Võlaõigus › Muud

13.10.2010 sõlmisid RK ja TP kokkuleppe, milles nentisid, et RK pööras 7.08.2008 võlatunnistusest tuleneva nõude 15.03.2010 käendaja vastu ja 15.09.2010 seisuga oli TP käendusest tuleneva kohustuse jääk RK ees 234 000 krooni. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et summale lisandus intress 12% aastas ning, et TP tasub RK-le täiendavalt hiljemalt 26.11.2010 160 000 krooni ning 30.01.2011 5865 eurot ja pärast summade laekumist loeb RK kõik kohustused TP poolt täidetuks. 23.01.2011 kinnitas RK, et TP täitis käendusest tulenevad kohustused ja RK-l puudusid nõuded TP vastu. Tegelikkuses tasus TP RK-le käenduslepingust tulenevalt kokku 53 145 eurot 73 senti, aga kuna 7.08.2008 sõlmitud notariaalse võlatunnistuse kohaselt oli TP kui käendaja vastutuse maksimumsummaks 52 250 eurot, siis nõudis hageja kostjalt VÕS § 152 lg 1 alusel tagasi nimetatud summat. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 oli hagejal kostja vastu viivisenõue 25.02.2013 seisuga 12 874 eurot 10 senti. OÜ Bagatini krediidilepingu nr 01082005 järgsete kohustuste täitmine 1.08.2005 sõlmisid OÜ Bagatini ja kostja krediidilepingu nr 01082005, mille kohaselt OÜ Bagatini andis kostjale krediiti 7 000 000 krooni ja kostja kohustus laenu tagastama ning tasuma laenult intresse vastavalt lepingule. Lepingu lisadega pikendati krediidisumma tagastamise tähtaega kuni 15.12.2008. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks pantisid MH ja TP kõik neile kuuluvad kostja aktsiad krediidiandjale. Kui selgus, et kostja ei ole suuteline laenu tagasi maksma, pidasid OÜ Bagatini, kostja ja TP läbirääkimisi ning TP maksis OÜ-le Bagatini krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks kostja eest 15 338 eurot 80 senti. Kuna nimetatud summa oli tasutud kostja eest, kohustus kostja need TP-le tagasi maksma. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 oli hageja viivisenõue kostja vastu 25.02.2013 seisuga 5093 eurot 84 senti. Kostja vastuväited

Kostja nõustus OÜ-le Bagatini 15 338 euro 80 sendi tasumisega, kuid ei nõustunud, et kostja oleks kohustatud TP-le tasuma nimetatud summa. TP loovutas oma 15 338 euro 80 sendi suuruse nõude kostja vastu NDC Assets OÜ-le. NDC Assets OÜ ja kostja sõlmisid 30.01.2009 laenulepingu nr 300109-B (laenuleping II), mille p 3.1 kohaselt andis NDC Assets OÜ kostjale laenu 15 338 eurot 80 senti. Laenulepingu II allkirjastamisel esindas kostjat volituse alusel TP abikaasa. Lepingu p 3.2 kohaselt toimus laenusumma väljamaksmine jaanuaris-veebruaris 2009 ehk samal ajal, mil TP teostas väljamakseid OÜ-le Bagatini. Faktiliselt NDC Assets OÜ kostjale laenu ei andnud, laenuleping II sõlmiti, kuna TP tasus eraisikuna OÜ-le Bagatini 15 338 eurot 80 senti. NDC Assets OÜ ja kostja kinnitasid, et NDC Assets OÜ-l oli kostja vastu nõue 15 338 eurot 80 senti tulenevalt laenulepingust II. Poolte kinnitused ja laenuleping II olid saneerimiskavas sätestatud NDC Assets OÜ nõude aluseks. Seega kostja ei ole kohustatud hagejale tasuma 15 338 eurot 80 senti. Maakohtu otsus

Pooled ei vaielnud TP juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu suuruse üle, mis 26.05.2010 seisuga oli netotasuna 16 491 eurot 25 senti. Seega oli hageja põhinõue lepingust tulenevalt 21 301 eurot 2 senti brutotasuna, mis tuli kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Kostja ei vaidlustanud viivise arvestust ja suurust. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 6, §st 113 ja §-st 94 tuli kostjalt välja mõista viivis 25.02.2013 seisuga 5705 eurot 95 senti ja alates 26.02.2013 TsMS § 367 järgi viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kuni põhinõude 21 301 eurot 2 senti täitmiseni. Vaidlust ei olnud, et maakohtu 15.07.2010 määrusega algatatud kostja saneerimismenetluses on saneerimiskava kohaselt märgitud TP nõudeks 2 000 000 krooni ning maakohtu 26.08.2010 määrusega määras kohus TP nõudeks 2 000 000 krooni, mis põhines aktsiate müügihinnal. Muid nõudeid kostja saneerimismenetluses ei kajastata. SanS § 47 lg 1 kohaselt ei saa saneerimiskava kehtivuse ajal esitada hagi nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib. Antud juhul kehtib kostja saneerimiskava TP aktsiate müügihinnal põhinevale nõudele 2 000 000 krooni. RK nõude käendamisest tulenev nõue 26.10.2007 laenulepinguga oli tõendatud, et kostja ja RK sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis RK kostjale laenu 1 500 000 krooni. Lepingu p 2.1 kohaselt andsid laenusumma tagastamiseks käenduse TP ja MH. 7.08.2008 notariaalse võlatunnistuse ja kokkuleppega sundtäitmisele allumise kohta oli tõendatud, et kostja kui võlgnik, RK kui võlausaldaja, MH kui käendaja I ja TP kui käendaja II, kinnitasid, et said RK-lt laenu 1 500 000 krooni ning MH ja TP kinnitasid lepingu p-s 1.1.4, et sõlmisid käenduslepingu, mille kohaselt nad kohustusid nõude tasumist käendama maksimumsummas 52 250 eurot. Lepingu p-st 1.1.5 nähtuvalt oli võlgnevus muutunud sissenõutavaks. Ühtlasi andsid pooled p-s 2 nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 30.09.2008. 13.10.2010 kokkuleppega oli tõendatud, et RK ja TP sõlmisid kokkuleppe, millest tulenes, et RK pööras 7.08.2008 võlatunnistusest tuleneva nõude 15.03.2010 käendaja vastu ja 15.09.2010 seisuga oli TP käendusest tuleneva kohustuse jääk RK ees 234 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et summale lisandus ja lisandub intress arvestuslikult 12% aastas. Samuti leppisid pooled kokku, et TP tasub RK-le täiendavalt hiljemalt 26.11.2010 160 000 krooni ning 30.01.2011 5865 eurot ning peale antud summade laekumist loeb RK kõik kohustused TP poolt täidetuks. Võla tasumist RKle, kokku 27 167 eurot 85 senti, tõendasid RK 31.05.2010 kinnitus 5000 krooni tasumise kohta ja pangaülekanded 2009 ja 2010. 23.01.2011 RK kinnitusega oli tõendatud, et TP täitis kõik käendusest tulenevad kohustused, millest tulenevalt RK-l puuduvad nõuded TP vastu. Nõuete puudumist tõendas ka RK kiri kohtutäitur M. Laanemetsale, milles ta palus vabastada TP arveldusarved aresti alt. Kostja väitel tasus ta TP eest RK-le 22 369 eurot 8 senti. Maksekorraldustega nr 475 8.10.2008, nr 799 27.10.2008 ja nr 1221 1.09.2009 oli tõendatud, et kostja tasus RK-le 22 369 eurot 8 senti. RK 28.02.2013 kinnitusest nähtuvalt oli perioodil 2007-2010 RK ja kostja vahel sõlmitud ainult üks laenuleping – 26.10.2007 summale 1 500 000 krooni. Lisaks selgitas RK, et kõik nimetatud perioodil kostja poolt teostatud laenu tagasimaksed arvestatakse kui TP käendusest tuleneva kohustuse vähendamist. Kuna TP ei tõendanud maksedokumentidega hagis väidetud 53 145 euro 73 sendi tasumist RKle, siis kohus järeldas, et kostja täitis TP käenduslepingust tulenevaid kohustusi RK ees 22 369 euro 8 sendi ulatuses. RK 28.02.2013 kinnitusest tulenevalt ei saanud maksekorralduste selgituste alusel välistada laenu tagastamist. 26.05.2009 maksekorraldusest nähtuvalt maksis MH käendajana RK-le 50 170 eurot 64 senti. Järelikult oli tõendatud, et TP, MH ja kostja tasusid RKle kokku 99 707 eurot 57 senti. Kuna antud summa ületas RK põhivõla 3840 euro 10 sendi võrra,

mida võis pidada laenu intressideks, siis ei olnud eluliselt usutav hagis väidetu, et TP tasus RKle sularahas veel 25 977 eurot 88 senti. Eeltoodud tõenditega kogumis oli tõendatud, et TP tasus RK-le käenduslepingu järgi 27 167 eurot 85 senti. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kostja väitel loovutas TP RK-le tasutud kostja võlast tuleneva nõude 25 564 eurot NDC Assets OÜ-le. Hageja nõude loovutamist omaks ei võtnud. Uue võlausaldaja nõue peab võlgniku vastu põhinema loovutatud nõudel, mida saavad tõendada VÕS § 168 lg-s 1 nimetatud dokumendid ja millele saab võlgnik esitada VÕS § 171 lg-s 1 sätestatud vastuväiteid. Kostja esitas NDC Assets OÜ saneerimismenetluses oleva nõude tõendamiseks 15.05.2009 kostja ja NDC Assets OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 150509-K. Järelikult põhines NDC Assets OÜ 25 564 euro nõue saneerimismenetluses eelviidatud laenulepingul. Ükski kostja tõend ei tõendanud, et NDC Assets OÜ nõue vormistati ümber laenulepinguks nr 150590-K eesmärgiga anda nõudele kindel õiguslik alus. Loovutatud nõude laenulepinguks ümber vormistamiseks puudus ka mõistlik vajadus, sest TP poolt loovutatud nõude põhistamiseks oleks NDC Assets OÜ uue võlausaldajana saanud kostja saneerimismenetluses nõuet tõendada RK-le kostja kohustuse täitmist tõendavate maksekorralduste või sularaha maksmist kinnitavate dokumentidega. Kostja raamatupidaja PA kinnituskiri ega kostja koostatud raamatupidamise arvestused, tabelid, skeemid, pearaamatu väljavõtted vms kostja ettevõttesisesed tõendid, milles kajastatakse NDC Assets OÜ nõuet TP käenduslepingu täitmisest tuleneva tagasinõudena, ei olnud kohased tõendid nõude loovutamise tõendamiseks ega lükanud ümber, et NDC Assets OÜ saneerimismenetluses oleva nõude aluseks oli laenuleping nr 150509-K. Ka ei langenud TP käenduslepingu täitmise ulatus, mille kohus luges tõendatuks summas 27 167 eurot 85 senti, kokku NDC Assets OÜ ja kostja laenulepingus märgitud summaga. Kostja väide, et RK-ga saavutati hilisemalt kokkulepe, et käendajad MH ja TP tasuvad RK-le kostja võlgnevuse katteks kumbki 750 000 krooni (47 933 eurot 74 senti) oli paljasõnaline ja vastuolus MH kviitungiga, millest nähtuvalt tasus ta ise RK-le 50 170 eurot 64 senti. Tunnistaja MH-i ütlustest nähtuvalt oli kostja kui äriühing ehitatud üles laenudele, mistõttu ei olnud välistatud, et NDC Assets OÜ ja kostja laenulepingute puhul oli tegemist iseseisvate kohustustega. Kuna NDC Assets OÜ ei ole menetlusosaline ja puudus vastav nõue, siis ei saanud kohus tuvastada NDC Assets OÜ ja kostja vahelise laenulepingu sõlmimise ja täitmise asjaolusid. Järelikult ei olnud kostja vastuväited, et NDC Assets OÜ ei ole laenu kostjale andnud, asjakohased. Seega kuulus hagi RK-le käendajana tasutud summade kostjalt väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt summas 27 167 eurot 85 senti. Kuna kohus rahuldas põhinõude VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel osaliselt, siis kuulus ka viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt VÕS §dest 113 ja 94 tuli kostjalt välja mõista viivis 25.02.2013 seisuga 7354 eurot 15 senti ja alates 26.02.2013 TsMS § 367 järgi viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS 113 lg-s 1 sätestatud suuruses kuni põhinõude 27 167 eurot 85 senti täitmiseni. OÜ Bagatini krediidilepingu nr 01082005 järgsete kohustuste täitmine Kostja võttis omaks, et 1.08.2005 sõlmisid OÜ Bagatini ja kostja krediidilepingu nr 01082005, mille kohaselt OÜ Bagatini andis kostjale krediiti 447 381 eurot 53 senti ning kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma laenult intresse vastavalt lepingule. Samuti selle, et erinevate lepingu lisadega pikendati krediidisumma tagastamise tähtaega kuni 15.12.2008 ning et krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks pantisid MH ja TP kõik neile kuuluvad kostja aktsiad OÜ Bagatini kasuks. Kostja võttis omaks ka selle, et ta ei olnud suuteline laenu tagasi maksma ning TP ja OÜ Bagatini läbirääkimiste tulemusena tasus TP OÜ-le Bagatini krediidilepingust

tulenevate kohustuste katteks kostja eest 15 338 eurot 80 senti ning, et TP-l tekkis sellest samas suuruses nõue kostja vastu. Kostja väitel loovutas TP hiljem oma nõude kostja vastu NDC Assets OÜ-le. Kostjal nõude loovutamist kinnitavaid tõendeid ei olnud. Väidetavalt kinnitas talle nõude loovutamist TP suuliselt. Hageja nõude loovutamise väidet omaks ei võtnud. Kohus oli seisukohal, et kostja vastuväited nõude loovutamise ja selle ümbervormistamise kohta laenulepinguks, olid paljasõnalised ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. 30.01.2009 laenulepinguga oli tõendatud, et NDC Assets OÜ ja kostja sõlmisid laenulepingu nr 300109-B, mille kohaselt andis NDC Assets OÜ kostjale laenu 15 338 eurot 80 senti. Nõue oli kajastatud saneerimiskavas ja kuulus rahuldamisele NDC Assets OÜ-le, nõuet tõendavaks dokumendiks on laenuleping nr 300109-B. Kostja väited, et tegemist oli sama nõudega, mis algselt tekkis TP poolt OÜ-le Bagatini tasutud 15 338 eurost 80 sendist, oli tõendamata. NDC Assets OÜ-l puudus vajadus ka selle loovutatud nõude ümbervormistamiseks laenulepinguks, kuna TP poolt loovutatud nõude tõendamiseks oleks NDC Assets OÜ uue võlausaldajana saanud kostja saneerimismenetluses nõuet tõendavate dokumentidena esitada OÜ-le Bagatini kostja kohustuse täitmist tõendavad maksekorraldused. Kuna OÜ Bagatini ei ole menetlusosaline ja puudus vastav nõue, siis ei saanud kohus hakata tuvastama NDC Assets OÜ ja kostja vahelise laenulepingu nr 300109-B sõlmimise ja täitmise asjaolusid. Järelikult ei olnud kostja vastuväited, et NDC Assets OÜ ei ole 15 338 euro 80 sendi suurust laenu kostjale andnud, asjakohased. Kostja raamatupidaja PA 8.05.2014 kinnitused ja kostja raamatupidamise arvestused, milles kajastati NDC Assets OÜ nõue ning et see tuleneb kostja kohustuse täitmisest OÜ-le Bagatini, ei tõendanud nõude loovutamist ega lükanud ümber, et NDC Assets OÜ saneerimismenetluses oleva nõude aluseks oli laenuleping nr 300109-B. Kuna TP tasus OÜ-le Bagatini kokku 15 338 eurot 80 senti kostja eest, siis on kostjal kohustus VÕS § 152 lg-st 1 tulenevalt hagejale tasuda 15 338 eurot 80 senti. Järelikult oli hagi selle nõude osas põhjendatud ja tõendatud ning kuulus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel rahuldamisele summas 15 338 eurot 80 senti. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 25.02.2013 seisuga 5 093 eurot 84 senti ja alates 26.02.2013 tuli kostjalt TsMS § 367 järgi välja mõista viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest VÕS 113 lg-s 1 sätestatud suuruses kuni põhinõude 15 338 eurot 80 senti täitmiseni. Aktsiaseltsi Kodu Grupp apellatsioonkaebus

menetlusdokument koos lisadega jõudis kohtusse 8.05.2014 16.54, oli ebaloogiline kohtu väide, et kostja tõendid ei jõudnud kohtusse enne 12.05.2014 istungit kell 10.00. Kaebusele lisatud tõendid omavad asja lahendamisel olulist tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et ringkonnakohtul on kohustus uued tõendid vastu võtta, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (3-2-1-41-12, p 14). Absoluutse apellatsiooni aluse esinemine annab kostjale õiguse tugineda kaebuses veale kohtu tegevuses tulenevalt TsMS § 333 lg-st 4. Kuigi maakohus keeldus 12.05.2014 protokollilise määrusega kostja täiendavate tõendite menetlusse võtmisest, on maakohus otsuses lähtunud tõendist, mis ei ole menetlusse kaasatud. Otsus tuleb tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule ainuüksi eelkirjeldatud alustel. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna muutis kostja tõendamiskoormise täitmise võimatuks. Kohus rikkus ka oma kohustusi eelmenetluse läbiviimisel, jättes asjakohased tõendid alusetult kõrvale. Maakohtu otsus on sisult vale, kuna kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt juhatuse liikme tasu. Kostja majanduslik olukord halvenes juba oluliselt 2007 keskpaigast ja seetõttu otsustati mitte maksta 2008 algusest juhatuse liikmete tasusid (ÄS § 314 lg-d 2 ja 3). 2010 algatati kostja saneerimismenetlus. Seega oli mõistetav, miks ei tasutud juhatuse liikme tasusid. Maakohus leidis vääralt, et juhatuse liikme tasusid muudeti ühepoolselt ning TP vastavast asjaolust ei teadnud. Kuigi kirjalikku otsust juhatuse liikmete tasude mittemaksmiseks ei tehtud, siis lepiti selles omavahel kokku. TP ja MH olid sel perioodil kostja omanikud ja sellest tulenevalt ka kursis kostja majandusliku seisuga. Arvestades, et kostja juhatuse liikmed, omanikud ja nõukogu liikmed olid omavahel sugulussidemes, siis on ebaloogiline, et TP juhatuse liikme tasusid muudeti ühepoolselt ja TP sellega ei nõustunud. TP ei esitanud eelnevalt ühtegi nõuet seoses juhatuse liikme tasude maksmata jätmisega kostja suhtes. TP nõue RK nõude käendamisest tulenevalt on kajastatud juba kostja saneerimismenetluses ja TP-l puudub õiguslik alus vastava nõude esitamiseks. Kostja poolt 350 000 krooni (22 369 euro 10 sendi) tasumist TP eest RK-le perioodil oktoober 2008 – september 2009 tõendavad maksekorraldused, mis esitati kostja poolt 25.02.2013. RK 28.02.2013 dokument tõendab, et kostja on TP eest RK-le tasunud 350 000 krooni. Kuna TP tasus kostja kohustuste katteks RK-le 400 000 krooni, siis tekkis TP-l otsene nõue kostja vastu samas summas. TP loovutas hilisemalt oma nõude kostja vastu NDC Assets OÜ-le, mida kinnitas TP suuliselt. 15.05.2009 sõlmisid NDC Assets OÜ ja kostja laenulepingu nr 150509-K, mille kohaselt andis NDC Assets OÜ kostjale laenu 400 000 krooni. Lepingu alusel tekkis NDC Assets OÜ-l kostja vastu nõue, mis on kajastatud saneerimiskavas ning kuulub rahuldamisele NDC Assets OÜ-le. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et NDC Assets OÜ ja kostja laenulepingute puhul oli tegemist iseseisva kohustusega, kuna TP ei ole kordagi selgitanud, millisel eesmärgil laenuleping NDC Assets OÜ ja kostja vahel sõlmiti. Asjaolu, et kostja raamatupidamise arvestuses on kajastatud NDC Assets OÜ nõue, mis on kajastatud saneerimiskavas NDC Assets OÜ nõude osana, kinnitab kostja raamatupidaja PA. Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid kogumis ja ei ole analüüsinud ka 31.07.2009 sõlmitud NDC Assets OÜ ja kostja vahelist kinnitust. OÜ Bagatini krediidilepingu nr 01082005 järgsete kohustuste täitmisest tulenev TP nõue kostja vastu on kajastatud kostja saneerimismenetluses ning TP sellekohasel nõudel puudub õiguslik alus. 1.08.2005 sõlmisid OÜ Bagatini ja kostja krediidilepingu nr 01082005. Kostja ei olnud suuteline laenu tagasi maksma ning TP tasus OÜ-le Bagatini krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks kostja eest 240 000 krooni. Sellest tulenevalt tekkis TP-l kostja vastu samas suuruses nõue, mille TP loovutas NDC Assets OÜ-le. Nõudeloovutamist kinnitas TP suuliselt. 30.01.2009 sõlmisid NDC Assets OÜ ja kostja laenulepingu nr 300109-B, mille kohaselt andis NDC Assets OÜ kostjale laenu 240 000 krooni. Lepingu alusel tekkis NDC Assets OÜ-l kostja

vastu nõue, mis on kajastatud saneerimiskavas ning kuulub rahuldamisele NDC Assets OÜ-le. TP ei ole tõendanud, et nimetatud laen on kostja arveldusarvele laekunud, mis nähtub ka kostja arveldusarve väljavõtest. Kostja raamatupidaja PA kinnitab 8.05.2014 dokumendis, et kostja raamatupidamise arvestuses on kajastatud NDC Assets OÜ nõue, mis tuleneb krediidilepingust nr 01082005 ja on juba kajastatud saneerimiskavas NDC Assets OÜ nõude osana. Maakohus otsustas arusaamatult sama suure nõude samal alusel kostjalt välja mõista TP kasuks. Kohus ei ole arvestanud, et krediidilepingust nr 01082005 tuleneva nõude ja laenulepingu nr 300109-B alusel NDC Assets OÜ poolt antud laenu summad klapivad. TP (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa vastuapellatsioonkaebus

kohus oli korduvalt andnud kostjale tähtaegu tõendite esitamiseks, kostja ei toonud esile mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei saanud tõendeid kohtu antud tähtaegadeks esitada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tegevus oli seaduslik ja seega tuleb jätta kostja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Kuna maakohus ei rikkunud tõendite vastuvõtmata jätmisel menetlusõiguse normi ja uute tõendite esitamist ei ole kostja apellatsioonkaebuses põhjendatud ning hageja nende vastuvõtmisega ei nõustu, jätab ka ringkonnakohus taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ja tagastab tõendid kostjale. Ringkonnakohus vastab teiseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele. Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud kohtuotsuse täielikku tühistamist, on kaebuse väidetest tulenevalt kostja kaebuse eesmärgiks otsuse tühistamine osas, milles kohus nõude kostja vastu rahuldas. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ning on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõude menetlemiseks puudub alus, kuivõrd see on leidnud kajastamist saneerimismenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Kostja suhtes alustati 15.07.2010 määrusega saneerimismenetlust. 25.08.2010 koostatud saneerimiskava kohaselt oli hageja nõude suuruseks märgitud 2 miljonit krooni (II kd, lk 272). Hageja ei nõustunud saneerimisteates avaldatuga ja luges enda nõude suuruseks 10 574 191 krooni 52 senti. Harju Maakohtu 26.08.2010 määrusega kohtuasjas 2-10-15325 jäeti võlausaldaja avaldus rahuldamata ja kohus määras nõude suuruseks 2 000 000 krooni. Määruse põhjendustel oli võlausaldajal aktsiate enampakkumisest tulenev 2 000 000 kroonine nõue AS Kodu Grupp vastu, kuid võlausaldaja väide kõrvalnõude kohta on paljasõnaline ning tõendamata (I kd, lk 146 - 147). Kuna SanS § 47 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus esitada hagiavaldus selle nõude (osa) alusel, mille kohta saneerimiskava ei kehti, ei ole põhjendatud kostja väited, et hageja nõue sisaldub saneerimiskavas, sest kohus jättis võlausaldaja ülejäänud nõuded tõendamatuse tõttu arvestamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas. Nõustuda tuleb otsuse põhjendustega juhatuse liikme tasu väljamõistmise osas. TP ja kostja vahel oli 4.09.2001 sõlmitud juhatuse liikme leping ja TP volitusi oli korduvalt pikendatud, mille üle puudus vaidlus (I kd lk 12-17). Lepingus oli kokku lepitud juhatuse liikme tasu maksmises. TP tasunõude ja viivise rahalises suuruses puudus kohtus vaidlus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi kostja tõendama oma väidet, et juhatuse liikme lepingut oli muudetud, s. t kostja nõukogu liikmed olid võtnud vastu juhatuse liikme TP tasu vähendamises otsuse. Kuna kostja nimetatud asjaolu ei tõendanud, oli otsus tasu väljamõistmise osas põhjendatud ja seaduslik. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul otsus põhjendatud ja seaduslik RK nõude käendamisest kostja vastu tekkinud rahalise nõude rahuldamises 27 167 euro 85 sendi osas. Asjas leidis tõendamist, et kostja ja RK sõlmisid 26.10.2007 laenulepingu, mille p 1.1 kohaselt RK andis kostjale laenu 1,5 miljonit krooni, millise summa tasumist käendasid TP ja MH kumbki 52 250 euro ulatuses. Peale nõude sissenõutavaks muutumist sõlmis RK TP-ga kokkuleppe, et 15.09.2010 seisuga oli tasumata laenujääk 234 000 krooni ja et sellele lisandus intress ja kokku lepiti ka tasumise summades ja tähtajas. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut, mille kohaselt luges kohus kirjalikke tõendeid, s.h RK-i kinnitust ja pangaülekandeid hinnates, tuvastatuks, et käenduslepingu järgi tasus TP 27 167 eurot 85 senti, millise summa kohus koos sissenõutavaks muutunud viivisega 7354 eurot 15 senti sisse nõudis ühes edasiulatuva viivisega VÕS § 113 lg 1 suuruses kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt tuvastatuga osas, milles kohus ei nõustunud kostja väidetega selles, et TP loovutas RK-ile tasutud võlast tuleneva nõude NDC Assets OÜ-le, ning see vormistati laenulepinguks, millise nõude esitas äriühing kostja saneerimismenetluses. Maakohus ei lugenud kostja väiteid tõendatuks ja ringkonnakohus nõustub otsuse põhjendustega neid kordamata.

Vaidlust ei olnud pooltel ka selles, et kostja oli 01.08.2005 sõlminud OÜ-ga Bagatini krediidilepingu (I kd, lk 35 -37) 7 miljonile kroonile (447 381 eurot 53 senti) ning et ta ei suutnud laenu tagastada ja et TP tasus kohustuste katteks kostja eest 15 338 eurot 80 senti. Maakohus luges õigustatult paljasõnaliseks kostja vastuväidet, mille kohaselt TP loovutas nõude NDC Assets OÜ-le ning nõue vormistati ümber laenulepinguks, ning kajastati kostja saneerimiskavas. Maakohtu hinnangul esitas NDC Assets OÜ kostja saneerimismenetluses nõude uue eraldiseisva kohustuse alusel. Kohtu põhjendustel olid NDC Assets OÜ ja kostja sõlminud laenulepingu nr 300109-B, millisel lepingul puudus seos käesolevas menetluses esitatud hageja nõuetega, sest tõendamist ei leidnud nõude loovutamine. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja palub muuta maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, kuna kohus ei arvestanud hageja poolt tehtud kompromissettepanekut ja jaotas menetluskulud ebaõigesti. Hageja palub kohaldada TsMS § 163 lg-t 2 ja jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse väidetega ja peab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas TsMS § 163 lg-ga 1 kooskõlas olevaks. Maakohtul oli alust hagi osalisel rahuldamisel jaotada poolte menetluskulud nende vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis poolte menetluskulud 74% ulatuse kostja ja 26 % ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellantide endi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.