Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Alar Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Tartu mnt 18, 10115 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja Vladimir Buldakov (Buldakovide Juriidilise Büroo OÜ, Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXXhagi XXXja XXX vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.XXX(hageja) palub XXX(kostja I) ja XXX (kostja II) (edaspidi kostjad) solidaarselt välja mõista kahju hüvitis summas 3000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kostjad/müüjad müüsid 11.06.2007 Tallinna notar Tarvo Puri notaribüroos sõlmitud notariaalakti (notari ametitoimingute raamatu registri number XXX) (edaspidi leping) alusel endale kuulunud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, ostjale XXX. Lepingu punktide 4.1 ja 4.3 alusel kohustusid kostjad/müüjad andma korteriomandi/lepingu eseme otsese valduse ostjale XXX üle hiljemalt 11.07.2007 ning kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni lepingu eseme otsese valduse üleandmiseni.
3.Kostjad I ja II kasutasid ja valdasid korteriomandit ebaseaduslikult ajavahemikul 12.07.2007 kuni 06.11.2013. Kostjad I ja II tarbisid Korteriühistu XXXpoolt osutatud kommunaalteenuseid ja olid kohustatud tarbitud teenuste eest tasuma vastavalt lepingu punktidele 4.1. ja 4.3 kuni lepingu eseme valduse üleandmiseni XXX. Kostjad I ja II Korteriühistu XXXtarbitud kommunaalteenuste eest arveid ei tasunud, samuti ei tasunud korteriühistu arveid tarbitud kommunaalteenuste eest korteriomandi omanik XXX. Korteriühistu XXXesitas 07.08.2013 XXX arve nr 1307-150060, kokku summas 3 116,36 eurot tarbitud kommunaalteenuste, nende võlgnevuse ja viiviste, seisuga 31.07.2013, tasumiseks, millest nähtub, et kostjad I ja II korteri nr 6 tarbitud kommunaalteenuste eest korteriühistule ei tasunud.
4.Hageja omandas XXXkuulunud korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, XXX (pankrotis) pankrotivara enampakkumise akti alusel ja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna sisse 22.08.2013. Korteri omandamisel tasus hageja Korteriühistule XXX korteri nr 6 kommunaalteenuste võlgnevuse 3000 eurot vastavalt 07.08.2013 notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktile 2.4.
5.Kuna XXX õigused ja kohustused on tulenevalt KÜS § 51 läinud üle hagejale ning hageja on tasunud kommunaalteenuste võlgnevuse summas 3000 eurot kostjate I ja II eest, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt tasutud kommunaalteenuste kulu ehk kahju summas 3000 eurot. Kostja I ja Kostja II vastuväited
6.Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hagejal tekkis kahju seoses sellega, et ta on tasunud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn kommunaalteenuste võlgnevuse summas 3000 eurot tulenevalt Korteriühistu XXX poolt 7.08.2013 XXX esitatud arvest nr 1307- 150060 kommunaalteenuste võlgnevuse seisuga 31.07.2013 tasumiseks. Hageja omandas korteri 05.08.2013 enampakkumise akti alusel, enne seda oli korteri omanikuks XXX. Järelikult oli võlgnevus kommunaalteenuste eest Korteriühistule XXX XXX’l, mitte kostjatel.
8.KÜS § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärijale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kostjad I ja II olid korteri üürnikud, mitte korteriomandi omanikud ega korteriühistu liikmed, mistõttu ei olnud nendel seaduse järgi õigusi ja kohustusi Korteriühistu XXX ees. XXX õigused ja kohustused läksid üle hagejale. Hageja kustutas endise korteriomandi omaniku XXX võlad Korteriühistu XXX ees summas 3000 eurot, aga sellest ei tulene, et tal on õigus märgitud summat kostjatelt I ja II välja nõuda. Hagejal tekkis õigus nõuda 3000 euro väljamõistmist XXX , aga mitte kostjatelt I ja II. Maakohtu otsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-13-58015
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Hageja XXX esitas kostjate XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) (edaspidi kostjad) vastu nõude kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista kahju hüvitis summas 3000 eurot, kuna kostjad I ja II kasutasid ja valdasid korteriomandit ebaseaduslikult 12.07.2007 kuni 06.11.2013 ning tarbisid Korteriühistu XXX poolt osutatud kommunaalteenuseid ja olid kohustatud tarbitud teenuste eest tasuma vastavalt lepingu punktidele 4.1. ja 4.3 kuni lepingu eseme valduse üleandmiseni XXX.
12.KostjaI ja II vaidlevad hagile vastu põhjendusel, et hagi nõue on esitatud valede kostjate vastu kuna nad olid korteriomandi aadressi XXX, Tallinn, üürnikud, mitte omanikud ja nendel puudusid õigused ja kohustused Korteriühistu XXX ees.
13.Puudub vaidlus selles, et: 1) XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) müüsid 11.06.2007 Tallinna notar Tarvo Puri notaribüroos sõlmitud notariaalakti (notari ametitoimingute raamatu registri number XXX) (keelumärke kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) (edaspidi leping) korteriomandi asukohaga Ilmarise tn 15-6, Tallinn, ostjale XXX (tl 10-16), kes kanti kinnistusraamatusse sisse korteriomandi omanikuna 21.06.2007 (tl 7-9), 2) 11.06.2007 lepingu punkti 4.1 (tl 13) alusel pidid kostjad I ja II korteriomandi otsese valduse andma üle ostjale XXX hiljemalt 11.07.2007 ning vastavalt punkti 4.3 (tl 13) kohaselt pidid kostjad I ja II tasuma kõik korteriomandiga seotud kulud kuni otsese valduse ostjale (XXX) üleandmiseni, 3) kostjad I ja II valdasid ja kasutasid korteriomandit asukohaga XXX, Tallinn, ilma seadusliku aluseta alates 12.07.2007 kuni 6.11.2013 (tl 21-22, 29-32), 4) korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn, eest oli seisuga 31.07.2013 tasumata kasutatud kommunaalteenuste eest kokku summas 3116,36 eurot vastavalt Korteriühistu XXX poolt XXX esitatud 07.08.2013 arvele nr 1307- 150060 (tl 6), 5) hageja XXX omandas korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn 05.08.2013 enampakkumise akti (tl 19-20) ja 07.08.2013 Tallinna notar Merle Saar-Johanson notaribüroos koostatud notariaalakti „Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguse leping“ (notari ametitegevuse raamatu number XXX) alusel ja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse 22.08.2013 (tl 79), 6) vastavalt Hüpoteegi seadmise lepingu ja Asjaõiguslepingu (tl 23-28) punktile 2.4 tasus hageja Korteriühistule XXX korteri nr 6 tarbitud kommunaalteenuste võlgnevuse seisuga kuni 31.07 2013 summas 3000 eurot (tl 25).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad I ja II on hagejale tekitanud kahju sellega, et hageja on tasunud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, kommunaalteenuste võlgnevuse Korteriühistule XXX ning kas nimetatud kahju kuulub kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.
15.Võlaõigusseadus (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab
2-13-58015 kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
16.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt korteriühistuseadus (KÜS) § 51 sätestatu kohaselt, korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Puudub vaidlus, et kostjad I ja II ei olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanikud ega ka Korteriühistu XXX liikmed alates 21.06.2007, so kinnistusraamatu kande tegemisest (tl 8). Alates 21.06.2007 sai eelnimetatud korteriomandi omanikuks kinnistusraamatusse omaniku kande tegemisega XXX ja oli seda kuni 07.08.2013 (tl 8). Kohtule esitatud Korteriühistu XXX arvest nr 1307- 150060, 07.08.2013 summas 3116,36 eurot (sh võlgnevus seisuga 31.07.2013 1967,27 eurot ja viivis 1035,93 eurot) (tl 6), nähtub, et korteriühistu esitas arve korteriomandi omanikule XXX. Seega on hageja täitnud XXX kohustused korteriühistu ees ning hagejal on tulenevalt korteriühistuseadus (KÜS) § 51 sätestatu kohaselt õigus nõuda hageja poolt täidetud kohustuse täitmist korteriomandi eelmiselt omanikult XXX’lt, mitte korteriomandi valdajatelt ja kasutajatelt (kuigi ebaseaduslikul alusel) kostjatelt I ja II.
17.Kostjate I ja II ja XXX vahel sõlmitud 11.06.2007 lepingu punkti 4.3 (tl 13) kohaselt kostjad I ja II kohustusid kandma kõik korteriomandiga seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Hageja on tasunud võlgnevuse summas 3000 eurot korteriühistule seisuga 31.07.2013 ehk aja eest, mil korteriomandi omanik oli XXX. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et XXX on nõude kostjate I ja II vastu loovutanud hagejale.
18.Eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud, et kostjad I ja II on hagejale kahju tekitanud, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostjate menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
20.Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on tsiviilasja hind 3000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.