Kohtulahend

lepinguline esindaja osutanud kostjatele õigusabi kokku 13,6 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot, kokku 1632 eurot. Avalduses kinnitasid kostjad, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 22.08.2014 määrusega edastas Harju Maakohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejale ja märkis, et hagejal on õigus esitada avaldusele kirjalikult vastuväiteid 7 päeva jooksul määruse ja lisade kättesaamisest. Hageja sai nimetatud määruse kätte 25.08.2014. Hageja vastuväited 01.09.2014 esitas hageja vastuväited kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles vaidlustas kostjate menetluskulude suuruse täies ulatuses, olles seisukohal, et kostjate menetluskulud on ebamõistlikult suured. Menetluskulude avalduses on märgitud, et hagiavalduse ja hagi lisade tutvumiseks kulus kostja esindajal 2 tundi. Hagiavalduse õiguslikud põhjendused ja taotlused olid 2 lehel, millega tutvumiseks kulunud 2 tundi on ebaproportsionaalselt liiga suur ajakulu. Tavaline ajakulu oleks hagiavalduse ja hagi lisade tutvumiseks kulunud umbes 20 minutit, arvestades et 1 A4 leheküljega töötamiseks kulub lepingulistel esindajatel ligikaudu 10 minutit. Kostjate esindaja koostatud vastused olid õigusliku sisuga argumenteerituna 1 leheküljelised, mille koostamise tavaline ajakulu on maksimaalselt 45 minutit. Kostjate esindaja on märkinud ajakuluks 1,5 tundi hagiavalduse vastuse ja 1,5 tundi apellatsioonikaebuse vastuse koostamise eest. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks on märgitud 1 tund. Tegelik ajakulu on apellatsioonkaebusega tutvumisel maksimaalselt 20 minutit. Hageja oli seisukohal, et kostjate esindajal ei kulunud 1 lk kirjalike argumenteeritud vastuste koostamiseks menetluskulude nimekirjas esitatud töötundide maht, mille hüvitamist kostjad kohtult taotlevad. Samuti märkis hageja, et kohtumenetluses oli vaidlus, kas nõue oli pankrotihalduri poolt hagejale loovutatud või mitte. Kostjad ise oma tegevusega põhjustasid kohtuvaidluse, kui jätsid tarbitud kommunaalteenuste eest tasumata. Kostjad tunnistasid võlgnevust. Hagi ei olnud esitatud alusetult, sest kostjad tekitasid võlgnevuse. Pankrotimenetluses pankrotihaldur ei esitanud hagejale tõendit NO nõude loovutamisest kostjate vastu hagejale, mida hageja ei saanud esitada kohtumenetluses tõendamaks kostjate vastu esitatud nõuet. Selle tulemusel jäeti hagiavaldus rahuldamata, mida kohus otsuses ka kinnitas. Hageja oli seisukohal, et õigusabikulu summas 1632 eurot ei ole kantud kostjate poolt ja esitatud ei ole õigusabikulu tõendavaid dokumente. Esimese astme kohtu määrus 15.09.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 1002 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses solidaarselt kostjate kasuks. Kohus jättis rahuldamata kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 630 euro osas. Kohus märkis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 tuginedes, et käesolevas asjas tehtud otsus jõustus 22.07.2014 ja kostjate 21.08.2014 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on tähtaegne. Samuti tugines kohus määruses TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-dele 1, 2 ja 4 ning hagi esitamise ajal (10.12.2013) kehtinud TsMS § 175 lg-le 1. Kohus märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus märkis, et asjaolu, et kostjate esindaja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, ei ole aluseks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmiseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 5 kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjaid on esindanud jurist Vladimir Buldakov. Kohus ei pidanud vajalikuks nõuda käesoleval juhul kostjate käest muid tõendeid peale menetluskulude nimekirja, mis on toodud 21.08.2014 esitatud avalduses. Kohus kontrollis hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Tutvudes esitatud hagiavalduse ja selle lisadega oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude nimekirjast nähtuv ajakulu 2 tundi hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks. Samuti pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostjate esindajal kostjatega suhtlemiseks kulunud 30 minutit, hagivastuse üle vaatamiseks ja edastamiseks kohtule kulunud 12 minutit, täiendava vastuse üle vaatamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud 12 minutit, Harju Maakohtu otsusega tutvumiseks kulunud 18 minutit, maakohtu otsuse arutamiseks kostjatega kulunud 12 minutit, apellatsioonkaebuse vastuse üle vaatamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud 12 minutit, Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2014 kohtuistungil osalemiseks kulunud 30 minutit (istung kestis 30min), Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 18 minutit ja otsuse arutamiseks kostjatega kulunud 12 minutit. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuva ajakulu osas 1 tund ja 30 minutit hagile vastuse koostamiseks leidis kohus, tutvudes esitatud vastusega hagile, et piisav on ca 1 leheküljelise vastuse koostamiseks 45 minutit, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Seoses kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuva ajakuluga 30 minutit hageja seisukohaga tutvumiseks oli kohus seisukohal, et piisavaks ajakuluuks ca poole leheküljelise seisukohaga tutvumiseks on 15 minutit. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuva ajakulu 30 minuti osas hageja seisukoha arutamiseks kostjatega märkis kohus, et usutav ei ole, et esindajal kulub poole leheküljelise seisukoha arutamiseks 30 minutit. Kohus luges piisavaks ajakuluks 15 minutit. Samuti ei pidanud kohus usutavaks, et esindajal kulus ca poole leheküljelise kostjate kirjaliku seisukoha, millest sisu on ca 8 rida, koostamiseks 1 tund ja 30 minutit. Kohus luges piisavaks ajakuluks 30 minutit. Kohus, tutvudes esitatud apellatsioonkaebusega, oli seisukohal, et esindajal ei saanud apellatsioonkaebusega tutvumiseks kuluda rohkem kui 45 minutit, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Tutvudes esitatud vastusega apellatsioonkaebusele oli kohus seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda 1 leheküljelise vastuse koostamiseks 2 tundi. Kohtu hinnangul võis esindajal kuluda vastuse koostamiseks kõige rohkem 45 minutit. Kostjate menetluskuludest nähtuv ajakulu 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks on ülepaisutatud. Kohus leidis, et esindajal võis kõige rohkem kuluda kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit, millise ajakulu luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 8 tundi ja 21 minutit. Seega on põhjendatud kostjate lepingulise esindaja tasu kokku summas 1002 eurot (8,35 + 120). Määruskaebus

26.09.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 15.09.2014 määruse ja teha uue määruse, millega kontrollida ja nõuda kostjatelt välja menetluskulude tasumist tõendavad dokumendid ja vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust. Hageja leiab, et TsMS § 174 lg 5 kohaselt oleks kohus võinud kontrollida ning kohustada kostjaid esitama kohtule menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitasid kostjad, et kõik kostjate nimetatud õigusabikulud on kantud antud tsiviilasjas. Järelikult kostjate kinnitusega pidid kostjad menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud menetluskulud ka reaalselt tasuma. Kohus oleks pidanud vajalikuks kontrollida, kas menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud menetluskulud olid ka reaalselt tasutud antud tsiviilasjas. Hageja on seisukohal, et kostjad ei ole kandnud tegelikkuses menetluskulusid, mida on palutud kohtul välja mõista. Hageja leiab tuginedes TsMS § 477 lg 7 teisele lausele, et kuna kohus jättis menetluskulude tasumist tõendavad dokumendid nõudmata ega kontrollinud kostjate väidete tõesust tasumise osas, siis viis see vale lahendi tegemiseni menetluskulude osas. Arvestades tsiviilasja hinda ja kehtivat kohtupraktikat on välja mõistetud menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Lisaks märgib hageja, et kostjad tunnistasid oma võlgnevust esimese ja teise astme kohtumenetluses korteriomandi XXXXXXXX XX-X, Tallinn eelmise korteriomaniku NO (pankrotis) ees, kuid ei olnud nõus tasuma kostjate endi poolt tekitatud võlgnevust. Enne korteriomandi XXXXXXXX XX-X, Tallinn valduse üleandmist hagejale olid kostjad hageja korteriomandi sisu hävitanud, mille tagajärjel on kostjate vastu algatatud kriminaalasi nr 13230114613 (lisa nr 1). Kostjate näol on tegemist pahatahtlikke isikutega. Vastus määruskaebusele Kostjad on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.09.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ekslik on määruskaebuse väide, et kostjad pidid menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud menetluskulud ka reaalselt tasuma. Ebaõige on ka hageja seisukoht, et kohtu poolt menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide nõudmata jätmine ja kulude tasumise osas kostjate väidete kontrollimata jätmine on viinud vale lahendi tegemiseni menetluskulude osas. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei näe ilma kohtu nõudmiseta ette menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtule arvete esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Vastavat seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendi 3-2-1-65-13 p-s 18, märkides, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Seega ei ole oluline, kas kostjad on jõudnud esindajale ka tegelikkuses tasu ära maksta. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kostjate esitatud avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele ning sellest nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja kantud kulutused on piisavad õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et maakohtul puudusid kahtlused esitatud menetluskulude nimekirja õigsuses, ei saa nõustuda hageja seisukohaga, mille kohaselt pidanuks maakohus kohustama kostjaid esitama kohtule menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente. Kuivõrd hageja on määruskaebuses esitanud vastuväited üksnes kostjate menetluskulude kandmist puudutavas osas, mis ei mõjuta vaidlustatud maakohtu määruse õigeid järeldusi ega võimalda otsustada väljamõistetud menetluskulude osas maakohtust erinevalt, puudub ka apellatsioonimenetluses vajadus nõuda kostjatelt välja menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente. Kolleegium selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.