Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2012.a müügilepingu, millega hageja müüs kostjale katusekattematerjali XXX asuva ehitusobjekti jaoks. Müügileping sõlmiti poolte vahel e-maili teel läbi vastavate tahteavalduste vahetamise. Nimelt edastas hageja 13.06.2012 e-mailiga kostjale kauba hinnapakkumise, mille kostja esindaja XXX oma 14.06.2012.a edastatud emailiga aktsepteeris. Müüdavaks kaubaks oli 5421 m2 katusematerjali Flagon PVC SR 1,2 mm. Kuivõrd hageja oli teinud e-maili teel müügipakkumise ning kostja oli seda aktsepteerinud, siis oli müügileping poolte vahel vastavate tahteavalduste vahetamise teel sõlmitud. Hageja andis kostjale tellitud kauba üle 22.06.2012, mille kohta on koostatud vastav õiend. Kauba vastuvõtmise on õiendil kinnitanud oma allkirjaga kostja esindaja XXX. Hageja väljastas 22.06.2012.a kostjale tarnitud kauba eest arve nr 2012029 kogusummas 45 536,40 eurot. Kostja raamatupidaja Age Lepp on kinnitanud oma 28.08.2012 saldo teatise kinnitusega hageja arve nr 2012029 õigsust ning võlgnevuse olemasolu. Samuti lubas raamatupidaja oma 07.08.2012 edastatud e-mailiga, et nimetatud arve tasutakse hiljemalt augusti lõpuks 2012.a. Hageja palvel on kostja tagastanud talle kaubast 9 rulli materjali, mille kohta on hageja väljastanud ka kauba kreeditarved nr 2012820 ja 2012822 kogusummas 1984,45 eurot. Arvestades tagastatud kauba väärtust võlgneb kostja hagejale kauba eest põhivõlgnevusena 43 551,95 eurot, mille tasumisest on ta ilma põhjusi andmata keeldunud. Hageja esitas 24.05.2012.a kostjale katusekonstruktsioonide ja katete ehitamise hinnapakkumise XXX ehitamiseks. Kostja aktsepteeris esitatud pakkumise ning tellis hagejalt vastavad tööd oma 14.06.2012 tellimusega. Töö tellimus esitati hagejale e-maili teel ning hageja alustus ehitustöödega juunis 2012.a 23.08.2012 sõlmisid pooled nimetatud ehitustööde teostamise kohta pärast kostja poolset korduvat surveavaldamist ning arvete mittemaksmisega ähvardamist ka kirjaliku töövõtulepingu. Kuigi lepingul on märgitud sõlmimise kuupäevaks 01.06.2012, siis tegelikkuses allkirjastati see 23.08.2012.a, mida tõendab poolte vastav emaili vahetus, milles kostja esindaja sunnib hagejat selliste tingimustega lepingut allkirjastama arvete mittemaksmise ähvardusel. Hageja saavutas tööde põhivalmiduse augusti lõpuks 2012, mille järgselt tegeles vaegtööde likvideerimisega. Hageja esitas 22.10.2012 kostjale kinnitamiseks tööde lõppakti ja rahalise akti nr 4, mille aktsepteerimisest on kostja esindaja XXX hilinenult ehk 30.10.2012 saadetud e-mailiga keeldunud, viidates erinevatele puudustele, mida katusel tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja keeldus akti aktsepteerimisest

vaatamata asjaolule, et hageja, kostja ja ehitise omaniku poolt teostati 23.08.2012 katusetööde ülevaatus, millega kontrolliti üle kohad, mille suhtes oli kostjal ja/või ehitise omanikul varem olnud pretensioone. Ülevaatuse kohta koostati ka kolmepoolne protokoll, milles fikseeriti, et hageja poolsed parandustööd on teostatud nõuetekohaselt. Hageja vastas kostja väidetavatele puudustele oma 05.11.2012 e-kirjaga. Kuigi hageja on kokkulepitud ehitustööd ammu lõpetanud ning pakkunud kostjale tööde vastuvõtmist, ei ole kostja töid vastu võtnud. Kostja ei ole siiani tasunud hagejale töövõtulepingus kokkulepitud tasu kogusummas 60 389,88 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt võlgnevuse likvideerimist, mida aga kostja teinud ei ole. Kuivõrd kostja on tarninud ehitisele materjale, mis olid hageja töövõtus, siis pärast vastavasisulise mahaarvestuse teostamist võlgneb kostja hagejale põhinõudena töövõtulepingust tulenevalt 60 389,88 eurot. Hageja müügilepingust tulenev nõue 43 551,95 eurot muutus sissenõutavaks 06.08.2012, millest järeldub, et kuni hagi esitamiseni on kostja olnud oma rahalise kohustuse täitmisega viivituses 260 päeva. Müügilepingule kohaldub seadusjärgne viivis määras 8,75 % aastas, millest tulenevalt kujuneb hageja müügilepingust tulenevaks viivisenõudeks hagi esitamise seisuga 2 714,53 eurot. Töövõtulepingu p 16.10 kohaselt on pooled leppinud kokku viivise määras 0,5 % päevas, kuid mitte enam kui 20 % lepingu kogumaksumusest. Hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue 60 389, 88 eurot muutus sissenõutavaks 29.10.2012, millest lähtuvalt on kostja olnud enda rahalise kohustuse täitmisega viivituses 176 päeva. Sellest tulenevalt kujuneb töövõtulepingust tulenevaks viivistenõudeks hagi esitamise seisuga 53 143, 09 eurot. Kuivõrd pooled on viivise maksimaalmäära piiranud 20 %-ga lepingu maksumusest, siis arvestades laepingu maksumust 108 480 eurot, kujuneb hageja töövõtulepingust tulenevaks viivise nõude suuruseks 21 969 eurot. Kuivõrd kostja AS XXX jagunes ja, siis palub hageja mõista hageja poolt esitatud nõudesummad solidaarselt kostjatelt OÜ-lt XXX ja AS-ilt XXX.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja hageja vahel ei ole kunagi sõlmitud müügilepingut. On sõlmitud töövõtuleping 31-12 ning pooled arutasid võimalust, et sõlmivad töövõtulepingu XXX katusetööde teostamiseks, ent kuivõrd kostja ei suutnud poolte vahel 01.06.2012 sõlmitud töövõtulepingut nr 31-12 täita, siis ei olnud hagejal võimalik kostjaga XXX ehitusega seotud töövõtulepingut sõlmida. Selles osas ei alustanud pooled isegi läbirääkimisi. Hageja tarnis oma initsiatiivil XXX katuse ehitamiseks PVC katet ning tänaseks on ka selgunud, et tegemist on mittekvaliteetse materjaliga. Kostja projektijuht XXX on esitanud ekirja hagejale kinnituse XXX objekti osas, ent jätnud kinnitamata XXX PVC tarne. Seega mingit müügilepingut kui dokumenti poolte vahel sõlmitud pole ning seda pole sõlmitud ka ekirja teel tahteavalduste vahetamise teel. Kostja rõhutab, et XXX ei ole olnud ka kostja juhatuse liige ega omanud kostja nimel müügilepingu sõlmimiseks volitust. Hageja viis enda poolt kohale toodud PVC materjalist ära 9 rulli ning allkirjastas materjalide tagastuse akti, mille kohaselt kohustus kõik enda toodud materjalid osas esitatud arve krediteerima. See tähendab, et hageja kohustus ilma lepingulise aluseta kostja objektile toodud materjali ära viima. Vastav akt on koostatud 22.09.2012.a seega ei saa ka nimetatud põhjusel olla kostjal hageja ees kohustusi. Kostja raamatupidaja XXX poolt väljastatud saldoteatisel on informatiivne tähendus ning see ei saa olla käsitatav võlatunnistusena ega ka tõendina võla eksisteerimise kohta. Kuna kostja tegutseb peatöövõtjana ning tal on tavaliselt korraga käsil mitu suurt objekti, siis on talle saadetud arvete mass nii suur, et kostja juhatuse liige ja teised ehitustegevusega seotud töötajad ei jõua ka kõige parema tahtmise juures kõigi arvetega kursis olla. Raamatupidaja tööspetsiifika ei nõuagi seda, et ta peaks teadma kas kõik talle edastatud arved on põhjendatud või mitte. Ammugi mitte ei oma raamatupidaja õigust juhatuse liikmete eest võlatunnistusi anda. XXX Keskuse katusetööd teostas XXX OÜ ning ehituseks kasutati hoopis materjaline SBS-i, mitte PVC-d.

Töövõtuleping XXX osas sõlmiti poolte tahteavalduste vahetamise teel juba 2012.a juunis. Hageja poolt esitatud väide tööde põhivalmiduse osas augustis 2012.a on väär ja tõendamata. Kostja on esitanud hagejale 06.09.2012 e-kirja puuduliku ja teostamata tööde kohta ning lisanud oma kirjale ka hulgaliselt fotosid töös esinevate puuduste kohta, mis tõendavad üheselt hageja väidete ebaõigsust. Kuna hageja on eiranud katusetöid reguleerivaid – ja kvaliteedinorme, siis saab väita, et hageja töös esinevad olulised puudused ning tööd ei saa lugeda valminuks ega ka vastuvõetuks. Eeltoodut kinnitab hageja tellitud ekspertiisiakt, milles jõutakse seisukohale, et tööd pole valmis ja ei vasta lepingu tingimustele. Hageja on korduvalt üritanud vaatamata kostja poolt esitatud pretensioonidele lõpetamata ja ebakvaliteetseid töid üle anda. Käesoleva hetkeni on esitamata ka lepingujärgne töö oluliseks osaks olev teostusdokumentatsioon. Kostja esitas 07.09.2012 hagejale pöördumise, milles esitas oma nõuete arvestuse ja pakkus omalt poolt välja ka omapoolse lahenduse tekkinud olukorrale. Nimetatud pöördumisele vastas hageja 17.09.2012 a, et tõepoolest pole tööd valmis, selle asemel, et pühendada oma energia töödes esinevate suurte puuduste ja mittevastavuste likvideerimisele, võttis hageja kontakti kostja tellijaga ning püüdis viimasele tööd üle anda. Kuivõrd sellist käitumist ei saa pidada heas usus käitumiseks ning see ei ole ka mõistlik ning oli ilmne, et hageja ei kavatsegi puudusi likvideerima asuda, siis esitas kostja 20.09.2013.a nõude tööde lõpetamiseks koos hoiatusega lepingu ülesütlemiseks. Samas pöördumises esitas kostja ka oma sanktsioonide ja nõuete arvestuse, millest tulenevalt pidi olema selge, et kui tööd ei ole korrektselt lõpetatud, siis ei muutu tasu sissenõutavaks. Kostja esitas ka tasaarvestusavalduse. Kokku on kostjal hageja vastu nõudeid summas 422 935,92 eurot. Alltöövõtulepingust nr 31-12 tulenevateks nõueteks on leppetrahvinõue, mis tuleneb sellest, et 01.06.2012.a sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr 31-12. Vastavalt lepingule kohustus hageja teostama XXX hoone katuse ehituse ja sellega seotud tööd ja teenused. Tööde eest kohustus kostja tasuma 108 480 eurot+ käibemaks. Lepinguliste tööde teostamise tähtajaks leppisid pooled kokku 12.08.2012.a käesoleva hetkeni on tööd nõuetekohaselt teostamata, samuti ei ole hageja ehitustöid dokumenteerinud. Lepingu p 16.6 kohaselt on kostjal õigus hagejalt nõuda tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi kokku 169 771, 20 eurot. Lepingu p 16.4 kohaselt on kostjal õigus hagejalt nõuda mittekohase töö teostamise korral lisaks kahju täielikule hüvitamisele leppetrahvi kuni 15 % lepingu hinnast st 16 272 eurot. Seega on kostjal hageja vastu leppetrahvide nõue summas 186 043, 20 eurot. Hageja poolt pooleli jäetud tööde tõttu, tuli kostjal sõlmima teise alltöövõtjaga leping ja hankima ise materjali. Tööde eest maksti 3 219 eurot, katuseplekkidele tehtud kulutused olid 1560 eurot, ja 1424,64 eurot ja 886,03 eurot. Kostja poolt tehti töövahenditele kulutusi 6 541,37 eurot. Kokku on kostja teinud hageja poolt pooleli jäänud tööde uuesti tegemisele kulutusi summas 10 412, 04 eurot. Hageja poolt puudustega teostatud tööde uuesti tegemisele tehtavad kulutused, mis on kvalifitseeritavad kostja kahjuna. Kostja lisatud XXX OÜ arvamuse järgi, tuleb hageja poolt paigaldatud katus puuduste tõttu täies mahus üles võtta ning paigaldada tuleb uus katus. Nimetatud töö teostamiseks võttis kostja AS-ist XXX pakkumise ja tööde teostamise maksumuseks on 134 184 eurot. Kokku on kostjal hageja vastu alltöövõtulepingust nr 31-12 tulenevaid nõudeid summas 330 639,24 eurot. Kostjal on hageja vastu ka hageja poolt alusetust säästmisest tulenev nõue. Eelpooltoodust tulenevalt ei ole kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingut PVC ostmiseks ning seega ei saanud eksisteerida müügilepingust tulenevat nõuet. Käsitletud asjaoludel ei saanud tekkida kostja vastu nõuet ka mingil muu õiguslikul alusel. Kostja soovib märkida, et hoopis temal on tekkinud hageja omavoliliselt tegevusest kahju, kuna kostja on omal kulul ladustanud hageja poolt kohale toodud materjali tollilaos. Ning kahju suureneb iga päevaga. Kostjal on hageja vastu nõue seoses alusetu säästmisega 66,72 eurot.

Kostjal on hageja vastu nõuded, mis tulenevad töövõtulepingu nr 20-11 rikkumisest. 03.08.2011.a sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 20-11. Vastavalt lepingu lisale 3 kohustus hageja teostama katuseehitustööd hiljemalt 17.11.2011.a Kostja pöördus juba 21.11. 2011.a hageja poole teatisega, milles nõudis viivitamatult tööde lõpetamist ning esitas ka omapoolsed pretensioonid. Esmakordselt esitas hageja kostjale lõppakti katusetööde kohta alles 03.02.2012, olles selleks hetkeks viivituses juba 78 päeva. Kuna tööd olid lõpetamata, siis ei olnud võimalik neid vastu võtta. Alles pärast kostja juhatuse liikme XXX 04.09.2012 vastavasisulist pöördumist võis lugeda ehitustööd põhiosas lõppenuks, kuigi töödes esineb tänaseni puudusi. Seega hilines hageja tööde teostamisega 292 päeva. Lepingu punktist 15.5 tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tööde teostamisega hilinemise eest 0,1 % päevas lepingu hinnast seega 91 375,56 eurot. 24.09.2012.a edastas kostja hagejale e-kirja teel kirjaliku nõude seoses VGP B-hoone katuse läbijooksuga, mis liigitus avariiohtlikuks olukorraks, kuna läbijooks toimus ehitise piirkonnas, kus asuvad väga hinnalised tootmismasinad vastavalt lepingu punktile 14.1 on garantii kestuseks 69 kuud tööde valmimisest. Lepingu punkti 14.3 kohaselt tuleb asuda puudusi likvideerima 14 päeva möödudes ning avariiohtliku olukorda tuleb hakata kõrvaldama viivitamata. Hageja ei ilmunud veeleket viivitamatult likvideerima ning edastas alles 26.09.2012 e- kirja teel teatise selle kohta, et katus on vaatamata fotode ja faktiliselt tõendatud tilkumisele, siiski veekindel. Samas kirjas esitati ka veelekke hüpoteetiline põhjendus, mille ilmselgeks eesmärgiks on vastutusest vabanemine. Kuivõrd hageja ei pidanud vajalikuks katuse lekete põhjuseid välja selgitada ja puudusi kõrvaldada, vaid tegeles kostja poolt esitatud nõuetele vastuargumentide otsimisega, siis oli kostja sunnitud tellima nimetatud tööd kolmandalt isikult. Nüüdseks on selgunud, et veelekked olid siiski tingitud puudustega teostatud töödest: osalised katusekaevude ühendussõlmed on ebakvaliteetsed, katuses esinevad augud/ebakvaliteetsed keevitusõmblused, mistõttu on vesi pikema perioodi jooksul hoonesse tunginud ja kahju tekitanud. Kokku on kostjal hageja vastu nõudeid 430 298,12 eurot. Kostja XXXOÜ on kostjaga AS XXX hageja nõuete suhtes ühesugustel õiguslikel positsioonidel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. I. Katusekatte müügilepingust tulenev vaidlus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et : -Hageja ja kostja AS-XXX(edaspidi ka kostja) vahel toimusid läbirääkimised XXX Kaubanduskeskuse katusetööde tegemiseks ja katusekatte materjali hankeks. -Hageja esitas hinnapakkumise XXX kaubanduskeskuse katusetööde tegemiseks 10.05.2012 (II kd, tlk 248-249). Selles hinnapakkumises sisaldus ka katusekatte materjali maksumus. -XXX Kaubanduskeskuse katusetööde tegemiseks pooled lepingut ei sõlminud.

Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled 14.06.2012.a müügilepingu, millega hageja müüs kostjale katusekattematerjali XXX asuva ehitusobjekti jaoks. Kostja on seisukohal, et müügilepingut ei ole sõlmitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesolevale asjale lisatud 13.06.2012.a hageja esindaja XXX e-kirjast (I kd, tlk 72) nähtub, et hageja ja AS XXX vahel olid läbirääkimised Flagon PVC katusekattematerjali müügiks XXX ja XXX projektidele. XXX soovis saada kinnitust tellimusele. XXXAS ehitusdirektor XXX saatis samal päeval vastuse milles teatas, et „kattematerjali võime küll ära kinnitada, kuna PVC tuleb“ ülejäänud materjalide, soojustuse, osas jäädi ootama pakkumist. 14.06.2012 saatis XXXAS poolt PVC katte tellimuse kinnituse XXX ja XXX Kaubanduskeskus osas XXX, PVC katte tellimist XXX ja XXX objektidele oli varasemalt juba kinnitanud 25.05.2012 e-kirjaga XXX(II kd, tlk 108). Kostja XXXAS on asjas väitnud, et XXX kui projektijuhil puudus õigus tellimust kinnitada. Seda on XXX oma ütlustega kinnitanud ka tunnistajana. Kohus osutab, et algse tellimuse kinnituse 13.06.2012.a hageja esindaja e-kirjale saatis siiski AS XXX ehitusdirektor XXX. Kostja on kinnitanud (kostjate kohtuvaidluse teesid lk 5), et tegevdirektori puhul tuleb eeldada, et tal on kõigi tehingute tegemiseks õigus. 22.06.2006 õiendi (I kd, tlk 13) võttis XXXAS XXX Kaubanduskeskuse katusematerjali Flagon PVC vastu. Arve nr 2012029 summas 45 536,40 eurot kauba eest esitati samal päeval (I kd, tlk 14). Kaup oli AS XXX käes ja asjast ei nähtu, et müügilepingu osas oleks olnud vaidlus. Veel 07.08.2012.a kinnitas kostja AS XXX raamatupidaja, et arve tasutakse tõenäoliselt augusti lõpus (I kd, tlk 16) ja 28.08.2012 kinnitas, et XXXAS võlgneb hagejale 50223,60 eurot. Vaidlus müügilepingu ja saadud kauba üle puudus ka 22.09.2012.a kui hageja soovil tagastas XXXAS 22.06.2012 üleantud kaubast 5 rulli ja 18.10.2012 4 rulli katusekattematerjali. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Käesolevas asjas on XXX AS poolt nõustumuse andnud nii XXX kui ka XXX, lisaks on kaup vastu võetud ja mingeid pretensioone pole mitme kuu jooksul kauba saamise kohta esitatud. Vaidlus puudub selles, et kaup on seniajani AS XXX käes ja 22.06.2012 esitatud arvet ei ole tasutud. XXXAS väidete kohaselt kohustus hageja 22.09.2012.a aktiga toodud PVC rullid ära viima. Kohus leiab, et kostja AS XXX sellekohased väited ei ole põhjendatud. 22.09.2012.a aktis (I kd, tlk 73) on kokku lepitud, et toodud materjalist viib hageja ära 5 rulli materjali. Müügilepingu poolte kokkulepe kogu materjali äraveoks puudub. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna 9 rulli katusekattematerjali osas on hageja väljastanud kreeditarved nr 2012820 ja 2012822 kogusummas 1 984,45 eurot, moodustab AS XXX poolt tasumata summa 43 551,95 eurot. Hageja on arvestanud, et müügilepingust tulenev müügisumma tasumise nõue muutus sissenõutavaks 06.08.2012. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga moodustab viivisenõue 2 714,53 eurot. Kostja viiviste arvestust vaidlustanud ei ole.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (redaktsioon kuni 14.04.2013) /kaheksa protsenti aastas (redaktsioon alates 15.04.2013 a so peale hagi esitamist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on müügilepingust tulenev põhinõue summas 43 551,95 eurot ja viivisenõue summas 2 714 eurot põhjendatud ja tõendatud. Hageja on viivist arvestanud kuni hagi esitamiseni ja palub edasiulatuvalt välja mõista viivise, kuni põhikohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud. Küll ei saa välja mõista seda hageja taotletud %- na, sest seadusjärgse viivise aluseks on VÕS § 133 järgi muuhulgas VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis ajas on muutuv. Kohus leiab, et kostjate vastuväited hageja poolt müüdud katusekattematerjali võimaliku ebakvaliteetsuse kohta on jäänud paljasõnaliseks. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja ja AS XXX vahel sõlmiti katusekatte müügileping. Seega puudub kostjatel kattematerjali hoiustamisega tollilaos seotud nõue, millega kostjad soovisid hageja nõuet tasaarvestada. Kui AS-il XXX tollilaos kattematerjal on või oli hoiustatud, siis oli sellisest lepingust tulenev maksekohustus tema kui materjali omaniku tasuda.

II. Töövõtuleping Kaubanduskeskuse ehitamiseks Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: -

-

-

Hageja esitas 24.05.2012.a kostjale katusekonstruktsioonide ja katete ehitamise hinnapakkumise XXX ehitamiseks (I kd, tlk 17), kogusummas 108 480 eurot ilma käibemaksuta. Tööde teostamise aega pakkumises ei olnud, märgitud oli tarneaeg 5 nädalat tellimusest või lepingu allakirjutamisest. Kostja XXXAS 14.06.2012 e- kirjast (I kd, tlk 18) nähtub, et kinnitati mh XXX XXX PVC katte tellimus. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et XXX keskuse katusetööde tegemiseks sõlmiti algselt suuline töövõtuleping. Asja materjalidele on lisatud 01.06.2012.a XXXAS ja XXXOÜ vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr 31-12 XXX hoone ehitustöödeks, töövõtupiirid oli eraldi lepingu lisana kokku lepitud. Lepingu järgi oli tööde ja materjalide maksumus kokku 108 480 eurot + käibemaks ja lepingu täitmise algus 18.06.2012 ja lepingu täitmise tähtaeg 12.08.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud leping sõlmiti lepingul olnud tähtajast tunduvalt hiljem. Hageja seisukoha järgi sõlmiti nimetatud leping 23.08.2012.

XXXAS esindaja e-kirjast nähtub, et 06.08.2012 leping allkirjastatud ei olnud (I kd, tlk 32). Hageja väidete kohaselt on hageja ja XXXAS vahel sõlmitud lepingu punkt tööde teostamise tähtaja osas tühine. Töövõtulepingus kokkulepitu kohaselt oli tööde lõpetamise lõpptähtajaks 12.08.2012.a. Hageja väidete kohaselt keeldus kostja tasumast hagejale juulikuu aktis märgitud summade eest enne kui kirjalik leping allkirjastatakse. Seega allkirjastas hageja lepingu tähtaja osas tulenevalt tema erakorralisest vajadusest. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine, lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui p 1 järgi tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohtu arvates ei ole hageja väide töövõtulepingus kokkulepitud punkt tööde valmimise tähtaja tühisuse osas tõendamist leidnud. Hageja ei ole esitanud veenvat seisukohta, millal tema arvates pidi suulise lepingu järgi töö valmis olema. Asja materjalidest nähtub kohtu arvates, et tegelikult oligi poolte vahel algselt suulise lepinguga kokku lepitud, et tööde valmimise lõpptähtaeg on 12.08.2012. Sellele viitab asjaolu, et augusti alguses oli kostja esindaja poolt korduvalt osutatud, et tööseisakud on lubamatud (V kd, tlk 17, 18). Samuti ei ole hageja koheselt vastu vaielnud kostja septembris saadetud kirjadele võimaliku leppetrahvi nõudmise kohta viidates lepingu tähtajale 12.08.2013.a. Seega tuleb asuda seisukohale, et juba suuliselt töövõtulepingu sõlmimisel lepiti kokku tööde teostamise tähtajaks 12.08.2012.a. Hageja väited lepingu tähtja tühisuse osas on piisavalt põhjendamata ja tõendamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt XXXAS tehtud töö eest tasu maksmist. Lepingu järgi oli tasu suuruseks summa koos käibemaksuga 130 176 eurot. Hagis nõuab hageja 60 389, 88 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.1 järgi kohustus töövõtja maksma alltöövõtjale tasu tööde teostamise eest vastavalt lepingu lisas 2.1.1 sätestatule, p 10.3 järgi maksmise aluseks on töövõtja esindaja poolt allkirjastatud teostatud tööde akti põhjal koostatud teenusarve. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kahe esimese akti, märgitud kui õiend 1 ja õiend 2, järgse summa, vastavalt 31 172, 40 ja 4 687, 20 eurot kostja tasus. Õiend nr 3 juulis teostatud tööde eest (V kd, tlk 131) jäi tasumata, samuti nagu ka õiend 4, mis esitati koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd, tlk 33-34). Hageja seisukoha järgi on ta lepingujärgsed tööd teinud ja nõuab kokkulepitud tasu maksmist Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Asja materjalidele lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd, tlk 34) ja selle akti üleandmisest (I kd, tlk 33) nähtub, et hageja soovis 22.10.2012.a XXXAS-ile

töövõtulepingujärgsed tööd üle anda. Hageja lõpliku seisukoha järgi (hageja kohtuvaidluse teesid lk 4) esitati töö lõplik üleandmisakt 22.10.2012.a. Kostja AS XXX töid vastu ei võtnud. 30.10.2012 saadeti XXXAS poolt e-kiri (I kd, tlk 35) millest nähtub sisuliselt, et tööde üleandmis-vastuvõtmis akti ei allkirjastata, kuna töös esinevad olulised puudused. AS XXX esitas omapoolse loetelu töös esinevatest puudustest, mis tuleb enne akteerimist kõrvaldada: positsioon (edaspidi ka pos) 263 suitsuärastusluukide raamide profiilpleki lisakinnitused paigaldamata, pos 264 parapetiplekid puuduvad, pos 267 katusekoristus tegemata (katusel esineb tervaid kruve), pos 270 üle kontrollida kõik katuseventilaatorite elektriühendused – kõikjal ei ole juhtmed muhvist, pos 271 välisosade vent seadmed tähistada,pos 273 parapetiplekid lainetavad oluliselt, korrigeerida, pos 276 kõrgema osa seina veeninaplekid paigaldamata (direktori akna taga veelekke oht), pos 278 läbiviikude toru kattekork puudu, pos 283 puudub materjali tootja kinnitus, et PVC katet võib paigaldada otse EPS materjali peale, pos 285 kaks katusekaevu küttekaablit ei tööta ühendada. Kevadel pidi teostama järgmised tööd pos 266 esineb palju keevitusi, mis lokivad ja mis ei ole min 2 cm läbi keevitatud, pos 274 neelukohad lapitud, vesi ei pääse äravoolutorudesse (2 tk). korrigeerida, pos 277 kõrgemal osal katus ebatasane (redeli juures), pos 279 katuse loigukohad korrigeerida, pos 280 ülestõstete kortsud korrigeerida, pos 281 paljudes lahtivõetud kohtades on soojustus paigaldatud suurte õhuvahedega, siis toimub talvel katuse soojapidavuse mõõtmine, pos 284 soojustuse plaatidel ei tohi 4 nurka saada kokku ühes kohas, peab paigaldama nihkega. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav. Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi Käesolevas asjas tuleb tuvastada kas kostja AS XXX poolt loetletud puudused olid sellised, mille eest hageja vastutas lepingu kohaselt ja kas XXXAS keeldus töö vastuvõtmisest 22.10.2012.a ebaoluliste puuduste tõttu. Hageja väidete kohaselt ei teostanud ta parapetitpleki töid, sest parapetiplekkide paigaldus arvestati seoses COR-Ten plekiga üleminekuga hageja töövõtu mahust välja. Seega ei ole positsioonidel 264, 273, 276 märgitud võimalikud puudused töös seotud hageja töödega. Kuna hageja ei teostanud ventilatsiooni töid, elektritöid ning hageja töövõtus ei olnud ka läbiviikude toru, siis positsioonidel 270, 271, 278 ja 285 märgitud võimalikud puudused ei ole seotud hageja töödega. Kostja on möönnud, et 30.10.2012 on tõepoolest nimetatud mõned tööd, mille teostamine ei kuulunud hageja kohustuste hulka (II kd, tlk 123) Asja materjalidele lisatud hageja ja XXXAS vahel sõlmitud töövõtulepingu lisa 2.1.2 „töövõtupiirid ja maksumus“ (I kd, tlk 30) järgi töövõtupiirides ventilatsiooni ja elektritöid ei olnud. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja väited, et nende tööde teostamise puuduseid hagejale ette heita ei saa. Lepingu Lisa 2.1.1 p 6 järgi kohustus hageja teostama

parapetipekkide ehitustööd koos parapetiplekkide paigaldusega vastavalt lepingu järgsele projektdokumentatsioonile, kui ei lepita kokku teisiti. Kostja on käesolevas asjas esitatud tasaarvestusavalduses väljendanud seisukohta, et parapetiplekke hageja ei tellinud ja need paigaldas 3. isik. Seega ei ole pos 264, 273, 376 seotud võimalikud puudused töödes seotud hageja poolt tehtud töödega. Seega jäi üles järgmised XXXAS poolt esiletoodud puudused: pos 267 katusekoristus tegemata (katusel esineb tervaid kruve), pos 278 läbiviikude toru kattekork puudu (ka läbiviigu toru paigaldamise osas on poolte vahel vaidlus, kas see oli hageja töövõtus, kuid kohtu arvates on veenev kostja seletus, millest nähtub, et toru oli hageja töövõtus), pos 283 puudub materjali tootja kinnitus, et PVC katet võib paigaldada otse EPS materjali peale. Ülejäänud tööde osas avaldas XXXAS, et tehakse kevadel. Vastuseks hageja aktile saadetud kostja kirja (I kd, tlk 35) analüüsides nähtub, et kõige suuremaks puuduseks peeti hüpoteetilist puudust seoses soojustuse paigaldamisega, mille kontrollimiseks kavatseti tellida termograafiaraport. Seega ei olnud kostjal tegelikult teada, kas puudus esines või mitte. Arvestades 22.10.2012 .a aktile vastuseks saadud puuduste nimekirja ja lepingujärgsete tööde mahtu on kohus seisukohal, et kuigi lõppakti allkirjastamiseks ja tööde täielikuks vastuvõtmiseks puudus alus, tulenevalt poolte vahel lepingu p-s 10.5 kokkulepitust, tulnuks kostjal siiski suurem osa tehtud töid vastu võtta ja nende eest tasuda. Nagu allpool käsiteltust nähtub, ei leitud termograafiaraporti tegemise järgselt katuses olulisi soojalekkeid, need leiti peamiselt suitsuärastusluukide ümbruses. Kohtu arvates tulnuks kostjal nõuetekohaselt tehtud tööd vastu võtta ja arvestada poolte lepingus sätestatud kokkuleppe p. 10.5 mille järgi lepiti kokku, et viimase makse suuruseks on vähemalt 15 % lepingu kogumaksumusest, mis kuulub tasumisele kui lepingujärgne töö on töövõtjale üle antud, st absoluutselt kõik vead ja puudused on kõrvaldatud ning kõik lepingujärgsed dokumendid esitatud. Seega tulnuks kostjal peale 22.10.2012.a akti hagejale tasuda 85 % lepingu hinnast, millest on maha arvestatud juba tasutud summad ja kolmandatele isikutele, poolte kokkuleppeid arvestades, materjali ja töö eest tasutud summad. Eelnevast tulenevalt pole põhjendatud hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra määramiseks. Garantiiaegset tagatist pole vaja hetkel määrata, sest kohtu arvates on 15 % lepingujärgse summa mittemaksmine kostja poolt hetkel põhjendatud. III. Kostja tasaarvestusavaldus Kostja on asjas esitanud tasaarvestusavalduse. Kostja on seisukohal, et kostjal on hageja nõudega tasarvestatavaid nõudeid summas 430 298,12 eurot. Seoses hageja väitega nagu peaks kostja esitama vastuhagi osutab kohus asjaolule, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). 3.1 Kostja on esitanud tasaarvestusavalduses väite, et kostja on seoses kattematerjali müügilepinguga materjali hoiustanud ja tal on sellest tulenevalt nõue hageja vastu. Kohus käsitles nimetatut kohtuotsuse sisulise osa punktis I. 3.2 Kostja on seisukohal, et tal on alltöövõtulepingust nr 31-12 tulenevad leppetrahvinõuded Vastavalt lepingule kohustus hageja teostama XXX hoone katuse ehituse ja sellega seotud tööd ja teenused 12.08.2012.a. Tööd on nõuetekohaselt teostamata, samuti ei ole hageja

ehitustöid dokumenteerinud. Lepingu p 16.6 kohaselt on kostjal õigus hagejalt nõuda tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi kokku 169 771, 20 eurot (12.08.12-21.06.13= 313 päeva x 0,5 5 lepingu hinnast, st 13x542,40 = 169 771,20 eurot. Lepingu p 16.4 kohaselt on kostjal õigus hagejalt nõuda mittekohase töö teostamise korral lisaks kahju täielikule hüvitamisele leppetrahvi kuni 15 % lepingu hinnast, st 16 272 eurot. Seega on kostjal hageja vastu leppetrahvide nõue summas 186 043, 20 eurot. Hageja ja kostja XXXAS vahel sõlmitud töövõtulepingus oli kokku lepitud, et töö tegemise tähtaeg on 12.08.2012. Kuivõrd hageja seisukoha järgi esitas ta töö lõpliku üleandmisevastuvõtmise akti alles 22.10.2012, siis tuleb asuda seisukohale, et töö ei valminud lepingus kokkulepitud tähtajaks. Hageja väidete kohaselt ei taganud kostja hagejale tööfronti, samuti on hageja väitnud, et kuna kostja keeldus juulikuu tööde eest tasumast, siis peatas ta tööd. Asja materjalidele lisatud 25.07.2007.a (kolmapäev) kirjavahetusest nähtub, et XXXAS esindaja teatas, et soovib kokkuleppele jõuda selles, et uusi akte kostja vastu ei võta enne kui VGP objekt on lõpetatud. Hageja esindaja teatas, et ootab ja kõik on tehtud peale neljapäevareedet kui ollakse VGP objektil. 29.07.2012 saadetud õiend 3 järgi nõudis hageja kostjalt 54 636,90 euro tasumist. Hageja teatas 31.07.2012.a. augusti algul teostatavatest töödest ja asjaolust, et töid ei saa teha, kuna tööfront puudub osade tööde tegemiseks (V kd, tlk 133). Juulikuus esitatud akti (õiend 3) eest raha hageja ei saanud, mistõttu otsustas tööd peatada. See nähtub ka kirjavahetusest (V kd, tlk 17-18). Peale kostja XXX poolset teadet et kaalub võtta 3. isiku tööde tegemiseks, teatas hageja esindaja planeeritavatest töödest (V kd, tlk 17), sealhulgas plekkide tellimisest ja paigaldusest. Tööfrondi puudumise kohta ei ole hageja teadet andnud, seega tuleb asuda seisukohale, et selleks ajaks oli tööfront olemas. Võimalik tööfrondi puudumine oli seega maksimaalset nädal. Kuivõrd üleandmis-vastuvõtmisakt esitati alles 22.10.2013, ei saa sellist ajavahemikku lepingu tähtaja ja akti esitamise vahel õigustada tööfrondi puudumisega. Kohtu arvates on töödega viivitamisest ja töödes esinevate puudustest tulenev kostja leppetrahvinõue, kuigi mitte sellises summas nagu kostja nõuab, põhjendatud. Töödes olid puudused ka peale 22.10.2012 esitatud akti, samuti oli selleks ajaks möödunud lepingu tähtaeg üle 2 kuu. Kohtu arvates tuleb arvestada ka hageja käitumist tööde tegemisel, sh eriti peale seda, kui lepinguline tähtaeg oli möödunud. Näiteks seoses plekkide tellimise ja paigaldamisega on hageja andnud vastuolulist infot. Kui 09.08.2012.a teatas hageja, et tellib plekid ära (V kd, tlk 17) ja paigaldab need, siis augusti lõpus olid need ikka tellimata. Kostja esindaja e-kirjast nähtuvalt andis hageja järjekordselt lubadusi plekkide tellimiseks (I kd, tlk 125), kuid seda ei teinud ja seisuga 07.09.2012.a olid plekid tellimata. Lõpuks sõlmis kostja plekitöödega seoses uue töövõtulepingu 3 isikuga ja tasus nii plekkide kui töö eest. VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 161 lg 1 järgi lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega võimaldab leppetrahv kaitsta võlausaldaja huve ka juhul, kui tegelikult kahju ei olegi tekkinud või kui selle tõendamine on võimatu. Samas tuleb arvestada, et kui kahju üldse ei tekkinud ja võlgnik peab leppetrahvi ikkagi maksma, siis kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Käesolevast asjast nähtub, et kostja on arvestanud leppetrahve sellises suuruses, mis välistab töövõtulepingujärgse tasu maksmise. Leppetrahvi vähendamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul peab arvestama nii võlgniku kui võlausaldaja huve. VÕS § 162 kohaselt peab leppetrahvi vähendamisel lähtuma eelkõige lepingut rikkunud isiku poolt kohustuse täitmise ulatusest, leppetrahvi nõudva poole

õigustatud huvist ning lepingupoolte majanduslikust seisundist, kuid need kriteeriumid ei ole ammendavad ning leppetrahvi vähendamise aluseks võib olla näiteks ka leppetrahvi nõude esitamisega viivitamine ja kahju puudumine (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05 ja nr 3-2-178-05). Kohus on seisukohal, arvestades lepingu täitmise asjaolusid, mõlemapoolset kohustuste täitmist (ja nende täitmata jätmist) ning seda, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist (seisukoht kahjunõude olemasolu kohta seoses AS XXX poolt esitatud hinnapakkumisega ja juba tehtud täiendavate töödega on esitatud järgnevalt), et kogu leppetrahvi mõistlikuks suuruseks on põhjendatud arvestada 10 % lepingu hinnast, millele lisandub hageja viivise nõue lepingujärgsete summade tasumisega viivitamise tõttu. Seoses kostja leppetrahvinõudega peab kohus vajalikuks osutada järgmist. Poolte vahel puudus vaidlus kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei ole lõppenud. Pooled arutasid istungitel ja istungite vahelisel ajal võimalikku tööde lõpetamist hageja poolt. Kostja leidis, et isegi peale täiendavate tööde tegemist ei pea ta hagejale midagi tasuma. Seetõttu kokkuleppele ei jõutud. Veel põhiistungil teatas kostja et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei ole lõppenud. Hageja on senini seisukohal, et leping pole lõppenud. Kohtuvaidluse teesides esitas kostja seisukoha, et kostja on lepingu üles öelnud. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Töövõtuleping ei ole kestvusleping. Kui asuda seisukohale, et kostja on lepingust taganenud, siis peab kohus vajalikuks osutada, et kui võlausaldaja taganeb lepingust, siis kaotab ta nii lepingu täitmise nõude kui ka õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. Alusetu oleks ka garantiikohustusest tulenev nõue. Kostja on nõudnud ja nõuab ka teesides leppetrahvi tasumist. Seega tuleb asuda seisukohale, et pooltevaheline leping ei ole lõppenud. Seoses hageja väitega, et leppetrahvinõue on esitatud hilinenult osutab kohus asjaolule, et võimalikust leppetrahvi ja viiviste nõudest seoses lepinguga 31-12 on kostja hagejale teatanud 07.09.2012 (I kd, tlk 12) ja 20.09.2012 (IV kd, tlk 131). Kohtu arvates ei ole seega nimetatud nõue esitatud hilinenult.

6 045,12 eurot (hinnapakkumine lepingu sõlmimiseks I kd, tlk 17). Kostja väidete kohaselt moodustas 3-ndalt isikult tellitud tööde tasu 6203,64 eurot. Hageja viitas asjaolule, et XXXOÜ teostas ka lisaplekkide paigalduse, mis hageja töövõtus ei olnud. Kostja sellele veenvaid vastuväiteid ja tõendeid ei esitanud. Seega tuleb lugeda, et plekitööd koos maksumusega moodustasid 6 045,12 eurot, millise summa on hageja õigeks võtnud. Kostja on arvestanud ka summad töövahendite ostuks kokku 6541,37 eurot. Hageja on oma nõudest maha arvestanud kostja kulutused väikevahenditele 3 231,04 eurot ja soojustusele 395,06 eurot. Seega kokku 3 626,1 eurot. Kostja on esitanud küll arve töövahenditele kulutatud summadest, kuid tõendamata on jäänud, et kõik need vahendid olid vajalikud hageja kohustuste täitmiseks. Seega leiab kohus, et tõendatud on summa 3 626,1 eurot, mille hageja on õigeks võtnud ja oma hagi nõudesummast maha arvestanud.

tuleb lugeda aurutõkke paigaldamise puuduseid – selle mõjul tekkivad kahjustused ei pruugi alati ilmneda ehitise garantiiperioodi jooksul, vaid pikemas perspektiivis. Eksperdi arvates (ekspertiis III kd, tlk 6-248) täidavad katusekate ja soojustus ning parapett oma sihtotstarvet. Katus on vettpidav ja küllaldase soojustusega. Katusel pole olulisi ehitustehnilisi puudusi, on pisipuudused e garantiiaja jooksul likvideeritavad puudused. Katusekatte ja soojustuse konstruktsioonid väljavahetamist ei vaja. Aurutõke põhikatuse osas, kus põhiliseks soojustuseks on EPS, pole vajalik. Aurutõke on paigaldatud kogu katuse ulatuses. Aurutõkke puudulik paigaldus pole tõendatud. Ei ole tõendatud, et üksikute märgunud kohtade olemasolu mineraalvilla tsoonides on seotud aurutõkke puuduliku paigaldusega. Eksperdi täiendavatest vastustest (IV kd, tlk165-200) nähtub, et aurutõke ei ole kogu katuse ulatuses vajalik, vaid ainult villast soojustuse kohal, mida on kogu katuse pinnast ca 10 %. Aurutõke on aga paigaldatud kogu katuse ulatuses. Mineraalvillast soojustuse alla üksikutes kohtades võimalikult mittekorralikult paigaldatud aurutõke ei mõjuta oluliselt kogu katuse seisukorda. Ehitise, asukohaga XXX, katuses esinevaid kõiki puudusi (sh aurutõkke puudusi) on võimalik kõrvaldada kohtparanduse meetodil. Kohtu arvates on termograafilises raportis (II kd, tlk 16-52) märgitud võimalikud ebatiheduste olemasolu suitsuärastusluukide juures tõendatud ka 23.08.2013.a toimunud suitsuärastusluukide ümbruse olukorra fikseerimise aktiga (II kd, tlk 232-240), millest nähtub soojustus ei alga suitsuluugi servast ning erinevate materjalide liitekohad on paigaldatud kohakuti. Kuna aga ekspert on avaldanud seisukohta, et kõiki katusel esinevaid puudusi on võimalik kohtparanduse meetodil parandada, siis kostja väited täieliku katusekattega ja soojustusega seotud ümberehitustöödeks ei ole põhjendatud. Kostja on tuginenud sellele nagu oleks hageja enda initsiatiivil katusekonstruktsiooni kihipaksusi muudetud (V kd, tlk 119). Algselt oli kokkulepitud 40 mm villa+160 mm EPSi+40 mm villa, kuid siis tuli hageja välja ettepanekuga kasutada materjale järgnevalt 25 mm villa 190 mm EPS+25 mm villa. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest nähtub, et katusematerjalide vahetuse ettepaneku esitas XXX AS esindaja (V kd, tlk 48), hageja esindaja teatas, et temal materjali kasutamise osas vahet ei ole (V kd, tlk 48). Hoone arhitekt kooskõlastas XXX katuslae soojustuse variantlahenduse – 190 mm EPS 60 ja altpoolt ja pealtpoolt kaetud 25 mm ISOVER OL-TOPP mineraalvilla kihiga (V kd, tlk 54). Seega on kostja viited võimalikule puudusele töös seoses vale materjalivalikuga põhjendamata. Asjatundja XXX on esitanud puudustena katusekattematerjali ebatihedaid keevisliiteid ja katusekatte aluse ebastabiilsust. Ekspert on väljendanud (III kd, tlk 32-33), et kuna asjatundja on võtnud aluseks bituumenrullmaterjali paigaldust käsitletava juhendteatmiku, aga hoone katusekattematerjaliks on PVC, siis on asjatundja järeldused ebaõiged. Asjatundja XXX ütlustest nähtub, et ta tõepoolest võttis aluseks juhendteatmiku mis käsitleb bituumenrullmaterjalide paigaldust. XXXütlustest nähtub, et hoones on mitmel pool tuvastatud katuse läbijookse. Nii asjatundja XXXkui ka ekspert hoonega tutvudes läbijookse ei tuvastanud. Seejuures kontrollis ekspert katuse veepidavust vahetult peale vihmasadu. Ekspert tuvastas, et toimunud on läbitilkumisi, mis tema arvates on põhjustatud kondentsveest. Ekspert rõhutab, et need tilkumised mis eksperdi käsutuses oleva informatsiooni kohaselt ca 3300m2 katusepinna kohta on toimunud on marginaalne probleem. Neid on võimalik kohtparandusega kõrvaldada (III kd, tlk 36) Kohtu arvates ei lükka eksperdiavamuses avaldatut ümber ka tunnistajate ja asjatundja ütlused. Nii ekspert kui asjatundja XXX jäid oma arvamuse juurde. Arvestades, et asjatundja

XXX on kõige suuremate puudustena katusetöödes viidanud soojustuse valele paigaldusele ja aurutõkke valele paigaldusele, kuid toimikus olev termograafiaraport olulisi soojalekkeid ei näita, aurutõkkekile olemasolu suuremal osal katusel pole üldse vajalik (kuigi ta on pandud kogu katuse ulatuses), kuna sinna on paigaldatud EPS mis töötab ise aurutõkkena, siis tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et veenvam on eksperdi poolt väljendatud arvamus. Selle järgi pisipuuduseid esineb, kuid need on kõrvaldatavad kohtparandusena. VÕS § 115 lg 2 järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kostja ei ole tõendanud sellise kahju olemasolu nagu ta väidab, viidates AS XXX hinnapakkumisele. Seega ei ole nimetatud nõue põhjendatud ja tõendatud. 3.5.Kostja väidete järgi on kostjale tekkinud kahju seoses garantiipuuduste likvideerimisega XXX katusel. Töö teostajaks oli XXX AS, mis teostas töid 5 279,80 euro eest. Ekspert on oma arvamuses avaldanud (II kd, tlk 41), et katuse ülevaatusel ei tuvastatud suuri katusekatte parandustöid. Parandusi on tehtud vaid üksikutes kohtades katuse katte paanide servadele paikade panemisega. See on mittevajalik, sest PVC katte paanid on omavahel kinni sulatatud 40 mm laiuse ribana ja katusekatte serva mittenimetamisväärse avatuse tõttu ei ole katus vett läbilaskev. Eksperdi arvates tehti parandustöid eksiarvamusest, et tuleb järgida bituumenrullmaterjalide paigaldamise juhendit. Nimetatu tekitas mittevajalikud parandused. Kohus on seisukohal, et eelpooltõttu (mittevajalikud parandused) ei ole kostja tõendanud, et AS-ile XXX tasutud summa on käsitletav kahjuna, mille kostja saab hageja nõudega tasaarvestada. Ekspert viitab, et (II kd, tlk 41) katusekatet on kohati lahti lõigatud ja paigatud EPS soojustuse plaatide liitekohtades. Poolte vahel puudub vaidlus, et need tööd tegi hageja. Nimetatu, soojustusmaterjali vahede tihendamine hageja poolt, on tõendatud ka tunnistaja XXX ütlustega (VIII kd, tlk 10).

tekitanud. Hageja rikkus lepingu punktist 14.3 tulenevat garantiivastutust. Kostjal on õigus tulenevalt lepingu punkti 14.4 hagejalt sisse nõuda puuduste kõrvaldamise kulud, mis on 854,40 eurot. Kokku on alltöövõtulepingust nr 20-11 tulenevaid nõudeid 92 296, 68 eurot. Kostja palub tasaarvestada tema leppetrahvinõude summas 91 375,56 eurot ja garantiikohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude summas 854,40 eurot, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 20-11. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 03.08.2011 töövõtulepingu nr 20-11 (I kd, tlk 165-175), mille objektiks oli aadressil XXX rajatava VGP B-hoone katuse ehitustööd, millede tegemiseks hageja poolt hinnanguline tööde maht on kirjeldatud lepingus ja selle lisades. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööde teostamise graafiku järgi kohustus hageja kõik tööd lõpetama 17.11.2011.a. Kostja kohustus nõuetekohase töö eest tasuma lepingu p 12.1 järgi 312 933 eurot, millele lisandub käibemaks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et VGP objekti üleandmise –vastuvõtmise akt hageja ja kostja vahel allkirjastati 20.02.2012.a ( tlk 127). Seega oluliselt hiljem kui lepingus märgitud tööde lõpptähtaeg. Vastuvõtmise akti järgi jäid osad tööd vastu võtmata ja katuse kvaliteedi kontroll pidi teostatama 2012.a kevadel. Hageja on asjas tuginenud sellele, et kostja ei taganud talle tööfronti, kõige suurem hilinemine oli soojustusmaterjali tarnega 5 nädalat. Hageja on esitanud tabeli viivituste kohta tööfrondi üleandmisel (IV kd, tlk 97-98). Töövõtulepingu nr 20-11 lisa 1 „tööde detailne kirjeldus (I kd, tlk 176) p 6 kohaselt kohustus hageja teostama katuse soojustuse paigalduse. Kostja kohustus hankima kõik tööks vajalikud materjalid, tarnima need objektile, teostama tõsted katusele, paigaldama materjalid, hankima omal kulul kõik vajalikud abimaterjalid ja töövahendid. Peale lepingu sõlmimist ehk 30.09.2011 leppisid pooled kokku, et soojustusmaterjali hangib töövõtja (V kd, tlk 84) Poolte kirjavahetuses (V kd, tlk 85 ja 86) nähtub, et sellise kokkuleppe sõlmisid pooled seetõttu, et hagejal puudusid vajalikud summad soojustusmaterjali ostmiseks. Seetõttu ei ole kohtu arvates hageja väide, et soojustusmaterjali puudumise tõttu ei saanud ta töid õigeaegselt teha, põhjendatud. Hageja on asja materjalidele esitanud ka koosoleku protokolli (IV kd, tlk 83-84) millest tulenevalt asub seisukohale, et see tõendab hagejale tööfrondi mitteõigeaegset tagamist. Nimetatud protokolli järgi hageja esindaja koosolekul ei osalenud. Hageja tööde suhtes puudusid protokollis ka määratud kohustuste täitmine. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et kostja väide, mille kohaselt ei seondu nimetatud protokollis märgitud tööd kostja katuse ehitustöödega, on põhjendatud. Asja materjalidele on lisatud hageja teade kostjale (VII kd, tlk 129), et katusetöid ei saa teha, kuna paigaldamata katuseakende raamide ja seinaäärsete metalltarindite tõttu puudub hagejal tööfront katusetööde graafikujärgseks läbiviimiseks. Kostja ei eita kirja saamist, kuid heidab hagejale ette, et hageja ei märkinud, kui palju on vaja tähtaega pikendada. Tabelis viivituste kohta tööfrondi üleandmisel (IV kd, tlk 97-98) on hageja avaldanud, et viivitus oli 49 päeva. Nimetatud tabelist nähtub, et kuigi kogu tööfront avatud ei olnud, alustas hageja katusetöödega. Tööd jäid tegemata paar meetrit parameetrist. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et tabelis märgitud 49 päeva ei ole põhjendatud. Hageja sai töid teha. Kostja poolt on tuvastatud mõningane viivitus tööfrondi etteandmisel, kuid kohtu arvates ei põhjenda see seda, et hageja poolt esitati üleandmise-vastuvõtmise akt alles veebruaris 2012.

Seega leiab kohus, et kostja leppetrahvinõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades osaliselt tööfrondi puudumist, poolte poolt üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise aega ning asjaolu, et kahju tekkimist kostja tõendanud ei ole (leppetrahvi suuruse hindamise osas vt ka kohtuotsuse p-i 3.2), leiab kohus, et põhjendatud on leppetrahv 1%. Kohus leiab, et hageja väited kostja leppetrahvinõude hilinenult teatamisest on paljasõnalised Kostja on 21.11.2011.a teatanud leppetrahvi kohaldamisest (I kd, tlk 177-178). VGP hoone haldaja on kostjale saatnud 24.09.2012 teate veelekete kohta VGP hoones sh hageja poolt teostatud B-hoone osas (IV kd, tlk 139). 2012 a sügisel on hageja ja kostja vahetanud korduvalt kirju seoses veeleketega VGP objektil (IV kd, tlk 138-138). Hageja esindaja kontrollis VGP katust (IV kd, tlk 136) ja väitis, et katus on terve ja läbijookse pole. Samuti pakkus välja, milles võib olla läbijooksude põhjus. Alltöövõtulepingu p 14.2 kohaselt kohustus hageja esitama töövõtjale teostatud tööde kohta panga garantiikirja kolmele %-le Lepingu hinnast ja see peab kehtiv olema punktis 14.1 märgitud garantiiaja lõpuni. Selle nõude eiramise korral on töövõtjal õigus jätta lepingu hinnast viimased 3% tasumata kuni garantiiaja lõpuni alltöövõtja garantiikohustuse täitmise tagamiseks. Kostja on ise märkinud, et 854, 40 eurot tehti garantiitöödena ja nimetatu nähtub ka arvetelt ( I kd, tlk 181-183). Tunnistaja XXX ütlustest (VII kd, tlk 17) nähtub, et tegelikult hageja lepingujärgseid arveid täismahus ei esitanud. Kostja neid arveid esitada ei lasknud. Kuigi suurem osa lepingujärgsetest summadest tasuti, siis mitte kõik. Ka hageja seaduslik esindaja väljendas, et osaliselt on lepingujärgne tasu VGP hoone katustöödega seoses tasumata. Kohus on seisukohal, et seega ei ole põhjendatud kostja nõue viitega teostatud garantiitöödele. Töövõtulepingu p. 12.1 järgi oli lepingu hind 312 933 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Seega oli tööde maksumus 375 519,60 eurot, millest 3 % moodustab 11 265,59 eurot. Hageja esindaja on teatanud peale lepingu sõlmimist, et pangagarantiid anda ei saa ja kostja võiks garantiiraha lepingusummast kinni pidada. Kuna asjas on tõendatud, et kogu lepingujärgset summat pole kostja hagejale tasunud, on seega kostja käsutuses töövõtulepingujärgne garantiisumma, mis katab märgitud garantiitöödeks kulunud tasu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal puudub käesolevas asjas õigus tasaarvestada nõue garantiikohustusega seoses summas 854,40 eurot. IV. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagejal on kostja vastu töövõtulepingust nr 31-12 tulenev nõue järgmiselt: 85 % 130 176 eurost on 110 649,60 eurot. Nimetatud summast arvestades maha kostja tasutud summad, materjalid ja plekitööd e 31 172,40 eurot, 4 687,20 eurot, 23 369,24 eurot, 6 045,12 eurot, 395,06 eurot, 3 231,04 eurot ja 886,06 eurot moodustab 69 786,12 eurot. 110 649,60-69 786,12 = 40 863,48 eurot 10 % 130 176 eurost moodustab 13 017,6 eurot. 40 863.48 eurot-13 017,6= 27 845,88 eurot.

1% töövõtulepingu nr 20-11 järgsest summast moodustab 3 755,20 eurot. 27 845,88 eurot3755,20=24 090,68 eurot. Peale tasaarvestust on põhjendatud ja tõendatud hageja töövõtulepingust nr 31-12 tulenev nõue summas 24 090,68 eurot. V. Äriseadustiku § 447 lg 1 kohaselt enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Asja materjalidele lisatud OÜ XXX äriregistri registrikaardi väljavõttest (V kd, tlk 161) nähtub, et AS XXX(jagunev ühing, registrikood XXX) jaguneb eraldumise teel. Jagunemise käigus asutatakse osaühing XXX. Jagunemine loetakse toimunuks jaguneva ühingu registrikaardile jagunemiskande tegemisega. AS XXX registrikaardile kanti jagunemiskanne 27.08.2013.a. (VI kd, tlk 10) Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostjal AS-il XXX on kohustus tasuda hagejale 2012.a sõlmitud müügilepingust ja töövõtulepingust tulenevad summad. Seega tekkisid jaguneva ühingul kohustused enne jagunemist. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus mh seaduses sätestatud juhul. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eelpooltoodu alusel tuleb hageja nõue, välja mõista võlgnevus kostjatelt solidaarselt, rahuldada.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, arvestades vaidluse olemust, kostja esitatud tasaarvestusavalduses loetletud nõudeid ja nende põhjendatust, ning hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurust, et hageja menetluskulud tuleb 50 % ulatuses jätta kostja kanda, ülejäänud hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.