohtul kindlaks teha. Hageja on väitnud maakohtu istungil, et lepingu punkti 7.2 kohane ehitise üleandmisevastuvõtmise akt on vormistamata ning esialgses hagis on ta taotlenud kostja poolt üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamist. Sellest tulenevalt pidi maakohus kindlaks tegema, milline tähendus on hageja allkirjal ehitise ülevaatuse aktil (t.l 39, I kd) ning kui see ei tähenda lepingujärgsete tööde üleandmist-vastuvõtmist, siis kas pooled tegid midagi lepingu punkti 7.2 täitmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal kohustus valmis töö üle anda ning tellijal on kohustus tehtud töö vastu võtta ning nimetatud kohustusi peavad lepingupooled täitma kooskõlas hea usu põhimõttega. Ei ole välistatud, et ka 22.08.2002 ehitise ülevaatuse akti saab käsitleda lepingujärgsete tööde üleandmisenavastuvõtmisena. Kui pooled ei ole esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldaksid hageja nõuet korrektselt lahendada, peab kohus seda pooltele selgitama kooskõlas TsMS §-dega 348 lg 1 ja 351. TsMS § 392 lg 1 kohaselt on eelmenetluse üheks ülesandeks poolte faktiliste ja õiguslike väidete ning tõendite väljaselgitamine. Maakohus on ekslikult lugenud poole seletuse tõendiks TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Maakohus peab välja selgitama, kas ja millal võeti ehitis hageja poolt kasutusse, kuna ka see asjaolu võib omada tähendust ehitise vastuvõetuks lugemisele hageja poolt. Hageja on samuti märkinud, et enne kohtusse pöördumist pöördus ta mitmel korral kostja poole puuduste kõrvaldamise avaldusega ning kostja kõrvaldas pisipuudusi. Sellest järelduvalt peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, millal hageja kostja poole pöördus, kas ja millal kostja mingeid puudusi kõrvaldas ning kas nendest pöördumistest saab järeldada ehitise vastuvõetuks lugemist hageja poolt. Maakohus peab andma hagejale võimaluse vastavate tõendite esitamiseks, kuna sellest sõltub TsK § 367 kohaldamine. Lepingu punktist 6.2.3 tulenevalt teostas ehitusobjektil järelevalvet tellija esindaja, kes tegutses tellija nimel ja tema arvel. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud isikuks oli G. Krasnikov. 14.08.2002 on töövõtja saatnud G. Krasnikovile objekti õigeaegseks üleandmiseks kaetud tööde akti jm dokumendid (t.l 24, II kd). G. Krasnikov on ka tellija nimel vastu võtnud tehtud tööde vastuvõtu aktid (t.l 153-175, I kd). Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas tehtud tööde vastuvõtu aktid olid vaid aluseks arve esitamisele töövõtjalt tellijale või tähendas tellijaesindaja allkiri nendel ka seda, et vastuvõetud töödel ei ole puudusi. Pooltel on õigus taotleda G. Krasnikovi tunnistajana ülekuulamist asja tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.